LAO DUS Tallinn 2010 Laondus on eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Esimesteks ladudeks peetakse viljaaitasid, kuhu hakati koguma ja hoiustama põllumajandussaadusi nälja vältimiseks. Teisalt oli aitadel ka kaubanduslik ülesanne: sealt oli võimalik põllumehe käest osta neil, kes ise põllumajandusega ei tegelenud või kellel oli see ebaefektiivne. Tänapäeval on ladude loomine seotud palju enamate probleemidega, kui see oli 13. sajandil. Üheks olulisemaks on laokulude optimeerimine ning lao juhtimise süsteem. Lao kavandamise juures on olulised kindlad printsiibid, millest kogu hilisema lao toimimise aja jooksul lähtutakse. Lao üheks efektiivse toimimise aluseks on võime tagada kaupade võimalikult kiire ning efektiivne sisse- ja väljaliikumine. Ilmselgelt on lattu seismajäänud kaubad otsene kuluallikas, kuna nii pind, mida need enda all kinni hoiavad, kui ka nende müügist saamata jäänud tulu, on kahjumlikud. Lao projekteerim...
laondus 1. Millised tegurid mõjutavad laovaru suurust? Kirjuta 3-le ka põhjendus. V: 1) transport- sõltuvalt transpordi ostetava kaubapartii kogusest. 2) teed 3) asukoht 4) mood, trendid 5) majanduslik olukord 6) kliima, looduskatastroofid- sortimendi mõjutamine 7) demograafilised mõjud 8) rahvus, kultuur- erinevatel rahvustel, erinev kultuur. 9) maavarad 2. Millised tagajärjed võivad olla, kui vastuvõtukontrollil ei kontrollita toodete kogust hulgipakendis, vaid eeldatakse, et see on nagu traditsiooniliselt? V: Toodete kogus pakendis võib olla miinustes, ehk teatud tooteid on pakendis vähem, kui olema peaks. Tooted võivad olla ka plussis, ehk kogust on teatud pakendis rohkem, kui olema peaks, seda aga juhtub arvemini. Võib ka juhtuda, et teatud toodet, mida tuleb tavaliselt väga tihti, üldse ei kontrollita ja nii võib juhtud...
EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Laondus logistikas Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2014 Sisukord Laonduse olemus ja funktsioonid 3 1 Ladustamise võimalsed 3 Lao tüübid 3 Ladustamise funktsioonid4 Jaotussüsteemi kavandamine 4 Laonduse infosüsteemid ja andmetuvastus 5 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................... ...............7 ...
· Lao valgustus peab olema piisav ja kindlustama tootliku ning ohutu töö. · Vigu tehakse seetõttu peamiselt komplekteerimisel ja houkoha aadresside leidmisel ning märkmed. · Madalaid(kuni 18m) ladusid on võimalik suhteliselt efektiivselt valgustada luminofoorvalgustitega,mis tagavad ühtlase valgusjaotuse. · Lae ja põrandal on erinevad temperatuurid. · Kõrgetes ladudes võibolla temp.vahe 5-60c. · Peamiseks kriteeriumiks otsuse langetamisel on siinjuures kaupade ringlemis sagedus. · ,,Homne ladu" on mõeldud rohkem selleks,et teenindada kaupade kiiret liikumist,mitte niivõrd efektiivset. · Lao inventari planeerimine. · Kauba käsitsemise ülesandeks on:õiged kaubad,õigesse kohta,õigel ajal. · Ladustamise ülesandeks on: Kaupade säilitamine selliselt,et ei toimuks nende vigastamist või hävinemist. · Kaupade komplekteerimine peab sujuma häireteta ja paindlikult,kaubad peavad olema paiguldatud oma hoiuko...
Kordamisküsimuste vastused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid ? · Millist tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponentidest ja pooltoodetest · ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi · ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid · ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust · pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades · ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine 2. Kes on kauba omanik privaatlaos, avalikus laos ja lepingulises laos ? Kauba omanik privaatlaos on laopidaja ise, avalikus laos on omanikud kliendid, lepingulises l...
TTÜ Eesti Mereakadeemia Lastindus ja Laondus Aruanne Sadamapraktika Üliõpilane Õppejõud Julia Ain Kiisler Tallinn 2015 SISSUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 PALDISKI LÕUNASADAM.............................................................................................. 3 Info:......................................................................................................................... 4 Terminalid:.....
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
Lastindus ja laondus · Last meretranspordivahendiga ümberpaigutatav kaup. · Ületades laeva parda, muutub kaup lastiks. · 2006 a veeti mööda merd 7,4x109 tonni kaupa Lastide liigitamine · Lasti füüsiline seisund · Veomoodus · Veoreziim · Füüsikalised-keemilised omadused · Lastide kokkusobivus Lastide liigitamine Jaotus füüsikalise seisundi ja veomooduse järgi · Kuivlastid Tükklastid (nt metall-lastid, kottlastid, liikuvtehnika jms) Pakkimata ja pakitud kaubad, ühe kaubaühiku väärtus kõrge; Puistlastid (nt maagid, süsi, teravili, boksiit/al oksiid, fosfaat) Homogeense füüsikalis-keemilis omadustega suhteliselt väikese ühesuguste mõõtmete ja kaaluga pakkimata kaup, ühe ühiku väärtus suht väike · Vedellastid (nt nafta, maagaas, toiduained) Veetakse laste, mis on vedelal või gaasilisel kujul. Lastide liigitamine Jaotus veoreziimi järgi · Mit...
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kuivlast? 2. Mis on vedellast? Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3. Mis on tükklast (segalast)? Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: Segalast koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn·Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t· Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leid...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE LASTINDUS JA LAONDUS REFERAAT KLAIPEDA SADAM ÜLIÕPILANE: J. Anderson, A. Grigorjeva, A. Moltsar JUHENDAJA: A.Kiisler TALLINN 2015 Klaipeda sadam on jaavaba sadam Klaipeda linnas, Laanemere idarannikus. See on Leedu olulisim ja suurim transpordikeskus, kus uhtivad mere ja kuivamaa teed Ida ja Laane suundades. Juba mitu aastat on Klaipeda sadam Valgevene merevarav. Autoveod on korraldatud ja konteinerrong kurseerib regulaarselt suunal Klaipeda-Minsk. Kaubakäive Selle aasta kahe kuuga kasvas kontenerikäive Liepaja sadamas 25,7 protsenti, Klaipeda sadamas 12,5 protsenti, Tallinna sadamas 3,2 protsenti ja Riia sadamas 0,1 protsenti. Suurima kontein...
VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE.............................................
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Raido Must LAONDUSE ARENEV ROLL LOGISTIKAS JA FUNKTSIOONID Juhendaja: Logistika õpetaja, Helen Bork Tallinn 2012 Sisukord 1 Laonduse ajaloost................................................................................................................... 3 Laonduse areng infoajastul..................................................................................................... 4 Globaliseerumine ladustamises........................................................................................... 4 Laonduse areng lähitulevikus.................................................................................................. 5 Laonduse funktsioonid.......................................................................................................
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika klienditeenindaja Jürgen Käärmann LKT-12 Tallink Baltic Queen Praktika aruanne Koolipoolne juhendaja: Aili Metsküla Ettevõttepoolne juhendaja: Mart Piks Valga 2014 Sissejuhatus Minu praktika toimus OÜ Hansaliinide M/S Baltic Queen pardal. Otsustasin laeva kasuks kuna olin ka eelmine aasta laeval. Meeldib laeval tööd teha kuna seal saab väga palju iseseisvust. Laevale saamiseks oli vaja täita avaldus ja jääda vastust ootama. Kuna sain eelmine aasta meremehe tõendi kaheks aastaks siis seekord seda enam tegema ei pidanud. Seekord pidin enne laevale minekut läbima turvaalase koolituse ja lõpus sooritama eksami. Praktika kestvus oli kokku 8 õppenädalat ehk 320 tundi. Praktika eesmärgiks oli harjuda töökeskkonnaga, omada ja arendada praktilisi oskusi, õppida tundma ettevõtte töö korraldamist, saada iseseisva töö korraldamise j...
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mis on kuivlast? Kuivlastid a. Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. b. Puistlastid – homogeensete füüsilis-keemiliste omadustega suhteliselt vä...
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine............................................................................
VALGA KUTSEÕPPEKESKUS Logistika klienditeenindaja Jürgen Käärmann LKT-12 TALLINK VICTORIA I Praktika aruanne Koolipoolne juhendaja: Aili Metsküla Ettevõttepoolne juhendaja: Martin Paeorg Valga 2013 SISSEJUHATUS Minu praktika toimus OÜ Hansaliinide M/S Victoria I pardal. Praktika kestvus oli kokku 5 õppenädalat ehk 200 tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töökeskkonnaga. Praktika käigus soovisin arendada ja omandada logistika klienditeenindajale vajalikke isikuomadusi ja kutseoskusi. ETTEVÕTTEST AS Tallink Grupp on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub kvaliteetseid mini-kruiise, reisijate- ja kaubaveo teenuseid Läänemerel. Neile kuulub kokku 18 alust - kruiisilaevad, kiired ro-pax laevad ja ro-ro kaubalaevad. Pakutakse teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all mitmetel laevaliinid...
Kontrolltöö küsimused Kokku 40p 1.Logistika kolm põhiprobleemi ja nende vaheline seos 5p Logistika kolm põhiprobleemi on : kulutused, varude suurus ja teenindustase. Seos: vähendada varude suurust, lühendada kohaletoimetamise aega, lühendada seadmete seisuaega, tõsta toote, kui ka teenuse kvaliteeti ja vähendada tegevusi, mis ei lisa väärtust. 2. Mis iseloomustab säästlikku (lean)logistikat? 5p Säästliku logistika eesmärk on teostada kõik operatsioonid säästes kõiki ressursse: inimesi, keskkonda, varusid, seadmeid, aega jne. Selleks korraldatakse materjalide liikumises efektiivsed vood, vältides jäätmeid ning kindlustades tellimuse täitmise minimaalse ajaga; minimeeritakse varud ja üldkulud. 3.Teenuste sisseostu põhjused 3p. Teenuste sisseostu põhjusteks võivad olla, soodsamad hinnad, vähene tööjõu kulu, väiksem põhivara kulu. Ettevõte ei pea ostma omale seadmeid ega palkama tööjõudu ning saab seda teha võimalikult soodsa hinnaga. 4....
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist; Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi. 3. Varude täiendamiseks kasutatavad tellimismeetodid ( fikseeritud tellimuspunkt ja fikseeritud inter...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool Ä16 KÕ Elizabeth Pogosjan LAONDUSE ARENG Essee Õppejõud: Pertti Pärna, MA Mõdriku 2018 Kaupade efektiivne ümberpaigutamine tootmissfäärist tarbimissfääri pole võimalik kaubavarude moodustamiseta. Kaubavarude hoidmiseks on vajalikud laod. Võib öelda, et ladu ei ole abiosakond vaid tegemist on logistilise keti täieõigusliku osaga. Laondus on iga logistikasüsteemi lahutamatu osa, mis tegeleb materjalide, pool- ja lõpptoodete ladustamisega lähtekohas, lõppkohas ja nende kohtade vahelisel liikumisel. Laondus omab ja edastab infto ladustavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ja ladustamistingimuste kohta. Laonduse ajalugu ulatub mitme tuhande aasta taha. Algselt varuti ja ladustati põllumajandussaadusi, et hoida ära võimalikku näljahäda. Renessansi...
Ladudega ja ladudeta essee Ladu kui materjalide ja valmistoodete hoiustamise koht mängib tarneahelas ja logistikaprotsessides äärmiselt tähtsat rolli. Ladustamise all mõeldakse eesmärgistatud , kindlal põhjusel materjalide või valmistoodete varude hoidmist lühema või pikema perioodi jooksul. Selle ülesanne on tagada tarbijate järjepidev kaubaga varustamine ja katkematu tootmine. Võimalike kriisiolukordade tarvis hoiavad riigid elanikkonna vajaduste lühiajaliseks katmiseks täiendavalt esmatarbekaupu ja mootrokütuse julgeolekuvarusid. Kui jätta arvestamata ladustamine kriisolukordade puhuks, ladustatakse tooraineid, materjale, komponente ja valmistooteid üldjuhul ärilistel eesmärkidel. Ladustamine ladudes on oluline ja nii on ka lihtsam, nii ettevõtetele kui ka teistele. Sest saab tagada näiteks parema klienditeeninduse, kuna kaubad on koheselt kättes...
Eesti mereakadeemia Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin LAONDUS Essee Tallinn 2013 Laondus logistikas. Logistika areng viimasel aastakümnel on liikunud pidevalt tarneaegade lühenemise suunas. Ladudele tähendab see ringlemissageduse kasvu ja kaupade kiiret liikumist. See väljendub hoiustavate kaupade vähenevates kogustes. Suur osa lattu saabuvast kaubast väljastatakse juba saabumise või sellele järgneval päeval ja ainult väike osa hoiustatakse pikemaks perioodiks. Ladude planeeringus vähenevad hoiustamiseks ettenähtud alad ja suurenevad käsitsemisalad. Seoses klientide pidevalt muutuvate vajadustega on õige ehitada selline laohoone, mille planeeringut on võimalik lihtsalt ja kiiresti muuta. Seejuures t...
LOGISTIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1) 7Õ reegel Klienditeenindust peetakse logistiliste süsteemide üheks kõige tähtsamaks komponendiks. Klienditeenindus kui 7 Õ reegel: Õige toode Õiges koguses Õiges seisukorras Õiges kohas Õigele kliendile Õige ajal Õige hinnaga 2) Virtuaalne tarneahel Virtuaalse logistika puhul ei pruugi materjali- ja infovood omavahel seotud olla. Tarneahela lülid on üksteisest geograafiliselt ja ajaliselt eraldatud. Ressursside juhtimine ja kontroll toimub elektrooniliselt internetilahenduste kaudu. See tähendab, et selleks ei pea ise füüsiliselt kohal olema. Virtuaalsel tarneahelal on kolm põhitunnust: Töötajad asuvad paljudes eri paikades Struktuur muutub kiiresti Paljusid funktsioone täidavad partnerid NT: Kõnekeskused (call centres) võtavad vastu tellimused, esitavad arved ja võtavad vastu makseülekanded. Samas asub kõnekeskus kontoritest, tootmisüksustest või ladudest erinevas koha...
Laojuhataja roll ja tööülesanded Üks tähtsamatest omadustest, mida nõutakse kaasaegselt laojuhilt on võime minna kaasa muutustega. Laondus on muutunud viimase kahekümne aasta jooksul rohkem, kui kogu eelmise sajandi jooksul. Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt, et inimeste tööjõud ehk siis kõige kallim ressurss oleks täielikult ära kasutatud. Ta peab suutma mõjutada töötajate arvamusi, suhtumist, käitumist ja seisukohti selliselt, et saavutatakse optimaalne tootlikkus. Kontrolli, aga töötajate tegevuse kohta on raskem välja selgitada, kuna töölised on erinevaid toiminguid teostades riiulitevahelistes vahekoridorides ja tööalades. Laojuhataja peab teadma ja mõistma erinevaid probleeme ning olema suuteline nendega töötama. Ta puutub igapäevaselt kokku erinevate probleemidega, olles kohustatud neid lahendama ning kandma vastutust oma otsuste ja meeskonna tegevuste eest. Laojuhataja juh...
1. Edukas on see, · Kes suudab säilitada tasakaalu lõputute soovide ja piiratud vahendite vahel. · Lõputud soovid ja piiratud võimalused mõjutavad kõiki: 1. Üksikinimest; 2. Perekonda; 3. Ettevõtet; 4. Riiki. · Keegi ei saa kulutada rohkem, kui teenib. 2. Majandusteadus: · Uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. 3. Tänapäeval on põhiprobleem: · Tootmisvahendite hulk (ressursid) on piiratud ja ühiskonnas liikmete vajadused on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervi...
Laotehnoloogia Laotehnoloogia komplektne vastavalt vajadustele planeeritud süsteem riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast. Kaupa hoiustatakse riiulitel, tugialustel ja virnastatult. Konventsionaalne ladu kauba aluse riiulitega traditsiooniline ladu. Riiulid võivad olla erinevate kõrgustega ja vahekoridorid erinevate laiustega. Madalate riiulitega konventsionaalne ladu on parim lahendus juhul, kui on vaja ladustada eritüüpi kaubaalustel palju erinevat kaupa. Konventsionaalse lao eelised : 1) Otsene ligipääs kõigile hoiukohtadele. 2) Aluseid on võimalik siirdada ilma teisi aluseid ümber paigutamata. 3) Inventuuri tegemine on lihtne, kuna iga alus asub eraldi hoiukohal, neile on otsene ligipääs. 4) On võimalik ladustada erineva suuruse ja kaaluga kaubaaluseid. 5) Riiulite õrsi on võimalik kiiresti ja hõlpsasti ri...
Logistika 1. "Logos"see on arukas mõistus.Kreekakeelse sõna 'Logisticos'arvetamis oskus ja mõtlemine .Rooma riigis tähendas L.toodete jaotust.Parast saksa filosoof nimetas L.matemaatilist loogikat.Hiljem kohtas L.sõjanduses(varuste paigutamineõigel ajal õigesse kohta ja majutamine)Nüüdisaegse L.alguseks loetakse 1950ndaid.Ameerikas ja jaapanis võeti L. kasutusele peale Teist maailmasõda,kust see levis Skandinaavia maadesse ja teistesse Europa riikidesse.Praegu L.on arukalt korraldatud prot.elus globaliserivas maailmas. 2. L.areng võib jaotada 4 staadiumisse: 1. 5060 aastatel keskenduti tootmisele ja pöörati tähelepanu transpordile ja laomajandusele 2. 70.aastatel keskenduti jaotusele,E.pööras tähelepanu veondusele ja laondusele ning nende kulusid,firma majandamises kasvas kulude juhtimise tähtsus. 3.80.aastatel keskenduti firma maj...
Nägemus logistika valdkonna arengust ja tulevasest elukutsest Kristina Rõkalova VLOGge20 Logistika sai oma alguse juba varasemas ajaloos sõjanduse kaudu - toidud, relvad ja varustus. Kõigi sõjategevustega kaasnes logistiline mõtlemine ning tegutsemine. Logistika eesmärgiks on midagi ratsionaalselt, arukalt ja efektiivselt korraldada. Samal ajal ka ressursse säästval viisil, et kogu tegevus mööduks kasulikult tegutsedes. Sõna logistika päritolu kohta on olnud palju vaidlusi - kust ja kellelt see täpsemalt tuleneb. Näitena võib tuua selle, et kreekakeelse sõna all logisticos mõistsid vanad kreeklased mõtlemist, arvutamist ning otstarbekust. Rooma riigis tähendas see aga toodete jaotust. Termin logistika hakkas kajastuma 9. ning 10. sajandil sõjanduses - tagala, vägede varustamine, paigutamine ning majutamine. Sõna leiti kirjalikest tekstidest 1138. aastast. (1) Logistika valdkonna areng üleülds...
1.Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika huviorbiiti? 1. laotegevus 2. laovarud 3. veondus 4. info, tellimisprotsess, administreerimine 5. pakkimine 6. tagastused 2.Miks on logistika sisu raske lahti mõistatada? 1. Logistika on interdistsiplinaarne ja arenev teadusala ning tema arenguperioodide kohta kehtivad eri definitsioonid. 2. Sisu määramine sõltub ka sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. 3. Määratlus erineb ka riigiti peamiselt riikide majandusliku ja tehnoloogilise arengutaseme tõttu. 3.Joonistada lihtne logistiline kett. Tarnija -> Ressursid -> Tootmine -> Kaubad -> Tarbija või Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 4.Nimetage logistika arengufaasid. Logistika arengu võib tinglikult jaotada 4 staadiumisse (riigiti erinevad perioodide algused ja lõpud): 1. Tootmiskeskne arenguetapp. Hankimine -> Tootmine -> Jaotus 50.-60. aastatel ke...
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
Töötajad 1 2 3 4 5 6 7 8 29 4 5 4 4 4 4 4 4 38 5 5 1 5 3 3 4 4 113 4 4 4 3 5 5 4 4 98 4 5 2 3 5 1 4 2 88 4 4 3 3 5 4 4 4 53 3 4 2 3 5 3 5 101 3 4 3 3 4 4 4 3 46 4 4 3 3 5 4 3 2 41 2 5 4 4 4 4 5 2 28 3 4 4 4 4 4 4 4 43 4 4 3 4 2 3 3 4 49 2 4 4 5 5 5 5 5 80 2 4 4 4 3 3 4 4 6 4 3 2 2 4 4 4 3 13 4 5 4 4 4 5 5 4 15 3 4 3 4 4 4 4 4 77 4 4 4 3 3 2 3 4 93 5 5 5 5 4 4 4 4 99 4 4 5 4 4 5 5 4 ...
LOGISTIKA ÜLESANDED JA MISSIOON 1. Nimetada ärilogistika peamised ülesanded. vajadusel toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri kaubakoguseid sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamine 2. Mis on ärilogistika missioon? Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses 3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt. Tarneahel on ettevõtluse traditsioonilisi protsesse ja tegevusi koordineeriv süsteem tarbijast kuni tarneahela alguseni (materjalide tarnijani) tagamaks toodete, teenuste ja informatsiooni kasulikkuse kliendile/tarbijale ja ettevõtte (tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut. 4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt Lähtuvalt ettevõtte paiknemisest väärtusahelas nim...
Tartu Kutsehariduskeskus Tööõnnetus ja töökeskkond (iseseisevtöö) Juhendaja: Eili Röss Koostaja: Ingrit Pavlov Tartu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Töökeskkond.........................................................................................4 Töökeskkonnast riigipõhiseaduses..............................................................................5 Tööõnnetus..........................................................................................11 Tööõnnetused erinevates riikides ja regioonides............................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama ig...
Tallinna Transpordikool Logistik Kadi Kurg Klienditeenindus logistilistes süsteemides Referaat Juhendaja : Ly Svistun Tallinn 2012 Sisukord: Klienditeeninduse tähendus minu jaoks.........................................................................3 Klienditeeninduse mõiste...............................................................................................3 Klienditeeninduse elemendid.........................................................................................3 Klienditeeninduse faktorid...........................
Harjumaa hoonestatud elamumaa turg aastatel 2003- 2011 Käesolev töö analüüsib Eesti majanduse ja kinnisvara turu vahelist seost Harjumaal. Selle jaoks on võrreldud Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arvu ja maakonna keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine tegi Eesti kinnisvaraturu atraktiivseks ka välisostjatele. See lõi soodsa pinnase kinnisvara hindade kunstlikuks kergitamiseks. Kuni 2007. aas...
Logistika olemus, areng ja tähtsus. Logistika määratlus · Logistikas on viis olulist põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus) · Logistika üritab lahendada järgnevadi probleeme: liigsed varud (allahindlused), kauba puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles" · ,,Logistika on see osa tarneahela juhtimises, mis plaanib, teostab ja kontrollib kaupade ja asjaomase info tõhusat edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja säilitamist lähtekohta ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi" (U.S. Council of Logistics manageme...
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutempera...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖD Koostaja: X MSI kaugõpe II Juhendaja: lektor X Tartu SISUKORD 1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK...............................................................................3 1.1. LORENZ'I KÕVERAD LEIBKONDADE NETOSISSETULEKUTE PÕHJAL 1998 JA 2007 AASTA KOHTA................................................................................................................ 3 1.2. TÖÖTUSE TASEME MUUTUMINE HARJU, TARTU JA VÕRU MAAKONNAS PERIOODIL 1997-2007 VÕRRELDES EESTI KESKMISEGA..................................................................4 2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBIMINE JA VÄLISKAUBANDUS............7 2.1. P...
SISSEJUHATUS Laohoidja 3. kursuse praktika, mis toimus 12.11.12-01.02.13 sooritasin AS Kaupmees & KO Aardla hulgilaos Tartus. Praktika kestvus oli kokku 10 õppenädalat ehk 400 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõtte organisatsioonist ja harjuda reaalse töökeskkonnaga ning arendada laotöötajatele vajalikke isikuomadusi kui ka kutseoskusi. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis. Praktikal saadud oskusi rakendatakse kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1. ETTEVÕTTEST AS Kaupmees & KO on 1992. aastast tegutsev Eesti suurim toidu- ja esmatarbekaupu müüv hulgimüügifirma. Kaupmees Gruppi kuulub 7 kauplusladu mis paiknevad üle Eesti suuremates maakonnakeskustes. Klientideks on restoranid, hotellid, baarid ning pubid. Samuti kaubamajad, jaekauplused, kioskid, hulgifirmad ning tööstusettevõtted. Kaupmehe eesmärk on tuua Eestisse u...
Sissejuhatus. Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne), mis funktsioneerib koos vastava töökorraldusega. Ladudes kasutatakse erinevaid riiuleid, mis on paigutatud lattu ja seatud sobivaiks vastavalt konkreetse ettevõtte vajadustele. Riiulid jaotatakse peenkaubariiuliteks ja kaubaaluste riiuliteks ning neist arendatud eririiuliteks. Riiulite kasutamise eesmärgiks on kasutada efektiivselt lao põrandapinda ja võimaldada laos efektiivset tööd. Laotehnoloogiad jaotatakse: · Traditsiooniline tehnoloogia - madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega · Peenkaubatehnoloogia peenkaubariiulid vahekoridoride erinevate laiustega · Ruumi säästev tehnoloogia o kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega o virnastamine ...
SISUKORD 1 Ettevõtlusvaldkonna iseloomustus .......................................................................... 2 1.1 Lühiiseloomustus ............................................................................................ 2 1.1.1 Areng........................................................................................................ 2 1.1.2 Trend ........................................................................................................ 3 1.1.3 Esindatus Eestis ........................................................................................ 4 1.1.4 Esindatus Euroopas .................................................................................. 5 1.2 Konkreetne tegevusala .................................................................................... 5 1.2.1 Majanduslik seis .......................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse õppetool Maarja Pikk ÄJ11 Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas Referaat õppeaines ,,Logistika alused" Juhendaja õpetaja Tiina-Mai Hirmo Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Logistika õppeaine raames tuleb koostada ärijuhtidel kui ka ärikorraldajatel referaat. Töö autor on valinud referaadi teemaks Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas. Selle teema raames uurin, kuidas on korraldatud kauba vedu ja kauba pakkimine Eestis. Millised on erinevad pakkematerjalid ja pakkeviisid ning millised probleemid seoses nendega esinevad. Ainetöö annab lühiülevaate pakendamise valdkonnas. Autor loodab, et antud referaat on hariv ja aktuaalne. Autor ise sai seda tööd koostades teada palju uusi teadmisi selles valdkon...
Inimkannatanuga liiklusõnnetuste andmed seisuga 01.02.2018 [1] Tabel 5 Inimkannatanuga LÕ Põhjus 2013 2014 2015 2016 2017 Sõiduauto osalusel 1106 1166 1125 1187 1100 Jalgratturi osalusel 161 184 182 167 183 Mootorratturi ja mopeedi osa 139 142 143 158 137 Veoauto osalusel 89 84 89 108 97 Bussi osalusel 72 79 91 109 78 1. Koosta 2017 a toimunud liiklusõnnetuste põhjal sektordiagramm. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. Vii kursor 2017. a vabalt valitud väärtusele, klõpsa hiire paremat klahvi ja vali Sort-Sort Larges to Smallest. Märgista andmed A veerus...
TÖÖ JA PALK Tööga puutub inimene tavaliselt kokku juba õige varakult. Kes aitab koduaias vanemaid, kes teenib koolivaheajal elamis- või taskuraha. Töö tulemusena valmistatakse mingi ese või osutatakse teenus. Näiteks põllumees toodab vilja, liha, piima, õpetaja õpetab lapsi, näitleja annab vaatajale emotsionaalse naudingu. Kõigepealt peame küsima: miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. 1. TÖÖTASU - Majanduslik sund töötasu näol on see, mis inimese tööle paneb. Kuidas ta töötegemisse suhtub, sõltub ka inimese elulaadist. Kas teen tööd selleks, et elada või elan selleks, et tööd teha. Tasu töö eest ei pea alati olema raha. Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat). 2. SUND Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb har...
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................... 3 1. Miinimumpalk maailmas........................................................................... 3 2. Miinimumpalk ja vaesus............................................................................. 5 3. Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel....................................................................... 6 4. Miinimumpalga poolt ja vastu........................................................................................... 7 5. Alampalga määra muutused Eestis.................................................................................... 8 6. Miinimumbrutotöötasu ja sellest väiksema brutotöötasu saanud täistööajaga töötajate jaotus 2006....................................................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.....................
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö......................................................................
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5 Feminism........
ROCCA al MARE KOOL Geograafia Iirimaa Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 Iirimaa üldandmed.............................................................................................................4 Asend, asukoht, suurus ..................................................................................................... 5 Pinnamood ........................................................................................................................5 Kliima................................................................................................................................5 Vetevõrk .......................
TTÜ EESTI MEREA KADEE MIA MERENDUSK ESKUS M E R E T R A N S P O R D I J U H T I M I S E L E K T O R A 1 A T KURSUSETÖÖ „Optimaals e laevatüübi ja töökorraldu se vormi valik liinidele või suundadele ” Õppeaine: Meretransp ordi ökonoomika Koostaja(d) : 2 Tallinn 2016 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 5 Lähteandmed.............................................................................................................. 6 Lasti transpordiiseloomustus....................................................................................... 8 2. Tööregiooni looduslik-navigatsiooniline iseloomustus.........................
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
