Arvuti ehitus (0)

ARVUTI EHITUS
AJALUGU
XX sajand enne II maailmasõda
II maailmasõda
Ja edasi ....
Elektroonika ja arvuti
Elektroonika areng peale sõda
Releearvuti Mark I
XX sajand elektronarvuti sünd
ARVUTITE KOLM
PÕLVKANDA
II. Põlvkond transistor arvutid
I. põlvkond lamparvutid
III. Põlvkond integraalskeemidel põhinevad arvutid
Tarkvara areng koos põlvkondadega
I Jäiga ühe programmi täitmisega
II multitöö ja katkestused, programmeerimiskeeled
III OS keerukad programmeerimiskeeled ja andmebaasid
IBM 701 1952
1958 Invention of the IC by Jack Kilbyat Texas Instruments
IBM 360-40 1964
First microprocessor: Intel
4004
1971
The first commercial 4-bit
microprocessor 4004:
-2,300 transistors
-10 µm features
-10 mm2 die
-108 kHz kHz
1974...
Intel releases its 2MHz 8080 chip, an 8bit microprocessor. It
can access 64KB of memory. It uses 6000 transistors, based
on 6micron technology. Speed is 0.64 MIPS.
In a desperate act to save his failing calculator company,
MITS company owner Ed Roberts begins building a small
computer based on Intel's new 8080 chip, with plans to sell
it for the unheardof price of US$500.
MITS completes the first prototype Altair 8800
microcomputer.
Bravo is developed for the Xerox Alto computer. It is the first
WYSIWYG program for a personal computer.
1975
Bill Gates and Paul Allen found MicroSoft (the
hyphen is later dropped).
MOS Technology announces the MC6501 at US$20 and the
MC6502 at US$25. At this point, the Intel 8080 costs about
US$150.
Bill Gates and Paul Allen sign a licensing agreement with
MITS, for their implementation of the BASIC language.
Bill Gates and Paul Allen ship 4K and 8K version of BASIC
v2.0.
Dick Heiser opens Arrow Head Computer Company,
subtitled "The Computer Store", in Los Angeles, selling
assembled Altairs, boards, peripherals, and magazines. This
is the first retail computer store in the USA.
1976
Steve Jobs and Steve Wozniak form the Apple Computer
Company, on April Fool's Day.
The Apple I computer board is sold in kit form, and delivered to
stores by Steve Jobs and Steve Wozniak. Price: US$666.66.
Paul Terrell orders 50 Apple computers from Steve Jobs, for
his Byte Shop.
1981: IBM PC
IBM announces the IBM 5150 PC Personal Computer, in New
York. The PC features a 4.77MHz Intel 8088 CPU, 64KB
RAM, 40KB ROM, one 5.25inch floppy drive (160KB
capacity), and PCDOS 1.0 (Microsoft's MSDOS), for about
US$3000. Also included is Microsoft BASIC, VisiCalc, UCSD
Pascal, CP/M86, and Easywriter 1.0. A fully loaded version
with color graphics costs US$6000.
IBM announces the CGA graphics card for the PC, giving
640x200 resolution with 16 colors.
1982
Intel introduces the 6MHz 80286 microprocessor.
It uses a 16bit data bus, 134,000 transistors (1.5 microns), and
offers protected mode operation.
Initial price is US$360 each, in quantities of 100.
It can access 16 MB of memory, or 1 GB of virtual memory.
Speed is 0.9 MIPS. Later versions operate at 8MHz, 10MHz (1.5
MIPS), and 12MHz (2.66 MIPS).
ÜLDMÕISTED
BITT väikseim infoühik omab väärtust kas 0 või
1
BAIT koosneb kaheksast bitist. Sobib ühe
sümboli salvestamiseks. Saab omada 256
erinevat väärtust 0000000011111111
(kümnendsüsteemis 0 255ni)
Kasutatakse baidi kordseid:
16 bitti= 2baiti
32 bitti=4baiti
64 bitti=8baiti
ÜLDMÕISTED
1kB=1024B see on 2 astmes 10 baiti
1MB=1024kB see on 2 astmes 20 baiti
1GB=1024MB see on 2 astmes 30 baiti
Arvuti Ehitus
Selleks et saaksime töötava arvuti vajame
järgmisi komponente:
1. Protsessor
2. Emakaart
3. Mälu
4. Toiteplokk
5. Pildi saamiseks videokaarti ja monitori
Arvuti ehitus
6. Kõvaketas
7. Arvuti korpus
7. Klaviatuur
8. Hiir
9. Printer
PROTSESSOR
PROTSESSOR ( CPU )
Töötab kahendsüsteemis (0 ja 1)
Oskab sooritada loogika ja aritmeetika tehteid.
Protsessoril on talle omane käsusüsteem
Tuntumad tootjad:
Intel (Dual core, Core 2 Duo)
AMD (Athlon , Duron, Sempron)
Protsessor
Protsessori jõudlust iseloomustavd:
Tuumade arv (kahetuumaline,
neljatuumaline)
Taktsagedus (2,66GHz)
Tänapäeva protsessor vajab sundjahutust
(ventilaator)
Protsessor
Protsessor peab sobima emakaardil oleva
protsessori pesaga.
Erinevatel tootjatel (Intel , AMD)erinevad
pesad.
Intel socket 775, uuemad LGA1156
AMD socket AM3 ja vanemad AM2+
Protsessori paigaldamisel emakaardile ei
tohi vigastada kontakte.
Emakaart
Ühendab erinevad komponendid
Võimaldab komponente kinnitada
Tänapäeval on emakaardile integreeritud
tavaliselt:
Helikaart heli tekitamiseks koos kõlarite
ühenduspesadega
Võrgukaart arvuti arvutivõrku ühendamiseks
Püsimälu arvuti algkäivitus tarkvaraga (BIOS)
Tihti ka VGA (Videokaart)
Emakaart
Emakaardi valikul tuleb arvestada
protsessori tüübiga (erinevad pesad)
Tuleb arvestada mälu tüübiga (erinevad
pesad DDR2 ja DDR3)
Millised võimalused vidokaardi
ühendamiseks
Operatiivmälu (põhimälu)
Emakaardil pesad operatiivmälu (RAM)
paigaldamiseks.
Tänapäeval kasutatakse DDR2 ja DDR3
tüüpi mälu.
Vanemad arvutid kasutavad DDR ja
SDRAM mälu.
Mälu iseloomustab:
kiirus DDR2667, DDR2800
mälumooduli maht 1GB, 2BG
RAM
Erinevatel mäludel erinevad pesad
Mälu sobib pesasse ainult ühtepidi
Sülearvuti mälud on SODIMM tüüpi ja
võivad olla samuti DDR, DDR2 ja uuemad
DDR3 mälud.
Ka sülearvuti erinevad mälud ei ole
omavahel vahetatavd
Toiteplokk
Toiteplokk kinnitatakse arvuti korpusesse
Toiteploki ülesanne on tekitada erinevate arvuti
komponentide tööks sobilikud toitepinged:
3,3V (volti), 5V, 12V, 12 V, need on alalispinged
Toiteplokk ise saab toitepinge vooluvõrgust, see on 220V
vahelduvpinge
Toiteplokk muundab võrgupinge arvutile sobilikeks
alalispingeteks.
220 V on ohtlik, seetõttu on toiteplokk kinnine
Pilt ekraanil VGA
Pildi saamiseks on vaja:
Videokaarti (VGA kaarti)
VGA kaardil on graafikaprotsessor (tänapäeval
ATI või NVIDIA)
VGA kaardil on graafikamälu (videomälu) kus
hoitakse ekraanipildi kujutist digitaalsel kujul.
Graafikaprotsessor vajab head jahutust (suur
radiaator või ventilaator)
Pilt ekraanil VGA
Pildi näitamiseks on vaja monitori
Vanemad monitorid kasutavad
kineskoopi , CRT monitorid.
Uuemad kasutavad vedelkristall paneeli
LCD monitorid
Ekraan koosneb kolmevärvilistest RGB
(punane , roheline, sinine) punktide
kobaratest (piksel)
Pilt ekraanil VGA
Monitori ja videokaardi ühendamiseks
kasutatakse kaablit.
Kaabel võib olla kitsam ja kolmerealine
VGA kaabel.
Uuematel monitoridel ja VGA kaardil on
ka laiem kaabipesa DVI
Kõvaketas
Andmete püsivaks säilitamiseks kasutatakse arvutis
kõvaketast.
Kasutatakse magnetnähtustel baseeruvaid
salvestusmeetodeid
Tänapäeva kõvaketta maht kuni 2TB
Kõvakettaid võib arvutis olla mitu.
Ühte ketast on tarkvara abil võimalik jagada mitmeks
loogiliseks kettaks.
Kõvaketas
Igal loogilisel kettal on arvutis tähis
Kõvaketta tähistused algavad C tähest ja
tavaliselt on C peamine kõvaketas
Sealt edasi tulevad teised tähised.
Loogilised kettad on samuti DVD ROM , ja
igasugused mälupulgad
Kõvaketas
Kõvaketast iseloomustab maht
gigabaitides või terabaitides
Ketta pöörlemiskiirus (lauaarvutitel
tavaliselt 7200 ja sülearvutitel 5400)
Möödud mis näitavad arvuti korpuses
oleva kinnituspesa mõõtmeid (lauaarvutitel
3,5" ja sülearvutitel 2,5")
Kõvaketas
Kõvaketas kardab põrutamist, eriti töö ajal
Kõvaketta ühendamiseks arvuti emakaardiga
kasutatakse kaablit
Vanemat tüüpi lai kaabel on IDE kaabel
Uuem kaabel on SATA kaabel . See kaabel on
peenem.
CDROMi ja DVDROMi ühendamiseks
kasutatakse samasuguseid kaableid
Optiline seade
Tänapäeva arvutis on ka optiline salvestusseade
, kas CDROM või DVDROM (oskavad nii
lugeda , kui kirjutada)
Optiliseks nimetatakse neid sellepärast , et
andmete lugemine ja kirjutamine toimub
laserkiire abil
On mahuga kuni mõnikümmend gigabaiti ja
aeglasemad kui kõvakettad
Kasutatakse andmete pikaajaliseks säilitamiseks
Klaviatuur ja hiir
Arvuti töö juhtimiseks ja käskude andmiseks on
arvutil sisendseadmed.
Tänapäeval on nendeks klaviatuur teksti info ja
käsluste sisestamiseks
Ja hiir millelegi osutamiseks ja korralduste
andmiseks (klõps, või topeltklõps)
Tänapäeval kasutatakse peamiselt optilisi hiiri ,
kus liikumise tuvastamiseks kasutatakse kas
laseri kiirt või valguskiirt
Printer
Info trükkimiseks paberile kasutatakse printereid
Printerid sõltuvalt pildi tegemise meetodist
jagunevad:
Maatriks ehk löökpriteriks kasutatakse
kaubanduses ja laomajanduses
Tindiprinter , kasutatakse kodudes ja kontorites
Laserprinter , kasutatakse samuti kodudes ja
kontorites
Tindiprinter
Tindiprinteris pihustatakse imepeened
tindipiisad paberile punktidena
Värvilise pildi saamiseks kasutatakse
mitevärvilisi tinte.
Trükib kvaliteetse värvipildi sest punkti
mõõtmed saab teha väga väiksed.
Laserprinter
Nimetus tuleneb sellest, et pilt aktiveeritakse
punktidena pöörlevale trumlile laserkiire abil
Laserkiirega aktiveeritud trumlile kleepub
aktiveeritud kohtadele tooner (tahm).
Sealt kantakse see kujutis paberile ja
kuumutatakse kinni , et pilt püsiv oleks.
Värvilise pildi saamiseks peab printeris olema
lisaks kolm värvikasetti
Võrk
Igas arvutis on tänapäeval võrgukaart arvuti
kohtvõrku ühendamiseks
Kohtvõrk on meie asutuses, kodus paiknev võrk.
Selles võrgus on mingi aktiivseade, mille külge
me arvuti ühendame.
See seade võib olla switch või ruuter
Ühendamiseks kasutame võrgukaablit
Võrgukaablil on pistik mis sobib võrgupessa
Võrk
Kasutatakse ka võrgukaarte, mis loovad
ühenduse raadiolaineid kasutades
Neid kutsutakse ka WIFI kaardiks
WIFI levib aktiivseadmest tavaliselt
mõnesaja meetri kaugusele.
Ruumides levib ta tavaliselt läbi paari
seina
Võrk
Kohtvõrk ühendatakse Internetiga ruuteri abil
Ruuteri WAN pesa ühendatakse modemiga.
Ruuteri LAN pesadesse ühendatakse arvutid
või jagamisseade.
Ruuterid oskavad arvutitele jagada
automaatselt IP aadresse ( seda nimetatakse
DHCPks)