Kallid
esimese klassi õpilased!
Taas on suur suvi käest lipsamas ning algamas paljutõotav sügis. Koolimajad on avanud oma uksed nii vanadele tuttavatele nägudele
kui ka alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele.
Esimesel koolipäeval on raske öelda, kes rohkem elevil on –
lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. 1. september on
teadmistepäev ning tähtis päev paljudele inimestele nagu õpilased,
õpetajad, professorid, üliõpilased, lapsevanemad ning üleüldse
nendele, kes töötavad kõikvõimalikes õppeasutustes. Selle päeva
peategelased on siiski õpilased ning eriti esimesse klassi astujad.
See on päev, kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli „õpilane“ ja hakates endasse vaikselt tarkust sisendama.
Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni
lõpuks oligi viimase augustipäeva õhtu ning hommikuse aktuse puhuks said kõik riided mitu korda üle kontrollitud.
Õpilased, kes pole just minemas 1.klassi, teavad seda tuttavat tunnet . Neile, kes esmakordselt astuvad üle koolimaja läve, on aga
kõik uus ja tundmatu. Seepärast ongi see päev neile kõige
erutavam ja meeldejäävam. See on pidupäev ka neile, kes ei istu
küll esimest korda koolipinki, aga teevad oma järjekordse sammu pikal , kuid huvitaval ja avastusterohkel kooliteel…
Ja nüüd oletegi kõik siin! On rõõm näha nii palju uustulnukaid,
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ndrez
Õppematerjali autor
KÕNE Kallid esimese klassi õpilased! Taas on suur suvi käest lipsamas ning algamas paljutõotav sügis. Koolimajad on avanud oma uksed nii vanadele tuttavatele nägudele kui ka alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele. Esimesel koolipäeval on raske öelda, kes rohkem elevil on – lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. 1. september on teadmistepäev ning tähtis päev õpilastele, õpetajatele, professoritele, üliõpilastele, lapsevanematele ning üleüldse nendele, kes töötavad kõikvõimalikes õppeasutustes. Selle päeva peategelased on siiski õpilased ning eriti esimesse klassi astujad. See on päev, kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli „õpilane" ja hakates endasse vaikselt tarkust sisendama. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi viimase augustipäeva õhtu ning hommikuse aktuse puhuks said kõik riided mitu korda üle k
alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele. Usutavasti pole esimesel koolipäeval kindel, kes rohkem elevil on lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. Päev kui laps teeb oma esimesed sammud iseseisvuse poole, saades endale väärika tiitli ,,õpilane" ja kaotades tasapisi märkmetest kirjavigu. Iga ranitsasse laekunud koolitarbega lähenes kool tasa, vargsi kuni lõpuks oligi teise Septembri õhtu, ja hommikune aktuseaeg ,sai riideid valmis seades, mitu korda üle kontrollitud. Nüüd oletegi kõik siin! On rõõm näha nii palju uustulnukaid, rõõm tervitada tänavu aasta, nelja esimest klassi, kõiki vanemaid, klassijuhatajaid ja abituriente. Esimene klass, te olete kõik ümbritsetud klassiõdede ja vendadega, selle sõna tähendus süveneb ajaga. Ajaga muutuvad teie klassid omamoodi perekonnaks, leiate endi seast südamesõpru ja häid tuttavaid
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
pikale pingile, sealt krapsti suurele lauale ja hakand ütlema: ,,Mehed-vennad, naised-õed, kus on siis õigus, kui mina tahan ja kui teie tahate, et meid paari pandaks, nagu peig ja mõrsja. Sest mina olen teie peig Issanda ees ja teie olete minu hinge mõrsja nüüd ja igavesti, nagu on seda seletand oma sõnas Õnnistegija ja meie eest surnud ristisambas. Sellepärast siis, oh kallid hinged Issandas ja armsad eesti vennad ning õed, lähme ära sest roojasest paigast üles pühakotta, et me võiks jumala pale ees üheks saada, sest mis Issand on ühte pand, seda ei lahuta inimene mitte igavesest ajast igavesti." Läinuvadki teised siis kõrtsist kiriku poole, vana Maurus ise eesotsas, kogudus sabas. Aga eks saksad saand õigel ajal haisu ninasse, toonuvad politsei kiriku ukse ette vahti pidama, et vana Maurus ei pääseks ühes kogudusega sisse ei öösel ega päeval
harjumust, 12 eksles, kui nii võib öelda, kahvatu naeratus huulil. Sel korral polnud enam mingit kahtlust: d'Artagnani solvati tõepoolest. Selles täiesti veendunud, vajutas ta bareti sügavamale pähe ja püüdes matkida kõrki ilmet, mida oli mõnikord näinud Gascogne'is reisil viibivatel suurnikel, astus ta lähemale, üks käsi mõõgapidemel ja teine puusas. Õnnetuseks, mida kaugemale ta sammus, seda enam pimestas teda viha, ja väärika ning kõrgi kõne asemel, milles ta tahtis esitada väljakutset, tuli tal keelele ainult viisakusetu, vihasest käeliigutusest saadetud jämedus. «Hei, härra!» hüüdis d'Artagnan. «Teie seal, kes te luugi taha poete! Jah, teie! Ehk kõnelete ka mulle pisut, mille üle te naerate -- siis naerame koos.» Aadlik tõstis aeglaselt silmad hobuselt ratsanikule, otsekui oleks ta aega vajanud taipamiseks, et nii kummaline etteheide oli määratud temale. Kuna tal ei olnud enam
Mis on kasvatus ja mis on haridus? Meie tänapäevases keelepruugis on kasvatuse ja hariduse selgepiiriline erisus kadunud, sest ingliskeelne education tähendab nii ühte kui ka teist. Seepärast pole midagi imestada, kui on kuulda arutlusi a la "koertekooli on vaja selleks, et koer oleks haritud". Loomulikult mõeldakse, et koeri tuleb dresseerida, et nad kuuletuksid korraldustele, kuid see ei ole koerte haritus! Haridust ja kasvatust ei saa ühte patta panna. Tuletame meelde eesti vanasõna: haridus ei riku matsi. Ka meie päevil võime kohata mitte ainult haritud matse ja kaabakaid, vaid ka vähese kooliharidusega dzentelmene. Mõistust haritakse ja iseloomu kasvatatakse. Kui jätame mõistuse harimise kõrval unarusse iseloomu vormimise, on tulemuseks viltukasvanud inimene. Klassikaline pedagoogika (näiteks Peeter Põld) peab kõlbelise, inimliku inimese kasvatamist kooli peaülesandeks. Sarnast arusaamist võime lugeda juba antiigi kuldajastust pärit tekstidest
Nii peavad head väikesed poisid ja tüdrukud ikka istuma. Näen, et üks väike tüdruk vaatab aknast välja; kardan, ta arvab vist, et ma olen seal kusagil väljas, võib-olla puu otsas ja pean linnukestele kõnet. (Heakskiitev naerukihin.) Tahaksin teile öelda, kui hea meel on mul näha nii palju rõõmsaid puhtaid näokesi sellises köhas nagu siin, kuhu olete kogunenud õppima, kuidas õiglased ja head olla.» Ja nii edasi ja nii edasi. Pole mõtet kogu kõnet kirja panna. See oli selline kõne, mis ei muutu ja on seega tuttav meile kõigile. Viimast kolmandikku kõnest segasid taasalanud võitlused ja muud meelelahutused teatud pahade poiste hulgas, samuti nihelemine ja sosistamine, mis levisid'-"üle terve ruumi, uhtudes isegi niisuguste eraldatud ja kindlate kaljude aluseid, nagu Sid ja Mary. Kuid siis lakkas äkki mister Waltersi hääle vaibumisega igasugune müra, ja kõne lõpp võeti vastu-vaikse tänupuhanguga.
Golkonda * kuninganna, Trapesundi * printsessi, tatarlaste Suure Khaani tütre jne., olid nad, s. o. Põllutöö ja Vaimulik Seisus, Aadel ja Kaubandus, Justiitspaleesse kokku tulnud, et siin marmorlaual välja puhata, pakkudes auväärt kuulajaile nüüd nii palju sententse ja maksiime, sofisme, definitsioone ja loogika figuure, kui palju neid kunstide fakulteedis iganes võidi eksamitegijaile Prantsuse keeles tähistab delfiini ja dofääni sama sõna dauphin. 25 esitada', kui need litsentsiaadi kübaraid tahtsid pähe saada. Tõesti, see kõik oli väga tore. Kuid rahva hulgas, keda neli allegoorilist kuju oma metafooride voogudega üle ujutasid, polnud ühtki nii tähelepanelikku kõrva, ühtki nii värisevat südant, ühtki nii valju silma, ühtki nii õieli kaela, kui "seda oli autori silm, kõrv, kael ja süda, selle vahva Pierre Gringoire'i
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid