100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hannaliisv
Õppematerjali autor
Tänavaküsitlus Korraldasin uuringut Paide Ühisgümnaasiumis. Minu küsimuseks õpilastele oli: Mida te arvate koduste tööde hulgast? Kas see on piisav? Mida tuleks muuta? Valisin sellise küsimuse, sest uskusin, et just selle teema koha pealt sooviksid noored sõna võtta. Keskendusin enamasti vanuserühmadele 7-9 kl ja 10-12 kl, kuigi üks vastaja käib ka teises klassis. Seitsmenda klassi õpilane Tanel Iko arvab, et õppida võiks muidugi vähem olla, kuid usub, et kui ta õppetööle keskenduks, ei oleks selles midagi üle jõu käivat. Samal ajal kommenteeris kõrvalt kaheksanda klassi õpilane Frank Gennert: "Jõua veel aasta edasi, Iko, siis vaatame, kas sa veel samat juttu räägid." Küsisingi kohe Frankilt, et kas tema arvates jääb siis kodus liiga palju õppida ning ta vastas: "See on õudne, me käime koolis , õpime umbes kuus tundi, puhkame pool tundi
õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga jahmatavad. Õpilastel puudub huvi ja motivatsioon õppimise suhtes. Kuidas siis tekitada õpilastel jälle huvi kooli vastu? Kuna õpilaste õppetase ei vasta klassi omaga, eriti kajastub see matemaatikas alustatakse sealt kuhu õppetase on pidurdama jäänud ehk kuuendast klassist. Paljud õpilased on tunnistatud, et alates kuuendast klassist ei ole tehtud kooli töid aga ka seda, et kui koolis käimine ei oleks kohustuslik ei käiks nad seal üldse. Klass hoiab kokku kuid halvas mõttes, kui üks ei võtta tunnis osa siis mõtlevad seda ka teised mitte teha. Kuna klass on kokku pandud erinevatest koolidest väljaheidetud lastest siis on ka lastel tekkinud arusaam, et nendega ei taheta tegeleta ja neid solgutatakse ühest kohast teise. Mõnedele lastele on kleebitud eelmiste õpetajate poolt sildid mis on tekkinud
.................................................................................................................... 22 Lisa 1 Küsitlus................................................................................................................... 23 2 SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte
pruugi pingeseisus toime tulla. Idee uurida koolistressi avaldumist, põhjuseid ja toimetulekut tuli eelkõige sellepärast, et enamik õpilastest puutuvad kokku koolistressiga ning see teema on maailmas muutunud üsna suureks probleemiks. Uurimistöö eesmärgiks on saada teadmisi gümnaasiumiõpilaste koolistressi põhjuste, toimetuleku ning koolistressi avaldumise valdkonnas. Samuti on eesmärk välja selgitada, kui sageli kogevad gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui palju teavad nad stressi olemusest ja sellega toimetuleku viisidest. Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks on see, et koolistressi küüsis vaevlevleb vähemalt 50% gümnaasiumiõpilastest. Uurimistöö teoreetiline osa annab ülevaate stressist üldiselt koolistressist sealhulgas selle avaldumisest, põhjustest ning sellega toimetulekust. Teoreetilise materjali põhjal on koostatud küsimustik, millele vastasid Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilased.
Tuleviku kool Tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas on meist kindlasti paljud mõelnud tulevikule ja sellega seonduvale. Praegusel tehnikaajastul areneb kõik, eesotsas tehnikaga, ulmelise kiirusega. Peaaegu kõik inimesed oskavad kasutada arvutit, nutitelefone ja muid tehnikavidinaid, millest 10-15 aastat tagasi veel keegi midagi ei teadnud. Koolinoored oskavad tehnikasaavutusi suurepäraselt enda heaks ära kasutada - palju töid ja esseesid tehakse ära arvutitega, esitatakse plagiaate. Nutitelefone kasutatakse spikerdamiseks, vahest ka kontrolltööde tegemisel kõik on ju internetis olemas! Minu vanemad ei osanud sellisest koolielust unistadagi, minu jaoks on see täiesti tavaline, kuid milline võiks välja näha kool, kus hakkavad õppima minu lapsed? Hetkel, aastal 2012 on äärmiselt oluline, et koolilapsed jõuaksid kooli õigeks ajaks.
· õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidevust (prof. areng) · puuduvad süsteemsed seosed õpetaja (esma) koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Hollandi näide) · puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolides toimuva uurimus- ja arendustöö vahel kutseaasta- noorele õpetajale koolis esimeseks aastaks mentor, tugisüsteem. Lõpeb õpetaja eneseanalüüsiga ning saadakse õpetaja kutsetunnistus. Õpetaja roll erinevatel ajaetappidel · 50- 60ndad õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui "maa sool", oluline oli kutsumus õpetajatööks · 70ndad arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja
TUNNIKONSPEKT OLGA PRIVALOVA, SKVVM-1 AINE: Vene keel võõrkeelena KLASS: 9 klass, eestikeelne kool TUNNI TEEMA: Riided EESMÄRGID: 1. : - : (, , ) «»; , , ; - : , , 2. : , , , ; , , , , . 3. : , ; 1. Õppeesmärgid: - keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad", nimisõnade ja omadussõnade sugu (korraldamine), nende seostuvus, äraõpitud leksika kordamine
Milline oleks ideaalkool? Me tihti mõtleme, et milline võiks olla kool tulevikus. Paljud vastaksid kindlasti, et kogu töö peaks olema elektrooniliselt arvuti ees, kodused ülesanded ette antud ja kõik. Või siis, et lühemad tunnid,hubasem ja parem kool ning koduseid ülesandeid üldse pole. Just nii kõlabki ideaalkool. See ei peaks olema kindlasti selline, nagu on praegune kool, kus õpilased kuulavad ja õpivad ning õpetajad räägivad ja õpetavad. Miks ei võiks see olla koht, kus me saame nii hariduse, kui ka koht, kus me saame veeta oma suurema osa lapsepõlvest, tundes seal rõõmu, mitte piina ja tohutut pinget. Kool ei tohiks olla nagu vangla, kus õpilased peavad istuma 45 minutit järjest. Ideaalkoolis oleks tunnid lühemad ja mängulisemad, sest on ju teada, et asjade praktiseerimine ja läbimängimine aitab neid paremini meelde jätta.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid