Leegitsev süda (22)

" Leegitsev süda" analüüs
"Leegitsev süda" on kirjutatud August Giliti poolt 20. saj alguses. Autoriks on Tartust pärit kirjanik. Peale "Leegitseva südame" kirjutas ta veel erinevaid romaane ja novelle . Raamat räägib külaelu pluss - ja miinuspooltest. Lugejani tuuakse elav pilt ajast, oludest ning suhetest, mis kujunevad keeruliseks. Teenijanna Anu sünnitab poja Joosepi , kelle rikas isa ei taha lapset kuuldagi. Poisist sirgub hoolimata sellest andekas ja kuulus artist. Viiuldaja läheb pärast ema surma maailma rõndama. Reisil olles kohtab mees oma lapsepõlve sõbrannaga, kellega ta hiljem ka kokku elama asub. Koos asutakse otsima kunsti tähendust, mis mõlemale armas on.
Mida tähendab kunst erinevate inimeste jaoks?Kaiele annab tants leiva lauale. See on pigem töö kui meelelahutus . Uue katsetamine ja enese proovile panemine meeldib naisele. Ta tahab pääseda välja Eesti raamidet ja esineda suurele publikule. Joosep tegeleb musitseerimisega. Mees peab panema mängu tunded, sest vastasel korral ta ei saa inspiratsiooni. Väga üdamlik on see, et paarike seob oma erinevate arusaamadega armsa koha - Tuulemäe. Kuidas saavad paigas ümboolseks? Iga inimese jaok tähendavad detailid mälestusi, mida need asjad meelde tuletavad. Teoses on palju kohti, mis mõjuvad meeldejäävatena. Anu jaok on Rabaraua talu õnneliku elu sümbol. Talle meeldib seal ning see on tema jaoks kodune. Samas harjub ta ära ka Tuulemäega. Maja mäe otsas tekitab ka lugeja jaoks sooja tunde. Inimestel on keeruline oma jaoks õiget kohta leida.
Sama raske on ka suhetega , mida muudavad veelgi murelikumaks materiaalsed väärtused. Miks hüljatakse raha pärast kalleid inimesi? Taavet Rabaraud abiellub Kai - Kadriga, sest naisel on varandus. Tegelikult kuulub mehe süda Anule. Peremees lahkub armastusest, aga ei suuda seda unustada. Joosep jätab samamoodi oma ema muusika tõttu. Poiss mõistab oma viga alles siis kui on liiga hilja. Kahjuks saadakse inimeste tõelistest väärtustest aru alles siis, kui neid enam ei ole.
TEGELASED:
Meelistegelaseks on Joosepi ema Anu. Unustatud ema ja naine vääriks om ma kannatustega lausa medalit . Taavet Rabaraua vastu seistes on ta rahulik ja leebe .Usun, et nii mõnigi naine seda ei suudaks. Emana mõjub Anu eriti tugevana.Sellises keskkonnas on väga raske last kasvatada. Hõmmastav on naise visadus. Isegi kui Anu tunneb, et hakkab surema, siis suudab ta end selleks valmis seada. Teda ei heiduta hirm. Mulle meeldib ka naise kangus. See väljenduib selles, et naabrinaise mustamisel ei hakka Anu Taavetit mustama. Sõna pidada on väga tähtis. Usun, et kõik tahaksid endale sama usaldusväärset tuttavat. Naine ei räägi otseselt kellelegi, kes on tema lapse isa. Ta suudab olla ilma meheta, kes talle meeldib. See vajab omamoodi julgust .
Joosep - Julgus on olemas ka temal . Poiss on südikas ning läheb linna õppima. Juba väiksena julgeb ta erineda. Teised lapsed jooksevad ja mängivad, aga Joosep on vait. Kuid iga vagur lambuke oskab muutuda perutavaks täkuks nii teeb ka poiss: ta hakkab elama Kaiega, tema jaoks on mees kirglik armastaja. Enne naise tulekut on mees väga üksik. Kui ta ka loomaia ees üksi jääb, hakkab temast väga kahju. Mees teeb kunsti enda jaoks, sest talle meelsib sellega tegeleda.
SUHTELIINID:
Raamat kirjeldab erinevaid suhteliine. Anu ja Joosep näitavad tugevat ema ja poja vahelist suhet. Kaie ning Joosep peegeldavad armumist koos kaasnevate muredega, rõõmude, pisarate ning üldise kaasnevaga. Sama tunde toovad esile ka Anu ja Taavet. Autor näitab, et enne kui lahti õelda, tuleb kaaluda võimalike variante. See käib nii kunsti kui ka tunnete kohta. Armastust pole võimalik osta - see tuleb ise. Lugu näitab inimeste palgeid. Samas on kirjeldatud ka inimete ja kunsti vahelisi suhteid. Need on erilised, omapärased ning üllatavad, sest kokku saavad kaks inmest , kellel on väga erinevad arusaamad.
IDEE:
Elus on üldse nii, et ootamatult võivad kohtuda kaks erinevat inimest ja liituda ühte. Ka paika sümboolsu võib uskumatult ajaga muutuda. Koht, mi praegu tundub põrguna võib hiljem olla väga armas. Samas ei pruugi olla kallid asjad ja isikud jäävad. Tihti võidakse lähedastele tahtmatulot haiget teha. Igaüks peab väärtushinnanguid ise kujundama.Olulisemaks mõtteks on, et kuigi inimesed võivad kunsti erinevalt teha, siis tihti publik seda ei mõista. Kuigi mõni paneb sellesse kogu hilne, aga teine teeb seda lihtsalt mõõdaminnes.
Üks parimaid teoseid mida lugenud olen. Kirjanik annab hästi edasi elu raskused ja näitab kuida inimesed peavad ise võitlama selle eest, et neil kõik olemas oleks.