Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millisena näen oma kooli tulevikus? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisena näen mina oma kooli tulevikus?
Millisena näen oma kooli tulevikus? Gerlika Klemmer
8. klass
Kooli koridori kivipõrand kajab vastu, kohati tundub, et hakkab krohvi kukkuma. Õpilased tulevad kooli kes jala, kes bussiga. Õpetajad ruttavad tundi pastakas näpus. Kehalises kasvatuses ajavad õpilased mööda staadionid palli taga. Milleks?
Millisena näen mina oma kooli tulevikus?
Õpilased ei käi koolis bussiga, vaid igal ühel on seljal pisike propeller nagu Karlssonil. Kool on suure kõrghoonena, kuhu siis kõik ümbruskonna õpilased oma helikopteriga kokku sõidavad.. Lähemal elavad õpilased saabuvad kooli robotitega .
Okse kõrval vilgub kooli nimi „ Viieliste kool“.
Treppide asemel on ehitatud lift või eskalaator. Hooned ei ole ehitatud kivist vaid klaasist ja rauast. Kevadel kui õues soojaks läheb, saab klassiseinad eest ära lükata.
Jutustavas tunnis kõik jutustavad, õpetaja ainult vajutab nupule ja kuulab, keda kuulata tahab. Kirjutamise asemel loevad õpilased vastused magnetofonilindile või annavad edasi raadiosaatja abil. Vene keelt õpitakse magnetofonidelt või unemeetodite abil. Keemias ja füüsikas korraldatakse ekskursioone teistele planeetidele. Kodus on emal õppeainete kontrollimiseks nupp, ta vajutab vastava õppeaine nupule ja saab teada, kuidas seda ainet omandatud.
Pärast tunde toimuvad klassidevahelised helikopterite vigursõidu võistlused, kolmele parimale on ekskursioon asustatud planeedile.
Koolis näidatakse iga päev kolme põnevusfilmi, mis õpilastele kõige enam meeldivad.
Minu unelmate koolis võiksid olla elektroonilised õpetamismasinad. Masin on kiivritaoline ese, mis pannakse pähe. Masinad on erinevate teadmistega.
Loodusõpetuse klass on algklasside osas looduslähedane. Klass on jaotatud mitmeks erinevaks sektoriks: loomariik , taimenurk, kosmos ja samuti jaguneb ka osa aastaaegade järgi. Laps peab tundi tulema rõõmuga ja ootama huviga , mis neil seekord toimub. Loodusainete klass peaks olema ka selline, mis pakub huvi ka kõige laiemale õppijale.
See peaks võimaldama nurgakest füüsikale, keemiale ja loodussõpradele, sest need on kõik omavahel seotud. Olemas on elektrooniline tehnika, millega saab muuta klassi vastavalt ainele. Loodusainete tunnis ainest lähtuvalt. Füüsikatunnis on klass muudetud täis äikest ja elektrit ning keemias panna molekulid klassis liikuma.
Õppeaine peab last huvitama, laps peab tahtma sinna tundi tulla ja olla seal rõõmuga. Õpetaja abiga teha avastusi ja kõike seda, mida lapsel muidu võimalik ei ole.
Kas pole mitte kena fantaasia?
Millisena näen oma kooli tulevikus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor uklemmer Õppematerjali autor
Kirjand oma nägemus tuleviku koolist

Sarnased õppematerjalid

Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

kool see Mauruse oma. Ja tema ise! Tema eest hoia raha, nagu vanakurja eest hinge, nii et kui teil seda kaasas on, siis pidage minu sõnad meeles. Kui kukrus kõliseb, siis vanamees nagu mesilane, muidu..." Mis muidu on, selle jättis voorimees ütlemata, sülitas ainult. Aga kui nad üle silla sõitsid, kinnitas ta veel kord: ,,Väga s... kool! Ei õigust ega ilusaid rõivid!" Peale seda ei lausunud ta enam sõnagi, nagu laiendaks ta koolile määratud halvakspanu ka sellele, kes mõtleb sinna kooli minna. Indreku peas ja südames läks midagi sootuks segi. Sellepärast ei märganudki ta, millal voorimees peatus, virgus alles siis, kui kuulis sõnu: ,,Soo, siin me siis olemegi -- vana Traadi juures... Seitsekümmend viis... Eestuksest otse sisse, see viib puhveti. Tagapool on tal ikka sakstele toad ka, päris kenad toad kohe. Minge aga julgesti sisse... Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad

Eesti keel
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

kõverdavad aegruumi. Gravitatsiooni käsitletakse kui kõvera aegruumina. Kvantmehaanika kirjeldab mikroosakeste käitumisi. Osakeste käitumised on tõenäosuslikud ja neil esinevad lainelised omadused. See tähendab seda, et mikroosakestel on olemas nii korpuskulaarsed kui ka lainelised omadused. Ajas rändamise teooria kirjeldab füüsikalist ajas liikumist. Näiteks inimene on võimeline liikuma ajas minevikku või tulevikku. Kõik füüsikalised kehad liiguvad ajas ­ tuleviku suunas. Ajas rändamise teooria seletab füüsikalist ajas rändamist. Ja seega on ajas rändamise teooria kogu Universumi ( füüsika ) eksisteerimise aluseks. Ajas rändamise 5 teooria edasiarendused näitavad Universumi füüsikalist olemust. See seisneb selles, et Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas rändamise tehniline lahend õpetab looma reaalset ajamasinat

Teadus
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis „asi“ siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Kuna kõik kehad Universumis liiguvad ajas ( tuleviku poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige eksisteerimise aluseks. Universumi ajatus on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi tõeline füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja

Üldpsühholoogia
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

Surmalähedased kogemused on ühed juhtumid, milles avaldub käsitletav eriline teadvuse seisund. Holograafia ­ sisaldab pildimaterjale kaunist ja säravast Universumist. Tegemist ei ole käsitletava üldise teose illustratsiooniga, vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja mõtet. Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni. Näiteks kui füüsika annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste, siis antud valdkond näitab seda, et millisena Universum üldse välja näeb. Millised objektid Universumis eksisteerivad. Sellised paigad, mida fotodelt näha on, peaks iga inimene oma enda silmadega reaalselt näha saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks olemuseks ­ näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod ( õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et fotodel esitatud

Karjäärinõustamine



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun