50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kertukesekene
Õppematerjali autor
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele P
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa
Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789-1799 hävitab vana korra, kaotatakse seisused ja seisuslikud privileegid, tsunftikord. Linnavõim muudetakse rahva poolt valitavaks. Lõppeb ka absolutismiajastu. Kuninga kõrval hakkas tööle rahvaesindusorgan. Seadusandlik lahutatakse täidesaatvast. Võimude lahutamine toimus põhiseaduse alusel. Valitsejad jäid täidesaatva võimu etteotsa. Viimane piiramatu võimuga riik oli Venemaa. Sai alguse uusaeg, mis puudutab 19.sajandit. Sajand jaotatakse erinevatesse perioodidesse. Tööstuspööre sai alguse Inglismaal. Ühiskonnas muutus oluliseks tööstus. Paranes saagikus ja töökäte vajadus väheneb. Käsitsi tootmiselt mingi üle masintootmisele. Tekkis tööstusühiskond kus inimesed olid hõivatud masintootmises. Industriaalühiskond tõi kaasa linnastumine, tekkis klassiühiskond(töölised, kapitalistid). 19.saj esimesel poolel tõid valgustusideed kaasa rahvuslikud liikumised. Tekkisid
Inglismaal kujunes välja uus aadel, kelle rikkus põhines lambavilla müümisel Flandriasse. Kapitalism tõi kaasa hindade revolutsiooni. Suurenes kontrast vaeste ja rikaste vahel, vaeste laostumine. Tekkis ulatuslikum kerjuste kiht. Maadeavastused tõid kaasa kaubateede ümberpaiknemise. Vahemere kaubatee asemel muutus kesksemaks Atlandi ookeani kaubatee. Tähtsaimateks linnadeks muutusid Antverpen, Amsterdam, London, Lissabon, Sevilla. Keskaeg vs Uusaeg Alguseks võib pidada renessanssi kujuneb tsentraliseeritud riik. Keskaega isel universaalsus e kõikehaaravus. Taotleti ristiusu ühetaolisust, autoriteedid olid paavst ja kirikuisad, lingua franca (ladina keel). Universaalne polnud ainult sisu vaid ka vorm. Universaalsuse tulemused: vaimne autoriteet (kammitsetud mõtlemine), kiriku struktuur funktsioneeris paremini kui ilmalik, kirik allutas maised valitsejad. Hiliskeskajal esindas
Märtsis tuli rahvas tänavatele tema vastu protseteerima. Põgenes Versaille’sse. Pariisi kommuun ja kommunaarid (uus jakobiinid, Louis Blanqui-blankistid, proudhonistid, Gambetta vabariiklased). 26.märts Pariisi kommuuni valimine- võttis Thiers võttis Pariisi juhtimise üle. Hakkas iseseisvat majandus- ja sotsiaalpoliitikat ajama. Pariis jagunes 2: kõrgem kodanlus, kõrgem keskklass, paljud haritlased- olid lojaalsed Thiersile, isevalitsemise vastu ninf lihtsrahvas, sotsiaalselt madalam klass, kes olid kommunaali toetajad. -sotsialistid olid Louis Blanqui’ jündrid, jakobiinid, anarhistid Proudhoni juhtumisel, vabariiklased Gambetta juhtimisel. Puudus ühtsus. Pariisi kommuuni tegevus ja ümberkorraldused. tühjaks jäänud vabrikuid prooviti taas käivitada, piirati töötunde. Eraomdanit ei hakatud ründama- otsese kommunismiga ei tegeletud. Muidugi oli Thersi valitsus sellise isetegevus vastu-> Kodusõda ja verine mai nädal (Père Lachaise kalmistu)
tasakaalustaksid kahte esimest sõltumatud kohtunikud. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks konstruktsioonideks Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus) Majanduskodanlus oli kasvav nähtus ja nad olid tööstusettevõtete omanikud, kaubandusega tegelejad, ettevõtjad ja pankurid, kirjastatad jne. Teiseks olid haritlased ja teenisid elatist arstidena, advokaatidena, ajakirjanikena, professoritena jne. Nende riietud ja eelistused olid linnakodanlikud, aga nad ei olnud kodanikud. kodandluse sobitumine Vana korra hierarhiasse.
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisus
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid