Töö ökonoomika (0)

Töö ökonoomika mõiste – maj.teaduse haru, mis uurib tööjõuturgude organisatsiooni, funktsioneerimist ja väljundeid; perspektiivsete ja praeguste tööjõuturul osalejate otsustusi ning tööhõivega ja tööjõuressursside eest tasumisega seotud ühiskondlik-poliitilisi abinõusid.
Töö ök.tähtsus - * tänapäeva kõige praktilisematest sots.majanduslikest probleemidest keskenduvad meie maj.tööjõusektorile; * kvalitatiivne-tööjõud on meie tähtsamaks majanduslikuks sissetulekuks; *tööjõuteenuste turgu on vaja eraldi uurida.
Valik-teor.mudel – pööratakse tähelepanu valikutele-miks neid tehakse ja uidas nad annavad teatavaid tagajärgi. Eeldused: *suhteline nappus-aja, isikl.sissetuleku ja ühiskondlike ressursside nappus; *eesmärgipärane käitumine-inimesed võrdlevad kulutusi loodetava kasumiga; *kohandatavus-in.kohandavad oma käitumist vastavalt loodetavale kulude ja loodetavate tulude muutumisele.
Kasulikkus – annab infot ja arendab analüüsivõimet, millest võib olla kasu isiklike ja juhtimisalaste ostsuste tegemisel tööturge puudutavates küsimustes. Aitab välja arendada informeeritud seisukohta tööturgude alaste küsimuste ja poliitika kohta. *isiklik perspektiiv – rakendada seda kui firmajuht töötajaid tööle võttes või * sotsiaalne perspektiiv – informeeritum kodanik ja intelligentsem hääletaja.
Saadaolevate tööjõu koguteenuste määrajad – sünnid, surmad, immigratsioon , elanikkond, tööõus osaluse määr, töötundide arv, tööjõuhulk, tööjõu kvaliteet, saadavate tööjõuteenuste koguhulk .Majanduses sõltub elanikkonna suurusest , tööjõus osaluse määrast, töönädala ja tööaasta pikkusest ja töö kvaliteedist.
Samaväärsuskõver – nt reaalsissetuleku ja vaba aja erinevaid kombinatsioone, mis annavad üksikisikule mingil antud tasemel kasu või rahuldust. Neg.kalle - nii tööst saadav reaalsissetulek kui ka vaba aeg on mõlemad kasulikkuse või rahulduse allikas (liikudes vasakult paremale tuleb teatavast sissetulekust loobuda , kompensatsiooniks vaba aja juurdesaamise eest, et kasulikkus jääks samaks). Kumerus algpunkti suunas – subjektiivne valmisolek asendada raha vaba ajaga ja vastupidi, valmisolek varieerub sellest, kui palju vaba aega ja sissetulekuid ta algselt omab.
Samaväärsuspind – selle moodustab terve samaväärsuskõverate perekond või väli. Iga kõver peegeldab mingit erinevate kogukasulikuse taset.
Büdzetipiirang – e. palgapiirang, näitab kõikki sissetuleku ja vaba aja erinevaid kombinatsioone, mida töötajad võiks antud palgamäära korral realiseerida või saavutada.
Palgamäära suurenedes büdzetijooned avanevad lehikuna kellaosuti liikumise suunas, alates paremal asuvast algpunktist. Igal juhul peegeldab büdzetijoone kalle sissetuleku ja vaba aja objektiivset ehk turu-vahetusmäära.
Kasulikkuse maksimeerimine. – mida kaugemal koordinaatide algpunktis asub samaväärsuskõver, seda kõrgem on selle isiku kogukasulikkuse tase. Üksikisik maksimeerib kogukasulikkuse võimalikult kõrgema samaväärsuskõvera saavutamisega. Optimaalne töö ja vaba aja kombinatsioon saavutatakse kohas MRS L,Y 8smaväärsuskõvera kalle) võrdub palgamääraga (büdzetijoone kalle). Üksikisiku puhul võib palgamäärade tõustes töötundide arv mõnda aega suureneda, kuid teatava piirini , palgamäära edasine suurenemine võib soovitud töötundide arvu vähendada.
Kasulikkuse põhireegel - * mida tootlikum või oskuslikum on inimene teatavas tegevuses võrreldes teiste pereliikmetega, seda rohkem peaks ta oma aega sellele tegevusele pühendama; *sissetuleku efekt näitab, et palgamäärade suurenedes suureneb enamiku kaupade tarbimine, mis nõuab selleks rohkem aega, selle tulemusena kaldub vähenema töötundide arv.
Beckeri mudel – üldistatud aja jaotuse mudel. Põhitunnused: *pere perspektiiv (ühe liikme otsus võib mõjutada teiste pereliikmete otsuseid) *mitmed aja kasutamise viisid.
Osalusmäärad – tööjõus osalemise määra leidmiseks võrreldakse tegelikku tööjõudu potentsiaalse tööjõuga e. tööealise elanikkonnaga LFPR=(tegelik tööjõud/pot.tööjõud)*100
Investeerimine inimkapitali – haridusele ja väljaõppele tehtavad kulutused.
Praeguse väärtuse valem – Vp*(1+i)=V1
Vp – praegune ehk jooksev väärtus rahal , V1 – väärtus ühe aasta pärast, i – intressimäär
Vp=V1/(1+i)
Vp=Eo+Eⁿ/(1+i)ⁿ
Erinevad investeeringud inimkapitali – võimete erinevused, diskrimineerimise tõttu erineval määral kindlust oma võimetes muuta oskusi ja teadmisi täiendavaks teenistuseks, erinevad võimalused laenata inimkapitalisse investeerimiseks raha.