12.12.2010
12b.
David Ricardo
Ricardo,
David (19. IV 1772- 11.IX 1823), inglise majandusteadlane,
klassikalise poliitika ökonoomia rajajaid. Arendas A. Smithi
tööväärtusteooriat: pidas palga, kasumi ja rendi allikaks tööga
loodud väärtusi. Lõi renditeooria ja võrdleva kulu teooria, uuris
maksude mõju hindadele ja tõestas, et protektsionistlik
majanduspoliitika kahjustab riiki. Propageeris vabakaubandust.
Tema teosteks on
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
PoppaJoe
Õppematerjali autor
hinna, millega võib ettevõtja toota ja mille eest on tarbija nõus ostma. Selgub, et turg kui nähtamatu käsi reguleerib ka tööjaotust, millel on Smithi arvates kolm positiivset väljundit: Sama töö tegemine annab inimesele suurema vilumuse ja osavuse teha oma tööd. Otsides selleks täiendusi ja uuendusi, leiutab inimene järjest uusi masinaid ja seadmeid ning rakendab uusi tehnoloogiaid. Inimesel pole vaja töökohta vahetada ning ta hoiab sel viisil kokku aega. David Ricardo (18. aprill 1772 -- 11. september 1823), tuntud Inglise majandusteadlane. Tuntud kui klassikalise majandusteaduse rajaja. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et spetsialiseerumine aitab kogutoodangut tõsta isegi siis, kui ollakse igal alal vähemproduktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu, seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam.
Klassikute õpetust nimetatakse tihti ka majanduslikuks liberalismiks. Sellise õpetuse aluseks on isikuvabadus, eraomand, isiklik initsiatiiv, eraettevõtlus ja vähene valitsuse sekkumine. Klassikalise koolkonna vaated olid liberaalsed võrreldes merkantilistlike käsitlustega, tänapäevaselt nimetatakse selliseid liberaalseid majandusteadlasi pigem „konservatiivid”. Majandusliku liberalismi rajajateks peetakse kolme meest: Dudley Northi (1641-1691), Bernard de Mandeville’i ja David Hume’i. Liberaalid ei pidanud rikkuse allikaks kaubandust ega põllumajandust, vaid inimeste tööd. Põhjenduseks toodi asjaolu, et looduses eksisteerib loomulikul kujul väga vähe aineid, mis rahuldaksid otseselt inimeste vajadusi. Valdava osa oma tarvetest (tarbimisvajadusest) rahuldavad inimesed siiski töö tulemusel valminud hüviste kaudu. Majanduslik liberalism ründas väliskaubanduse piiranguid ja igasuguseid eeskirju, propageeris vabakaubandust.
majandustegevust (kuigi üksikisikud konkureerivad üksteisega, viivad turul valitsevad jõud rahvusliku rikkuse suurenemisele) ja riik on kui öövaht, kes ainult valvab turgu. Ühiskond on kui üks suur pere ja riigi osa seisneb ainult: · -ühiskonnakaitses, (riigikaitse); · -ühiskonna liikme kaitses (seaduste ja korra tagamine riigis); · -mõnede avalike funktsioonide ülalpidamises. Daivid Ricardo (1772-1823). Teos "Poliitiline ökonoomia ja maksustamise põhimõtted" (1817). Uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskondliku tootmise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid