Mullakaart (2)

EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Geomaatika osakond
NIMI
MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA
Iseseisev töö
PK. 0677
Juhendaja lekt . Alar Astover
Tartu 2011
Mullakaart
Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik .
Mulla šiffer
Lõimis 1
Huumushorisondi tüsedus, cm
Kivisuse aste
Pindala, ha
Osatähtsus, %
LPg
v°_1sl50-60/
v°_1ls_1
24-28
11,55
46,5
LP
v°_1sl50-60/
v°_1ls_1
24-28
0,45
1,8
LP
v°_1sl60/
v°_1ls_1
26
0,34
1,4
LP
v°_1sl60/
v°_1ls_1
26
0,44
1,8
LkI
liiv
0/18
0,56
2,2
LkIg
liiv
27
5,76
23,2
LP
v°_1sl60/
v°_1ls_1
25-27
0,81
3,2
LkI(g)
sl40-60/l
26
4,74
19,1
LkIg
liiv
27
0,19
0,8
Kokku
24,84
100,00%
Joonis 1.Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 69243669412 kohta.
Joonis 2.Põllumassiivi asendiplaan
(asukoht tähistatud ristiga).
Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiil ja selgitus

Gleistunud kahkjas leetunud muld (LPg)
Tüüpprofiil: A-Elg-Bg-Cg või A- Bafg -Elg-Bg-Cg
Selgitus: Huumushorisont , näivleetunud horisont , illuviaalne horisont, gleistunud lähtekivim. Huumushorisondi ja näivleetunud horisondi vahel võib esineda ka amorfse raua sisseuhtehorisont (samuti gleistunud).
Gleistunud nõrgalt leetunud muld (LkIg)
Tüüpprofiil: A-(Ea)- Bhsg -Cg
Selgitus: Huumushorisont, ( leethorisont ), gleistunud sisseuhtehorisont, gleistunud lähtekivim.
Nõrgalt leetunud muld (LkI(g)) (nõrkade gleistumistunnustega)
Tüüpprofiil: A-(Ea)-Bhs-C
Selgitus:Huumushorisont, (leethorisont), sisseuhtehorisont, huumus -raua illuviaalne sisseuhtehorisont, lähtekivim
Selgitused

• Mulla šiffer (LPg) Gleistunud kahkjas leetunud muld
  Mulla kores raudkiviveeris (v°1), saviliiv( sl50 -60) 50-60 cm sügavusel, olles 10 cm. Sügavune. Teises kihis mulla kores raudkiviveeris ja kerge liivsavi (sisaldades 20-30% füüsikalist savi). Huumushorisont 24-28cm tüsedune.
  
• Mulla šiffer (LkIg) Gleistunud nõrgalt leetunud muld.
  Lõimis koosneb liivast . Huumushorisont 27cm tüsedune.
  
• Mulla šiffer (LkI(g)) Nõrgalt leetunud muld
  

Lõimis koosneb saviliivast 40-60cm sügavusel ning sellele järgneb liiv. Nõrkade gleistumistunnustega (g).
Põllu iseloomustus, omadused ja kasutuskõlblikkus
Põllu kuju on suurust arvestades üsna kompaktne. Muldadest domineerib gleistunud kahkjas leetunud muld. Teisejärguline on nõrgalt leetunud muld. Mullad on nõrgalt kontrastsed.
Kui suur on analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning milline on selle mulla peamine levikuala Eestis?
Gleistunud kahkjas leetunud muld on enam levinud Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis.
Anda põhjendatud soovitused antud põllumassiivi metsastamiseks.
Antud mullatüübile (eelkõige gleistunud kahkjale leetunud mullale) on sobilik segapuistu. Puurindes domineeriks arukask , rohkesti esineks ka kuuske ja halli leppa, kohati segus saar ja jalakas . Vahel saab enamuspuuliigiks ka haab . Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Naadi kasuvukohatüüp, puistute boniteediga Ia-I.
Istutamiseks sobiksid kuusk , arukask, hübriidhaab, maarjakask või tamm. Harilikul tammel on head omadused – raske, kõva, tugev ja kulumiskindel puit.
Ligikaudne boniteet
5