Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lenart Meri: Poliitiline testament (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid küsimusele "Kas Idast saab Lääs?
  • Kui kõik oli enne juba otsustatud?

Lennart Meri: Poliitiline testament

Kirjalik esitlus


Lennart Meri jäädvustas end Eesti poliitika ja eesti kultuuri ajalukku teise Eesti Vabariigi presidendina. Ta lõpetas enda teise ametiaja 2001. aasta oktoobris . Järgneval neljal aastal pidas ta kümneid kõnesid, mis said kogumikusse "Lennart Meri: Poliitiline testament" sarjast "Eesti mõttelugu". Lennart Meri oli esimene Eesti president , kes sai oma tegevust jätkata ametist lahkunud Vabariigi Presidendina. Tema kõned ametist lahkunud presidendina olid suunatud Eesti propageerimisele kui arenenud kõrgtehnoloogilise riigina. See oli veel enne Eesti sisseastumist Euroopa Liidusse ning see samm tuli veel astuda. Teine oluline tema Lennart Meri jaoks oli julgeolekupoliitika nii Euroopas kui ka maailmas. See teema pole kaotanud aktuaalsust aastatega ja kõnetab meid tänapäeval sama palju, kui kõnetas Lennart Meri ajal. Samuti kõneles ta Euroopa tulevikust laiemalt ja tõi palju argumente ajaloolisest küljest.
Kahjuks, poliitiku kõned ongi poliitiku kõned ja Lennart Meri ei ole selles erand. Kogu minu austusega tema isiku vastu, poliitiku kõnes on väga raske tuua välja tema kindel asukoht mingisuguses küsimuses. Poliitiku tavalise kõne eesmärgiks on säilitada head suhted ja mitte kedagi solvata. Samuti, kõned algselt on kuulamiseks mõeldud, mitte lugemiseks. Kõne lugemisel kaob osa ettekujutusest sellest. Ma toon välja paar kõnet, mis olid minu jaoks enda mõttest selgemad.
19. oktoobril 2001-l kõneles Lennart meri Augstis Baseli lähedal. Tema kõne nimetus oli "Balti riigid: Kus lõpeb Ida?". Lennart meri alustas enda kõnet väga kindla avaldusega: ""Kus lõpeb Ida?" on minu ettekande pealkiri, ja minu vastus võiks olla samuti lühike: Ida lõpeb Narvas ja Narva jõel, Eesti piirilinnas ja Eesti piirijõel." Selles kõnes Lennart Meri toob välja väga tugevalt venelaste kultuuri ja elustiili erinevust läänest, ehk Euroopast. Kuna ta oli teadlane sügavate ajalooliste teadmistega, paljudes tema kõnedes ta toob välja argumente, mis toetuvad ajalooliste faktidele. Tema arvates alahinnatakse Läänes ja eelkõige Venemaal asjaolu, et maa vallutati ja tsentraliseeriti mongolite poolt, see tähendab, eraldati euroopalikust õigustraditsioonist, õiguseset eraomandile ja eelkõige õigusest omavalitsusele, mille tuumaks on iga inimese inimõigused. Sellest tulevad raskused Venemaaga koostööd tehtes . Praegu, seoses konfliktse olukorraga, kerkisid jälle erinevused Venemaa ja Euroopa mõistatuses ja mõtlemisviisis. Nendele erinevustele suunaski Lennart Meri tähelepanu selles kõnes. Kuid küsimusele "Kas Idast saab Lääs?" ta vastab, et see võimalus on ikka veel olemas. See sõltub venelaste mõtteviisist ja riigi ebaloomusikust suurusest . Lennart Meri sõnadest, Venemaa suurus on tema suurim nõrkus, aga ka venelaste suurim psühholoogiline probleem: mõeldakse ikka veel, et loodusvarad on lõpmatud. Ma arvan, et sellega ta viitab Venemaa ökonoomika suurele sõltuvusele gaasist ja naftast. Lõpetab ta enda kõne lausega, mis hästi jäi mulle meelde: "Ida on palju rohkem mõtteviis kui ilmakaar ."
Teiseks Lennart Meri kõneks ma valisin seotud eelmise teemaga "Aleksandr Jakovlevi mälestuseks" kõne, mis oli esitletud 19. oktoobril 2005. aastal, päev pärast Aleksandr Jakovlevi surma. Ta oli väga oluline isik, eriti Eesti jaoks, sest oli esimene NSV ametnik , kes tunnistas salaprotokollide Stalini ja Hitleri vahel olemasolu ning alustas selle uurimist . Sellel on suur olulisus Eesti jaoks, sest see paneb risti Eesti vabatahtlikel liitumisel Nõukogude Liiduga. Kuidas see sai olla vabatahtlik referendumi kaudu tehtud otsus, kui kõik oli enne juba otsustatud? Aleksandr Jakovlev oli just see mees, kes tugevalt toetas muutusi NSV poliitikas ja kuriteoste tunnistamist. Lennart Meri osutab sellele, et kõik Eesti iseseisvuse taastamisel osalenud teavad, et Aleksandr Jakovlevi tegevuseta oleks see võitlus palju raskem ning arvatavasti ka ohvriterohkem. Kõnes on tunda Lennart Meri austust Aleksandr Jakovlevi vastu ning tänulikust igaühele, kes aitas kaasa Eesti taasiseseisvumisel ja tundis rõõmu iseseisva Eesti edusammudest.
Raamat "Lennart Meri: Poliitiline testament" sobiks hästi inimesele, kes on huvitatud poliitikas või tahab sellega siduda enda elu. Tavalise keskkooli õpilasele minu arvates on see liiga raske, sest paljude kõnede mõistmine nõuab laiemaid teadmisi poliitilisest olukorrast 2000. alguses. Samuti, poliitilisi kõnesid on raske nimetada meelelahutuslikkeks tekstideks. Kuid kui on huvi laiemalt poliitika mõistmises, see raamat oleks väga hea õppematerjal.

Eva Klug

Lenart Meri-Poliitiline testament #1 Lenart Meri-Poliitiline testament #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Smile_Smiles Õppematerjali autor
Kirjalik esitlus raamatust "Lennart Meri: Poliitiline testament". Selles on juttu kokkuvõtvalt raamatust ning detailselt kirjeldatud paar Lennart Meri kõnet.

Sarnased õppematerjalid

Lennart meri
15
doc

Lennart meri

Olafi ordeni suurrist 1999Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 2000 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk 2001Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett Prantsuse Auleegioni Suurrist 14 LISA2 President Lennart Geotg Meri. 15 Kasutatud kirjandus Oplatka, A.2001. Lennart Meri- Eestile elatud elu Tallinn: Varrak Hiio, T ja Meri, M.2007. Lennart Meri Poliitiline testament Tartu: Ilmamaa Raun, A. 14.03. 2006 Postimees Mutt, M. 14. 03.2007 Postimees www.vikipeedia.ee www.President.ee www.vp1992-2001.vpk.ee:80/ 16

Ühiskonnaõpetus
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

tagasi pääseda. Kahjuks paljude puhul nii ka juhtus. Georg Meri ei teadnud, et ta pere Eestisse tagasi tuleb. Lennart Meri sõnul oli isa nende kojutuleku üle küll rõõmus, aga samas ka millegipärast rahutu ja mures. Lapsed ei võinud ju teada, et ei olnud mingit põhjust optimismiks, kuigi perekonna jaoks oli ka üks rõõmus uudis: Georg Meri oli määratud Eesti saadikuks Washingtoni. Lennart Meri on kinnitanud, et 1939. aasta sügiseks oli tema poliitiline teadlikkus täielikult ärganud. Koos teiste lastega mõistis ta hukka Poola jagamise kui alatu teo. Tõsi küll, esimest korda esines ta poliitilise seisukohavõtuga juba seitsmeaastaselt, avaldades pahameelt Abessiinia sõja üle. Kommunistid korraldasid Eesti eri paigus meeleavaldusi ja õhutasid rahutusi ning 21. juunil 1940 moodustati uus, okupantidele meelepärane valitsus. Valitsuse etteotsa sai Pärnust pärit arst ja luuletaja Johannes Vares- Barbarus. Kiiruga korraldatud

Ühiskonnaõpetus
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga

Politoloogia
AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED
50
pdf

AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED

päeva Venemaa ühiskonnas lai kõlapind. Kuidas sai võimalikuks veel hiljuti täiesti võimatuna näiv asjaolu, et üks kahest maailma üliriigist varises ootamatult kokku ja jõudude vahekord maailmas muutus radikaalselt üllatavalt lühikese ajaga? See küsimus on seotud tänaste venemaalaste identiteediotsingutega, postimperiaalse ja postsovetliku nostalgia tugevnemisega ühiskondlikus mõttes ning avalikus elus. Kremli uus poliitiline stiil koos musklite näitamisega, mis seab eesmärgiks taas- tada endise üliriigi vägevus, ainult toidab ja soosib niisugust nostalgiat. Neid, kes ülistavad kadunud maailmariiki ja impeeriumiideed, on rohkesti: kirjanikud Valentin Rasputin ja Aleksandr Prohhanov, geopoliitik Aleksandr Dugin, võimule lähedal seisvad poliittehnoloogid Stanislav Belkovski ning Gleb Pavlovski, kui nimetada mõnd avaliku arvamuse mõjutajat. Läkituses Venemaa Föderatsiooninõukogule

Ajalugu
Eesti kultuurilugu
85
rtf

Eesti kultuurilugu

alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. HANSA LIIT Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.­17. sajandil tegutsenud Põhja- Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu juhtlinnaks oli Lübeck. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, üheaegselt aga umbes sadakond. Hansa Liit kontrollis oma hiilgeajal enamikku Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest. Die Hanse nimetuse all tunti võõral maal tegutsevat linnade ja kaupmeeste ühendust, mis tegeles ühiselt oma vara turvamisega. Sellised hanse'd arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega

Kultuurilugu
Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

A abstraktsionism ­ 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (1872­1944) või Vassili Kandinsky (1866­1944) looming. absurdikunst ­ kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk

Eesti keel
Maailm pärast teist maailmasõda
26
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühedus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit ­ Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Hipide liikumine 1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli ,,Make love,

Ajalugu
MaailmPärastTeistMaailmasõda
26
doc

MaailmPärastTeistMaailmas õda

riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Kahe riigi eestvedamisel loodi 1951. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühedus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit – Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon. Hipide liikumine 1960. aastatel tekkis lääneriikides keskklassi hulgast pärit noorte hulgas omapärane protestiliikumine, mis kestis 70. aastate keskpaigani. Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale, mis võis taolisi sõdu ajendada. Noorte sotsiaalsel protestil oli nii poliitiline kui ka kultuuriline aspekt. Ameerika läänerannikult sai alguse hipide ehk lillelaste liikumine, kelle hüüdlauseks oli „Make love,

10.klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun