Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Leegitsev süda (22)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab kunst erinevate inimeste jaoks?
  • Kuidas saavad paigas ümboolseks?
  • Miks hüljatakse raha pärast kalleid inimesi?
" Leegitsev süda" analüüs
"Leegitsev süda" on kirjutatud August Giliti poolt 20. saj alguses. Autoriks on Tartust pärit kirjanik. Peale "Leegitseva südame" kirjutas ta veel erinevaid romaane ja novelle . Raamat räägib külaelu pluss - ja miinuspooltest. Lugejani tuuakse elav pilt ajast, oludest ning suhetest, mis kujunevad keeruliseks. Teenijanna Anu sünnitab poja Joosepi , kelle rikas isa ei taha lapset kuuldagi. Poisist sirgub hoolimata sellest andekas ja kuulus artist. Viiuldaja läheb pärast ema surma maailma rõndama. Reisil olles kohtab mees oma lapsepõlve sõbrannaga, kellega ta hiljem ka kokku elama asub. Koos asutakse otsima kunsti tähendust, mis mõlemale armas on.
Mida tähendab kunst erinevate inimeste jaoks?Kaiele annab tants leiva lauale. See on pigem töö kui meelelahutus . Uue katsetamine ja enese proovile panemine meeldib naisele. Ta tahab pääseda välja Eesti raamidet ja esineda suurele publikule. Joosep tegeleb musitseerimisega. Mees peab panema mängu tunded, sest vastasel korral ta ei saa inspiratsiooni. Väga üdamlik on see, et paarike seob oma erinevate arusaamadega armsa koha - Tuulemäe. Kuidas saavad paigas ümboolseks? Iga inimese jaok tähendavad detailid mälestusi, mida need asjad meelde tuletavad. Teoses on palju kohti, mis mõjuvad meeldejäävatena. Anu jaok on Rabaraua talu õnneliku elu sümbol. Talle meeldib seal ning see on tema jaoks kodune. Samas harjub ta ära ka Tuulemäega. Maja mäe otsas tekitab ka lugeja jaoks sooja tunde. Inimestel on keeruline oma jaoks õiget kohta leida.
Sama raske on ka suhetega , mida muudavad veelgi murelikumaks materiaalsed väärtused. Miks hüljatakse raha pärast kalleid inimesi? Taavet Rabaraud abiellub Kai - Kadriga, sest naisel on varandus. Tegelikult kuulub mehe süda Anule. Peremees lahkub armastusest, aga ei suuda seda unustada. Joosep jätab samamoodi oma ema muusika tõttu. Poiss mõistab oma viga alles siis kui on liiga hilja. Kahjuks saadakse inimeste tõelistest väärtustest aru alles siis, kui neid enam ei ole.
TEGELASED:
Meelistegelaseks on Joosepi ema Anu. Unustatud ema ja naine vääriks om ma kannatustega lausa medalit . Taavet Rabaraua vastu seistes on ta rahulik ja leebe .Usun, et nii mõnigi naine seda ei suudaks. Emana mõjub Anu eriti tugevana.Sellises keskkonnas on väga raske last kasvatada. Hõmmastav on naise visadus. Isegi kui Anu tunneb, et hakkab surema, siis suudab ta end selleks valmis seada. Teda ei heiduta hirm. Mulle meeldib ka naise kangus. See väljenduib selles, et naabrinaise mustamisel ei hakka Anu Taavetit mustama. Sõna pidada on väga tähtis. Usun, et kõik tahaksid endale sama usaldusväärset tuttavat. Naine ei räägi otseselt kellelegi, kes on tema lapse isa. Ta suudab olla ilma meheta, kes talle meeldib. See vajab omamoodi julgust .
Joosep - Julgus on olemas ka temal . Poiss on südikas ning läheb linna õppima. Juba väiksena julgeb ta erineda. Teised lapsed jooksevad ja mängivad, aga Joosep on vait. Kuid iga vagur lambuke oskab muutuda perutavaks täkuks nii teeb ka poiss: ta hakkab elama Kaiega, tema jaoks on mees kirglik armastaja. Enne naise tulekut on mees väga üksik. Kui ta ka loomaia ees üksi jääb, hakkab temast väga kahju. Mees teeb kunsti enda jaoks, sest talle meelsib sellega tegeleda.
SUHTELIINID:
Raamat kirjeldab erinevaid suhteliine. Anu ja Joosep näitavad tugevat ema ja poja vahelist suhet. Kaie ning Joosep peegeldavad armumist koos kaasnevate muredega, rõõmude, pisarate ning üldise kaasnevaga. Sama tunde toovad esile ka Anu ja Taavet. Autor näitab, et enne kui lahti õelda, tuleb kaaluda võimalike variante. See käib nii kunsti kui ka tunnete kohta. Armastust pole võimalik osta - see tuleb ise. Lugu näitab inimeste palgeid. Samas on kirjeldatud ka inimete ja kunsti vahelisi suhteid. Need on erilised, omapärased ning üllatavad, sest kokku saavad kaks inmest , kellel on väga erinevad arusaamad.
IDEE:
Elus on üldse nii, et ootamatult võivad kohtuda kaks erinevat inimest ja liituda ühte. Ka paika sümboolsu võib uskumatult ajaga muutuda. Koht, mi praegu tundub põrguna võib hiljem olla väga armas. Samas ei pruugi olla kallid asjad ja isikud jäävad. Tihti võidakse lähedastele tahtmatulot haiget teha. Igaüks peab väärtushinnanguid ise kujundama.Olulisemaks mõtteks on, et kuigi inimesed võivad kunsti erinevalt teha, siis tihti publik seda ei mõista. Kuigi mõni paneb sellesse kogu hilne, aga teine teeb seda lihtsalt mõõdaminnes.
Üks parimaid teoseid mida lugenud olen. Kirjanik annab hästi edasi elu raskused ja näitab kuida inimesed peavad ise võitlama selle eest, et neil kõik olemas oleks.
Leegitsev süda #1 Leegitsev süda #2 Leegitsev süda #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 459 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 22 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gädi-Liis Juht Õppematerjali autor
Ülevaatlik analüüs

Sarnased õppematerjalid

Leegitsev süda-A Gailit
2
doc

"Leegitsev süda" A.Gailit

,,Leegitsev süda" Raamat räägib Anu Maarvast, kes jäi orvuks, sest tema ema suri haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga töökas ning truu. Vanemaks saades läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde. Rabaraua maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kuid hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Rabaraud ei hakka talle silma heitma. Rabaraud, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning Anu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Anu oli väga kuulekas täitma käs

Kirjandus
A-Gailit Leegitsev Süda-Nipernaadi kokkuvõte
2
doc

A. Gailit Leegitsev Süda, Nipernaadi kokkuvõte

Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või

Kirjandus
Tõde ja õigus I osa-põhjalikud märkmed
22
docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

kündsid seda põllule - Kaarel tegi teisepere Maile silma, sebisid, Kaarel tahtis Mai juurde ööseks minna, aga tüdruk puikles - Peremees ja perenaine olid rahul, et sõnnik küntud sai, ent kahju oli, et sõnnikut nii vähe oli VIII - Valmistuti heinatööks, algust tehti mõni päev enne jaani, ilm oli vihmane, sel ajal mõistis Krõõt, mida tegelikult tähendab olla perenaine, palju rasket tööd teha - Krõõda söögiisu oli kadunud ja süda läikis, saunatädiga kõneldes sai aru, et on rase, ent see teda tööd tegemast ei peatanud - Sulane vingub raske ja tapva töö üle, räägib, et järgmisel suvel enam Vargamäele niitma ei tule, tüdruk Mai veel oma plaane kindlalt ei tea, samas hindab Juss küünis olevat pehmet heinast aset, kus on hea magada - Andres kurdab kehva põllumaa üle, võrreldes Tagaperega on nende maa eriti niru, Pearu kelgib oma hea heinamaa ja saagiga Andrese ees, varem oli Andrese maal olnud kuusemets

Kirjandus
August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
19
docx

August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp

Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinna

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga

Alusharidus
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. 1944. aastal põgenes Under Rootsi. Seal kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". 1981. aastal, üks aasta pärast surma, ilmus tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab". 6)Fr. Tuglase elu ja looming. (1886-1971) Eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Elulugu- Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

Naine silmitses ümbrust: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas, pahemat kätt neljas, paremat viies ja nende taga kuues, seitsmes veel ning rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Üks niisugune mäenukk teda ümbritseva soo ja mõne männijändrikuga mäe kõrgemal tipul saab tema, sõitva naise koduks ja seal peab ta vististi oma päevad lõpetama. Millegipärast kiskus noore naise süda valusasti rinnas kokku. Valu ulatus nagu madalamalegi, tabas kogu elundite kava, mis oleks nagu naba ümber puntras. Jah, kunagi polnud ta osanud arvata, et temal võiks kord niisugune kodu olla. Tänini oli ta kodu all mõistnud ikka põldu ja metsa – suurt laant, mis õhtuti heliseb, kui huigatakse või kui aetakse pasunat. Aga mis heliseks siin, kui tuleks lust lõõritada? Hüüavad siis sood vastu, hakkavad rabad rõkkama?

Kategoriseerimata
Eesti proosa
25
docx

Eesti proosa

Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 ­ 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A

Kirjandus




Kommentaarid (22)

mortenm profiilipilt
mortenm: vilets, üsna kasutu sellele, kes pole raamatut varem lugenud. pole kindlasti oma hinda väärt
00:06 22-12-2010
Erik77 profiilipilt
Erik77: Natuke aitas,aga oleks võind natuke detailsem olla
10:54 30-11-2010
immagination profiilipilt
immagination: tänud! parim kokkuvõte, mis leidsin:)
14:51 01-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun