Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja.
-Sigimikust areneb vili. -Viljas on seemned mis arenevad viljastatud seemnealgmeist. -Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju ja kuivvilju. -Lihakviljad: mari (tomat), õunvili (õun), luuvili (ploom). -Kuivviljad: *avaviljad kukkur (kukekannus), kaun (hernes), kõder (kapsas), kupar (kastan) *sulgviljad pähklike, pähkel (sarapuu), seemnis (võilill), teris. -Seeme koosneb seemneestast, idust ja toitekoest. -Seemned: *üheiduleheliste taimede seemned (tervaviljad) *kaheiduleheliste taimede seemned (uba, hernes). -Üheidulehelise taime seeme koosneb seemnekestast, valgurikastest rakkudest, toitekoest idulehest, idupunagst, idujuurest ja iduvarrest. -Kaheidulehelise taime seeme koosneb idulehtedest, idupungast, iduvarrest, idujuurest ja seemnekestast. -Seeme vajab idanemisel vett, soojust ja õhku. -Viljad levivad tuule, vee, loomade, inimeste ja iseenda levitamisega. -Tuulega: viljad kerged, varustatud lennumehhanismiga (võilill).
Taimede paljundamine Voltveti koolituskeskus Marje Kask 2016 Paljunemine · Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon) organismide enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi.
Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel
esinevad. Cis-elementidega seostuvad mitmed erinevad trans-faktorid Millised muutused toimuvad võrse apikaalses meristeemis üleminekul generatiivsesse arengufaasi Muutustes osalevad paljud geenid, mis tagavad õitsemist indutseerivate signaalide vastuvõtu, modifitseerimise ja vastureaktsiooni. Kõik osalevad geenid kodeerivad transkriptsioonifaktoreid ja sisaldavad MADS box piirkonda. Näiteks: CONSTANS(CO) – tagab taimede õigeaegse õitsemise, kodeerib ZN-sõrme tüüpi transkriptsioonifaktorei ning ekspresseerub pika päeva tingimustes, mis soodustab intensiivsemat õitsemist. (mutandid õitsevad hilja) LFY, AP1ja CAL on geenid, mis identifitseerivad õiemeristeemi. Vastutavad õiemeristeemi ehituse, õieosade morfoloogia ja paigutuse eest LFY ja AP1 ekspresseeruvad enne kui õieosade algmed moodustuvad LFY – mutandid roheliste õitega tupp-ja viljalehtede sartnaste moodustistega
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.
Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikudel arenevad esosed rakusiseselt eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel eoskandadel. Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed. Eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujuneb varre ja lehtedega taim. Sammaldel ja sõnajalgtaimede elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine. Millised organismid paljunevad vegetatiivselt? Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Toimub DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku.Samblikud paljunevad vegetatiivsselt rakise tükikeste abil. Mis tähtsus on vegetatiivsel paljunemisel?
Kõik kommentaarid