Egonoomia referaat (1)

Freddy Kriisa Ergonoomia
SISUKORD
SISSEJUHATUS.............................................................................................3

MÕISTE JA KASULIKKUS.......................................................................4
AJALUGU......................................................................................................5
KASULIKKUS...............................................................................................6

HETKESEIS EESTIS....................................................................................7
KOKKUVÕTE...............................................................................................8
KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................9

2


Freddy Kriisa Ergonoomia
SISSEJUHATUS

Termin ergonoomia (ingl.k. ergonomy) lähtub kreeka keelest - ergon (töö) ja nomos (seadus) ning pärineb poola keelest möödunud sajandi keskpaigast.
Sõna ergonoomika (ingl.k. ergonomics) pärineb kreekakeelsest sõnast ergon
ja ingliskeelsest sõnast economics , mis vastavalt tähendavad töö ja
ökonoomika.
Ergonoomia on teadus tervislikest tööviisidest, -vahenditest ja keskkonnast.
Tervislikud tööviisid ja –keskkond aitavad kaasa ettevõtte tootlikkuse tõusule.
3

Freddy Kriisa Ergonoomia
MÕISTE JA KASULIKKUS

Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja
tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele.
Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et
ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes.
Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu
kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad,
et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele.
Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga
erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid,
füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid , pedagoogid jne.
Eelkõige on see meeskonnatöö.
Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad ,
koolid, haiglad . Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite
leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga
komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid.
Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära,
majanduslikku situatsiooni.
4

Freddy Kriisa Ergonoomia
AJALUGU
Ergonoomia areng sai alguse selle sajandi 40-50 aastatel sõjatööstusest.
Igat järgnevat aastakümmet iseloomustab oma kindel põhisuund (Shackel).
- 50-ndad - sõjandusergonoomia
- 60-ndad - tööstusergonoomia
- 70-ndad - tarbekaupade ja teeninduse ergonoomia
- 80-ndad - arvuti- ja tarkvaraergonoomia
- 90-ndad - kognitiivne ja organisatsiooni ergonoomia
5
Freddy Kriisa Ergonoomia

KASULIKKUS

Ergonoomia kasulikkust võib kirjeldada kolme tasandi kaudu:
* Riigi tasand
* Ettevõtte tasand
* Üksikisiku tasand

Riigi tasand
o Töövõimeline elanikkond ja selle arvu suurenemine
o SKP kasv
o Sotsiaalkulutuste langus
o Ravikulutuste kokkuhoid
o Tervem ja produktiivsem elanikkond. Parem elatustase
Ettevõtte tasand

o Tööõnnetuste ja nendega kaasnevate kulutuste alanemine
o Haiguspäevade arvu langus
o Tootlikkuse kasv läbi inimeste töö produktiivsuse
o Parem organisatsiooni kultuur
o Personaliriskide vähenemine
o Töö optimiseerimine
o Kasumi suurenemine

Üksikindiviidi tasand
o Hea tervis
o Hea elukvaliteet
o Erialane kompetentsus
o Kvaliteetne ja produktiivne töö
o Produktiivne "kolmas iga" - st. inimese teeneid vajatakse tänu tema
kompetentsusele ka pensionipõlves. Teadmine, et sa oled kellelegi väga vajalik,
on antud eas väga tähtis.
6
Freddy Kriisa Ergonoomia
HETKESEIS EESTIS
Eestis on ergonoomiaalane teadlikkus väga madal nii riiklikul kui ka
üksikisiku tasandil. Paljudele on antud termin ähmane ja aetakse segamini
inglise keelse sõnaga "economics". See on tingitud töökaitse ja töötervishoiu
alase seadusandlikkuse nõrkusest ning vastava kvalifikatsiooni saanud
spetsialistide puudumisest. Paljudes maades antakse esmased
ergonoomiaalased teadmised juba koolis ja seda harilikult kehalise
kasvatuse raames. Meie koolides puudub aga kahjuks elementaarne rühikoolgi,
mis aitaks kujundada inimese suhtumist õigesse kehaasendisse kui elu
alustalasse nii sportlikul kui ka vaimsel tegevusel.
Lootust siiski on. 1999 a. märtsis asutati Eesti Ergonoomiaühing, mis
koondab enda alla inimesi erinevatelt elualadelt, ettevõtteid, akadeemilisi
õppeasutusi ning liite alates meditsiini sfäärist kuni tööstuseni. Kõigil neil
liikmetel on ühine eesmärk: ergonoomialase teadlikkuse tõstmine ja
ergonoomia printsiipide rakendamine igapäevaellu. Ka Eesti Füsioterapeutide
Liidus leidub selle valdkonnaga tegelevaid inimesi.
Suurema tõukejõu ergonoomiaalasele tegevusele peaks andma Eesti
Vabariigi plaanitav ühinemine Euroopa Liiduga, kus on Euroopa Nõukogu
poolt täpselt paika pandud direktiivid erinevate töökeskkondadele ning mille
täitmist ka nõutakse.
Loodame, et kunagi saab Eestis veidi kummaliselt kõlav mõte
"Töötan ergonoomiliselt" väga enesestmõistetavaks.
7