Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika Kodutöö 3 (0)

Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Keskkonna ja säästva arengu ökonoomika Kodutöö 3 Tallinn 2020


1. Linnarežiimil sõites tarbis autopark 50% ning linnadevahelistel teedel 50% kütustest. Bensiini kulu 
linnas oli 10 kg  ning maanteel 7 kg iga 100 km kohta. Katalüsaatoriga varustatud autod tarbisid ära 90% 
kütusest.  a) Leidke autotranspordi poolt atmosfääri emiteeritud saasteainete kogused aastas, kui kulutati 
119 000 tonni kütust (1 kg = 1,37 liitrit). Kasutage Tabelis 1 ära toodud emissioonitegureid ja 
täitke Tabel 3. b) Arvutage aktsiisimaks kokku (Tabel 3) kasutades kütuste aktsiisimäära, mis  on esitatud tabelis 2. Tabel 1. Emissioonitegur Emiteeriv  Ühend Emissioonitegur, g/km Katalüsaatorita autod Katalüsaatoriga autod Linnas Maanteel Linnas Maanteel NOx 1,3 2,2 0,5 0,7 CO 9 7 3 2 Tabel 2. Energiatoode ja vastav aktsiisimäär Energiatoode Aktsiisimäär, eurodes Ühik Pliivaba bensiin (pliisisaldusega kuni 0,013
g/l – kaasa arvatud) 563 1000 liitrit Tabel 3. Saasteainete emissiooni kogused ja arvutatud aktsiisimaks Parameeter  Katalüsaatorita autod Katalüsaatoriga autod Kokku Kasutatud kütuse kogus, 
tonni 107 100 11 900 119 000 Linnas Maanteel Linnas Maantee l Kasutatud kütuse kogus, 
tonni 53 550 53 550 5 950 5 950 119 000 Kasutatud kütuse kogus, 
liitrit 73 363500 73 363500 8 151500 8 151500 163 030000 Sõidetud km 535 500000 765 000000 59 500000 85 000000 1445000000 Emiteeritav ühend, tonni …NOx 696 150000 1683000 000 297 50000 59 500000 2 468 400 000


…CO 4819500 000 5355000 000 178 500000 170 000000 10 523 000 000 Aktsiisimaks kokku, eurot 4130365 0,5 4130365 0,5 4589294 ,50 4589294 ,50 91 785 890 2. Oletage, et  riigis on vastu võetud programm , mille raames elektrijaamad 
peavad vähendama väävlit (elektrijaam A ja elektrijaam B).  Algne emmissioon moodustab 120 000  tonni väävlit aastas ning poliitikud 
otsustasid, et seda kogust on vaja vähendada kuni 80 000 tonnini aastas.  On teada, et elektrijaam A viis keskkonda 40 000 tonni aastas ja nüüd on 
talle antud 30 saasteluba. Iga saasteluba annab õiguse viia keskkonda 1 000 tonni väävlit aastas.  Loa hind on 75$. Elektrijaama A juhtkonnal on kolm võimalust: a. Vähendada kogust nii et paisata õhku lubtud kogus e 30 000 tonni aasta. 30 000t aastas on 30 saasteluba 30*75= 2250$ b. Osta nii palju lube juurde, et ei pea üldse vähendama emissioni kogust e  viia keskkonda 40 000 tonni aastas nagu on senini viidud. 0                 1 5              3 0      4 0                                           0                         2 5                         5 0               6 5          8 0 4 0 0 2 0 0 7 5 3 5 1 2 0 7 5 3 0 4 0 0 2 0 0 7 5 1 5 0 7 5 $ E le k tr ija a m a  A   e m is sio o n id   (t u h a t t o n n i S O 2 ) E le k tr ija a m a  B   e m is sio o n id (t u h a t t o n n i S O 2 )


40 000t aastas on 40 saasteluba 40*75= 3000$ c. Vähendada väävlit rohkem, kui seda eeldab 30 loa omamine ja siis müüa  load, mida ei ole enam vaja. Näiteks vähendada veel nii palju, et paisata 
keskkonda 15 000 tonni aastas. Täiendavalt vähendatud 15 000 tonni 
aastas võiks müüa edasi.  15 000t aastas on 15 saasteluba 15*75= 1125$ ja müügitulu on sii sama, 
1125$ Mida on kasulik teha elektrijaama B juhtkonnal? (Arutage läbi kõik need 
võimalused, mis on elektrijaama A juhtkonnal). Elektrijaama B juhtkonnal on kolm võimalust: a. Vähendada kogust nii et paisata õhku lubtud kogus e 50 000 tonni aasta. 50 000t aastas on 50 saasteluba 50*75= 3750$ b. Osta nii palju lube juurde, et ei pea üldse vähendama emissioni kogust e  viia keskkonda 80 000 tonni aastas nagu on senini viidud. 80 000t aastas on 80 saasteluba 80*75= 6000$ c. Vähendada väävlit rohkem, kui seda eeldab 50 loa omamine ja siis müüa  load, mida ei ole enam vaja. Näiteks vähendada veel nii palju, et paisata 
keskkonda 35 000 tonni aastas. Täiendavalt vähendatud 15 000 tonni 
aastas võiks müüa edasi.  15 000t aastas on 35 saasteluba 35*75= 2625$ ja müügitulu on 15*75= 
1125$