Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte #1 Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte #2 Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte #3 Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte #4 Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SKUKK Õppematerjali autor
Materjaliõpetuse noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte 2015. Sisaldab joondiagramme, tiitellehte, teoreetilist osa ja katse tulemuste analüüsi.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Karastamise laboratoorse töö kokkuvõte

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Karastamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK 1 Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED

Materjaliõpetus
thumbnail
14
doc

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

Sulavannide eelised seisnevad metalli väga intensiivses kuumutamises võrreldes gaasikeskkonnaga, samuti nemad kaitsevad metallpinda oksüdeerimisest.Sulasool peab olema neutraalne õhu suhtes, väiksema sulamistemperatuuriga, kui kuumutustemperatuur, kergesti lahustuma vees. Kasutatakse metallide soolad ja leelised, mille koostised tuuakse allolevas tabelis. Tabel 11.1 Soolade koostis metallide kuumutamiseks. Sulatus- Töö Soola kootis temperatuur, temperatuur, Kasutuala 0 0 C C BaCl2 900 1000 ­ 1300 Kiirlõike-, kõrglegeerterased 78 %BaCl2+ 22 %NaCl

Tehnomaterjalid
thumbnail
10
doc

Terase termotöötlemine

Terase termotöötlemine Terase struktuurimuutused termotöötlusel Terase termotöötlemine seisneb terase kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutamises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. Selle põhjal eristatakse kahte peamist terase termotöötluse moodust: · lõõmutamine (kuumutamine aeglase jahutamisega ­ faasimuutused toimuvad täielikult), · karastamine (kuumutamine kiire jahutamisega ­ faasimuutused ei leia aset või toimuvad osaliselt). Lõõmutamine Karastamine Plastsus suureneb Kõvadus tõuseb Sisepinged vähenevad Tugevus suureneb Survetöödeldavus Sitkus väheneb paraneb Kulumiskindlus Struktuur peeneneb suureneb Lõiketöödeldavus paraneb Sõltuvalt temperatuurist on raua- süsin. Sulamites järmised struktuurid: NB! Ac1- 727

Keevitus
thumbnail
10
docx

Terase termotöötlus, metallide tehnoloogia

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 2 – Terase termotöötlus Üliõpilane: Õpperühm: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja režiimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel:

Materjalitehnika
thumbnail
9
docx

Labori praktikumid

Tõmbekatsed Töö eesmärk: -Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide- metallide, plastide ja komposiitmaterjalide- mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega; -Määrata katsetatavate materjalide võimalik kasutusala. Katsetamised tõmbele: 1.1- Pikikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Mureneb kiudude kohalt, kiud paiskuvad eemale. Pikenemist ei mõõda. Teeb ragisevat häält. Kasutamine: 1.2- Ristikiuga armeeritud komposiitmaterjal Märkused: Väike pikenemine. Teeb ragisevat häält(klaaskiud). Kasutamine: 1.3- Teras(C60) Märkused: Tekib kael. Soojeneb. Kasutamine: Turvavööd 1.4- Plast( polüamiid- PA) Märkused: Tämbekiirus 15mm/sec. Pärast purunemist tekib tühimik. Kasutamine: : kulbid, pannilabidad, spaatlid, nugade käepidemed Tabel andmetega: Materjal b t So Lo Fmaks Rm Fp Rp L1 A E p Rm/p

Tehnomaterjalid
thumbnail
44
docx

Tehnomaterjalide stenogramm

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi:  ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid;  5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid;  ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi:  kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb;  kesksulavad metallid ja sulamid - TS =327-1539°C - Mn, Cu, Ni, Ag jt;  rasksulavad metallid ja sulamid - TS >1539°C (Fe sulamistemperatuur) – Ti, Cr, V, Mo, W. Plastsusnäitajad Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rake

tehnomaterjalid
thumbnail
19
rtf

Exami piletite vastused

tavaliselt 0,5...0,6% C ­ see annab hea sitkuse ­ ja 1...2% Ni või Mo, mis tagab hea läbikarastuvuse. Kasutatakse kuumstantside, valuvormide jms. valmistamiseks. 9) Kiirlõketerased ja nende omadused. Kasutamine. Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriistateraste gruppe. Kiirlõiketerased sisaldavad üle 0,6% C ja reeglina volframit (kuni 18%), molübdeeni, vanaadiumit jt. lisandeid. Kiirlõiketeraste kõrge karastus- temperatuuri (üle 1000 °C) ja sellele järgneva mitmekordse noolutamise (temperatuuril 550... 600 °C) tulemusena saadakse terase kõvaduseks 64...65HRC, mis säilib nende kasutamisel temperatuurideni 600...700 °C, jäädes alla ainult pulberkõvasulameile. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. 10) Eriterased ja nende omadused. Kasutamine. Eriterased Konstruktsiooniterastest, mis töötavad spetsiifilistes tingimustes (kõrgetel ja madalatel temperatuuridel,

Kategoriseerimata
thumbnail
14
docx

Metallide termiline töötlemine

Võru Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Metallide termiline töötlemine Referaat Võru khk 2013 Termotöötlemine Termiline töötlemine on metalli sulamite vastavale faasi temperatuurile kuumutamise, sellel temperatuuril hoidmise ja ettenähtud kiirusega jahutamise operatsioonide tehnoloogiline protsess, mille eesmärk on materjali struktuuri muutmine vajalike mehaaniliste omaduste saamiseks (joon. 4.1) Joonis 4.1. Termotöötlemise reziimide skeem Faasi- ja struktuurimuutused sulamis toimuvad kindlatel kriitilistel temperatuuridel. Toorikuid töödeldakse termiliselt eesmärgiga ühtlustada nende materjali struktuuri ja vähendada kõvadust, sisepingeid, et oleks paremad töötlemise tingimused st. välditud toote kõmmeldumine ­ kõveraks tõmbumine ja materjali pragude tekkimine. Detaile aga töödeldakse selleks, et anda neile vajalik pinnakõvadus, kulumi

Metalliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun