Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia alused (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu mooli Ag2 S on võimalik saada tamiseks?
  • Mitu grammi hõbedat ja väävlit on vaja 100 g hõbesulfiidi saamiseks?
  • Mitu protsenti tuhka ja väävlit on kuivas kütuses?
  • Mitu grammi kloori võib saada 120 g 36 -lisest soolhappest?
  • Kui vee tihedus on 118 gcm3 ja kaod Mitu grammi rauIII hüdroksiidi sadenes?
  • Mitu grammi süsinikdisulfiidi võib saada 60 g süsiniku kuumutamisel 300 g väävelhappe toimel 260 kg vesinikkloriidi Milline oli protsessi saagis?
  • Kui vesiniku kadu on 45?
  • Mitu grammi ja mitu protsenti kaltsiumi on 15 kg-s CaCl2 -s?
  • Mitu protsenti naatriumi on segus?
YKI0020 Keemia alused
Üldmõisted
Mõisted
Maht on  tuletatud  ühik - pikkus kuubis. SI - süsteemis on ühikuks m3.
1 m3
1000 dm3
Põhimõisted
1 m3
1000 l
Aatommass  (A
1 dm3
1000 cm3
r ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on
antud elemendi  aatom  raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita
1 l
1000 ml
suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud  aatom -
Tihedus on ühe ruumalaühiku mass
massid  pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega
mass
m, [g]
m, [kg]
m, [Mg]
isotoobid  nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatom-
tihedus =
ρ =
(1.3)
mass.
maht
V, [cm3]
V, [dm3]
V, [m3]
Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (◦C) ja  Fahren -
Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide  aatomid  molekulideks. Näiteks esi-
heiti ( ◦F) kraadid ning kelvinid (K). SI - süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin
neb  vesinik  (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja läm-
(K).
mastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab
5
t(◦C) = (t(◦F )
(1.4)
keemiline valem H
− 32) ∗
2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest
9
väävli- ja neljast hapnikuaatomist.
T (K) = t(◦C) + 273, 15
(1.5)
Rõhk on defineeritud kui pinnaühikule mõjuv jõud. SI - süsteemis on rõhk tuletatud
Mool  (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 ∗ 1023 ühe ja sama aine ühesugust osa-
ühik (kg /(m
kest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike,
∗s2), ka N/m2) ja seda mõõdetakse paskalites (Pa). Kasutatakse veel
atmosfääri (atm) ja torri ehk millimeeter elavhõbedasammast (mmHg).
mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju.
Rõhk normaaltingimustel:
Molaarmass  on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol.
Moolide arvu leidmine tahkes, vedelas või gaasilises olekus  puhtale  ainele
1 atm
760 mmHg
101 325 Pa
10 m H2O+4◦C
m[g]
n =
, [mol]
(1.1)
M[g/mol]
Kristallhüdraadid
Kristalseid aineid, mille koostisesse kuulub teatud kindel arv vee molekule, nim.  kristall -
kus m on puhta aine mass;
hüdraatideks ja neis sisalduvat vett kristallveeks. Tähistatakse: sool
M – puhta aine molaarmass.
∗ n H2O, n näitab
mitu vee molekuli on seotud, näiteks CaSO4 ∗ 2 H2O ( kaltsiumsulfaat –vesi (1/2), kalt-
siumsulfaatdihüdraat, kips).
Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu
V
V
n =
0[dm3]
0[dm3]
, [mol]
Saagis,  lisand
(1.2)
Vm[dm3/mol]
22, 4[dm3/mol]
Saagis näitab protsentides, kui palju ainet on võimalik saada tegelikult võrreldes sel-
kus V
lega, mida võiks arvutuslikult maksimaalselt saada.
0 on gaasi maht normaaltingimustel;
Vm – gaasi  molaarruumala  normaaltingimustel (22,4 dm3/mol).
tegelik mass
%(saagis) =
∗ 100%
(1.6)
teoreetiline mass
Keemias kastutatavad füüsikalised suurused ja  ühikud
%(saagis) + %(kadu) = 100%
(1.7)
Mass on aine koguse mõõduks objektis. SI-süsteemis on massiühikuks kilogramm
Lähteained  võivad  sisaldada  lisandeid, saadusained moodustuvad vastavalt võrrandile
(kg).
ainult puhtast lähteainest. Arvutustes tuleb lähtuda puhta aine massist, mitte lisan-
ditega  lähteaine  massist.
1 t
1000 kg
1 kg
1000 g
%(puhas aine) + %(lisand) = 100%
(1.8)
1 g
1000 mg
2013 sügis
1
2
1.  harjutustund
YKI0020 Keemia alused
Üldmõisted
Üldmõisted
Ülesanded tunnis:
5. Inimese  skelett  kaalub 10 kg ja sisaldab 58% Ca3(PO4)2. Mitu kilogrammi fos-
forit sisaldab skelett? [1,2 kg]
1. Arvutada moolide ja molekulide arv 100 g vees.
6. Kui palju veevaba soola on võimalik saada 500 g magneesiumnitraadi kristall-
2. Arvutada vee  protsendiline  sisaldus järgmises kristallhüdraadis:
hüdraadist ( Mg(NO3)2 ∗ 6 H2O )? [289 g];
Na2CO3 ∗ 10 H2O?
Kui palju kristallhüdraati tuleb võtta 600 g 5%-lise Mg(NO3)2 lahuse valmis-
3. Mitu mooli Ag
tamiseks? [52 g]
2S on võimalik saada:
1) 2 mooli  hõbeda  reageerimisel 3 mooli väävliga;
7. Arvutada, kui palju (arv ja mass) vesiniku aatomeid on 1,3 kg-s 60%-lises  väävel -
happe lahuses? [73,7 g; 4,4.1025 aatomit]
2) 3 mooli hõbeda reageerimisel 2 mooli väävliga?
8. Kütuse analüüsil leiti, et ta sisaldab 27% niiskust, 17%  tuhka  ja 1,3% väävlit.
4. Mitu grammi hõbedat ja väävlit on vaja 100 g hõbesulfiidi saamiseks?
Mitu protsenti tuhka ja väävlit on kuivas kütuses? [S 1,78%; tuhka 23,3%]
5. Mitu grammi kloori võib saada 120 g 36% -lisest soolhappest?
9. 120 g naatriumkarbonaati reageeris 730 g 10,0% -lise vesinikkloriidhappe lahusega.
6. Looduslik hõbesulfiid sisaldab lisandeid 85%. Mitu megagrammi (Mg) loo-
Leida eraldunud süsinikdioksiidi maht. [22,4L]
duslikku hõbesulfiidi tuleb võtta 400 kg hõbeda saamiseks, kui protsessil esinev
10. Mitu grammi tsinkkloriidi tekib 50 g 36% -lise vesinikkloriidhappe lahuse reagee-
kadu on 4,5%.
rimisel 16 g tsingiga? [33 g ]
7. Merevesi sisaldab 24% soolasid, millest 80% on NaCl. Kui palju keedusoola
11.  Segati  15 g 30% raud(III)kloriidi lahust ja 30 g 15% naatriumhüdroksiidi lahust.
on võimalik saada 2 m3-st mereveest, kui vee tihedus on 1,18 g/cm3 ja kaod
Mitu grammi rau(III) hüdroksiidi  sadenes? [3 g]
kristallisatsioonil on 35%?
12. 0,5 tonnist tehnilisest keedusoolast, mis sisaldas 98% naatriumkloriidi, saadi
8. Mitu grammi süsinikdisulfiidi võib saada 60 g süsiniku kuumutamisel 300 g
väävelhappe toimel 260 kg vesinikkloriidi. Milline oli protsessi saagis? [85%]
väävliga?
9. Alumiiniumi reageerimisel soolhappega tekkis 534 g soola. Mitu liitrit eraldus
seejuures vesinikku?
10. Mitu liitrit vesinikku tekib 15 g sulami, mis sisaldab 57% magneesiumi, töötlemisel
soolhappega?
11. Mitu grammi triraudtetraoksiidi saab redutseerida rauaks 150 liitri vesinikuga,
kui vesiniku kadu on 45%?
12. 100 kg naatriumkloriidist saadi 80 kg naatriumkarbonaati. Arvutada protsessi
saagis.
13. Kui palju KCl ja vett on vaja võtta 300 ml 15% KCl lahuse valmistamiseks, kui
sellise lahuse tihedus on 1,08 g/cm3?
Ülesanded kodus lahendamiseks:
1. Arvutada 5 mooli NaCl mass ning naatriumi ja kloori protsendiline sisaldus
NaCl-s. [Na 39,3%; Cl 60,7%]
2. Mitu grammi ja mitu protsenti kaltsiumi on 1,5 kg-s  CaCl2 -s? [540 g; 36%]
3. Segati 50 g NaCl ja 30 g CaCl2. Mitu protsenti naatriumi on segus? [24,6%]
4. Arvutada vee protsendiline sisaldus järgmises kristallhüdraadis:  BaCl2  ∗ 2 H2O.
[14,8%]
2013 sügis
3
1. harjutustund
4
1. harjutustund
Keemia alused #1 Keemia alused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janzuk Õppematerjali autor
YKI0020 Keemia alused

Sarnased õppematerjalid

ÜLDKEEMIA
7
docx

ÜLDKEEMIA

ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 31 oktoober 2013 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(I) - K[Au(CN)2]? 2. Leia CO ja SO moolide a

Keemia
Keemia kontrolltöö harjutamiseks
10
docx

Keemia kontrolltöö harjutamiseks

ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 8 detsember 2020 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(I) - K[Au(CN)2]? 2. Leia CO₂ ja

Anorgaaniline keemia
Keemia alused
16
doc

Keemia alused

Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja

Keemia alused
Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile
6
doc

Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile

KEEMIA ÜLESANDEID KÕRGKOOLI ASTUJAILE 21. 640 grammist 20%-lisest lahusest aurutatakse välja 140 grammi lahustit. Mitme R.Pullerits 1985 protsendiline lahus saadakse? 22. 140 grammi 1%-lise lahuse kokkuaurutamisel saadi 1,5%-line lahus. Leida saadud I Protsentarvutused lahuse mass. 23. Segati 40 grammi 10%-list ja 10 grammi 5%-list lahust. Mitme protsendiline lahus A saadi? 1. 5,6 grammist ainest valmistati 28 grammi lahust. Milline on saadud lahuses aine 24. 18 grammi lahuse lahjendamisel 2 gr

Keemia
Molekulaarmassi arvutusülesanded
26
doc

Molekulaarmassi arvutusülesanded

134 1 18. Arvutusülesanded Aine hulk väljendab osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool. Üks mool = 6,02 • 1023 osakest. molaar- n— osakeste mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Näide = 24 • 3 + 31 • 2 + 16 • 8 = 262 g/mol Gaaside molaarruumala (ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel) 22,4 dm3/mol Normaaltingimused (nt.) on t = O oc ja p = I atm (101 325 Pa)

Keemia
Keemia spikker 9 kl - happed
7
docx

Keemia spikker 9.kl - happed

1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka //////////////// HCl ­ vesinikkloriidhape ­ soolhape ­ kloriid H2SO3 ­ väävlishape ­ sulfiit H2SO4-väävelhape-sulfaat H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid H2CO3-süsihape-karbonaat H3PO4-fosforhape-fosfaat HNO3-lämmastikhape-nitraat /////////////////////// Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 ­ difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu

Keemia
Keemia praktikumi kontrolltöö küsimused
13
doc

Keemia praktikumi kontrolltöö küsimused

Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes?(töövahendid, töö käik, arvutused) Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgid

Keemia alused ii
Keedusoola määramine liiva-soola segus-
10
docx

Keedusoola määramine liiva-soola segus

Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun