50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
449 laadimist
Kokku alla laetud
22 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gädi-Liis Juht
Õppematerjali autor
,,Leegitsev süda" Raamat räägib Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga töökas ning truu. Vanemaks saades läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde. Rabaraua maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kuid hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Rabaraud ei hakka talle silma heitma. Rabaraud, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning Anu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Anu oli väga kuulekas täitma käs
Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või
kündsid seda põllule - Kaarel tegi teisepere Maile silma, sebisid, Kaarel tahtis Mai juurde ööseks minna, aga tüdruk puikles - Peremees ja perenaine olid rahul, et sõnnik küntud sai, ent kahju oli, et sõnnikut nii vähe oli VIII - Valmistuti heinatööks, algust tehti mõni päev enne jaani, ilm oli vihmane, sel ajal mõistis Krõõt, mida tegelikult tähendab olla perenaine, palju rasket tööd teha - Krõõda söögiisu oli kadunud ja süda läikis, saunatädiga kõneldes sai aru, et on rase, ent see teda tööd tegemast ei peatanud - Sulane vingub raske ja tapva töö üle, räägib, et järgmisel suvel enam Vargamäele niitma ei tule, tüdruk Mai veel oma plaane kindlalt ei tea, samas hindab Juss küünis olevat pehmet heinast aset, kus on hea magada - Andres kurdab kehva põllumaa üle, võrreldes Tagaperega on nende maa eriti niru, Pearu kelgib oma hea heinamaa ja saagiga Andrese ees, varem oli Andrese maal olnud kuusemets
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinna
August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga
Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". 1981. aastal, üks aasta pärast surma, ilmus tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab". 6)Fr. Tuglase elu ja looming. (1886-1971) Eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Elulugu- Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis
Naine silmitses ümbrust: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas, pahemat kätt neljas, paremat viies ja nende taga kuues, seitsmes veel ning rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Üks niisugune mäenukk teda ümbritseva soo ja mõne männijändrikuga mäe kõrgemal tipul saab tema, sõitva naise koduks ja seal peab ta vististi oma päevad lõpetama. Millegipärast kiskus noore naise süda valusasti rinnas kokku. Valu ulatus nagu madalamalegi, tabas kogu elundite kava, mis oleks nagu naba ümber puntras. Jah, kunagi polnud ta osanud arvata, et temal võiks kord niisugune kodu olla. Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa – suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama?
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid