Karl Marx - referaat (0)

Karl H. Marx
Lühitutvustus
Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London, Inglismaa) oli juudi päritolu Saksa filosoof , majandusteadlane ja revolutsionäär – erinevalt teistest kaasaegsetest polito- ja sotsioloogidest tegeles Marx aktiivselt ka revolutsiooni organiseerimisega. Vastupidiselt Hegelile uskus ta, et natsionalism pole oluline - sotsiaalse ajaloo peamised üksused pole mitte rahvuskultuurid, vaid sotsiaalsed klassid . Marx võttis hegeliaanluselt ära natsionalismi, konservatismi ja revolutsioonivastase iseloomu.
Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Koos Darwini ja Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid kahekümnendal sajandil – 1999. aastal valiti Marx BBC korraldatud küsitlusel aastatuhande maailma kõige enam mõjutanud inimeseks . Laiem tunnustus on talle aga omaks saanud suuresti postuumselt, näiteks J. S. Mill polnud sellisest mehest oma eluajal kuulnudki.
Marx oli küll päritolult juut, ent esimene oma perekonnast, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat , õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Õpinguid Bonni ülikoolis takistas aga tema tugevnev alkoholism , mis sundis teda siirduma Berliini, kus ta oma kodanlik -demokraatlike vaadetega isa õuduseks hülgas õigusteaduse ning asus õppima hegelliku filosoofiat. Teda mõjutasid nii Shakespeare 'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis.
Omandanud doktorikraadi ning töötanud mõnda aega ajakirjanikuna eejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga, kellega koos loetakse teda teadusliku kommunismi, dialektilise ja ajaloolise materialismi ning teadusliku poliitilise ökonoomia aluste rajajaks. 1847. aastal asutasid mehed koos Kommunistide Liidu ja kirjutasid „Kommunistliku partei manifesti“.
Marxi olulisimaks teoseks loetakse tänapäeval aga tema kolmeköitelist „Kapitali“, kus üritab erinevate näidete ja seletuste põhjal tõestada, et kapitalism kui ühiskonnakorraldus on juba eos absurdne ning määratud hukkumisele. Marx kasutab klassikalise ökonoomika vahendeid. Nagu A. Smith ja D. Ricardo, näitab ka tema, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Et töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, teenib kapitalist kasumit tööliste arvelt, seega ekspluateerib töölisi. Marxi enda terminites: „Konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist lisaväärtusega. Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei olda rahul.“
Marx oma ideedega on olnud suureks eeskujuks ning kultusobjektiks paljudes hilisemates sotsialistlikes riikides, märkimisväärseim neist Nõukogude Liit.
Kasutatud materjalid:
ENEKE 2, Tallinn 1983
Karl Marx, „ Kapital “, Tallinn 1953
http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx
http://wiki.zzz.ee/index.php/Karl_Marx
http://en.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx
http://en.wikipedia.org/wiki/Das_Kapital