Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"üldmõisted" - 130 õppematerjali

üldmõisted on muutumatud ja igavesed ning olelevad lahus esemeist ning seega tõelisemad kõigist neis kehastuvaist üksikesemeist. Igale üksikesemele peab eelnema üldmõiste (universalia ante res). Kui näiteks poleks ennem eksisteerinud üldmõistet inimene, siis ei oleks olnud ka Sokratest, Platonit, Aristotelest.
thumbnail
13
docx

Universaalide tüli keskaja filosoofias

patust ja sellega kaasnevast süüst. Julge ning järjekindla loogikaga sukeldub ta selle ristiusu probleemi senisest parema lahenduse otsimisele ja esitab selle tulemused oma teoloogilises suurteoses ,,Cur Deus homo?". Oma sellesisulises arutluses lähtub ta piibellikust mõttest, mille kohaselt inimese süü patulanguses teostunud Jumalast tagamise suhtes on nii suur, et inimene omapoolselt ei ole suuteline seda kuidagi heaks tegema. Nominalism Nominalismi arvates ei eksisteeri üldmõisted kui niisugused reaalsetena, neil pole mingit tähendust. Nad on ainult keelemärgid, millel ei ole tegelikkuses vastet. Reaalselt eksisteerivad ainult üksikesemed (ld. k. res singulares), üldine on lihtsalt "hääleväljend", millele on asjaga kaudne suhe. Keeles võime luua mõiste "valge", kuid see ei väljenda midagi, sest tegelikkuses on olemas valged üksikesemed, aga mitte valge kui niisugune. Ka näiteks mõiste "inimene"

Filosoofia → Filosoofia
16 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Keemia alused

YKI0020 Keemia alused Üldmõisted Mõisted Maht on tuletatud ühik - pikkus kuubis. SI - süsteemis on ühikuks m3. 1 m3 = 1000 dm3 Põhimõisted 1 m3 = 1000 l Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on 1 dm3 = 1000 cm3 antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita 1l = 1000 ml suurus, elem...

Keemia → Keemia alused
48 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine

Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 22.02.2012. Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr. 23FK Arvestatud: FK23a Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine Töö eesmärk ja üldmõisted: Eesmärgiks on ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide Km ja vmax määramine Lineweaver- Burki koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Samuti on võimalik määrata ensüümi aktiivsust (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul ehk teiste sõnadega reaktsiooni kiirus ühikulise hulga ensüümi toimel). Üldmõisted: Erinevalt esimest järku kineetilisest võrrandist kirjeldub reaktsiooni kiirus

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
111 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Minu filosoofiline maailmavaade - filosoofia essee

nõustuda ei tahaks. Ma ei usu, et oleme täielikult omapead, pigem tuleks edasi püüelda transtsendentse ja varjatud tõe poole. Reaalsuse fundamentaalset struktuuri seletavatest käsitlustest lääne metafüüsikas hoiavad ehk kõige väljapaistvamat positsiooni realism ja nominalism. Kui realism väidab, et objektid on reaalselt tunnetajast sõltumatult olemas, siis nominalistid on seisukohal, et üldmõisted on üksnes üksikesemete nimed ning need üldmõisted, mis on meie mõtlemise läbi loodud, ei eksisteeri asjadest sõltumatult, seega asjad on mõistete alused. Mina arvan pigem, et füüsilised objektid on siiski olemas ning need eksisteerivad meie kogemustest ja nende objektide kohta käivatest teadmistest sõltumatult, ning nende objektide omadused ja omavahelised suhted on sõltumatud kontseptsioonidest, mille toel neid mõistame, ja keelest, mille abil neid kirjeldame.

Filosoofia → Filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Küsimused keskaja filosoofia kohta

Küsimused keskaja filosoofia kohta 1. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned? Religioonikeskne, retrospektiivne (tagasivaatav), õpetlik, kasvatuslik 2. Kas usk ja mõistus on ühildatavad? 1. Usun, et see on absurdne. 2. Usun, selleks, et mõista. 3. Mõistan, selleks, et uskuda. 3. Kas Jumala olemasolu saab ja on vaja tõestada? 4. Kui on Jumal, siis miks eksisteerib maailmas kurjus? 1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4. Jumala teod on mõistetamatud. 5. Anselmi ontoloogiline tõestus? Eeldused: 1. Jumal on miski, millest enamat pole võimalik mõelda. 2. Olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu. 3. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu. 6. Ontoloogilise tõestuse kriitika. 7. Algpõhjuse argument. Igal sündmusel on põhjus. Kui ei oleks esimest ...

Filosoofia → Filosoofia ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Virtuaalreaalsus

Virtuaalreaalsus EVS 2382-37:2003  Standard on mõeldud soodustama rahvusvahelist suhtlust infotehnoloogias.  Standard määratleb virtuaalreaalsusega seotud mõisteid.  Registrisse kantud 11.03.2003 nr 353, projekti nr 51410 standardite andmebaasis. Virtuaalreaalsus  “Kõige õigem” virtuaalne reaalsus on 3- mõõtmeline, arvuti poolt genereeritud maailm, milles saab kasutaja ja maailm üksteist vastatiku mõjutada.  Virtuaalne reaalsus peab muutuma vastavalt kasutaja tegevusele ning paus inimese tegevuse ja muutuse vahel peaks olema võimalikult väike.  Pilt, heli ja tehismaailma struktuur peaks olema niivõrd realistlik, et inimene unustaks mõneks ajaks pärismaailma olemasolu. Virtuaalne koostöökeskkond tuleb kasuks:  sõjaväelaste ning päästetöötjate treenimiseks  e-õppes  kunstiobjektide näitamiseks (virtuaalne galerii)  kirurgiliste operatsioonide...

Informaatika → Infosüsteemide projektid ja...
10 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Filosoofia

• Nominalism - eksisteerib vaid sõnad (keel), reaalselt on olemas vaid reaalsed asjad • Keeles mõistena, on olemas nimi • Üldmõisted luuakse läbi sõnade • Mina sündides õpin nende asjade kohta ja võtan enda keelde üle • nt. telefon ja kalkukas on mustad • Kontseptualism (mõiste) - eksisteerivad inimmõistuses, üldistamise teel tekkinud • Mina enda intellegtis, mitte keeles • Loon üldmõisted ise, läbi üldistuse ja võrdluse Uusaja filosoofia 1. DESCARTES (1596-1650) • Lõuna-Prantsusmaalt • Uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehaanilise füüsika otsekohene kaitsja • Koordinaatteljestik • Valguse murdumise seadus • “Teadusliku maailma” esimene filosoof • Kõiges peab kahtlema • Põdura tervisega poisi lapsepõlv • Vanavanemad kasvatasid

Filosoofia → Filosoofia
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õppeaine SKK0121 ”Elektroonika alused”

Õppeaine SKK0121 ”Elektroonika alused” Eksamiküsimused 1. Elektroonika passiivelemendid 2. Elektrolüütkondensaatorid 3. Transformaatorid 4. Alaldav pn-siire (tekkimise tingimus) 5. Bipolaartransistorid (tööpõhimõte) 6. Darlington´i lülitus (liittransistor) 7. Formeerkanaliga MOP väljatransistor 8. Indutseerkanaliga (n-tüüpi) MOP-transistor 9. Indutseerkanaliga väljatransistor 10. Pooljuhtdioodid 11. Stabilitron 12. Türistor (ehitusskeem, pinge-voolu karakteristikud) 13. Väljatransistoride liigitus (koos tingmärkidega) 14. Elektronkiiretoru 15. Optronid 16. Optronid. Kõige kiiretoimelisem optron 17. Valgusdioodid 18. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. 19. Resistiivne pingejagur 20. Bipolaartransistori töö lüliti režiimis 21. Bipolaartransistori väljundkarakteristikud ÜE-lülituse jaoks 22. Emitterijärgija. (skeem, pingevõimendustegur) 23. Galvaaniline (otse) sidestus võimendites (eelised, ...

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
43
ppt

Arvuti ehitus

ARVUTI EHITUS AJALUGU XX sajand enne II maailmasõda II maailmasõda Ja edasi .... Elektroonika ja arvuti Elektroonika areng peale sõda Releearvuti Mark I XX sajand elektronarvuti sünd ARVUTITE KOLM PÕLVKANDA II. Põlvkond transistor arvutid I. põlvkond lamparvutid III. Põlvkond integraalskeemidel põhinevad arvutid Tarkvara areng koos põlvkondadega I Jäiga ühe programmi täitmisega II multitöö ja katkestused, programmeerimiskeeled III OS keerukad programmeerimiskeeled ja andmebaasid IBM 701 1952 1958 Invention of the IC by Jack Kilbyat Texas Instruments IBM 360-40 1964 First microprocessor: Intel 4004 1971 The first commercial 4-bit microprocessor 4004: -2,300 transistors -10 µm features -10 mm2 die -108 kHz kHz 1974... Intel releases its 2MHz 8080 chip, an 8bit microprocess...

Informaatika → Informaatika
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Aktsiisid

Aktsiisid on kaudsed maksud. Selles osas sarnanevad aktsiisid käibemaksuga. Maksukoormust kannab lõpptarbija, kes kasutab aktsiisikaupa ettevõtlusväliselt, kuid maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad, kes toodavad või impordivad kaupu. Tarbimist maksustatakse toote hinna suurendamise kaudu. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi. · Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. · Maksustamine ei tohi sõltuda kauba paritolust · Aktsiisid on kaudsed maksud(Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. ) · Aktsiis on ühetasandiline maks(Erinevalt käibemaksust on aktsiis on ühetasandiline maks. See tähendab, et aktsiisikohustus tekib vaid üks kord kas kauba tootmisel või Eestisse toomisel (täpsemalt küll ...

Majandus → Majandus
5 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Noolutamine – karastatud terase kuumutamine alla faasimuutuste piiri (727° C), selle seisutamine (vähemalt 1h) ja jahutamine (tavaliselt õhus). Noolutus on termotöötluse lõppoperatsioon, mida kasutatakse sisepingete ja kõvaduse vähendamiseks ning plastsuse ja sitkuse suurendamiseks. Terase karastamisel, mil austeniit mu...

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
24 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Keskaja teadus ja religioon

Samas kirik oma rikkuse suurendes ei saanud rikkust hukka mõista. Suur osa tänapäevastest vaidlustest olid keskajal ketserlikud ja seega nende küsimustega ei tegeletud (kuna tuleriidal surra soovijaid väga palju ei olnud). Seda näiteks arutelu hinge surematuse üle. Või Jeesuse ülestõusmise üle. Tuntud dogmad olid veel see, et Jeesus sündis neitsist ema lapsena ja et paavst on ilmeksimatu. Filosoofias oli tähtsaim vaidlus universaalide üle. See tähendab, et kas üldmõisted on olemas vaid suhtlemise hõlbustajatena (suvalised erinevad loomad on mõlemad nimetatud koerteks, sest neil on enam-vähem sarnane välimus) või on nad olemas ka reaalselt. Skolastika – kriitilise mõtlemise meetod keskaja ülikoolides, mis keskendus ristiusu dogmade põhjendamisele formaalloogika abil. Suurimaks autoriteediks oli Aristoteles. Nominalism – keskaegne filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid üksikesmete nimetusteks. Mõisted

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Filosoofia mõisted 10.-11. klassile

1. Filosoofia- a. Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemad arenemisseadusi käsilev teadus b. Filosoofia on kogu tõelisuse mettodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises c. F mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklik maailmapilt 2. Gnoseoloogia(epistemioloogia)-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 3. Loogika- õpetus mõtlemise seadustest 4. Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 5. Ontoloogia- õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa. 7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- il...

Filosoofia → Filosoofia
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Juhtumikirjeldus

Juhtumikirjeldus Nimi: Vanus: 5aastane 9kuune sugu: N Nägemine, kuulmine- Nägemine ja kuulmine on heas korras, kuna hiljuti käis vanemaga kontrollis. Häälikud, Hääliku- ja silbistruktuur- Ei ütle r tähte ja ajab aegajalt segamine k ja t. Näiteks sõna, kus ta ei ütle r-i ja vahetab ära k tähe t-ks on kartul. Tema ütleb taltul. Sõnavara (nimisõnad ja üldmõisted)- Sõnavara on rahuldav. Tunneb üldiselt kõik asjad ära, kui pildil näitada, kuid on asi, mida laps ei tunne. Tüdruk ei tunne värve, teab vaid värvinimetust punane. Näiteks, kui panen kaks värvi kõrvuti ja ütlen, et see on sinine ja see on punane. Ta kordab ilusti järgi, kuid kuiküsin sinisele osutades, et mis värv see on, siis see on tema jaoks punane. Grammatiliste vormide kasutamine- Grammatika vormid on õiged. –ma, -me, -d ja ülejäänud lõpud on olemas. Lauseehitus, sõnade järjekord lauses- S...

Pedagoogika → Pedagoogika
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine

Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 22.02.2012. Õpperühm: YAGB42 Kontrollitud: Töö nr. 23FK Arvestatud: Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine Töö eesmärk: · Ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide K m ja Vmax määramine Lineweaver- Burki koordinaatides ehitatud graaafiku abil (1/v sõltuvana 1/S ). · Ensüümi aktiivsuse määramine (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul). Üldmõisted: On olemas esimest järku ja teist järku kineetilised võrrandid. 1) Esimest järku kineetiline võrrand: k ühik: 2) Teist järku kineetiline võrrand: k ühik: Erinevalt esimest järku kineetilisest võrrandist kirjeldub rea...

Keemia → Füüsikaline keemia
89 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Loogika

1 LOGOS ­ sõna, seadus, loogika. Loogika on õpetus õigest mõtlemisest, õige mõtlemise reeglitest. Rajajaks Aristoteles (384- 322) Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika ­ Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine tähelepanu mõiste õpetusele. 2. Kvalentne loogika ­ kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3. Dialektiline loogika ­ eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Ka...

Õigus → Õigus
23 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Lõõmutamise laboratoorse töö kokkuvõte

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Lõõmutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines ,,Materjaliõpetus" TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: "....." ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: "....." ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli tutvuta terase lõõmutamisega ning saada aru lõõmutamise vajalikkusest, selle käigus tekkivatest protsessidest ning nende mõjust teraste omadustele. ÜLDMÕISTED Lõõmutamine ­ protsess, mille puhul terast kuumutatakse üle struktuurimuutuste temperatuuride ja järgneb aeglane jahutus (tavaliselt koos ...

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
19 allalaadimist
thumbnail
12
docx

KATUSEKONSTRUKTSIOONID

KATUSEKONSTRUKTSIOONID Üldmõisted  Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind  Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist.  Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet;  Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju;  Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire  Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viib...

Ehitus → Ehitus
15 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Õied-seemned-viljad

BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja...

Bioloogia → Botaanika
21 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Psühhopaatide tüübid

ilmuda otsuse,arusaamise ja arutlusevõimekust.Tänapäevane arusaam intelligentsuse ja kriminaalse käitumise seostest. 15. Psühhopaatia ja kriminaalne käitumine (ajalugu, üldised seisukohad). Psühhopaatia eineb teisest psühhikahäiretest sellest,et ta arvutatakse mitte haigusena, vaid isiksuse hälbinud seisundina,mille põhjused on stabiilsed kogu elu. 16. Psühhopaatia kontrollküsimustik (Psychopathy Checklist - R. Hare) 17. H. Eysencki isiksuse teooria üldmõisted. 18. Isiksuse dimensioonid H. Eysencki järgi ja kriminaalne käitumine. 19. Eksimine ja valeütlused. 20. Vale tuvastamine verbaalsete karakteristikute abil. 21. Mitteverbaalsed karakteristikud ütluste hindamisel. 22. Teoreetilised alused vale tuvastamiseks (emotsionaalne, kognitiivne, kontrolli katse). 23. Praktilised juhised vale tuvastamiseks.

Psühholoogia → Psühhopatoloogia
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Empirism

aga ülimalt subjektiivse iseloomuga, esinedes üksnes tajuvas inimeses. Kogemus pole midagi muud kui vaid ajus talletatud tajude summa. Sellised algelised funktsioonid esinevad ka loomade juures. Inimese omapäraks on see, et ta on võimeline mälus kätkevaid tajusid sõnadega edasi andma. Sõnad ei ole midagi muud kui vaid konventsionaalsed märgid tajude, kujutluste ja kogemuste säilitamiseks ja edasiandmiseks. Sarnaseid tajusid me tähistame ühe ja sama sõnamärgiga. Nii tekivad üldmõisted. Kõik üldmõisted on inimese enda looming, kunstlik saavutus ­ "artefactum". Kuid nende kombineerimine võimaldab mõtlemise kui sellise. Nende täiesti õige kasutamine teostub vaid matemaatikas. Matemaatiline mõtlemine on seega igasuguse tunnetuse eeskuju. Seadused, mis me kogemuse kaudu looduses avastame, on ka matemaatiliselt väljendatavad. See seisukoht leiab hiljem kinnituse Newtoni uurimustes. Tõde ise peitub vastuoludeta mõtlemises.

Filosoofia → Filosoofia
37 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp

TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................

Inimeseõpetus → Inimese füsioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Katusekonstruktsioonid

Katusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus pai...

Ehitus → Ehitus materjalid ja...
89 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Karastamise laboratoorse töö kokkuvõte

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Karastamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK 1 Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED Karastamine - terase kuumutamine üle faasimuutuste piiri, hoidmine nimetatud temperatuuril ning sellele järgnev kiire jahutamine. Jahutatakse tavaliselt vees, õlis või õhus. Karastamisprotsessi kasutatakse terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kulumiskindluse ja kõvaduse (tööriistaterased) tõstmiseks....

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Omanikujärelevalve

October 20, 2009 Sisukord: Sisukord:...............................................................................................................................1 1.1Sissejuhatus ja üldmõisted...............................................................................................2 1.1.1Subjektid.......................................................................................................................2 1.1.2Lepingu dokumendid....................................................................................................2 1.1.3Muud mõisted...............................................................................................................4 2

Õigus → Äriõigus
44 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka lühikokkuvõte 2

Platon(427-357) ­ Sokratese õpilane, pani ka oma mõtteid kirja Sokratese dialoogide kaudu; kahe maialma teooria: tõeline, muutumatu ideedemaailm vs selle hale meeltega tajutav vari ehk nö ,,reaalsus", side kahe maailma vahel on hing. Ideaalne riik: filosoofidest valitsejad(mõistus), alluv sõjavägi(tahe), mass(kirg). Platoni kool ­ Akadeemia Aristoteles ­ Platoni õpilane, kahtles Platoni kahe maialma teoorias, ,,on ainult üks meeltega tajutav maailm", üldmõisted tuletatakse üldistamise teel, korrektseks mõtlemiseks töötab välja loogika ja väiteskeemi ehk süllogismi ­ kahest eeldusest tuleneb järeldus; nimetas paljud teadused, arendas terminoloogia. Suhtumine riiki ja ühiskonda: Riik on vajalik, et inimesed elaksid hästi, peab olema tasakaal, inimene ei saa ilma riigita inimene olla, eitab Ateena demokraatiat. Artistotelese filosoofiakool ­ Lykeion (lütseum) Teadused:

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Vahiteenistus

Vahiteenistus Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile. Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet. Vahimadruse kohustused roolis Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui vah...

Merendus → Merendus
16 allalaadimist
thumbnail
4
doc

LOOGIKA

. See võib varieeruda nõrgast tugevani, võimalikust paratamatuseni. Öeldust lähtuvalt modaalses loogikas käsitletakse problemaatilist, assertoorilist ja apodiktilist arutluse taset. Teadusliku teooria põhiskeleti moodustavad kategooriad ja seadused. Seadus on korduvate, paratamatute, püsivate ja oluliste seoste üldistatud väljendus asjade ja nähtuste vahel. Rakendusteadustes (matemaatika, grammatika, loogika) on süsteemi põhielementideks üldmõisted (kategooriad) ja reeglid. Reegel on kokkuleppeline üksiktegevust reguleeriv norm. Matemaatikas, grammatikas, loogikas, kus uurimisobjektid on vaid mõeldavad, ei ole põhjust kõnelda seadustest, nendes teadustes on reeglid. Selles küsimuses puudub loogikaraamatuid kirjutajate seas seni üksmeel, mis mõnevõrra võimendab loogika õppimise keerukusi. Täiskasvanud inimese mõtlemine on üldjoontes loogiline, sest selle kujunemine toimub teatud logosfääris. Logosfääri moodustavad

Matemaatika → Rakendusmatemaatika
14 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Soojustehnika eksamiküsimuste vastused

Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub...

Energeetika → Soojustehnika
205 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eksamiküsimused õppeaines „Soojustehnilised mõõtmised“,

Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtide komplektiga). Mõõteandur tajub oma tundliku elemendi...

Energeetika → Soojustehniliste mõõtmised
23 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Semiootika ajalugu

2) Üldmõisted on vaid tuletised olemasolevaist esemetest, nendest abstraktsiooni teel saadud, tegelikkuses esinevad vaid nimetustena (nomena). Ese on ürgsem kui tema mõiste. Universalia post res (nominalistid). Nende äärmuste vahel kujunes kolmas vool, kontseptualistid, mis tunnistas: 1) üldmõiste moodustab iga eseme olemusliku tuuma. (realistide idee) 2) Üldmõiste on esemega paratamatult seostatud (nominalistide idee) Kontseptualistid: üldmõisted asuvad esemeis (universalia in rebus) Pierre Abelard. Pierre Abelard 10791142 mõõdukas nominalist või kontseptualist. Roscelinuse õpilane. Kontsepti (conceptio -- tabamine, haaramine) olemus. Kontsept ei võrdu mõistega, kuna ta ei ole objektiivne. Mõiste erinevate momentide ühtsus. Mõiste on loodud mõistuse reeglite abil, ta on avatud ja kiretu igasuguse subjekti suhtes. Mõiste on vahetult seotud märgiliste ja tähenduslike grammatiliste

Filosoofia → Filosoofia
102 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ajuripats ja tema hormoonid

Nagu eespool öeldud, kujutab neurohüpofüüs endast nende neuronite aksonite jämenenud lõpmete kogumit. Seega on hüpofüüsi tagasagar tegelikult hüpotalamuses produtseeritud hormoonide "vaheladu", kust neid vastavalt vajadusele verre suunatakse. Neuroneid, kus kõnealuseid hormoone sünteesitakse, nim neurosekretoorseteks rakkudeks, nende produkte aga neurohormoonideks. Terminid "neurosekretoorne rakk" ja "neurohormoon" on üldmõisted ning neid kasutatakse ka teiste hormoone produtseerivate närvirakkude ning nende hormoonide kohta. 5 Antidiureetiline hormoon (ADH) toimib neerudesse, soodustades vee tagasiimendumist distaalsetes neerutorukestes, vähendades seeläbi diureesi ning säilitades (suurendades) vererõhku. Tõsi küll, vererõhku suurendav efekt ilmneb kõnealusel hormoonil vaid tema äärmuslikult kõrge kontsentratsiooni korral inimese veres

Psühholoogia → Psühholoogia
84 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Pierre Abélard

SISUKORD Sissejuhatus Antud referaadis käsitlen kuulsa Prantsuse filosoofi, teoloogi ja loogiku Pierre Abélard´i elulugu. Referaadi eesmärgiks on edasi anda filosoofi elukäike, lühidalt rääkida tema armuloost Héloïse'iga ja tema õpetustest ning filosoofiast. Pierre Abélard on eelkõige tuntud oma universaalprobleemide lahenduse ja dialektika kasutamise poolest. Samuti on ta tuntud oma luule ning armuafääri poolest Héloïse'iga. ,,Chambers Biographical Dictionary-s" on teda kirjeldatud, kui 12. sajandi kõige teravamat mõtlejat ja julgeimat teoloogi. Palju infot võib tänapäeval tema kohta leida tänu säilinud kirjutistele, sealhulgas näiteks autobiograafia Historia calamitatum'ile (,,Minu õnnetuste ajalugu.") Pierre Abélard Varasem elu Pierre Abélard, tegeliku nimega ,,Pierre le Pallet", sündis 1079. aastal Prantsusmaal Britannia maakonnas rüütliperekonda. Ta loobus oma pärandusest ja sõjamehekarjäärist selle nimel, et õppida Prantsus...

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õendusteoreetiku Imogene King ülevaade

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Laura Sügis ja Toomas Tõnisson IMOGENE KING Iseseisev töö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Elulugu............................................................................................................... 3 2. Teooria eesmärgi saavutamisest........................................................................4 1. Elulugu............................................................................................................... 3 2. Teooria eesmärgi saavutamisest................................................................................. 4 3. Kasutatud Kirjandus....................................

Meditsiin → Õenduse alused
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

I KT

KT I ÜLDMÕISTED 1. Kude ­ Ühesuguse päritolu ja talitslusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed ­ katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude ­ tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed ­ neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus. 4. närvikude ­ võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel ­ katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel ­ sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel...

Meditsiin → Anatoomia
130 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eetika ja kapitalism

· On elukutseid, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist · Elukutseid, kus eetikanõuete eiramine toob kaasa ohu inimesele ja sootsiumile · Õpetaja professionaalne kõlblus · Armastus laste ja elukutse vastu · Professionaalne eetika ei sõnasta uusi eetikaprintsiipe ja ­norme, · vaid kohandab neid mingi elukutse jaoks, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa ­ kutse-eetika koodeks · Kutse-eetika põhimõisted ­ eetika üldmõisted ­ Professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused ­ kõrgendatud vastutus ­ professionaalne au ja väärikus ­ näitab ühe või teise elukutse tähtsust ­ Võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot ­ erinevad au mõisted: ärimehe au, professori au ­ Professionaalne õiglus ­ Professionaalne taktitunne · Kutse-eetika printsiibid: ­ humanismi printsiip

Filosoofia → Eetika
16 allalaadimist
thumbnail
6
doc

90´ne Mõiste seletused Kunsti ajaloost

modern style. 35. Karkass võrestik, tugiraamistik, mingi eseme (traat) toestik. 36. Klassik üldtunnustatud kirjanik/kunstnik/muusik ­ püsiva väärtusega teoste looja. 37. Kollaaz eri stiilide ja väljendusvahendite põiming, kujutatavas kunstis mitmesuguste materjalide pinnale toomine ( värvide kõrval) 38. Kolossaalorder kahe korruse kõrguste sammaste v. poolsammaste rida hoone fassaadil. 39. Kontseptualism (suund keskaegses skolartilises filosoofias, mille järgi üldmõisted ei eksisteeri omaette, lahus üksikesemeist ega ole ainult tühjad sõnad, vaid eksisteerivad mõistuses üldiste mõistetena, mis haaravad asjade üldist olemust) / ehk ideekunst, kunstniku idee on tähtsam kui teostus. 40. Land art maakunst, 1960. lõpus tekkinud kunstivool, mis on loobunud traditsioonilistest kunstivormidest ning esitab loodusobjekte vabas looduses kunstiteostena ja töötleb ning täiendab neid. NT: maastikule loodud kujundid vms. 41

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Füüsikaline keemia ja kolloidkeemia, eksami kordamisküsimused

Kordamisküsimused: Füüsikalise keemia ja kolloidkeemia Faasiline tasakaal kahekomponentsetes süsteemides 1. Faasilise tasakaalu tingimus. Üldmõisted. Faas – heterogeense süsteemi homogeenne osa, millel on ühesugused termodünaamilised ja keemilised omadused ja milline on teistest faasidest eraldatud piirpinnaga. Komponendid - sõltumatud keemilised ühendid, mille abil saab keemiliselt iseloomustada igat süsteemi faasi ja kogu süsteemi tervikuna. Koostisosaks – on iga aine, mida võib süsteemist eraldada ja mis võib eksisteerida väljaspool süsteemi. Vabadusastmed- süsteemi sõltumatud parameetrid (rõhku, temperatuuri, kontsentratsiooni), mida me võime teatud piirides meelevaldselt muuta, ilma et seejuures faaside arv muutuks. Faaside tasakaalu korral on sama keemiline potentsiaal kooseksisteerivatel faasidel ning segu puhul ka segu eri komponentidel. Näiteks tasakaalu korral vedeliku ja tema kohal oleva küllastatud auru vahel on keemili...

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
66 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Keel ja kõne

Milliseid probleeme võib veel tekkida üksteisest arusaamisel? Lause on ebaloogiline, sest seos subjektide vahel puudub. Kirjakeele ­ kirjavahemärkide õige kasutamine, õige struktuuriga laused. Kõnekeeles ­ kehakeel, zestid, mitte väga kiire kõne, hea intonatsioon. 11) Kirjeldage mõistete esitamise tasemeid. Mis võiks mõjutada seda, millise taseme mõisteid inimene sagedamini kasutab? Mõistete esitamise kolm taset: · Superordinaarne superordinate tase e üldmõisted (nt mööbel). · Baastase basic level (nt tool). Kõige tüüpilisemad mõisted, mida kasutame kõige rohkem. · Subordinaarne subordinate tase ehk spetsiifilised asjad ja objektid (nt tugitool). 12) Analüüsige Grice'i koostööprintsiipidest lähtuvalt järgmist internetikommentaari: ,,Ma opin oma poega, et, kui ta on teine sordi inimene ta peab olema KOiGe parem, KOiGe targem, KOiGe tugevam. aga praegu ma ostan teie firmade aktsiad (hinnad on

Psühholoogia → Tunnetuspsühholoogia ja...
65 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eetika ja kapitalism

· On elukutseid, mis mõjutavad inimese arengut ja tervist · Elukutseid, kus eetikanõuete eiramine toob kaasa ohu inimesele ja sootsiumile · Õpetaja professionaalne kõlblus · Armastus laste ja elukutse vastu · Professionaalne eetika ei sõnasta uusi eetikaprintsiipe ja ­norme, · vaid kohandab neid mingi elukutse jaoks, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa ­ kutse-eetika koodeks · Aukohtud · Kutse-eetika põhimõisted ­ eetika üldmõisted ­ Professionaalse kohuse mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused ­ kõrgendatud vastutus ­ professionaalne au ja väärikus ­ näitab ühe või teise elukutse tähtsust ­ Võimaldavad teineteist täiendades hoida kõrgel elukutse nime ja imagot ­ erinevad au mõisted: ärimehe au, professori au ­ Professionaalne õiglus ­ Professionaalne taktitunne · Kutse-eetika printsiibid: ­ humanismi printsiip

Ühiskond → Ühiskond
15 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Müürsepa kutsestandardid

5.2.5 Ehitusjooniste lugemine ­ I-algtase, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.6 Lihtsate ehituslike eskiiside koostamine ­ I, II-nõue puudub, III-algtase 5.2.7 Ehitusmõõtmine ­ I-algtase, II, III-kesktase 1) peamiste ehituslike mõõtmete mahamärkimine 2) kõrgusmärkide ülekandmine 3) lihtsamate ehitusmõõteriistade kasutamine 5.2.8 Ehitamise üldpõhimõtted ­ kesktase 1) ehitustööde korraldus Eesti Vabariigis 2) ehituse üldmõisted ja -terminid 3) ehitamise etapid, konstruktsioonid, tüüpehitised 5.2.9 Põhilised ehitusmaterjalid ja nende omadused ­ kesktase 5.2.10 Põhilised ehitustööriistad ja masinad ­ I, II-kesktase, III-kõrgtase Kutsealased põhioskused ja -teadmised: 5.2.11 Troppimisoskus 5.2.12 Müüritööde tehnoloogia ja seinte ladumine ­ I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.13 Puhasvuugiga müüri ladumine ­ I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2

Ehitus → Üldehitus
43 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Raamatupidamise mõisted ja teemad

Maksuvaba tulu aastas on 1728 eurot, st ühes kuus 144.- Töötuskindlustuse määrad 1,4% ja 2,8%, kogumispension 2%. Sotsiaalmaks 33%. Aluseks: brutopalk SM= B*33% E.TK= B*1,4% Tööjõukulu= Töötasu+SM+E.TK T.TK= B*2,8% KOP= B*2% TM= (B-T.TK-KOP-MV)*21% NP= B-T.TK-KOP-TM Kogumispension arvutatakse siis kui töötaja on kogumispensioniga liitunud. Maksuvaba tulu arvutatakse siis, kui on esitatud maksuvaba tulu avaldus. 26. Kõik raamatupidamise üldmõisted. · Vara- rahaliselt hinnatav asi või õigus · Käibevara- likviidne vara, mis 1 aasta jooksul muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses · Põhivara- vara, mis on ettevõtluses kasutusel kauem kui 1 aasta · Kaup- edasimüügi eesmärgil soetatud vara · Materjal- kasutatakse ära oma äritegevuses · Kassa- sularaha arvestamiseks kasutatava konto nimetus · Ostja- isik, kes on ettevõttele võlgu ostetud kauba või teenuse eest

Majandus → Raamatupidamine
122 allalaadimist
thumbnail
10
docx

George Berkeley eksperimentaalfilosoofia

Sõnad on petlikud. Saamaks teada, kas me eksleme keelelises laburündis, tuleb meil Berkeley meelest kindlaks teha, kas asjad, millest me räägime, on olemas; järelikult peame me otsima vastavaid tajumusi. See tähendab, formuleerida x-i parim võimalik definitsioon ja süüvida iseendasse, üritades kujutleda kas x on olemas. Filosoof peab tegema nn tugitooli-psühholoogiaga. Oma katsetulemuste põhjal väidab Berkeley, et abstraktsed üldmõisted, nagu kolmnurk, arv ja aeg, ning esmased kvaliteedid nagu ulatus ja tahkus, samuti füüsilised objektid, mida keegi ei taju, ja kombatavad objektid, mida vaadeldakse eemalt-et need on kõik fiktsioonid. Kokkuvõte: George Berkeley leiab, et mõisted, mida ei saa viia konkreetseile ja kindlaile kujutlusile, on mõttetud. Meil ei ole mingit põhjust arvata, et asjade taga mida me näeme leidub tõelisus. Esse est percici- olla tähendab tajutud olla. Asjade tajumisel omistame me neile teatud

Filosoofia → Filosoofia
23 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Kütused ja põlemisteooria eksami konspekt

Kütused ja põlemisteooria 1. Kütuse mõiste, kütuste teke, kütuste varud, kütuste kasutamine eestis. · Kütus on energeetilises mõistes aine, mille põlemisel, keemilisel ühenemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust, mis on kasutatav energiaallikana. · On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi. · Söevarusid on hinnatud umbes 1000 miljardile tonnile, kolmandik varusid on USA-s, venemaal, hiinas, austraalias, indias ja saksamaal. Praeguse tarbimise juures jätkuks sütt 450 aastaks. Nafta varusid on hinnatud 146 miljardile tonnile. Viimastel aastatel on avastatud uusi leiukohti. Kolmandik varudest on Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Okeaanias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Gaasivarusid on hinnatud umbes 150 triljonile ...

Energeetika → Soojustehnika
84 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Sisekliima

EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSENERGEETIKA INSTITUUT Matti Liiske SISEKLIIMA Tartu 2002 Liiske, M. Sisekliima. ­ Trt.: EPMÜ, 2002. ­ 188 lk. Käesolevas väljaandes käsitletakse elamute, äriruumide ja loomapidamishoonete sisekliima küsimusi. On antud ülevaade sisekliimanäitajatest ja sellega seotud hubasusest. Esitatakse operatiivtemperatuuri toime inimesele ja loomale. On toodud Rahvusvahelise Põllumajandusinseneride Komisjoni (CIGR) poolt soovitatud koduloomade ja -lindude soojus-, niiskus- ning gaasieritusnormid valemite kujul. Käsitletakse hoonete piirete soojuskadu ja soojuslevi piiretes. Tutvustatakse looma- pidamishoone kütte, õhuvahetuse ning soojus- ja niiskusolukorra analüüsi arvutiprogrammi. Vaadeldakse loomapidamishoonete staatilist ja dünaamilist soojus- ning niiskusbilanssi. On toodud õhustustorustike arvutus. Antakse ülevaade kütte- ja õhuvahetusseadmetest, soojussõlm...

Põllumajandus → Sisekliima
25 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Kutse-eetika

et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne) - motivatiivsed (põhjendus) , deontoloogilised (kohustus) ja konsekventalistlikud (järjekindlus) Nüüdisaja eetikateooriatele on iseloomulik see, et nad on seotud keeleanalüüsiga, keelelised otsused on aluseks kõlbeliste otsuste sõnastamisel. Kutse-eetika Kutse-eetika põhimõistete hulka kuuluvad need eetika üldmõisted, mis kohandatavad kõigile tähtsatele kutsetegevuse liikidele. Professionaalne eetika kohandav eetikaprintsiipe ja - norme mingi elukutse tarvis, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa. PROFESSIONAALNE KOHUS on mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased kohustused (advokaat, insener, sõjaväelane jt.). Professionaalne kohus tingib kõrgendatud vastutuse, stimuleerib ennastsalgavat käitumist. PROFESSIONAALNE AU näitab ühe või teise elukutse tähtsust

Filosoofia → Eetika
23 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Metallide tehnoloogia

Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipindkontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapindon 39. Lõiketöötlemise üldmõisted pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapindon pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Side eksami materjal

Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkihid suhtlevad omavahel, kus alumine kiht osutab ülemisele kihile teenust, seega on kiht n teenuse pakkuja ja kiht n+1 teenuse kasutaja. Naaberkihtide vahelist suhtlemist reguleerib liides. Loogiliselt suhtlevad kahe süsteemi sama taseme kihid omavahel. Sellist suhtlemist kahe süsteemi sama taseme kihtide vahel reguleerivad protokollid. Süsteemi A kihi n spetsiifilised päringud salvestatakse juhtinformatsioonina

Informaatika → Side
308 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

Katused

Katused Iseseisev töö „ EVS 838:2003 Katused „ EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded „ ET & RT kaardid „ G. Samuel Kivikatused, 1994 „ RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet „ Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted „ Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; „ Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ...

Ehitus → Ehitus
17 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS)

TsÜS 4 lg 2 p-le 1 Lõige on kahe sulu sees () – lõige on iseseisev mõte Punkt on ühe suluga ) – Esimeses lõikes on üldine reegel, punktides on täpsustused Tsiviilõiguse ajalugu  Code civile (romaani)  Saksa tsiviilseadustik (germaani)  Balti eraseadus (Tsaari Venemaa ajal loogud 1864(?))  Vene NFSV tsiviilkoodeks  Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965)  Tsiviilseadustiku üldosaseadus (1992-2002) Tsiviilseadustiku üldosaseaduse üldmõisted §3 – tõlgendamise meetodid:  grammatiline (loetakse sõnade tähendust)  teleoloogiline (seletab seaduse eesmärgi või mõtte)  süstemaatiline (lähtub õigusnormide süsteemist, tõlgendatakse vastavalt asukohale, §8 lg 2)  ajalooline (lähtub ajalooliselt seadusandja tahtest) Üldnorm on üldisem ja erinorm on täpsem! §3 on järjestus järgnev: süstemaatiline, grammatiline, teleoloogiline. (see ei ole reegel)

Õigus → Tsiviilõiguse üldosa
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun