Raoul Kurvitza kustinäituse analüüs (0)

Kätriin Vossi
12.D klass
Kunstinäituse analüüs
21.sajandi kunstipublikule on Raoul Kurvitza kogu looming olnud salapärane ja tundmatu. Tema maalikunst eriti: see on pealt näha banaalselt dekoratiivne , sisuliselt aga pungil müstikat. Kujundite , värvikompositsiooni ja pealkirjaliste lisandite tähendused on pärit esoteerilistest teadustest ja peegeldavad tihti nii keerulist sõnumite kihistust, et seda polegi võimalik mõista autori kommentaarideta. Salapärasus on pea alati olnud kunstniku eduteguriks, ta oskab seda kasutada. Ja kuigi piisav annus salapärasust on teinud Raoul Kurvitzast maailmakunstniku, sellest pole veel piisanud, et maailmakuulsaks saada. Kas põhjuseks võib olla soov siiski tundmatuks jääda? Antud näitusel on eksponeeritud installatsioonid , performance 'id, maalid, ja objektid 1980. aastate lõpust tänaseni. Näitus tutvustab valikuliselt ka Kurvitza video- ja muusikaloomingut. Näitus toob vaatajani kunstniku tähelepanuväärsemad teosed, millest paljud kuuluvad praeguseks juba eesti kaasaegse kunsti klassikasse. Näitusel on väljas nii uusi töid kui ka näituse tarbeks taasloodud vanu objekte. Kurvitsa teostes on kasutatud palju erinevaid materjale nagu näiteks, klaas, aknaraamid , puit, nõgesed ning muda . Enamus teostest antud näitusel on installatsioonid ning objektid, maale on antud näitusel vähe. Kurvitz ei ole oma teoste puhul kindlaks jäänud mitte ühelegi žanrile, pigem on tema teosed mitme žanri segu. Kurvitza taastoodetud teos „Maelström" koosneb ligi 10 000 pudelist, millest enamus on täidetud veega, osadesse on lisatud ka puulehti ning mis paiknevad laburindi kujuliselt raudkonstruktsioonide vahel. Et jätta suursugusemat muljet on autor lisanud pudelitele ka valgustuse ning on taustaks pannud mängima heli. Üheks näituse suurimaks teoseks on „Sekundaarsed kultuurid. Ida-Euroopa tasandike noorus ja keskiga III“, mis katab näitusesaalis terve seina ning mis koosneb tekstiilist, värvist ning peamisel osal nõgestest. Silmapaistvaks teebki selle teose just tema suurus ning materjal millest see valmistatud on. Teos ise näeb välja nagu kuivatatud nõgestest valmistatud vaip või siis hoopis tükk huvitava disainiga maja seinast . Vaadates seda teost on väga raske mõista seda mida on autor selle pealkirja all silmas pidanud. Tegumoelt kõige huvitavamateks teosteks on kolm teost pealkirjaga „Sus Scrofa I-III“. Need on maalitud mesoliitplaadile ning nende maalimisel on kasutatud õlgesid, kartuleid , muda ning savi. Teoste kõrvale on lisatud ka telekas kust näidatakse videot kuidas need teosed on tehtud. Videolt võib näha, kuidas kunstnik on oma teose valmistamiseks kasutanud sigu, kelle ta on lasknud jalutama üle oma teose. Valminud teosel on on selgelt eristatavad sigade jalajäljed, kuid kui neid seal poleks ei oleks pelgalt teost vaadates võimalik ära arvata kuidas on teos valminud. Kunstilisusega ei ole minu arvates nendes töödes midagi pistmist kuid samas on need tööd huvitavad eriti just oma valmistusviisi poolest, sest igaüks sellise idee peale just ei tuleks. Näitusel on välja toodud fotod Kurvitza loodud katedraalist, mis koosneb väljast üleni vanadest akendest ning meenutab tõesti mõnd katedraali. Minu arvates on see päris huvitav viis kunsti luua. Katedraal näeb eriti kaunis välja just öisel ajal, sest nagu fotodelt näha võib on see seestpoolt valgustatud. Vanast aknast on valmistatud ka Kurvitza teos „Kahetsus, et tädi Klaara naabermajast lõpuks ometi surnud on“ , kuid lisaks aknale on selles teoses kasutatud ka vanu ajalehti ning värvi. Aken on seest üelni täidetud kokku kägardatud ajalehtedega ning nendele on joonistatud akent meenutav kujutis. Antud teose pealkirjal puudub minuarvates igasugune seos teosega , kuid nii paistab ka olevat kõigi ülejäänud teostega. Maalidest oli näitusel ühtedeks vähestest töödest kolm teost pealkirjaga „Ilmutus hõbedal“. Need teosed on maalitud helehallide ning hõbedaste toonidega, ning kahel neist on kujutatud pooleldi inimest ning pooleldi rebast meenutavat oledit, kolmandal teosel ei ole mingit kindlat objekti võimalik eristada. Antud teosed erinevad täielikult ülejäänud teostest tema näitusel. Kui ülejäänud teosed on jõulised ning mehelikud siis nendes teostes on sees mingi õrn naiselik joon. Kui panna kõrvuti need kolm tööd ning ükskõik milline teine töö sellelt näituselt ei ütleks, et need teosed on valmistatud ühe ja sama isiku poolt. Kurvitza kolm maali „ Kuupaiste 15 minutit“, „Emamesilase lend“ ja „ Rebased , piisonid ja muusad “ on kõik sarnase värvilahendusega ning kõigil kolmel teosel on esiplaanil naise kujutis mis on maalil olevatest elementidest kõige rohkem välja joonistatud, ülejäänud esemetele ei ole nii palju rõhku pandud. Need kolm maali on maalitud jõuliste pinslitõmmetega ning need on erksates toonides. Pealkirjas välja töödud detailid on küll maalil olemas ja ülejäänud taustast eristatavad kuid nende kujutamisele on jäädud lihtsuse piiridesse.