Luulekogu Pailaul E. Niit Õde võtab sülle oma armsa nuku. Ema võtab sülle oma väikse Juku. Oh sa mu kerake, mu silmaterake, pai, pai! 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Kuna minu luulekogul pole kindlat teemat, see luuletus tundus väga armsana ning minu tädi alles sünnitas lapse ja minu vanem nõbu teeb sama moodi. 3) Sõnum: Tüdrukud mõnikord tahavad olla nagu nende emad. 4) Küsimus: "Miks lapsed mõnikord kordavad oma vanamate järgi?" Kalad E. Niit Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad? Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate? Kull-kull-kull-kull, kulla mees, meil pole jalgu tarvis vees. Ujuda meil vabam on, Kui uimed meil ja sabad on. 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Ma valisin, selle luuletuse, sest see oli üks nendest luuletustes mida ma lapsepõlves õppisin vabatahtlikult pähe ja see on õpetlik. 3) Sõnum: Lapsed õpivad asju ning saavad koguaeg teada midagi uut. 4) Küsimus: "Mill
Kirjandus II. „Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine“ Jüri Üdi. Luulekogu „Selges eesti keeles“ analüüs a. Kirjuta 7-lauseline sidus tutvustus autori, tema loomingu ja valitud teose alusel. Juhan Viiding (sündinud 1948), varjunimega Jüri Üdi on Eesti 20. sajandi teise poole üks kõige silmapaistvam luuletaja. Luuletama hakkas ta alates 1965. aastast. Viiding avaldas oma esimesed luulekogud Jüri Üdi nime all, mis on nimelt Viidingu alter ego, sest lugedes tema luuletusi Viidingu nime all, erinevad need oma tumeduse poolest. Seetõttu jaguneb Viidingu luule kahte perioodi – Üdi ja Viidingu ajaks. Viidingu luulel on palju sarnaseid omadusi tänapäeva moodsate luuletajatega. Näiteks
1) lühiloeng Kujutavas kunstis ei esine romantism ühtse suunana. On vaid meeleolu hingelaad, stiil. Avastatakse lihtrahvas, läheb moodi talupoegade kujutamine. Esineb Prantsusmaal ja Saksamaal põhiliselt 19. sajandi alguses.Viljeldakse romantilis- muinasjutulist maali. Prantsuse kunstnikud T. Gericault ja E. Delacroiks Saksa kunstnik K. D. Friedrich Maaliti palju portreid, iseloomulik oli kodu kultus. Prantsuse romantikute lemmikvärv oli punane. Eesti kunstniest oli romantilisi elemente Köleril. 2) Vaata Köleri maali "Tütarlaps allikal" ja leia sealt romantismile omaseid elemente. (Maal on eelnevalt skannitud arvutisse ja projitseeritakse ekraanile.) III Romantism muusikas 1) lühiloeng Muusikas selget vahet klassitsismi ja romantismi vahel ei ole. Üleminek on pehme ja orgaaniline. Kasutatakse erinevaid fantaasiaid. Tekkis vastuole klassikaliste vormielementide ja helilise väljenduse vahel.
Luulekogu „Kaitseala“ analüüs Kristiina Ehin sündis 18. juulil aastal 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004. aastal omandas ta magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Tänavu on Kristiina Ehin tuntud eesti luuletaja ja proosakirjanik. Kristiina Ehin sai aastal 2006 lausa kaks preemiat luulekogu „Kaitseala“ eest, Gustav Suitsu stipendiumi ja Kultuurikapitali luulepreemia. Selle alusel võib väita, et tegemist on Ehini enim tunnustatud teosega. Minu arvates teose pealkiri „Kaitseala“ seostub Ehini enda sisemise kaitsealaga ning väärtustega. Autori enda sõnul otsib „Kaitseala“ vastust
enneaegsest surma põhjustavast riskitegurist (kõrge vererõhk, vere kõrge kolesteroolitase, suur kehamassiindeks, puu- ja köögiviljade mittepiisav tarbimine, vähene füüsiline aktiivsus ning ülemäärane alkoholi tarbimine) seotud sellega, mida me sööme-joome ja kui palju me liigume (1: 9). Tänapäeval vajavad erilist tähelepanu sõnad ülekaalulisus ning rasvumine. Ülekaaluliste inimeste arv kasvab hirmuärataval kiirusel terves Euroopas ning ka Eesti ei ole siin erand. Erilist muret tekitab rasvunud laste arvu suurenemine. Sellised elustiilitegurid nagu toitumisharjumused ja füüsiline aktiivsus kujunevad tihti välja lapsepõlves. Seni läbiviidud uuringud tõestavad, et ülekaalulisest lapsest kujuneb suure tõenäosusega sama eluviisi jälgiv nooruk ning seejärel ka samasugune täiskasvanu. Seetõttu on tähtis alustada tervisliku eluviisiga varakult (1: 9).
Kõik kommentaarid