Tallinna Tehnikaülikool
Majandusteaduskond
Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika
Kodutöö 3
Tallinn 2020
1. Linnarežiimil sõites tarbis autopark 50% ning linnadevahelistel teedel 50% kütustest. Bensiini kulu
linnas oli 10 kg ning maanteel 7 kg iga 100 km kohta. Katalüsaatoriga varustatud autod tarbisid ära 90%
kütusest.
a) Leidke autotranspordi poolt atmosfääri emiteeritud saasteainete kogused aastas, kui kulutati
119 000 tonni kütust (1 kg = 1,37 liitrit). Kasutage Tabelis 1 ära toodud emissioonitegureid ja
täitke Tabel 3.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
spoilt
Õppematerjali autor
Maailmas toodetakse sada korda vähem terast kui süsinikdioksiidi, sest iga terasetonni valmistamiseks kulub mitu tonni fossiilset kütust või muud energiat. Niisiis on CO2 tootmine inimkonna suurim tööstusala.CO2-l on globaalses ilmastiku muutumises kõige suurem osa ning see püsib atmosfääris üle 300 aasta. Eestis põhjustavad sõiduautod aastas ühe elaniku kohta umbes 1000 kg CO2 heitmeid. Wuppertali instituudi keskkonnaruumi kontseptsiooni järgi on säästliku arengu piirides lubatav CO2 heitmete kogus umbes 1700 kg elaniku kohta aastas. Kui sõiduautode osaks langeb Eestis keskmiselt 20% CO2 koguheitmetest, oleks Eestis lubatav kogus 340 kg/el/a ehk peaaegu kolm korda väiksem kui praegusel hetkel. Kliimamuutusi uurivad teadlased on Ameerikas kaudselt välja arvutanud, et auto kasutamist doteeritakse 2750 dollariga auto kohta aastas, kusjuures siia pole kaasa arvatud välistekkelisi kulutusi (keskkonna- ja tervisekahjustused)
MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine s
3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust Eestis reguleerib rehvide kogumist ja taaskasutamist jäätmeseadus. Rehvi käsitletakse kui probleemtoodet ning seda reguleerib riikliku probleemtooteregistri põhimäärus. Rehvide kogumise tingimusi reguleerib nn romumäärus (määrus nr 352). Probleemtooteks loetakse toodet, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada ohtu tervisele ja keskkonnale, samuti tekitada keskkonna risustamist või keskkonnahäiringuid [1]. Tootjale on jäätmeseadusest tulenevalt kehtestatud kohustused, mis on seotud jäätmetekke vältimisega, tekkivate jäätmete kogumisega ja probleemtootest tekkivate jäätmete käitlemisega. Toodete valmistamisel tuleb tootjal piirata ohtlike ainete kasutamist, et need ei satuks keskkonda ja vältida vajadust kõrvaldada jäätmed ohtlike jäätmtena. Tuleb edendada jäätmete taaskasutamistoimingu tulemusena ringlussevõetud
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
jäätmekäitlust oma territooriumil. · Juriidilised isikud on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamiseks · Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsustes kehtestatud korra kohaselt Jäätmekäitluse alused seadustati 1990ndate alguses. Esimesed õigusaktid: Eesti jäätmeklassifikaator (1992), Eesti jäätmeseadus (1992), Saastekahju hüvitise seadus ( 1993), Säästva arengu seadus (1995), pakendiseadus (1995) Jäätmemajandusega seotud seadusandlike aktide peamised eesmärgid: a) Jäätmetekke vähendamine (nt. prügilasse ladestatavad jäätmed) ning liigiti eraldi sorteerimine ja käitlemine (Jäätmeseadus); b) Ohtlike jäätmete (nt. kemikaalid, vanaõli, värvid-lakid, asbesti ja elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud jt.) olmejäätmetest eraldi kogumine ja käitlemine vältimaks
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
ühiskondlik mure. Selline saastus omab enamasti suhteliselt väikest mõju tervisele ja üldisele heaolule, kuna saasteainete tasemed loodusliku õhusaastuse puhul on üdiselt väga madalad. Suured distantsid eraldavad tihti looduslike saastatuse allikaid ja suuri inimeste populatsioone ning kõige suuremad looduslikud allikad, nagu metsatulekahjud, tormid ja vulkaanid, on juhuslikud ja lühiajalised (Keis 2010: 6). Inimühiskonna arengu ja heaolu üheks eelduseks on energia tarbimine. Paraku on energia tootmine ja üha suureneva tarbimise tulemusel kasvanud ka energiamajanduse kahjulikud mõjud nii looduskeskkonnale kui ka inimesele enesele (Maasikmets 2004: 21). Inimtekkelised õhusaasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks allikateks. Paiksed 7 allikad on tööstused, elektrijaamad, majapidamised jms. Liikuvad saasteallikad on
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 31 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 32 Jäätmekäitluse hierarhia Jäätmekäitluse hierarhia Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 33 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 34 Jäätmekäitluse hierarhia Säästva jäätmekäitluse prioriteedid Jäätmehulga vähendamine ja jäätmevaesete tehnoloogiate rakendamine; Toote eluea pikendamine, jäätmete korduskasutus;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid