Jrk Ohutegur Tervisekahju Kes on Risk Meetmed Kes teeb? Aeg nr. ohus? ohu (vastutab) vähenda- miseks 1. Elektrilöök Ohtlik(surm) Õpetajad, 6 Remontida Elektrik Kohe (katkestus) õpilased, pistikupesa koolitöötajad d 2. Tuleoht Ohtlik(surmav, Õpilased, 6 Suitsuandur Tööohutus- Kohe põletushaavad õpetajad, id ja spetsialist koolitöötajad tulekustutit e paigaldami
Kõige kuulsam on arvatavasti Eton. Sotimaal on endal haridussüsteem. Ühendriikides, 90% koolidest on tasuta riigikoolid. Enamik erakoolidest on üles seatud religioosetest gruppidest. Haridus on kohustuslik alatest viiest kuni kuusteistkümnenda aastastele. Seal on 3 põhi etappe: Esmane (1-6 aastat), teisene ( 7-11 aastat) ja vabatahtlik ,,kuues klass" (kaks või kolm aastat enne ülikooli õpingut). Riigi põhikoolid on peamiselt ,,ulatuslikud" koolid, mis tähendab, et õpilased ei pea tegema spetsiaalsed eksamit sinna minnes. Mõnes kohtades, kohalike omavalitsuste kaudu töötavad ,,valimist" süsteemi. Seal ei ole riiklikud süsteemi aga enamus ühendriikides on kohustuslik haridus alates viiest kuni kuueteistkümnenda eluaastani. Seal on kaksteist ,,klassid"; algkool (1´st kuni 8´ni klass); keskkool (9´st kuni 12´ni klass). Mõnedes ühendriikides on ,,juunior kesk" koolid (7´st kuni 9´ni klass)
I Ettevalmistus · Tunni alustamine põhiosaks 1 minut Õpilased tõusevad tunni alustuseks *tunni organiseerimine (9.:01) püsti ja toimub tevitamine. Tere hommikust! Alustame tunniga võtke istet. *tähelepaanu haaramine 5 minutit Jagan vahetunnis laudadele paari peale Saan teada laste Toon õpilased (9.06) maamudeli (gloobuse). Peale kohale vastustest paljudel vahetunnist uuesti tunni istumist annan lastele aega seda uurida. lastel on kodus lainele ja panen neid Lapsed, kellel on kodus gloobus gloobus olemas ja kaasa töötama. olemas
Autor: Juhendaja: Teemavalikule aitas kaasa teema päevakohasus, materjali rohkus, samuti ka minu enda isiklik huvi toitumise vastu. Uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade õige toitumise tervislikkusest, vajalikkusest ja selle tähtsuse väljakujundamisest juba lapseeas. Samuti selgitada välja küsitluse teel, millised on toitumisharjumused (kool) õpilaste seas. (kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilased toituvad enamvähem tervislikult 1.3. klasside õpilased toituvad tervislikumalt kui 7.9. klasside õpilased Uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene osa käsitleb teoreetilist poolt, mis on koostatud erinevate interneti allikate ja brosüüride ning raamatutest saadud teadmiste põhjal. Teine osa koosneb küsitlusest, mis sai läbi viidud (kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilaste seas. Peatükis "Tervislik toitumine" saadi teada: Toitumise mõjust lapse arengule ja tulevasele tervisele.
Kokkuvõte..............................................................................................5 Kasutatud kirjandus.................................................................................6 2 Sissejuhatus Töö eesmärk ja hüpotees Meie uurimistöö eesmärk on uurida mida teevad kaheksanda klassi õpilased arvutis olles. Me proovime tõestada et enamus kaheksanda klassi õpilastest istuvad oma vabal ajal arvuti taga, ilmselt suhtluseesmärkidel. Uurimistöö etapid Koostasime uurimistöö kava Kogusime teemakohast materjali Küsitlesime inimesi Sõnastasime uurimustulemused Vormistasime uurimustöö 3 Sisu
Kommentaarid: Analüüs 1.Kirjeldus Õpitu ja vajaminevate teadmiste aktiveerimiseks oli antud ülesanne meenutada, mida on õppeaasta jooksul õpitud, et seda kasutada emadepäeva kontserdil. Eesmärgiks oskus eraldada eelnevalt õpitust vajalik ning saadud tulemuste reaalsuse hindamine, seoste loomine. Tunnetada erinevate ainete vahelisi seoseid: õpitut muusikatunnis, rütmikas ja keeltes. Uue osa edastamisel oli kasutatud arvutiklassi võimalusi, kaasa said arutleda ja töötada kõik õpilased. Õpetaja abiga toimus kava lõplik koostamine ja ülesannete jagamine. Rühmatöö osutus efektiivseks, arutluse käigus selgus, mida varasemast õpitust oli eriti meelde jäänud ning mida sooviti esitada kontserdil. Eelnevalt õpitu kontrollimisel said kõik õpilased kaasa mõelda, sest pidid ise esitama oma ettepanekud ja samas andma kaaslastele hinnangud. Kaaslasi hinnati objektiivselt.
Laeva Põhikooli III kooliastme õpilaste teadlikkus looduslikest juuksehooldusvahenditest Gerda Raudsepp 8.Klass Juhendaja:Katre Sisask Laeva 2017 Ettekande kava Uurimustöö eesmärgid Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimustöö praktiline osa Hüpoteesi kinnitus Uurimustöö eesmärgid UURIDA: · kui palju teavad õpilased looduslikest vahenditest; · milliseid sampoone ja palsameid kasutavad kaasõpilased; · kas õpilased teavad, milliseid kemikaale sampoonid sisaldavad; · kui teadlikult õpilased ostavad sampooni ja palsamit. Hüpotees:Laeva Põhikooli III kooliastme õpilased ei ole eriti teadlikud looduslikest vahenditest ja nad ei ole huvitatud nende kasutamisest. Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimistöö praktiline osa Küsitluse tulemused
printsiipi. Sõltumata sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost või hariduslikust erivajadusest. Arvestab õpilaste vajadusi ning huve kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel. Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades erivajaduste mitmekülgsust on koolis kaasatud erinevaid spetsialiste. Koolis on loodud tugisüsteem ja korraldatud vastav võrgustikutöö. Koostööd tehakse ka erinevate spetsialistidega väljaspool haridusasutust
Koostajad: Mariliis Õun Kristina Marfeldt Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk3 1. Õpilane ja kohustuslik kirjandus .................................................................. lk 4 1.1. Kui palju loeb 8 klassi õpilane? .......................................................... lk 4 1.2. Miks õpilased raamatuid ei loe? ......................................................... lk 5 2. Raamatute sobivus. ........................................................................................................... lk 6 2.1. Kaheksanda klassi õpilaste lemmikraamtud kohustusliku kirjanduse hulgast. .... lk 6 2.2. Kaheksanda klassi õpilastele vähim meeldinud raamatud kohustusliku kirjanduse hulgast . ...........................................................................
HUVIALADE MÕJU ÕPPEEDUKUSELE Vinni-Pajusti Gümnaasium 11. klass Karina Trofimov Katre Mäekivi Uurimustöö eesmärgid ● Millega tegelevad küsitletud õpilased vabal ajal? ● Kas nende huvialad takistavad või soodustavad õppetööd? ● Kui takistavad/soodustavad, siis miks? ● Kas õpilased on oma õppeedukusega rahul? Sissejuhatus ● Küsitlesime 12. klassi ja 7. klassi õpilasi. ● 12. klassist saime arvestatavaid ankeete 8 (õpilased vanuses 18-19). ● 7. klassist saime arvestatavaid ankeete 13 (õpilased vanuses 13-14). ● Vastasid nii poisid kui tüdrukud. 1.Küsitlevate sugu 7 6 5 4 3 2 1 0 poisid 7. klass tüdrukud 7. klass poisid 12
Tavaliselt on spikker väike ja sisaldab ainult kõige vajalikumat infot. Spikker peab olema hästi peidetud, sest vahele jäädes õpetajad reageerivad sellele negatiivselt. Spikerdamise põhjuseid on palju. Suurim põhjus on kindlasti ajapuudus. Õpilased lihtsalt ei jõua ära õppida, kuna tegelevad spordiga, huvitegevustega või veedavad sõpradega aega. Tihti on ka nii, et õpilasel oleks aega, kuid ta ei viitsi omandada teatud aineid, sest need ei huvita teda. Vahest teavad õpilased, et selles tunnis spikerdamine on lihtne ja nad ei taha võimalust kasutamata jätta, eriti siis, kui kõik teised õpilased spikerdavad. Spikri koostamisel peaks arvestama õpetaja ja klassiruumi iseärasustega. Õpilased peaksid spikrisse kirjutama ainult vajalikku infot ja suutma meelde jätta, kus miski asub, et tunni ajal see spikrilt üles leida. Kasutada tuleks seda ainult siis, kui tõesti ei
tulenes Eesti otsus testist osa võtta asjaolust, et õpilaste tegeliku keeleoskuse näitaja seni puudus. "2007. aastal algatatud uuring on esimene selline keeleoskuse uuring Euroopa Liidu liikmesmaades. See on osa Euroopa Komisjoni eesmärgist luua keeleoskuse näitaja ja indikaator," selgitas Mere testi eesmärki Eesti Päevalehele, vahendab BNS. Testi sihtgrupp on kohustusliku haridustaseme lõpetajad ehk 9. klassi õpilased, kes osalevad esmalt sügisel sõeluuringus. Vastata tuleb 20 lühikesele küsimusele ja tulemustest sõltub omakorda, millisel tasemel põhitesti õpilane saab. Haridusminister allkirjaga kiri on saadetud 40 koolile, kes teevad kevadel eeltesti. Nende koolide õpilased saavad osaleda novembris- detsembris. Siis teevad nad kevadel juba täismahus testi ning võivad saadud tulemuse kirjutada oma keelemappi või CV-sse. Keeleteste
füüsika laborid ning ka üks kaasaegne konverentsiruum. Kahjuks riigil piisvalt raha, et kõikidele koolidele sellist luksust võimaldada ja kui nad üldse midagi sellest loetelust midagi võimaldavad, siis ka üksikuid asju sellest loetelust. Muidugi on olemas erakoolid, kus on kõik loetelust olemas. Meie koolis loetelust on ainult kaasaegne spordisaal. Kindlasti võiks olla veel meie koolis bassein ja saun, kus õpilased saaksid õppida ujuma, peale kooli oma vaba aega veeta sümboolse raha eest, ujumistrennis käia ning parimad ujujad saaksid ka võistlemas käia. Kooliujulas saaks kool korraldada ka spordipäevi, erinevate ujumistehnikatega ja erinevate distantsidega. Pärast ujumist saaksid õpilased lõõgastuda nii soome-, kui ka aurusaunas. Koolivälisel ajal võiksid saada ujulat kasutada ka teised inimesed, kes meie koolis ei käi. Kool
Seda, miks uurijad ei ole õpiraskuste ja käitumisprobleemide puhul suutnud selgeks teha, kumb kumba mõjutab, kirjeldavad Miles ja Stipek kahe erineva teoreetilise selgituse kaudu, mis osutavad õpiraskuste ja käitumisprobleemide vahelisele kahesuunalisele mõjule. Esimene teooria põhineb teadmisel, et agressiivsus on õpilase frustratsiooni tulemus, mis tekib, kui õpilane seisab vastakuti akadeemilise ebaeduga. Teine selgitus põhineb tekkival normi võrdluse ideel. Mida vanemaks õpilased saavad, seda enam kasvab ka nende teadlikkus oma võimetest ja oskustest ning end võrreldakse oma eakaaslastega. Need õpilased,kes avastavad, et on oma eakaaslastest tunduvalt maas, võivad oma ebaedu pärast häbi tunda ning tekkivad negatiivsed emotsioonid võivad põhjustada käitumisprobleeme. Mõlemil juhul võtab aega, enne kui õppimisega seotud probleemid õpilase klassiruumikäitumist mõjutama hakkavad ja vastupidi(Miles ja Stipek,2006, viidatud Sutherland jt. 2008:225 järgi)
Millisena näen oma kooli tulevikus? Gerlika Klemmer 8. klass Kooli koridori kivipõrand kajab vastu, kohati tundub, et hakkab krohvi kukkuma. Õpilased tulevad kooli kes jala, kes bussiga. Õpetajad ruttavad tundi pastakas näpus. Kehalises kasvatuses ajavad õpilased mööda staadionid palli taga. Milleks? Millisena näen mina oma kooli tulevikus? Õpilased ei käi koolis bussiga, vaid igal ühel on seljal pisike propeller nagu Karlssonil. Kool on suure kõrghoonena, kuhu siis kõik ümbruskonna õpilased oma helikopteriga kokku sõidavad.. Lähemal elavad õpilased saabuvad kooli robotitega. Okse kõrval vilgub kooli nimi ,,Viieliste kool". Treppide asemel on ehitatud lift või eskalaator. Hooned ei ole ehitatud kivist vaid klaasist ja rauast
4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE Me ei õpi mitte elu, vaid kooli tarvis Seneca noorem eKr 4-65 2.1 Koolileht QVaade 22.veebruaril ilmus Tartu Kutsehariduskeskuse oma esimene koolisisene ajaleht Qvaade. 1.trükk tiraaziga 200 läks õpilaste seas ringlema nagu soe sai. Tänaseks on kooli ajalehel juba teine trükk. Kuidas õpilased sellesse suhtuvad? Tervelt 67% vastanutest on lehte küll lehitsenud, ent mõistnud, et see pole koolielu edendav ega vajalik. Vaid kaks inimest kõigist vastajatest ütlesid, et loevad lehte, sest neile meeldib see. Peamised põhjused mis välja toodi selgitamaks, miks leht ei meeldi, oli see, et leht on sisutühi ning lugeda pole suurt midagi. Samuti öeldi seletuseks, et kooliga seotust on lehes vähe ning viimases lehes ilmunud artikkel Tallinna kodututest kassidest ei puudutanud Tartu
Algmaterjalina võib õpetaja kasutada teemat “Majandusringlus” Junior Achivementi majandusõpikust. Soovitus õpetajale majandusringluse skeemi õpetamiseks ja õpilaste kaasamiseks: skeemi valmistamisel saab kaasata õpilasi ning innustada neid joonistama/kirjutama. Ettevalmistus: Vaja läheb A4 paberit, värvilisi pliiatseid/markereid, kleeplinti või nätsu seinale kinnitamiseks ja tühja suurt seina. Kui klassi ees ei ole piisavalt ruumi, võivad õpilased tunni alguses pöörata pingid tühja seina poole, nii et tund toimubki teises asendis kui tavaliselt. Tegevus tunni ajal: Õpetaja jagab majandusringluse erinevad osad õpilaste vahel ära. Õpilanejoonistab/kirjutab vastavalt saadud juhistele suurelt majandusringluse osa paberile: ETTEVÕTE/TEHAS, KODUMAJAPIDAMINE, RESSURSIDE TURG, TOODETE JA TEENUSTE TURG, KAUBAD JA TEENUSED, KODUMAJAPIDAMISE KULUTUSED JA TULUD, ETTEVÕTLUSTULUD, TÖÖJÕUD, MUUD RESSURSID, PALGAD.
tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Räägin ka mida arvavad ministrid õppekoormusest ja muud inimesed. Viisin läbi küsitluse ja tegin ka põhjalikku uurimustööd.Sain selle käigus väga palju uusi teadmisi igas valdkonnas.Näiteks kuidas viidata õigesti, miks on vajalik osata uurimistööd teha, mida õpilased arvavad õppekoormusest ja ka näiteks mis toimub 9. klassides. Põhiliselt sain oma vajaliku info kätte internetist.Leidsin mitu väga head artiklit ja hakkan neid ka siin analüüsima.Samuti hakkan analüüsima küsitluse vastuseid ja teen ühe suure kokkuvõtte. Kuna uurimistöö on esmakordne tänan oma ühiskonna õpetajat Katrinit, kes aitas valida sobiva teema, tabavad küsimused ning selgitas uurimitöö juhendit, et see oleks võimalikult arvusaadav ja teostatav. Peatükk 1
Virtual Labs: Electricity Virtual Labs: Electricity õpetab lastele elektrit ja kuidas erinevad elektriseadmed töötavad. Programm alustab lihtsamatest skeemidest ja muutub ajapikku aina keerulisemaks ja põhjalikumaks. Lõpuks õpetab programm õpilasel koostama skeeme mida leidub näiteks uksekellades, autodes ja muudes elektroonika seadmetes. Virtual Labs: Electricity kasutab erinevaid võtteid laste õpetamiseks. Kui õpilased on iseseisvad ja tunnevad elektriõpetust, võivad nad ise erinevad skeeme kokku panna, selleks saavad nad kasutada ikoone mis sõmboliseerivad erinevaid tarvikuid nagu näiteks juhtmed, mõõteriistad, takistid, akud ja palju muid. Vähem kogenenud õpilased saavad lahendada ülesandeid mis on tootja kooli versioonile sellest programmist kaasa pannud.. Nende hulgas on nii küsimusi kui ka pikemat lahendust nõudvad ülesanded.
Suurus, kasv, kasumlikus Kui palju on eksemplare õppeaasta algul põhikogus ja kui palju õpikuid. Kas eksemplaarsus on väike ja kui palju annab see tunda kohustusliku kirjanduse osas, kus nõudmine on suurem kui pakkuda suudaks. Või on eksemplaarsus paras. Selles osas peaks raamatukogu hoidja tihedat koostööd tegema emakeele ja algklasside õpetajatega. Õpetajad peaksid koos raamatukogu juhatajaga otsustama, millist õppekirjandust hankida kooli raamatukokku ja milliseid õpikuid võiksid õpilased endale ise osta. Kasumlikkuse huvides võiks mõelda alljärgnevatele punktidele: · praegune kooli õppevara fondide struktuur ja paigutus; · õppevara seis ainete lõikes (nimetused ja hulk); · riikliku õppekava nõuded õpikeskkonna kujundamisele (nt õppevara loendid, õpilaste arv klassis jne) ja kooli vabaduse ulatus ise õppevara üle otsustada; · uue õppevara vajaduse prognoosi korraldus; · teatmeteoste fond (erinevatel infokandjatel); · ilukirjanduse fond;
arvutimängudest. · Kolmandas peatükis tutvustatakse Võrgupidu. · Neljandas peatükis antakse ülevaade uurimistulemustest. · Viiendas peatükis esitatakse järeldused ja tähelepanekud arvutimängude mängimise kohta Vastseliina Gümnaasiumis. Minu töö valmimisel aitasid kaasa meie kooli 6-.9- klassi õpilased, kes vastasid minu poolt koostatud küsitlusele, mille tulemuste analüüs on minu töö aluseks. Tänan oma uurimistöö juhendajat Külli Lendsaart. 1. ARVUTIMÄNGUDEST 1.1 Arvutimängude ajalugu Esimene arvutimäng ,,Tic-tac-toe" ehk ,,Trips-traps-trull" loodi 1952. aastal. Mängu loojaks oli William Higinbotham, kes ise oli tuumafüüsik ning oli töötanud ka Manhattani projekti juures
Ühel on kirjutatud ,,Sõprus klassis on vajalik" ja teise peal ,,Sõprus klassis ei ole vajalik". Õpilased peaksid valima kas sõprus on vajalik või mitte ning lähevad enda valitud plakati juurde.) · Ajurünnak ,,Sõprus on....." 5 min (Õpilastele antakse aega mõtlemiseks, mis tähendab sõprus ja kas on see vajalik inimestele. Seejärel kirjutavad õpilased oma arvamust plakati peale ja seletavad miks nad tegid sellise valiku. Õpetaja annab hinnangu ning kokkuvõtte, mis on õpilaste arvamusel ,,tõeline sõprus". · Mäng ,,Otsi sõpra" 5 min (Õpilased teevad ringi, õpetaja palub silmad kinni panna ning kleepib nende seljale väikesed pildid : päikest, pilvekest, lille, südant ja äikest
Kui tauriini tarbida rohkem, kui tavapärane kogus on, siis võivad tekkida ka käitumishäired. (Eesti tarbijakaitse, 2013) Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased tarbivad energiajooke ja kas nad on kursis energiajookide kahjulikkusega. Sõnastasin kaks uurimisküsimust, milleks on: ·Mil määral ning mis põhjusel Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased tarbivad energiajooke? ·Kas Mustvee Gümnaasiumi põhikooli õpilased on kursis energiajookide kahjulikkusega? Et küsimustele vastused saada koostasin küsitluse, kus on 9 küsimust. Metoodika on kvantitatiivne. Küsitluse viisin läbi Mustvee Gümnaasiumi 5.-9. klassi õpilaste seas. Töö koosneb 12 leheküljest, 3 joonisest, 1 lisast, tabelid puuduvad. Sooviksin tänada abistamise eest oma juhendajat Ene Lüüsi, uurimistöö aluste õpetajat Maili Vaherit ja küsitluses osalenud õpilasi.
Klass jagatakse pooleks. Pool klassist on väljakutse esitajad (A- rühm), teine pool on jutustajad (B- rühm). Klassi taga on põrandal/ laual on VUNK- kaardid pildiga laua poole. Koos hakatakse väljamõeldud juttu looma ja jutustama. A-rühm: Üks õpilastest jookseb VUNK- kaartide juurde ja toob klassi ette tahvlile pildi. B-rühm: Esimene laps, kellel tuleb idee, hakkab jutustama (Püsti seistes, kiikudes päkalt kannale) Nii kordub seni, kuni õpetaja tahab või kui kõik õpilased on saanud vastata. Tuleb kokku väga naljakas lugu. Lisaks areneb õpilastel loovus, suuline eneseväljendus. 3. Tugi- ja liikumiselundkond Õpetaja näitab inimese mulaazil lihaseid ja õpilased nimetavad lihaseid nende nimetuste järgi (Nt rinnalihas, deltalihas, trapetslihas, kõhusirglihas jne). Õpilane, kes vastab 5 lihast õigesti, tuleb klassi ette ja võtab VUNK- kaardipakist ühe kaardi, millel on peal harjutused. Ta valib sealt harjutuse, mille näitab klassile ette.
usaldusväärsust; ning suurendada õpilase sotsiaalseid oskusi ja vastutustunnet teiste suhtes. Parkhurst arendas kolmeosalise kava, mis on jätkuvalt struktuurne alus Dalton kooli hariduses: Maja, Ülesanded ja Labor. Õpilased Dalton koolis hakkavad juba varases eas kasutama Dalton plaani. Esimeses programmis esitletakse õpilastele võimalusi, kuidas teha hariduslike otsuseid õppimises ja avastada nende huvisid ning võtta vastutust nende saavutamisel. Aastatega õpivad Daltoni õpilased, kuidas võtta vastutust nende endi hariduses. Lõpetajad on tihti kommenteerinud, et tänu Daltonile oldi valmis ülikooliks, 3 kuna Dalton Plaan õpetas neile, kuidas oma aega planeerida ja kontrollida nende endi hariduslikust saatusest. Täna, nagu algusaastatelgi, on õpilaste harimine Dalton koolides Dalton Plaani järgi. See unikaalne haridusfilosoofia on jätkuvalt see, mis tõstab kooli mainet ja teeb
Lõdvestuspausid 1. "Tantsi end vabaks" Õpilased tõusevad pingist püsti ja lõdvestavad end nt kirjutamisest käsi raputades. Õpetaja näitab teatud liigutused ette ja õpilased teevad järgi, nt sirutavad end hästi pikaks, hüppavad harki-kokku, teevad kaelaringe, hingavad sügavalt sisse-välja jne. 2. "Massaazihetk" Õpilased tõusevad pingist püsti ja seisavad kolonni üksteise taha. Ülesanne on teha eesolevale inimesele massaazi. Seejärel pööratakse ringi ja korratakse protsessi enda taga seisnud inimesele. Massaazi puhul võiks alustada nt õlgadest, seejärel õpetaja käsu peale nt selg ja puusad
ÕPILASE VABA AEG LAUKA PÕHIKOOLIS Anne-Mai Valk 8.klass Lauka Põhikool Töö eesmärgid Teada saada millega Lauka Põhikooli õpilased tegelevad peale kooli? Mis on nende jaoks vaba aeg? Millal ja kui kaua nad õpivad? Töö meetodid Defineerida mõiste vaba aeg Läbi viia ankeetküsitlus õpilaste seas Küsitleda aktiivsemaid ringides osalejaid Järeldused õpilaste vaba aja kasutuse kohta Lauka Põhikool Asutati 1900.a Asutaja Evald Ungern – Sternberg Koolimajaks oli praegune käsitöömaja Uus maja valmis 1939.a
CHANG ja J. D. LEHMAN Chang M.-M., Lehman, J. D. (2002). Learning Foreign Language through an Interactive Multimedia Program: An Experimental Study on the Effects of the Relevance Component of the ARCS Model. CALICO Journal. 20 (1), 81 – 89. Töös uuriti sisemise motivatsiooni (SM) ja eluliselt näitlikustatud tehnoloogiliste õppematerjalide (CBIM) kasutamise mõju inglise keelt võõrkeelena õppivate (EFL) õpilaste tulemustele. Uuringus osalesid Taiwani ülikooli õpilased vanuses 19 – 22 eluaastat, kes kõik olid inglise keelt varasemalt õppinud vähemalt 6 aastat. Õpilaste eriala ülikoolis ei olnud oluline. Lõplikes analüüsides kasutati 313 õpilase tulemusi. Uuringus püstitati 4 hüpotees: Kas õpilased, kes saavutavad SM testis kõrgemaid tulemusi, saavad paremaid tulemusi ka CBIM programmis? Kas õpilased, kes õpivad CBIM programmis eluliselt näitlikustatud materjalide abil,
Teen kindlaks, et estilus * tunni organiseerimine oleks kõigile nähtav. (vahetult enne tunni algust tehtavad ettevalmistused) * õppijate tähelepanu 2 min Tänases tunnis räägin ma Õpilased mõtlevad kaasa, Saada tagasisidet, kas haaramine teile kognitiivsetest püüavad meenutada õpilased juba teavad antud õppimiskäsitlustest. Kas te eelnevalt õpitut. teema kohta midagi. juba teate selle teema kohta midagi? Kui jah, siis mida? * eesmärgi teatamine 1 min Tänases tunnis räägime Õpilased saavad teada, Anda õpilastele ülevaade,
Inimesed püüavad parandada igati elukvaliteeti, näiteks psühholoogid koostöös haridusministeeriumiga arendavad välja kuidas teha nii, et õpilastel oleks parem koolis olla ja et nende vaimne tervis oleks korras, pannes õpetajad raamidesse aina uuemate ja rangemate reeglitega. Lapsed on meil ju väga tundlikud ja õrnad, seetõttu tuleb neid nunnutada nii palju kui võimalik, et nad muutuksid nö lumehelbekesteks. Esmaspäevaks ei tohi ju kontrolltöid panna, sest õpilased ei jõua nädalavahetusel puhata ega ka reedeks ei tohi kontrolltöid jätta, sest nädala lõpus on õpilased väsinud, õpetaja ei tohi õpilast noomida, sest see võib õpilast solvata või viia depressiooni, kuid õpilased võivad õpetajat solvata süümetundeta,sest neile ei tehta midagi, õpetajad ju peavad järgima kõiki reegleid ning täitma kõiki kohustusi kuid õpilane tunneb, et tema ei pea reegleid järgima aga kui õpetaja rikub mingi reegli, siis on ju tüli majas
Sissejuhatus. Mina valisin teema raha ,sest hetkel on majanduslangus ja paljudel inimestel on raske . Minu küsitlusest võtsid osa 30 inimest,kes olid 12a. 19a. õpilased.Kõige rohkem võtsid osa 14 a. õpilased ja neid oli 9.Ma küsitlesin Rapla Ühisgümnaasiumi kooli ja Rapla Vesiroosigümnaasiumi kooli õpilasi . Iga õpilase käest küsisin ma 5 erinemat küsimust ,millele tuli ausalt vastata.Ma panin kokku 12-13a. õpilased ,14-15a-õpilase,16-17a.õpilased ja 18-19a.õpilased ning võrdlen neid .Ja lõpus teen ka kõik vanused kokku . Küsitluse analüüs Esimesena 12-13a.õpilased,neid oli kokku 9. 12a. õpilasi oli 4 ja 13a.õpilasi oli 5. 1.Kui tihti sa vanematelt raha 45%-Iga kahe päva tagant küsid? 33%-Iga päev 22%-Kord nädalas 2.Mille peale sa tavaliselt raha 45%-Riiete peale kulutad
Mis on PISA? PISA - Programme for International Student Assessment Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise programm Kes osalevad? 15 aastased õpilased OECD liikmes- ja partnerriikidest Osalevad riigid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mida uuritakse? PISA uuring keskendub õpilaste põhioskustele lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas
Kooli vägivald Minujaoks tähendab koolivägivald nii paljutki. Kooli vägivalda mitmesugust on füüsilist kui ka suulist vägivalda. Suulise vägivalla all pean silmas näiteks seda kui osad õpilased mõnitavad teist õpilast. Tihtipeale on suuline vägivald poole hullem kui füüsiline sest sõnad teevad ikka päris palju haiget. Eriti hull on siis kui mõnda õpilast klassis pidevalt noritakse ja teised kõik naeravad selleüle see on nagu väga lame. Teised õpilased võiksid sellest mitte välja teha ja ma usun, et asi muutuks. Tihtipeale need õpilased keda mõnitatakse ja noritakse hakkavad selle pärast koolist puuduma et nad ei taha et neid järjekortselt sõimatakse ja mõnitatakse
klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku- ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine ja võimlemine. Kaua aega keskkoolides ei olnud eksameid, õpilased viidi ühest klassist teise ja lõpputunnistust anti pedagoogikanõukogu otsusega. Kevadel oli 3-4 nädalane kordamise aeg, mille vältel tuli teha 2 kirjatööd. Eelviimase klassi õpilased kirjutama õppenõukogu määratud ülesande alusel ühe kontrolltöö. 1929.a. lubati anda lõputunnistuse ka neile, kelle teadmised tunnistati nõrgaks ühes aines. 1934.a. kui haridusministriks sai N. Kannu gümnaasiumile lisandi üks klass,
Kallid esimese klassi õpilased! Taas on suur suvi käest lipsamas ning algamas paljutõotav sügis. Koolimajad on avanud oma uksed nii vanadele tuttavatele nägudele kui ka alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele. Esimesel koolipäeval on raske öelda, kes rohkem elevil on lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. 1. september on teadmistepäev ning tähtis päev paljudele inimestele nagu õpilased, õpetajad, professorid, üliõpilased, lapsevanemad ning üleüldse nendele, kes töötavad kõikvõimalikes õppeasutustes. Selle päeva peategelased on siiski õpilased ning eriti esimesse klassi astujad. See on päev, kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja hakates endasse vaikselt tarkust sisendama. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi viimase
Edgar Rahhimov G3B Kas on vaja gümnaasiumi lõpueksameid? Enne eksameid paljud õpilased on närvilised, kaotavad söögiisu, põevad unetust ja ärevust. Seepärast on kiireloomuline küsimus: "Kas on gümnaasiumi lõpueksameid vajalikud?" ja miks peavad kõik õpilased eksamid võtma teatavates eluetappides? Esiteks, eksamid on selleks, et näidata ja mõistma, mida õpilased tegelikult teavad. See aitab õpetajal kehtestada eri vanuses ja eri võimetega lastele standardeid. Teiseks, kui eksameid pole üldse, siis lastel pole soov õppida ja ka poleks midagi püüdlema. Eksamid on õppeprotsessi kiirendaja. Kolmandaks, eksamid panevad vastutuse õpetajatele nende töö eest. Seega eksamid on mõeldud mitte ainult vilistlastele, vaid ka nende õpetajatele.
Kadri Saar 14. mai 2012 AKTIIVÕPE JA AKTIIVÕPPE MEETODID Aktiivõpe (active learning) õppijad osalevad aktiivselt õppeprotsessis, mis aitab õppijatel õpitavat mõtestada ja seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Paneb õpilased situatsiooni, kus nad on sunnitud rääkima, kuulama, kaasa mõtlema ja kirjutama. Aktiivõppe märksõnad: - Uudishimu - Vabadus ja aktiivsus - Originaalsus ja loomingulisus - Avastamine - Iseseisev mõtlemine - Kriitiline mõtlemine - Suhtlemine ja koostöö - Tegutsemine vastavalt situatsioonile - Elulised ülesanded - Enda ja teiste töö hindamine. Õpetaja peaks edastama valmis materjali (teadmisi) vähem, et õpilased mõtleks enam, soodustamaks diskussiooni e
Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis Westholmi eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub muidugi ka tembutamist ja esimesi armulugusid. Minategelases Jaak Sirklis võib aimata Krossi ennast. 1994. aastal otsustas ETV teha tuntud romaani järgi ka teleseriaali. Olukord koolis ja noorte elu 1940ndatel võrreldes tänapäevaga pole tegelikult absoluutselt muutunud. Endiselt teevad õpilased koerustükke, uurivad elu ja otsivad seiklusi, ehk katsetavad. Wikmani koolis olev kosmograafia õpetaja töötas ka lähedal asuvas tütarlaste koolis. Õpilastel oli juba ammu teada, et tööd on neil kahel koolil samad. Niisis vahetasidki need kaks kooli omavahel arvestuste küsimusi. Praegusel ajal käib asi samamoodi, kuid õpilased on mugavad, kaasaegsemad. Kontrolltööde vastuseid vahetatakse Interneti teel või samamoodi nagu Wikmanniski, paberitel.
internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja ajakirjade vastu ka vähenenud (Pungas, 2008). Uurimistöö on läbi viidud ka Tallinna Reaalkoolis eri vanuses õpilaste seas 2008 aastal ja Ülenurme Gümnaasiumi põhikooli õpilaste seas 2013 aastal. Selle uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klassi õpilased suhtuvad lugemisse ning mida neile meeldib lugeda. Uurimuses võrreldakse lugemisharjumusi varasema tööga Ülenurme Gümnaasiumis. Eesmärgist lähtuvalt püstitati kolm uurimisküsimust: 1. Kui paljud õpilased loevad? 2. Missugust kirjandust eelistavad õpilased lugeda? 3. Kuidas on lugemisharjumused muutunud, võrreldes 2013. aastaga?
................................................... 35 Liitmise kommutatiivsuse seadus .................................................... 36 Kordamine ........................................................................................... 37 Arvutuskett ......................................................................................... 37 4 Sissejuhatav tund Tööraamat lk 3 Õppetunni alguses võib mängida nimemängu. See mäng aitab õpe- tajal lastega tuttavaks saada ja ka õpilased saavad mängu käigus üksteise nimed paremini selgeks. Nimemäng Mängu selgitamiseks olgu klassi kahes esimese pingis istuvate õpi- laste nimed Sass, Mikk, Triin ja Ann. Esimese rea esimeses pingis istuv õpilane tutvustab ennast, öeldes oma nime: „Minu nimi on Sass.” Tema pinginaaber ütleb: „Minu nimi on Mikk ja mul on üks uus sõber, kelle nimi on Sass.” Kolmas õpilane peab nüüd meeles pidama juba kahe eespool istuva õpilase nimed
· eelteadmiste, populaarne ja vajaduste, teemasõnavara on huvide aktiivne. aktiviseerimine · iseseisvale tööle tagasiside andmine* · sissejuhatus* 2. Õppimine 35 min - individualiseerimisvõimalused, ,,tugevad" · huvi Uus materjal (10 min.) Uus materjal (10 min.) õpilased võivad näidata oma teadmisi (õpimotivatsio oni) hoidmine Õpetaja küsib õpilaste Õpilased vastavad õpetaja - sotsioloogiline põhjendus kõik peavad tööd · õpilaste käest, mis nendel seljas küsimustele, kirjutavad uut tegema, mäng aktiviseerib õpilasi, nendel on on, kirjutab riieteesemete materjali endale vihikusse huvitav, mis asub kastis, mis pildi nad võtavad
Õpetajana ma peaksin klassi ees rääkima arusaadaval, siis saavad kõik õpilased minust aru ja neil oleks kodus lihtsam õppida. Kodus ma laseksin teha huvitavaid katseid. Tunnis teeksin ma õpilastega palju tööd, et kodus ei jääks palju õppida. Ma teeksin tunnid huvitavamaks, tehes palju erinevaid katseid ja tooksin näiteid elust enesest. Kui võimalik siis ma käiksin vahest looduses õppimas. Ma ei tahaks et tunnis oleks hiirvaikus, õpilased tohiksid rääkida ja minuga koos arutada. Ma ei lubaks tunnis süüa ja mulle ei meeldiks kui minu tundi hilinetakse. Kui jäätakse kodutööd tegemata siis ma paneksin märkuse. Ma ei hakkaks karjuma õpilaste peale, nendega tuleks ilusti rääkida. Mulle ei meeldiks kui minu jutule vahele segatakse, õpilased peaksid mind ära kuulama. Nad peaksid ka teiste õpilaste mõtteid ja aramusi kuulama. Hindeid paneksin ma õiglaselt, ma ei eelistaks kedagi. Õpetajana ei tahaks ma olla.
kogusummas 120 miljonit krooni. Hinnang on neutraalne. Kuna Hansagümnaasiumit on ainult ühes lauses mainitud ja otseselt see teema ei puudutagi meie kooli. Kuldsed koolilõpetajad said kokku Kadriorus 21.06.2008 00:01 Väljaande omauudis President Toomas Hendrik Ilves tänas 21.juunil Kadriorus parimaid kesk-, kutse ja kõrgkoolide lõpetajaid tehtud töö eest ning tõdes, et nimekirjas olevad inimesed on saavutanud elus palju. Pärnu Hansagümnaasiumi õpilased on ära mainitud parimate lõpetajate seas. Hinnang on positiivne, sest Hansagümnaasiumi õpilased on parimate lõpetajate nimekirjas ja see tood igale koolile au ja kiitust. Endla teatris toimub seitsmes ajalooklubi jõuluball 17.12.2008 09:08 Pärit väljaandest 24tundi.ee 23. detsembril 2008 toimus Endla teatris ajalooklubi HPC jõuluball. Osaleda võisid nii põhikooli kui ka ülikooli õpilased, keda huvitab ajalugu.
See on märkimisväärselt suur summa ja peaks teadma, milliseid kulutusi selle rahaga tehakse ning kuidas rahakasutus olenevalt vanusest erineb. Uurimistöö käigus viis autor läbi küsitluse kolmes vanuseastmes. Ta uuris taskuraha kasutamist 7., 9. ja kõigis gümnaasiumi klassides. Küsitluse tulemusi võrdles autor TNS Emor uuringu tulemustega. Töö eesmärkideks seati: · Uurida, kuidas Saku Gümnaasiumi õpilased oma taskuraha kasutavad ja kuidas erinevad tulemused TNS Emor uuringu tulemustest. · Uurida, kas ja kuidas taskuraha kasutamine Saku Gümnaasiumis erineb sõltuvalt õpilase vanusest. Töö hüpotees: · Saku Gümnaasiumi õpilaste taskuraha kasutamine ei erine TNS Emor uuringu tulemustest. · Taskuraha kasutamine Saku Gümnaasiumis on sõltuvalt õpilase vanusest erinev.
Treppide asemel on liftid, eskalaatorid, mis viivad üles, aga samas on ka trepid. Klassides on kindlasti suuremad lauad ja igal laual eraldi laualamp. Istumiskohad on pehmed tugitoolid, kus kindlasti toolide kõrgust saab muuta ja seljatuge reguleerida, 1 nupuvajutusega tuleb erineva mõjuga jook. Klassi seina katab suur tahvel, mis on puutetundlik. Õpikute asemel on seadeldised, kus on kõikide ainete materjal sees. Vihikute asemel on läpakad ja õpilased võivad tunni ajal kuulata ka muusikat ja olla Msnis ja Facebookis. Söögi vahetunnid on hommikul, lõunal ja õhtul. Lõunauinak toimub lõunal pärast söömist. Õpilane valib ise mis tundides ta sellel päeval käib ja mis päeval ta kooli tuleb, kokku peab saama vajalikud tunnid käidud. Õpilastele on ruum, kus nemad saavad käia vahetundidel kohvi joomas ja niisama muljetada oma koolipäevast. Väiksemad õpilased ehk algklasside õpilased on suurtest eraldatud ja neil on
3. UURIMUSLIK OSA ………………………………………………………………….5 4. KOKKUVÕTE ………………………………………………………………………..6 5. LISAD ……………………………………………………………………………….. 7 SISSEJUHATUS 2 Meie soovisime teada saada, millist muusikat kuulavad teised meievanused õpilased. Samuti tahtsime teada kui tihti nad muusikat kuulavad ning kas see ka mõjutab nende igapäevaelu. Me otsustasime lähemalt uurida KSG 6. klasside õpilaste arvamust muusikast. Eesmärgiks oli teada saada kuuendate klasside teadlikkust ja arvamust muusika kohta. Meie esialgne arvamus oli, et 6. klassi õpilased kuulavad enamasti sarnast muusikat. TÖÖ KÄIK 3 Alustuseks valisime teema
.......................................................................................... 13 3.2 Treeningute sagedus ning pikkus ................................................................................ 14 3.3 Harrastavate spordialade liigitus ................................................................................ 16 3.4 Muusika kuulamise sagedus ........................................................................................ 17 3.4.1 Küsitlusele vastanud õpilased, kes treenimisel muusikat ei kuula .................... 18 3.4.2 Küsitlusele vastanud õpilased, kes kuulavad treenimisel muusikat .................. 19 3.5 Treeningu efektiivsuse tõus.......................................................................................... 19 3.6 Treenimisel kuulatav muusika Rapla Ühisgümnaasiumi noorte seas ..................... 23 3.6.1 Treenimisel kuulatav muusika 7. klassis ............................................................
Arvuti koolitunnis Lugupeetud kaasõpilased - tänaseks väga aktuaalseks saanud teema, et koolitundides kasutada arvuteid on saanud vastakaid arvamusi. Miks tahavad õpilased tundidesse kaasata arvuteid, ja miks õpetajad ja vanemad neid vajalikeks ei pea? Millised on moodsate tundide miinused, ja millised plussid? Sellel aastal alustas meie klass projektiga, mille põhimõtteks on matemaatika õppimine e- õpikutega. Õpilased olid vasikavaimustuses, kui teada said, et nüüdsest kasutame osades tundides arvuteid. Antud vaimustus läks aga üle ning nüüd tundub mulle, et õppimise asemel tegeletakse arvutites pigem internetis surfamise ja mängimisega
Refereering Elina Harjuneni artiklist "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" Elina Harjuneni artikkel "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" räägib väärtuskasvatusest soome koolis heites valgust ka võimalikele seostele PISA testi tulemustega. Haridusinimesed kõikjalt Euroopast, kaasaarvatud Eestist, arutlevad soome hariduse kui fenomeni üle: kuidas saavutavad soome kooli õpilased PISA testis alati nõnda kõrgeid tulemusi? Osad on pidanud nende heade tulemuste saladuseks väärtuspõhist kasvatust. Soome eduvõtit tõlgendatakse nende orienteeritusele vastutustundele, enesedistsipliinile ja aususele rohkem kui naudingute taotlemisele. Artikli autor Elina Harjunen mõistab, et kuna Soomes ei ole varases eas kooliminekut, palju kodutöid ega pikki koolipäevi, ei saa eelnimetatud näitajad olla seotud kõrgete tulemustega PISA testis
VALIKLUULEKOGU EESTI LASTELUULEST Jessica Järvelt 20.10.17 Punamütsike Punamütsike pirtsutas: “Niisugust mütsi ma kandmas ei näe mitte ainsatki jütsi. Mis oli mu memmel küll mõttes ja arus, et mulle nii tobeda mütsi ta varus?” Punamütsike poes maksis eurosid sada ja kübara ostis, mis must nagu pada. Sel kübaral lint lehvis uhkelt kui plagu ja kunstlilli rippus seal peotäie jagu. Punamütsike hüüdis: “Siit hetkest kas teate, mind Kübaradaamiks nüüd kutsuma peate!” Hall hunt seda kuulis, ta kummardas maani ja kübaradaami viis reisile Taani. 1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…” 2. Valisin selle luuletuse, sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest. 3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega, seekord t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
