VALIKLUULEKOGU EESTI LASTELUULEST (0)

VALIKLUULEKOGU EESTI LASTELUULEST Jessica Järvelt 20.10.17
Punamütsike
Punamütsike pirtsutas:
“Niisugust mütsi
ma kandmas ei näe
mitte ainsatki jütsi.
Mis oli mu memmel
küll mõttes ja arus,
et mulle nii tobeda
mütsi ta varus ?”
Punamütsike poes
maksis eurosid sada
ja kübara ostis,
mis must nagu pada .
Sel kübaral lint lehvis
uhkelt kui plagu
ja kunstlilli rippus
seal peotäie jagu.
Punamütsike hüüdis:
“Siit hetkest kas teate,
mind Kübaradaamiks
nüüd kutsuma peate!”
Hall hunt seda kuulis ,
ta kummardas maani
ja kübaradaami
viis reisile Taani.
1. Luuletus pärineb Urve Timmuri raamatust “Lumekuninganna märkas lehes…”
2. Valisin selle luuletuse , sest mind on alati köitnud muinasjutud ning oli tore näha, et keegi on neist ka, küll veidi teises võtmes ja sisuga, luuletusi moodustanud, kuid mis on siiski äratuntavad oma tunnusjoonte poolest.
3. Luuletuse idee on anda edasi Punamütsikese lugu uuendustega , seekord ta küll ei läinud maale vanaemale külla , kuid siiski on luuletuse algallikale/-mõttele hästi viidatud .
4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Kas ja miks te loeksite pigem luuletusi muinasjuttudest või klassikaliselt novellivormis?”
Tervislik toitumine
Siis kui emal käivad nood
tervisliku toidu hood
ja menüü on maltsa täis,
lapse käsi kehvalt käib.
Supp on nõgestest ja mage,
magusast on maja lage,
porgand , kapsas , peet ja salat
toorelt, külmalt, õhtuks päevaks,
kala ka veel - oh sa pagan,
küll need lapsed päevi näevad!
Spinat spargel ja need teised
maltsad, millel pole nime,
limpsi asemel tee leige,
kommi suhtes õnn on pime…
Väkk ja väkk!
No kuidas laps saaks
tervisliku toidu vastu?
Vanaema juurest siis sa
vahel lihtsalt läbi astu!
1. Luuletus pärineb Aidi Valliku raamatust “Tirsti ja tursti”.
2. Valisin selle luuletuse, sest kohe kui ma seda lugema hakkasin, tundsin ära enda perekonna ja lapsepõlve, tekkis sügavam side luuletusega.
3. Luuletuse sõnum on see, et kodus ei pruugi olla vanemate poolt valmistatud toit just sulle kõige meeldivam, kuid kui see juba tõsiselt ära tüütab, siis saab vanaema juurest ikka endale meeldivaid ja maitsvaid roogasid ning maiustusi.
4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Miks on meile oluline toituda tervislikult?”
Tants
Niit tantsib nõelaga,
haamer aga naelaga,
lahke tantsib õelaga,
saabas saapapaelaga,
päike päevailuga,
tuli kasehaluga,
pipar tantsib kiluga,
mina hambavaluga.
1. Luuletus pärineb Heljo Mändi raamatust “Tähekoorem”.
2. Valisin selle luuletuse, sest see on hästi lihtsalt, kuid samas lõbusalt edasi antud täiesti igapäevased tegevused või asjad, mis on omavahel seotud ja nii-öelda tantsivad siis koos.
3. Luuletuse idee on näidata tegevusi ja asju, mis käivad omavahel paaris või neid võib kohata üksteisega seoses.
4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Missugused asjad või tegevused võiksid ka veel üksteisega koos “tantsida”?”
Suur ja iseseisev ripub seinal
Kell ei tiksu, kell ei kuku,
ajaloom on pandud lukku.
Ajalind, va kellakägu,
samuti ei näita nägu.
Mis ta kukkund, mis ta kisand,
nüüd on vedru välja visand .
Nagu kullakarva kommid
kõrgel seinal rippu pommid.
Meenutades möödund aegu,
pendel püsib paigal praegu.
Korra päevas seiereid
siiski usaldada võib.
Suur ja iseseisev ripub seinal.
Kahju, mis sääl salata,
kahju, et ei ulata,
ei ulata, ei oska ka,
oo, ajaloom sind aidata.
Nagisevad põrandad:
“Kasvad, ehk siis parandad!”
1. Luuletus pärineb Ott Aderi raamatust “Millimallikas”.
2. Valisin selle luuletuse, sest mulle meeldib see, kuidas luuletuse autor, on suutnud täiesti tavalist seinakella suutnud iseloomustada ja sellele justkui elu anda.
3. Luuletuse sõnum on see, et kui sa oled laps, siis sa ei pruugi kõike suuta korda teha või parandada, see tuleb ajapikku.
4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Missuguseid sünonüüme oskad veel sõnale kell tuua või hoopis ise välja mõelda?”
Keskaeg
Keskajal oldi enamasti keskel,
sest keskel oli kergem ajal raskel-
esimesed eideti
ja tagumised taaditi,
keskel aga mõnusasti,
vatsad pungi laaditi.
Küllap oldaks keskel praegu
ega tehtaks kära,
kui vaid aeg ei oleks ammu
tulnud keskelt ära.
1. Luuletus pärineb Henno Käo raamatust “Ajamasin”.
2. Valisin selle luuletuse, sest seda oleks lastele hea õpetada seoses ajalooga ning erinevate ajastutega, mis maailmas on olnud, sellisel juhul siis keskaeg.
3. Luuletuse idee on anda edasi seda, et maailm on läbinud erinevaid ajastuid, ühel hetkel oldi ka keskajal, hetkel oleme sellest juba ajaga edasi liikunud.
4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Kui ammu võis olla keskaeg ja mis siis võis olla teisiti kui tänapäeval?”
Laiskus
Laiskus luusib mööda tuba,
ise sosistas:
“Ma luban
jätta mänguasjad maha
sinna, kuhu ise tahad !”
Kätlin naeris :
“Ei, mispärast?
Koristan kõik kohe ära.
Ja koos prahiga ma kallan
sinu prügišahtist alla.”
1. Luuletus pärineb Erika Esopi raamatust “Edev jänku”.
2. Valisin selle luuletuse, sest see on õpetliku sisuga ning see võiks olla lastele eeskujuks, kuidas käituda, kui laiskusepisik hakkab peale tulema .
3. Luuletuse sõnum on see, et ei tohiks lasta laiskusel enda üle võimust võtta, vaid see just eemale peletada.
4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Mida sina teed selleks, et mitte muutuda laisaks?”
Lauakombed
Koer sööb kähku, kõigest väest,
et ei võetaks konti käest.
Kass küll nilpsab keelega,
aga ka hea meelega.
Ahv sööb vahel varvastega,
hiinlane sööb varrastega,
eestlane sööb eestimaist,
põlgab pekist, tarbib taist.
Varblane, va värvuke
näeb küll välja närvuke,
kuid sööb suure huviga
ja ei jaga tuviga.
1. Luuletus pärineb Ilmar Trullilt.
2. Valisin selle luuletuse, sest see on lõbusa sisuga ja silmaringi avardav. Samuti võib see lastele tekitada huvi laiemalt erinevate loomade ja rahvaste kommete suhtes.
3. Luuletuse idee on see, et erinevatel loomadel ja inimestel on erinevad lauakombed.
4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Missuguseid lauakombeid te veel teate, mis on meie omadest mingil moel erinevad?”
Kala telekas
Mida mõtleb ilus kala,
ujudes akvaariumis?
Tal on aega,
toidupala,
kindel elamise viis,
ta ei räägi ega naera .
Klaasist seinad siin ja seal,
hai ei ründa,
nälg ei vaeva
kas ta sellest lugu peab?
Või on sellel kalal tunne,
nagu vangis oleks ta?
Sööb ja ujub,
vajub unne,
jälle ärkab, süüa saab…
Aga ei! Sest klaasi tagant
kala vaatab seebikat,
telekas tal ees
ja taga,
külje pealgi selge klaas.
Kala fännab seriaali
“Kodu ümber ookeani”.
1. Luuletus pärineb Aidi Valliku raamatust “Tirsti ja tursti”
2. Valisin selle luuletuse, sest see on lustaka sisuga ja kõnetas mind kui akvaariumikalade omanikku.
3. Luuletuse idee on tutvustada seda, mida meie lemmikloomad igapäevaselt meil kodus teha ja mõelda võivad, isegi kui me nendega rääkida ei saa ja seda neilt küsida, võime ju fantaseerida ja välja mõelda.
4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Millised funktsioonid või ülesanded on meie lemmik- ja koduloomadel?”
Viisakad
Sipelgas jäi elevandil ette,
kui see ruttas randa kalale .
Kogemata - kujutage ette! -
astus sipelgale jalale .
Ehmudes siis hüüdis vabandust
sipelgale siiralt elevant ,
kallistas ja andis mitu musi:
“Anna andeks - mul on tuju sant!”
Sipelgas ei oska viha kanda -
andestaski londiloomale:
“Kui ma edaspidi tulen randa,
tõmban oma jalad koomale!”
1. Luuletus pärineb Leelo Tungla raamatust “ Sabaga päike”.
2. Valisin selle luuletuse, sest see on õpetliku sisuga ja võiks olla lastele eeskujuks, kui neil peaks midagi sarnast juhtuma, et keegi teeb neile kogemata liiga .
3. Luuletuse sõnum on see, et kui keegi kogemata midagi sulle haiget teeb, ei peaks kohe vihastama või kättemaksu planeerima hakkama, vaid arvestama vabandusega ja andeks andma, sest õnnetusi ju ikka juhtub ja mõistma, et äkki oli selle äparduse indikaatoriks ka tema enda tegevus või käitumine.
4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Kas olukord oleks lõppenud teisiti, kui elevant poleks sipelgalt vabandust palunud ?”
Muna õpetab kana
“Ettevaatus on tarkuse ema!”
õpetas kana üht muna.
Aga see muna arvas ,
et tema ise on targem kui kana,
ja see muna õpetas kana:
“Ettevaatus on iganenud,
tasa ja targu on vananenud!”
Talle ei meeldinud vanasõnad
ja ta ei kuulanud kana sõna.
Veeres minema nagu saks,
kivi vastu siis põrutas: plaks !
Ja lõppes see muna looke nii,
et ei saadud munakookegi.
1. Luuletus pärineb Ira Lemberi raamatust “Prillmadu”.
2. Valisin selle luuletuse, sest sellel on nii õpetlik sisu kui ka sellega saab tutvustada õpilastele, mis on vanasõnad ja kõnekäänud ning mille poolest need eirnevad.
3. Luuletuse sõnum on see, et endast vanemaid ja targemaid tuleks kuulata, muidu võivad olla sellel halvad tagajärjed.
4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Missuguseid sarnase mõttega vanasõnu ja kõnekäände sa veel tead?”