50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kusja
Õppematerjali autor
Filiaalettevõttel on neid tsentraalosakondi praktiliselt iga olulise tegevuse jaoks. Tsentraalosakondadel on otsustamis- ja korraldamiskompetents nende erialavaldkonda puudutavates küsimustes. Teisel juhul on tsentraalsele ärijuhtimisele jäetud mõned kõige olulisemad ülesanded, enamus otsustusi teeb filiaali juht. Praktikas puhtaid vorme ei ole. Segavormid püüavad ära kasutada mõlema eeliseid. Tabel Tsentaalse ja detsentraalse organisatsiooni eelised Tsentralisatsioon Detsentralisatsioon Võimaldab võtta tööle spetsialiste Filiaalid saavad paindlikult ja kiiresti konkreetsete valdkondade jaoks reageerida turusuhete muutustele Majanduskikud eelised, eriti sisseostu ja Filiaal saab valida eripäraseid ladustamise juures turundusmeetmeid
Kaubamärk saab õiguskaitse kaubamärkide registrisse kandmisega. Toode on see, mida firma valmistab ja müüb. Bränd on see, mida tarbija ostab. Kaubamärgi põhiülesanne on võimaldada kauba või teenuse pakkuja või päritolu tuvastamist üksnes kaubamärgist lähtudes. 36. Karjäär Karjäär (ingl. k. personnel career) on inimese tööpositsioonide vahetamine ehk ametikohtade jada. See on ka töötaja areng ühe ametikoha raames, mil tema kohustused ja vastutus ning osalus organisatsiooni juhtimisel muutuvad olulisel määral. *Karjääriks nimetatakse traditsiooniliselt tõusu ametiredelil, edu saavutamist elus. Tänapäeval vaadatakse karjääri kui elukestvat inimese haridus- ja tööalast arengut kõigi tema elu rollide omavahelises kooskõlas. See eeldab pidevat korrigeerimist, ümberhindamist ja valikute tegemist. Karjääri planeerimine tähendab oma elu juhtimist. 37. Konkurents *Konkurents on majandussubjektide püüdlemine ühise eesmärgi poole,
ning igasse töötajasse. Turunduse juhtimine on suunatud teatud sihtgruppidega tulusate vahetusprotsesside kavandamisele, kujundamisele ja tagamisele ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel. Turundus ei tohi olla nõudluse suhtes passiivne, vaid peab suutma mõjutada nõudluse suurust ja struktuuri. Üha sagedamini ei ole eesmärgiks mitte ühekordselt müügitehingult maksimaalse kasu saamine, vaid vastastikku kasulike pikaajaliste suhete arendamine (vahendeiks on seejuures kvaliteetsed tooted, mõistlik hind, tasemel teenindus jne). Sel juhul räägitakse suhtlusturundusest, st ehita üles head suhted ja tulusad tehingud järgnevad sellele. Inimeste vajadused tekitavad nõudluse, kui soovile lisandub ostujõud. Inimesed valivad tooteid, mis annavad nende arvates nende raha eest suurima kasulikkuse, rahuldavad nende vajadusi teistest paremini. Toode (product) on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib
18. Ettevõtja ärivõimaluste märkajana ja ärakasutajana. Võimaluste allikad. Ärivõimaluse leidmiseks: Jälgi trende (poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid, tehnoloogilisi), leia ja lahenda probleem, täida lünk turul. Muutuse toimumine ja võimaluse teke - Ettevõtja tajub avanenud võimalust, sageli eeldab selle ärakasutamine innovatsioone - Vajalikke ressursside (töötajad, stardikapital jms) leidmine - Organisatsiooni loomine ja tema tegevuse korraldamine, suhtevõrgustiku rajamine Äriidee allikaid: · varasem töökogemus · hobid, lisategevused · toote vajamine tarbijana või kogemused tarbijana · reisimine · (juhuslik) lugemine millestki · tarbijad · olemasolevad ettevõtted · turustuskanalid · uurimis- ja arendustööde tulemused · süstemaatiline otsing · spetsiaalsed meetod 19. Erinevad ettevõtlusvormid (lühikirjeldus). Nende eelised ja puudused
müümisel. Isikuturundus kujundab, säilitab või muudab inimeste ja organisatsioonide hoiakuid ja käitumist teatud isiku suhtes. Ideeturunduse tulemusel suureneb sihtgrupi vastuvõtlikkus teatud ühiskondliku idee, ülesande või vajaduse suhtes. Ideeturundust rakendatakse näiteks keskkonnakaitses, tervishoius jm. Organisatsiooniturunduseks nimetatakse tegevust, millega kujundatakse, säilitatakse või muudetakse inimrühmade hoiakuid ja käitumist mingi organisatsiooni suhtes. Isiku või rühma nägemust organisatsioonist nimetatakse selle organisatsiooni kuvandiks (ingl k image). 8 Organisatsiooni kuvandit mõjutavad: toode või teenus; teenindus; tegevus tööandjana; kommunikatsioon; firma väljanägemine hooned, keskkond, töötajate riietus, autod jms; firma atribuutika lipud, vimplid, kauba- ja firmamärgid, reklaamtrükised jms.
tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Praktikaaruandega tahan välja tuua olulise osa nii juhtimises kui ka väljakujunenud juhtimise strateegiates,millist rolli see mängib,millised on eesmärgid ja ülesanded. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, strateegilise dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõtte töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega.. 1.Üldiselomustus Paide Kultuurikeskuse kohvikusse asusid tööle neli praeguseni töötavat toitlustusala inimest, 3. jaanuaril 1994. aastal. Algselt kuulus kohvik Paide Kultuurikeskuse alla, seega olid ka töötajad kultuuritöötajate nimekirjas
õppimishimulised ning nende sooviks on pakkuda klientidele kvaliteetset teenust. Kui kokkade puhul peab ettevõte oluliseks kutseoskusi, siis teenindajate puhul saab määravaks just nende suhtlemisoskus ning valmidus uusi teadmisi ning oskusi omandada. Kõige olulisem on see, et kõik ettevõtte töötajad peavad mõistma ning käituma vastavalt organisatsiooni kontseptsioonile ning töötama meeskonnana. Et järjepidevalt kõrget kvaliteeti hoida koolitatakse personali võimaluste piires pidevalt, seda nii toitlustuse, kui teeninduse alaselt. Ettevõtte juhtide seisukohaks on, et eduka ettevõtte võtmeks on rahulolev ja motiveeritud personal. Hüvedena loob ettevõte personalile head töötingimused (mugav personaliruum, meeldiv ja sõbralik
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid