elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet. Uurimustöö sisaldab ka ajaloolist lühiülevaadet eesti hariduse ajaloost, hõlmates veidi ka I Vabariigi aegset kooliajalugu. Isikute kommentaarid on pärit Enno Tammeri koostatud 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatust "Nõukogude kool ja õpilane". Samuti on luubi alla võetud ajaloo, eesti keele ja matemaatika õpikud läbi aegade, sest oluline sõnum kehtivate poliitiliste suunitluste kohta leidub ka seal. Uurimustöö koostamisel kasutasin ka küsitluslehti, millised esitasin 25-30 12- 23 aastasele isikule. Küsitluslehtede kaudu sain andmeid eri vanuserühmadelt ehk valimis olid põlvkonnad vanuses 17- 20 aastat (), 37- 44 aastat () ja 51-67 aastat ().
Riigigümnaasiumi tulek aitaks tuulutada Haapsalus nii tööturgu kui ka õpetajaid polnud veel teada, kes riigigümnaasiumi tööle kandideerivad. (Ilves 2010b) 2011. aasta märtsis kinnitas Haapsalu volikogu koolivõrgu ümberkorralduse kahe aasta kava - selle kohaselt alustab Wiedemannis riigigümnaasium 1. septembril 2013. Juba aprillis algas nimekonkurss ja mais direktori konkurss. Reformikavas tutvustati ka ideed luua Kuuse tänavale üks kool, aga see mõte ei meeldinud kõigile. 2012. aasta juulis allkirjastas haridusminister 3 Aaviksoo ühisgümnaasiumi moodustamise käskkirja (Lääne elu. Aaviksoo...), mille järel alustati Wiedemanni koolimajas remonti. Gümnasistide jaoks tähendas see aastakese veetmist Haapsalu Gümnaasiumis suures ruumikitsikuses (Ilves 2011a). Kolimisega kaasnes ka suur kevadpuhastus: hinnati vallasvara mis läheb põhikoolile, mis riigikoolile
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Tummel kaunistuste ja Jaak avasõnade eest. Juhtus nii, et peonädala esmaspäeval tegi Briljant kosmograafias töö. Poistel oli töötegemine kindla skeemi järgi: klass oli jagatud aladeks, igal alal oma tarkpea, kelle käest vastuseid ja lahenduskäike küsiti. Nii said kõik läbi, väga harvadel juhtudel sai keegi kahe. Lisaks oli Rummol tähtis ülesanne: tema pidi kõik lahendused ja vastused eraldi paberile kirjutama, et pärast Bürgeri (tüdrukute kool Wikmani ligidal, kus oli palju Wikmani poiste pruute...) plikadele anda, sest Briljant tegi neile täpselt samad tööd. Sellel esmaspäeval langes liisk Riksi kasuks – ta pidi paberi viima Virvele, kes Bürgeri omade poolt sel päeval ootas. Jaak oli armukade. Riks kooli tagasi aga ei ilmunud. Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et
10. Ülevaade klassi ainekava koostamisest lihtsustatud õppes. Kirja tuleb panna aeg, millal midagi tehakse, eeldatavad oskused, mida peaks oskama, Arendatavad oskused, eeldatavad õpitulemused (kuhu ta peab jõudma), kasutatud kirjandus (et oleks kergem neid asju leida). Sügisel esimene nädal on tutvumise aeg. Igas klassis. Kui tuleb uus laps, siis alati vanema käest küsida infot lapse tervisliku seisukorra, iseärasuste kohta. (Kas on mingi haigus, mida kool peaks teadma?) Küsimise korral lahti seletada, miks sul seda vaja teada on. Oluline on välja selgitada ka lapse vanus. Küsida, kui kaua laps koolis on käinud, millistes koolides on laps õppinud (väikses-suures klassis, väikses-suures koolis jms) . Ära kutsu uut last esimesena tahvli juurde. LÕ-s on olemas dokument ,,lapse arengu lugu". Seal on lapse lühiiseloomustus. See on vajalik ära teha esimese veerandi jooksul. Kui lapsele on tehtud IAK, siis see peab ka ainekavas
loomingulisi õpilasi. Kuid õpilaste loomingulisuse väärtustamine ja arendamine on oluline nii kasvatuslikust kui ka rahvuse inimkvaliteedi kindlustamise seisukohast. Loomingulisus võib õpilastel avalduda ühes või teises ainevaldkonnas, kuid mitte kõigis nagu täiskasvanutelgi. Sellele lisandub veel sageli üleolev hoiak huvi mittepakkuva aine suhtes, kuigi tuleb loomingulisust mittepakkuv aine väga loomingulistel õpilastel ära õppida. Kool peaks küll väärtustama ja arendama loomevõimeid, kuid samas ka aru saama, et kogu õppimist ei saa taandada vaid õpilase loomingulisuse ja originaalsuse imetlemisele. Loomingulise arendamine seisneb eelkõige õpilastele võimaluste loomises nende loomepotensiaali avaldumiseks õppimisega, mis ajendub sisemisest huvist. Õpetaja peab tegema kõik, et õpilaste loomevõimed saaksid areneda. Ka väheloominguline õpetaja peaks oskama hinnata loomingulisust kui suurt väärtust (!
üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus Pere Joonis 1. Andekuse nn Renzulli-Mönksi mudel. Tavaliselt kasutatakse mõisteid “andekus” ja “talent” sünonüümidena, kuid näiteks Kanada psühholoog Françoys Gagné (2004) on oma mudelis
11 1. Probleemid seoses koolist väljalangevuse ulatuse kindlaksmääramisega. Raske kindlaks määrata. Koolikohustuse eas ja lahkunud; või kooli nimekirjas olevad ja lahkunud. Kooliiga on erinev erinevater Euroopa riikides, seega raske võrrelda. 2. Faktorid, mis mõjutavad koolist väljalangevust - Pere, (kasvatus, kuidas on karistatud jms) - Kool, - Indiviidiga seotud faktorid. Indiviidi suhted õpetajaga. Need, kes välja langenud ja neilt küsitud, millistel tingimustel tuleks tagasi siis kui oleks kasvõi üks õpetaja, kellega oleksid head suhted ning õpetajate ja direktsiooni hoiakud minu suhtes positiivsed. Hoiakud seetõttu kooli suhtes negatiivsed. Õpetajate negatiivne suhtumine tuleb korraldada ümber positiivseks. Sisemise õpimotivatsiooni kujundamine. Ajakiri Haridus 11/12 Kõiv, 2007
Kõik kommentaarid