Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna, kust ta pidi kahjuks poliitilistel põhjustel lahkuma. (Wales, 2011) 4.2 Karl Marxi majandusvaated lõplikul kujul Oma majandusvaated nii, nagu need on tuntud tänapäeval, formuleeris Marx pärast 1848. aasta revolutsiooni. Viimase kohta kirjutas ta töö "Klassivõitlus Prantsusmaal 1848.-1850. aastani", kus ta esimest korda kasutab terminit "proletariaadi diktatuur". 1859 kirjutas Marx raamatu "Poliitilise ökonoomia kriitikast", mis ilmus samal aastal. Esimeses peatükis analüüsib autor kaupa, tööd ja väärtust. Marx rõhutab, et kauba tarbimisväärtus ja väärtus on selle kaks vastandlikku faktorit ning väljendavad kaubatootmise vastuolusid. Kauba käsitlemiselt läheb Marx üle töö analüüsimisele. Ta asus seisukohale, et ainult kauba tootmiseks kulutatud töö loob väärtust. Tarbimisväärtusi toodetakse igas ühiskondlik- majanduslikus formatsioonis
seega ka teistele. Võõrandumine avaldub samuti tootmises endas. Tööline ei saa ka vastu seista oma tegevuse produktile kui võõrale, kui ta samas tootmisaktis ei võõranduks endast. Niisiis võõrandunud töö kaudu tekib võõras suhe inimese ja selle töö vahel, mis omakorda tekitab kapitalisti ehk siis nö peremehe. Võõrandumisest (töö ja töölise väline suhe iseenda ja loodusega) tulenev eraomandus on produkt, millegi tulemus ja paratamatu tagajärg. Poliitiline ökonoomia varjab aga võõrandumist töö olemuses sellega, et ta ei vaatle töölise või töö ja tema produkti vahetut suhet. Mõistagi toodab töö kasulikke ja vajaminevaid asju rikkamate jaoks, kuid ta toodab ka töölise vaesumist. Ühesõnaga loob ta nii vaestele ulualuseid kui ka rikastele maju. Käsitsitöö asendub masinatööga ja konveiersüsteemiga, kuid üks osa töölistest on sunnitud minema käsitöö juurde ning teine osa töölistest on muutunud masinateks ja nagu tehaselindiks.
Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx.
1) kõneliigutuste regulatsioon 2) kuulmisanalüsaator 3) nägemisanalüsaator Milliseid infotöötluskanaleid on vaja Kui kõnekeskus on kahjustatud, kõne regulatsiooniks ja miks? kutsub see esile kõnefunktsiooni järieid Keelt iseloomustab ökonoomia Mis on kõnes ökonoomia printsiip? printsiip- mida sagedamini kasutatav sõna seda lühemaks muutub ajas: televiisor/ teler, internet/net
Jean Batiste Say Jean Batiste Say Sai tuntuks oma 1803. aastal ilmunud tööga ,,Traktaat poliitilisest ökonoomiast", milles ta esines kui A. Smithi kommentaator ja edasiarendaja. Ta jagab poliitilise ökonoomia kolme ossa: 1. tootmine; 2. jaotamine; 3. tarbimine. Sayle on omane antihistorism. Püüdes tõestada, et materjalide mass, millest koosneb maailm, ei saa väheneda ega suureneda, tuleb Say välja järgmise teesiga: ,,Tootmine ei loo mateeriat, kuid loob kasulikkust". Sellel väitel on kaks aspekti: 1. tootmine ei loo mateeriat; 2. tootmine loob kasulikkust. Kasulikkuse teooria Tõi poliitilisse ökonoomiasse kasulikkuse teooria.
Fordism USA töösturi Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmiskorraldus ehk konveireri meetod. See jagas ogu tootmise konveieril järjestikku sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Sotsiaalne mobiilsus inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. Sotsioloogia teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimumist ja inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. Poliitiline ökonoomia majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu seaduspärasusi mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmest. Tööväärtusteooria Smithi ja Ricardo rajatud liberalismi majanduslik suund, milles nad ei pidanud rikkuse allikaks ei kaubandust ega põllumajandust, vaid kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtust. Lisaväärtusteooria Karl Marxi loodud teooria ja ka teos. Töötaja loob oma tööga ettevõttele lisaväärtuse
- Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine Vabakaubandusliit on riikidevaheline leping omavaheliste kaubaduspiirangute kõrvaldamiseks. Tolliliit on liikmesmaade vaheliste kaubdanustõkete kõrvaldamiseks ning ülejäänud maailma suhtes aetava kaubanduspoliitika kooskõlastamiseks. DAVID RICARDO I Vabaduskaubanduse eestvõitleja. Londonii Börsil kogus oma varanduse ``Poliitsile ökonoomia printsiibid.`` 1817 a. Vabakaubandus on poliitika, mille puhul kaotatakse tollid ja teised riikidevahelised kaubdanusbarjäärid. Kaubandusbilanss. Vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. Otsesid ja kaudsed investeeringud. Maksebilanss on statistilise rvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide kogu välismajanduslikku tegevust.
Tuntud kui klassikalise majandusteaduse rajaja. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et spetsialiseerumine aitab kogutoodangut tõsta isegi siis, kui ollakse igal alal vähemproduktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu, seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam. Ricardo panus majandusteadusesse Teos "Poliitiline ökonoomia ja maksustamise põhimõtted" (1817). Uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum.
Religiooni puhul on Weber väitnud, et protestantlikud religioossed ideed ja nendest tekkinud eetika olid minevikus peamisteks formeerijateks inimeste igapäevaelu käitumises. Weber ise ei kritiseeri religiooni, ei räägi enda usulistest eelistustest, vaid puudutab teda kui sotsiaalset instituuti; teeb seda tasakaalus ja omavaheliste seostega võimu, kunsti, teaduse, filosoofia jne suhtes. Oma töödes Max Weber võrdleb religioone, sest igasugune religioon piiritleb ökonoomia heaolu, seletab selle tähtsust või mitte-tähtsust iga uskliku elus. Weberiga on seotud niisugune arusaam nagu religiooni sotsioloogia. Ta jälgib selle mõju ühiskonnale, ilma, et ta püüaks leida selle tekkepunkti; Weber väidab, et usuga püütakse seletada ümbrust ja nähtusi. Kuid see ei ole tavaliste inimeste väljamõeldis, vaid kindel süstematiseerimine ja analüüs, mis toimunud läbi aegade ümbruse seletamise puhul.
....................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia......................................................................................... 9 1.2.3. Füsiokraadid............................................................................................................................9 1.2.4. Liberalism............................................................................................................................. 10 1.2.5. Marksism, sotsialism........................................................................
Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne sotsilingvist...
Fulton-Auriku leiutaja 1814-1815- Viingi kongress Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine Legitiimsus-õigusjärgsuse taastumine Rev-äkiline ja vägivaldne pööre riigiajaloos Metternich- Austria välisminister Viini kongressi ajal Aleksander I Vene tsaar 19 saj algul Kontrrevolutsioon-rev vastasus Konservatism-poliitiline ideoloogia, mis soovis olemasolevat säilitada Liberalism-poliitiline ideoloogia, mis pooldas muutusi ja uuendusi Smith ja Ricardo-poliitiline ökonoomia ja majandusliku liberalismi teooria väljatöötajad Marx ja Engels-sotsalistliku ideoloogia väljatöötajad Proletariaadi diktatuur-töölisklassi vägivallavalitsus Anarhism-riigi eitamine Willhem I Saksamaa I keiser Bismarck-Saksamaa liidu kantsler, raua ja vere poliitika teostaja 1871-Saksa keiserriigi väljakuulutus Willhem II-Saksamaa viimane keiser Garibaldi-Itaalia vabadusvõitleja Faraday-elektrigeneraatori leiutaja Baer-Loodusteadlane (2.-) Darwin-evulutsiooni teooria
Adam Smith, 1776 ,,Rahvaste rikkus", ,,nähtamatu käsi" e. turumajandus, liberaarsele turumajandusele aluse panija. Thomas Robert Malthus, 1798 ,,Essee rahvastiku alustest", milles kaitses maa- aristokraatia kui valitseva klassi huve ja tõestas, et valitsus ei vastuta rahva vaesuse eest. Ta sõnastas rahvastusseaduse -- elanikkond kasvab geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. John Stuart Mill, 1848 ,,Poliitilise ökonoomia alused", rajas oma teooriad inimese omakasule, töödes näha sotsialismi algeid 2. Utopistid. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad. Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks
värskemat nagu rahvastiku liiga kiire juurdekasv ja poliitilised küsimused? Kumb teema inimeste meeli rohkem valdab, kas ajaga kaasas käiv legendaarne vestlusallikas või nagu eelnevalt mainitud, uudse ühiskonna tulemus? Kahtlemata on suure tähtsusega kaasaja probleemid. Keegi ei saa mööda vaadata meil Euroopas toimuvast kriisist, kus kaalul pole mitte ainult Euroopa majanduse saatus, vaid kogu ülejäänud maailma ökonoomia, mis ripub uppuva laeva kapteni juuksekarva otsas. Pead veidi ida poole keerates näeme millisel metsikul kiirusel kasvab rahvaarv, mis ähvardab maakera ressurrssidest tühjaks imeda. Samas ei saa me selga pöörata juba igivanadele tõrvapiiskadele meepotis. Religiooni puudutavad pinged koguvad järjest rohkem äikest niigi tormilisse taevalaotusesse. Araabia kevad näitab ilmekalt, kuidas erineva relgioosse taustaga rahvad omavahel tülli võivad pöörduda
12.12.2010 12b. David Ricardo Ricardo, David (19. IV 1772- 11.IX 1823), inglise majandusteadlane, klassikalise poliitika ökonoomia rajajaid. Arendas A. Smithi tööväärtusteooriat: pidas palga, kasumi ja rendi allikaks tööga loodud väärtusi. Lõi renditeooria ja võrdleva kulu teooria, uuris maksude mõju hindadele ja tõestas, et protektsionistlik majanduspoliitika kahjustab riiki. Propageeris vabakaubandust. Tema teosteks on ,,The high price of bullion, a proof of the depreciation of bank notes"(1810), ,,Principles of political economy and taxation" (1817). Ricardo pakkus Inglismaale välja kaks erinevat arenguteed: 1)Protektsionistide saar, mis on kindlustatud välismaa kaupade vastu. 2) Ekstrovertne kaupleja,...
Teda mõjutasid nii Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Omandanud doktorikraadi ning töötanud mõnda aega ajakirjanikuna eejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga, kellega koos loetakse teda teadusliku kommunismi, dialektilise ja ajaloolise materialismi ning teadusliku poliitilise ökonoomia aluste rajajaks. 1847. aastal asutasid mehed koos Kommunistide Liidu ja kirjutasid ,,Kommunistliku partei manifesti". Marxi olulisimaks teoseks loetakse tänapäeval aga tema kolmeköitelist ,,Kapitali", kus üritab erinevate näidete ja seletuste põhjal tõestada, et kapitalism kui ühiskonnakorraldus on juba eos absurdne ning määratud hukkumisele. Marx kasutab klassikalise ökonoomika vahendeid. Nagu A. Smith ja D
Kõige täielikumal kujul väljendusid dekabristide vaated ja programmid reas Pestelli ja Turgenevi poliitilistes ja majandusalastes teostes. Pestelli poliitilised ja majanduslikud vaated kujunesid järk- järgult - ühelt poolt Smithi ja Sismondi kodanlike ideede mõjul ta teiselt poolt vajadusest teha neis olulisi parandusi seoses isevalitsusliku Venemaa eriliste tingimustega. Selles suhtes on eriti iseloomulik P. I. Pestillile (1793-1826) omistatud majandusteadusliku teose "Poliitilise ökonoomia praktilised alused" võrdlemine Pestelli viimase teosega "Vene õigus". "Praktilistes alustes" tunnistas Pestell kolme klassi olemasolu: maaomanikud, farmerid-kapitalistid ning töölised- põlluharijad. Ta propageeris suurpõllumajandust, mis on rajatud kapitali mahutamisele. Pärisorjuslikul Venemaal ei võinud see olla teostatav. Kuid Pestell ei nõudnudki otsustavaid abinõusid. Ta esitas talupoegade järkjärgulise vabastamise programmi
Milliseid infotöötluskanaleid on vaja Nägemisanalüsaator ÕO6 kõne regulatsiooniks ja miks? Neid on vaja, et mõista ja luua kõnet. Mida sagedamini kasutatav sõna, seda lühemaks muutub see ajas: Mis on kõnes ökonoomia printsiip? televiisor/teler, internet/net ... L6
külakogukond, riiklik omand maale ja osaliselt ka orjapidajate ühisomand orjadele. Väga suurt tähelepanu pöörasid Vana-Idamaa kirjanikud klasside küsimusele. Majandusvaated olid naiivsed. Õigustati kehtivat korda ning jõukate inimeste rikkust. Püüti tõestada ühiskondliku ebavõrdsuse vajalikkust ja sisendada alamatele alistumist. /1, lk3/ 1.2. Vana-Kreeka majanduõpetused Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas poliitiline ökonoomia kui teadus puudus, kuid väljapaistvad mõtlejad, kirjanikud ja poliitikud tegelesid sel ajal ka majandusküsimustega. Eriti oluline oli Vana-Kreeka majandusmõtte kujunemisel Platoni, Xenophoni, Aristothelese vaadetel. /1, lk 7/ Xenophoni arvates sõltub rahava jõukus ainult põllumajandusest. Vaba kodanik ei tohtinud tema arvates tegelda põllumajanduses füüsilise tööga. Töö jagas ta juhtivaks ja füüsiliseks
Kui sa treenid üle, siis juhtub kaks asja – esiteks, saad sa vähem kasu oma treeningutest; teiseks, sinu saavutuskõver hakkab langema. Mõiste– vastuolu treeningukoormuse ja selle taluvuse vahel. Olemus– sportliku töövõime ja tulemuste langus vaatamata energilisele treeningule. Närvisüsteemi erutuvus kasvab ja ainevahetus kiireneb. Viimased asjaolud tingivad treenitud organismile omase ainevahetusprotsesside ökonoomia kadumise. Avaldumine– ülekoormused ei avaldu kogu organismis üheaegselt seepärast, et erinevate elundite ja kudede vastupanuvõime on suuresti erinev. Organismi kohanemisvõime piiride ületamine võib tekkida üheainsa koormuse ajal, mille tagajärjeks on äkiline ülepingutus. Kui ülepingutus kujuneb järk-järgult ja pikaajaliselt treeningute käigus, siis avaldub see paljude elundite kahjustusena, kusjuures üks avaldusvorme ongi ületreening. Ületreeningu peamised põhjused
eesmärgiks oli, et seadus ei oleks vaid juhuslik kogum võimude poolt kirja pandud norme, vaid inimeste tõekspidamiste väljendus sarnaselt keele ja tavadega. Seadus pidavat baseeruma "rahva vaimul" (Volksgeist). Sotsialism- ühisomandil põhinev ühiskond. Kaks arengufaasi: esimest nimetatakse vanaks (tekkis möödunud sajandi 40.aastatel), teist uueks ajalooliseks koolkonnaks (tekkis 70. aastatel). Vana ajalooline koolkond võitles ühelt poolt klassikalise poliitilise ökonoomia seisukohtadega, teiselt poolt utopistliku sotsialismiga. Uus ajalooline koolkond astus võitlusse marksismiga Seisukohad: eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu (igal rahval olevat oma seisukohad ja eksisteerivat oma majandusarengu teed). 5) Tuli keskenduda suurtööstusele. Junkrud e suurmaaomanikud. Kapitalistlik/ettevõtja/kodanlik ideoloogia. Esindas suurettevõtjate huve 6) Saksamaa pooldas kapitalistlikku arengut. Utopistid tahtsid eraomandi likvideerimist e
liit leping omavaheliste kaubanduspiirangute kõrvaldamiseks. Tolliliit Tolliliit on liikmesmaade vaheliste kaubandustõkete kõrvaldamiseks ning ülejäänud maailma suhtes aetava kaubanduspoliitika kooskõlastamiseks. David Ricardo David Ricardo oli klassikaline (1772-1823) vabakaubanduse eestvõitleja. Londoni Börsil kogus oma varanduse. "Poliitilise ökonoomia printsiibid" 1817.a. Vabakaubandus on poliitika, mille puhul kaotatakse tollid ja teised riikidevahelised kaubandusbarjäärid. Tolliliidud ja vabakaubanduspiirkonnad: Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühtsed tollimaksumäärad. Euroopa Ühendus loodi 1951 Rooma Lepinguga. Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Saksamaa (1951),kus moodustati
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade osatähtsus tööhõives- domineerisid töölised, mitte enam põllumajandusega tegelev...
Sissejuhatus looduskaitsebioloog iasse Ülle Irdt MHG 2010 Looduskaitsebioloogia Uurib kogu eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi Looduskaitse või keskkonnakaitse? On interdistsiplinaarne teadus Bioloogia eriteadlased, looduskaitsjad, ökonoomia, antropoloogia, inimgeograafia, klimatoloogia jne teadlased Teoreetiline teadus Looduskaitsebioloogia Inimene eksisteerinud juba ~4 milj. a. Ürginimese roll looduses oli väike Looduse tugevam mõjutamine sai alguse: Paiksuse tekkega Põldude rajamisega Suurte asualade tekkega Ühendusteede rajamisega Tööstuse kujunemisega Vajadus liikide kaitse järele! Eesmärgid
I Internatsionaal lõpetas oma ajaloolise osa, andes teed kõigis maailma maades toimuva töölisliikumise mõõtmatult võimsama kasvamise ajastule, nimelt selle laiuti kasvamise ajastule, üksikute rahvusriikide baasil massiliste sotsialistlike töölisparteide loomise ajastule. (Lenin 1964: 7) Pingerikas tegevus internatsionaalis ja veelgi pingerikkam teoreetiline töö murdsid Marxi tervise lõplikult. Ta jätkas poliitilise ökonoomia ümbertöötamist ja ,,Kapitali" lõpuleviimist, kogudes määratu hulga uusi materjale ja õppides terve rida keeli (nt. vene keet), kuid haigus ei võimaldanud tal ,,Kapitali" lõpetada. 2. detsembril 1881 suri tema naine vähki. 14. märtsil 1883 suikus Marx Vaikselt oma tugitoolis igavesele unele. Ta on maetud koos oma naisega Highgate´i kalmistule Londonis. (Sealsamas: 7) Mõned Karl Marxi teosed, mis on eesti keede tõlgitud: · Filosoofia viletsus: vastus hr
" "Inimene loob religiooni, religioon ei loo inimest... Inimene see on inimmaailm, riik, ühiskond." Religioon on oopium rahvale, see on pahupidi pööratud maailm inimteadvuses. Tegelikult ei peegelda meie teadvus ümbritsevat ühiskonda ja selle majanduslikke struktuure nii lihtsal viisil. Materialistlik ajalookäsitlus Mis suunas on inimühiskond arenemas? Samal aastal kui Darwini Liikide tekkimine (1859) ilmus ka Marxi Poliitilise ökonoomia kriitika. Marx peab Darwinit oma hingesugulaseks. Tänu Darwinile ja Marxile elas Euroopa kultuur läbi ühe oma kriisiaegadest. Engels: "Nagu Darwin avastas orgaanilise looduse arenemise seaduse, nii avastas Marx inimkonna ajaloo arenemise seaduse..." Inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisi majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu
15.03.2010 AVALIK HALDUS mõiste ja ülevaade avalik teenistus Avalik haldus · Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust. · Laiemas mõttes seondub avaliku võimu teostamisega; organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik · organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus modaalses mõttes (väited ja otsustuste tõesus) a) orienteerit...
Nüüdisühiskonda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. 1.1 Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstuspöördeks majanduses võib lugeda põllumajanduslikult tootmisel üleminekut tööstuslikule tootmisele. Masinate kasutuselevõtt töötegemisel moodustas tööstusrevolutsiooni tehnoloogiliste uuenduste külje. Uuenesid ka töö organiseerimise moodused ning uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Inimestele oli see kõik kurnav. Nad pidid olema piki tunde kodust eemal sest töögraafik ei sõltunud enam ei ilmast, ega tähtpäevadest, ega usupühadest. Kuna tootjad tahtsid saada maksimaalset kasumit, siis suhtusid nad tihti töötajatesse väga halastamatult: maksid neile pikkade ja raskete töötundide eest väga vähe raha ning ei arvestanud ka nende tervise- ja olemmuredega. Tänu sellele hakkasid tekkima tööliste kutse-ja ametiühingud ning töölisparteid. Kuid tööliste ...
vastavalt erinevate inimeste ja majapidamiste erinevatele vajadustele. 3. Võrdsuse (võrdõiguslikkuse) standard (equality standard). Kõigil inimestel peaks olema võrdne õigus samaväärsele (võrdsele) osale ühiskonnas kasutatavatest hüvistest ja teenustest sellepärast, et ollakse antud ühiskonna täis- ja võrdõiguslik liige. 3. Millised on mõiste „majandus“ levinuimad definitsioonid? Milles seisneb nn küberneetilise määratluse eripära? Majandusteadus (e ökonoomia kui majandusteadus kõige üldisemas mõttes), on ühiskonnateadus (sotsiaalteadus), mis uurib majanduse olemust ja arenemise seaduspärasusi. Kõige argisemas tähenduses on mõiste majandus (economy) samastatav majanduseluga (economic life), mis hõlmab kõiki neid tegevusi, millede otsene või kaugem eesmärk on tagada inimühiskonna aineline olemasolu e lihtsamalt väljendudes olukord, kus inimestel oleks vähemalt „kõht täis, riie seljas ja katus pea kohal“.
Sellest lähtuvalt soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöö edendamist. Louis XIV ajal Prantsusmaa rahandust juhtinud Jean- Baptiste Colbert oli tuntuim riigimees, kes järgis merkantilistlikku majandusõpetust. Ta edendas laevaehitust ja väliskaubandust, makstes preemiaid laevaehitajatele väliskaubanduse hoogustamiseks. Koos merkantilismiga kujunes ka majanduse ja riigimajanduspoliitika teaduslik käsitlus, mis sai nimeks poliitiline ökonoomia ehk poliitökonoomia. Oma püsimajäämise tõttu sai see nimeks klassikaline poliitökonoomia ja selle rajajaks peetakse William Petty´d. Petty esitas nn tööväärtusteooria, mille järgi jõukuse allikaks on töö. Vastavalt sellele määrab kauba loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Merkantilismi suurteks kritiseerijateks said füsiokraadid, kes rõhutasid looduse tähtsust ühiskonnale. Nende arvates pidi ühiskond eeskuju võtma loodusest ning et rikkuse allikaks on
Toomemägi(muinaslinnus) Toomemägi oma ilusa põlispuupargiga on üks muistse Eesti arheoloogiamälestisi. Lossi tänav jaotab Toomemäe kaheks osaks. Neid osi ühendavad kaks silda. Toomemäe neemiku idatipus, seal, kus praegu asub Tähetorn, paiknes muistse Ugandi maakonna keskne linnus Tarbatu. Muinaslinnuse asukoht oli äärmiselt soodne soises Emajõe ürgorus kerkis võimsalt esile Toome neemik, mis oma järskude nõlvadega (kalle 45°) oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud). Samuti oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega Linnusest sai hiljem Otepää kõrval Ugandi maakonna olulisemaid keskusi. Linnuse tekkeajaks loetakse I aastatu...
lähenes loovalt plaanimajanduse teoreetilisele analüüsile ja, niipea kui ideoloogiline haare hakkas nõrgenema ning majandusteadustes tekkis võimalus öelda midagi ka omalt poolt, ei kõhelnud ta seda tegamast. Tema kõrge vaimne potensiaal laskis teda välja paista ka üldises plaanimajanduse doktorinääride kooris dissonantselt kõlavate nootidega. Tunnustades tema teoreetilisi uuringuid, ei saa muidugi väita, et ta astus välja üldisest marksistlik- leninliku poliitilise ökonoomia kontekstist. Majandusteadlaste isoleeritus NSV Liidus ülemaailmses majandusteaduste arengust hoidis ka Nikolai marksistliku majandusteaduste kammitsais. Ei saa aga olla kindel, et sündmuste arenedes oleks ta kramplikult klammerdunud selle külge. Nikolai Karotamme viimane soov oli, et ehkki ta elu ajal ei kõlvanudenam kellekski Eestisse, olgu tal siiski viimane puhkepaik sünnimaa mullas. Talle taheti korraldada väätikas eesti muldasängitamine, kuid selleks ei saadud luba
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
ta esimesena teesi, et ühiskonna arengus on määravad tootmissuhted. Koos Friedrich Engelsiga kirjutas ta ,,Kommunistliku Partei manifesti" (1848), mis oli rahvusvahelise revolutsioonilise liikumise esimene programmdokument.Teostes ,,Klassivõitlus Prantsusmaal aastail 1848-1850" (1850) ja ,,Louis Bonaparte`i 18. brümäär" (1852) sõnastas Marx oma peamised seisukohad revolutsioonilise klassivõitluse ja riigi kohta. Teostes ,,Poliitilise ökonoomia kriitikast" (1859) ja ,,Kapital" (1. kd. 1867) on materialistlik ajalookäsitus arendatud majandusteaduslikult põhjendatud teooriaks. ,,Kapitali" 2. ja 3. köide ilmusid F. Engelsi viimistluses vastavalt 1885 ja 1894; 4. köide ,,Lisaväärtuste teooriad" ilmus 1905-1910. marksism Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia,
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM22 Ene Silm SÕNASTIK Juhendaja: Maire Jürjen Õpetaja Paide 2009 A 1. administratsioon haldusaparaat, asutuse või käitise juhtkond 2. agent- iski, kes tegutseb teiste eest viimase nõusolekul, ta vahendab ja sõlmib tehinguid. Ta esinab ostajt või müüjat pikaajalise lepingu raames ning ta ei ole kauba omanik 3. akt- toiming, regu, ametlik dokument, toimik, dokumendi kaust 4. aktiva- bilansi vasak pool, vastand passive 5. aktsiis- kaudne riigimaks tarbe kaupadelt 6. allahindlus- kasutatakse erineval kujul ka strateegilises hinnakujunduses : allahindlus ostukoguselt, püsikliendi allahindlus, kaubapartii lõppmüük jne. 7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poo...
Otsivad võimalusi määrata kasulikkust kvantitatiivselt, kindlaks teha hindade ja piirkasulikkuse proportsioone. 4. Kuidas seletatakse palka, kasumit ja renti? Need on kolme liiki kapitali- isikliku, liikuva ja maakapitali tegevuse tulemus. (lk 227- 237) 1. Kuidas tõlgendas A. Marshall poliitilist ökonoomiat? (,,Tööstus ja kaubandus", ,,Tööstusökonoomika", ,,Raha, krediit ja kaubandus" Poliitiline ökonoomia, majandusteadus (economics) peab Marshalli arvates uurima materiaalsete hüvede tootmist ja kasutamist nii individuaalses kui ka ühiskondlikus sfääris. Kuid mitte piirduma vaid elutu rikkuse, vaid ka inimese uurimisega. Ta peab majandusteaduse aineks ka majandusliku valiku probleemi, sidumata seda ühiskondliku korraga. Ta üritas majandusteadust deideologiseerida matematiseerimise kaudu ning teha selliselt majandusteadusest rohkem tõeline teadus kõrvuti loodus ja reaalteadustega. 2
Ettevõttekäive on arvestatavalt tõusnud. Käibesagedus 50% kõrgem kui 2005 aastal. Ärikasumlikkus tõusnud järsult. Kasumist investeeritakse edasi oma hoone ja laopinna ehitamiseks. 13 Kokkuvõte OÜ Combitec on olnud hoogne firma. Alati püüdes ennetades tuleviku trende ja tarbijate soove. Kõik muutub pimestavalt kiiresti, mitmes erisuunas, nii tehnoloogia, kultuuri, ökonoomia kui ka hariduse aladel. Nagu kogu firma, näeb ka automatiseerimine tulevikus üha enam uusi võimalusi. Teatakse, mis tähendab sõna raskus ja kriis. Ent ikka olles seejuures edukas ja arvatavasti on ka edaspidi. 14
vaid pidasid seda jõleduseks. See näitab, et meie esivanemad polnud südametud ja harimatud. Ega praegugi eestlased matsid pole, vaid on valmis vaenlastele sõbrakätt pakkuma. Ja kolmandaks- kunstid ja teadused. 1200 aastal ei teatud Saksamaal midagi kunstidest ja teadusest. Kõik raamatud, mida kätte saadi olid ladina keeles. Ainult mõningad jaod piiblist ja ilmaliku laulud olid saksa keeles. Wilhelm Modena kirjadest võib leida, et liivi ökonoomia oli põlluharimine, kalapüüdmine, puud ja lubjapõletamine. Läti Hendrik jutustab Järvamaast, kui väga haritud kubermangust ja suurte peredega asulast. Eestlased mõistsid peale põlluharimise veel laevade ja majade ehitamist. Nad ehitasid paljudele sakslastele uhked häärberid, mis nüüdseks on varemetesse langenud. See, mis rahvast rahva teeb on nende keel. See on ühise rahva sünnitaja ja priiuse kandja ning kõige kallim pärandus. Eestlasel polnud enam midagi, kõik oli kadunud
1. Keskkond-mida need elemendid(tegurid) tooteid mõjuavad. N. tööjõud-haridus 2. Tarbijaturg - Maslow Füsioloogilised vajadused - õhk, vesi, toit, magamine, seksuaalsed vajadused jmt Turvalisuse vajadused - stabiilsus, tuttav ja turvalinne ümbrus, riski vältimine, füüsilie turvalisus jmt Kuuluvusvajadused - soov olla armastatud, kuuluda gruppi, olla grupi poolt aktsepteeritud, omada sõpru jne Lugupidamise vajadused - vajadus staatuse, eneseaustuse, prestiizi, üleoleku jmt järele Eneseteostamise vajadused - tarvidus end arendada, olla loov, kasutada oma võimeid jmt Turunduse seisukohast on oluline märkida, et vajadusi saab jagada ratsionaalseteks ja emotsionaalseteks. Sellest tulenevalt võivad ka tarbija ostumotiivid olla kas ratsionaalsed (hind, töökindlus, toitvus jmt) või emotsionaalsed (ilu, köitvus, seksikus, mai...
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
Linnadest on kõige kuivem Christchurh, kus langeb taevast alla kõigest 640 mm sademeid aasta kohta. Auklandis sajab vihma kaks korda rohkem. MAJANDUS Uus-Meremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT on ligikaudu 101 688 miljardit dollarit (seisuga 2005). Riigil elatustase (SKT elaniku kohta) on ligikaudu $26,400 (suhtelised arvud Austraalias $31,900 ja USA-s $41,800). Elustandardeid on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas inimarengu indeks (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal ülemaailselt 15-ndal kohal. Kolmanda astme sektor tööstuses on ka suurim sektor terves riigi majanduses, moodustades ligikaudu 67.6 % SKT-st, millele järgnevad teine tööstus sektor 27.8 % ja esimene tööstussektor 4.7 % (andmed aastast 2005) . Uus-Meremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% ekporditakse riigist välja (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%)
Põhjenda! Saksamaa historismi üheks tähtsamaks esindajaks oli 19. Saj algul õigusteaduses tekkinud ajalooline koolkond. Õigusteaduse ajalooline koolkond avaldas suurt mõju poliitilise ökonoomia ajaloolise koolkonna kujunemisele. Ajaloolise koolkonna arvates on väär tegeleda väärtus-, raha-, palga-, kasumi-, maarendi- jms teooriatega, sest selliseid nähtusi looduses ei ole. Kogu nende teoreetiline töö piirdus vaid kahe suunaga: 1) Klassikalise poliitilise ökonoomia koolkond ja sotsialistide seisukohtade kriitika 2) Üldiste metodoloogiliste küsimuste käsitlemine ja teoreetilise majandusteaduse mittevajalikkuse põhjendamine. Ajaloolise koolkonna teoreetikud eitasid kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu. Igal rahval olevat oma seisukohad, eksisteerivat oma majandusarengu teed. Lähtudes sellest seisukohast, tõlgendas ajalooline koolkond poliitilist ökonoomiat, kui rahvusteadust, mis on võimeline uurima ainult oma maa majandust
järel maailm engelsile liiga teinud. Kuid sellegi poolest pole Engels kauglesti tähtsusetu isik. Preisi Valitsuse nõudmisel saadeti ta Pariisist välja ning ta suundus elama Brüsselisse kus ta kommunistide liidu ülesandel kirjutasid Marx ja Engels 1847 aastal ühise ,,Kommunistliku Partei Manifesti" mis ilmus 1848 aastal. 1849 aastal pagendita ta taas, immigreerus ta Londonisse kuhu ta jöi elama elulõpuni. Karl Marxi teoseid anti välja kahes köites Moskvas. Esimesena ilmus poliitlise ökonoomia kriitikast siis tema lõpetamata jäänu peateose KAPITAL esimene köide lisaks teine teos ,,Kodusõda Prantsusmaal" Karl Marxi märkmed Kapitali teise ja kolmanda köite jaoks andis hiljem völja Engels. On väljaspool igasugust kahtlust,et kapital on terve maailma ajaloo üks mõjukamaid raamatuid, tänu engelis rahalisele toetusele on sai Marx tegeleda Londonis elades intensiivsemalt poliitilise ökonoomiaga.
KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROBLEEMID - mõisteid raske defineerida (hästi ja halvasti defineeritavad mõisted) - tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed
1. Turunduse alused hinnatakse pidevalt ning tehakse vajadusel muudatusi. Osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote Turunduskontseptsiooni omaks võtnud organisatsioonides on kõik kujundamis, turunduskanalite valikut, hinnapoliitkat, müügi tegevusalad integreeritud turu vajaduste rahuldamisele. Kasumi toetamist, müüki ennast. saamist nähakse eelkõige tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu. Eesmärk: tarbijavajaduste tundmaõppimine ja rahuldamine, Ühiskondlik turunduskontseptsioon ei lähtu ainult tarbija ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. vajadustest, vaid võtab arvesse ka ühiskonna vajadusi. Seda Tegevus: algab enne müügi toimumist ning jätkub pärast selle kontseptsiooni on nimetatud ka sotsiaal-eetiliseks, humaansete toimumi...
(b) hälbimine normist, sobimatus konteksti, kannatused (c) psühhopaatia avaldumise määr ja intensiivsus (d) neurootilisuse abaldumise määr ja intensiivsus 49. Hoiakud annavad käitumisele (a) erapooletuse, sotsiaalse aktsepteeringu ja vastavuse ühiskonna normidele (b) erakordse paindlikkuse (c) võimaluse vähendada agressiooni tõenäosust (d) kiiruse, ökonoomia ja järjepidevuse 50. Inimesed on altid sisemiselt omaks võtma (a) argumenteerimata, kuid üllatavat teavet (b) olemasolevate hoiakutega kooskõlalist teavet (c) tavakodaniku poolt vahendatud teavet (d) pressis ilmunud teavet 51. Kuuletumist instrukstioonile valmistada teisele inimesele kannatusi soodustab (a) mõne teise grupiliikme mittenõustumine (b) kuuletuja internaalne isiksusetüüp
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
mõni nelikümmend raamatut ja esseesid. Okultismi õpilased, komparatiivne religioon ning sarnased teemad üle maailma, on mind austanud enda toetusega ja usaldusega. Aastad on toonud üha suureneva nõudluse minu ideede ja õpetuste korraldamiseks ja klassifitseerimiseks nii, et keskmine inimene saaks selle täielikult ära kasutada intelligentsema elukvaliteedi isikliku koodeksi alusena. Käesolevale sotsiaalkriisile eelnenud õitsevate perioodide ajal olid inimesed ökonoomia poolt nii vallatud, et sügavamatest elu küsimustest olid huvitatud vähesed. Kui ebaõnn muutub üldiseks, saab kombeks kaine mõtlemine. Kui meie süsteemid meid alt veavad, peame me turvalisuse ja heaolu jaoks lõpuks endist sõltuvaks saama. On demonstreeritud läbi ajaloo, et õppimine taastatakse rasketel aegadel ning ignoreetakse jõukatel vaheldumistel. Kui minu avaldatud filosoofilised doktriinid oleksid minu enda
ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Kujunemine (raamatust) Mõistagi ei tekkinud materialistlik maailmavaade eelnevatest ühiskondliku mõttevooludest isoleeritult, eemal maailma tsivilisatsiooni arenemise peateest. Marksism võttis loomulikult üle kõige parema, mis inimkond looduse ja ühiskonna elu tunnetamise alal oli loonud. Marksismi õpetuse aluseks olid kõik ühiskondliku mõtte saavutused, eriti aga saksa filosoofia, inglise poliitilise ökonoomia ja prantsuse sotsialismi eesrindlikud seisukohad. Kui kapitalismi sisemiste vastuolude avastamine viis järeldusele, et kondanliku ühiskonna hukkumine on paratamatu, siis töölisliikumise arenemine viis järeldusele, et proletariaadist saab kapitalistliku korra hauakaevaja ja uue sotsialistliku ühiskonna looja. Suurte ajalooliste isiksuste hulgas kuulub Karl Marxile väljapaistev koht. Koos oma ustava sõbra ja
Pluralismi mõiste. Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Poliitiline ökonoomia. Poliitiline ökoloogia on käsitlus poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite suhtest keskkonnaküsimuste ja keskkonna muutumisega. Mis on heaoluühiskond. Heaoluühiskonnas on heaolu pakkumise kohustus jagatud riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. TEINE TASE Milliseid muutusi tõi ühiskonnas tööstusrevolutsioon. 18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
