Puhkus Põhipuhkus Põhipuhkused: tavaline töötaja 28 kalendripäeva aastas TLS § 55 ; alaealine töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 56; töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saav töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 57; haridus- ja teadustöötaja kuni 56 kalendripäeva aastas TLS § 58. Põhipuhkus (2) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, mille hulka arvestatakse ka: ajutise töövõimetuse aeg; puhkuse, v.a lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg; aeg, mil töötajal oli seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid); muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkus (3) Puhkus tuleb ära puhata kalendriaasta jooksul ning põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkuse nõ...
Õppepuhkus ja selle võimaldamine. Koostas: Martin Aulik Õppepuhkus on reguleeritud nii töölepingu seaduses kui täiskasvanute koolituse seaduses. Õppepuhkuse eesmärgiks on anda töötajale vaba aega õppimiseks. Koolitustel osalemiseks on töötajal õigus saada kalendriaasta jooksul õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva. Kui kasutad õppepuhkust kõrghariduse omandamiseks, siisTaseme- ja tööalase koolituse eest tuleb tööandjal maksta töötajale 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevatasu. Ülejäänud 10
Alustatud Olek Lõpetatud Aega kulus Hinne 8.00, maksimaalne 10.00 (80%) Küsimus Rahvusvahelise praktika kohaselt on alampalga osakaal kvalifitseeritud töötajate töötasust 1 Õige Valige üks: Hindepunkte 30% - 37% 2.00/2.00 40 - 50% 50 - 57% õiget vaastust ei ole Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 40 - 50% Küsimus Eestis on mitmed valdkonnad seotud alampalgaga. Vali õige vastus 2 Vale Valige üks või mitu: Hindepunkte õppepuhkus 0.00/2.00 töötu abiraha lasteaedade kohatasu riigi poolt makstav töötuskindlustus (vanaduspensonärid, vanemapuhkuse aeg) kõik vastused on õiged Teie ...
Kristel Keskküla MT1-10 Õppepuhkus Õppepuhkus on töölepingu või teenistussuhte peatumine töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutel koolituses osalemiseks. Õppepuhkuse eesmärgiks on anda töötajale vaba aega õppimiseks ja koolitustel osalemiseks. Õppepuhkust on võimalik saada koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 päeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeval säilitatakse töötajale keskmine töötasu ja ülejäänud 10 kalendripäeva on tasustamata puhkus. Õppe
täpsustamata, mida teatis sisaldama peab. Tuleb asuda seisukohale, et see sõltub sellest, mida teatisega tõendama peab. Nt konkreetsel õppesessioonil osalemiseks saab kool väljastada teatise sellise sessiooni toimumise kohta. Iseseisva töö tegemise soovi korral õppepuhkuse võtmisel saab kool tõendada ainult asjaolu, et töötaja selles koolis õpib, ning viimane otsustab ise, millal täpselt soovib ta õppepuhkust kasutada. Ainus võimalus keelduda Õppepuhkus on töötaja õigus, mitte kohustus. Tööandja ei saa kohustada töötajat võtma õppepuhkust neil päevil, mil too õppepuhkust ei vaja. Ainus võimalus tööandjal keelduda töötajat lubamast õppepuhkusele on kui üle 10% töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel. Täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lõike 2 kohaselt antakse õppepuhkust kalendripäevades. Seega ei ole õppepuhkuse päevad seotud töötaja tööpäevadega,
Äriühingu nimi: [tööandja nimi] PUHKUSEAVALDUS 1. Töötaja nimi: ________________ 2. Soovitav puhkuseliik: ________________ Põhipuhkus/ Lisapuhkus/ Õppepuhkus/ Rasedus ja sünnituspuhkus/ Isapuhkus/ Lapsehoolduspuhkus / Lapsepuhkus / Tasustamata puhkus 3. Soovitav puhkuse aeg: Algus (kuupäev): _________ Lõpp (kuupäev): _________ Allkiri: _________ Kuupäev: _________ NÕUS: TÖÖTAJA VAHETU JUHT: Allkiri: _________ Kuupäev: _________ NÕUS: JUHATUSE LIIGE: Allkiri: ___________ Kuupäev: ___________
Puhkeaja õiguslik korraldus Kodutöö õppeaines MS.0119 Õigusõpetus Töö- ja puhkeaeg Kui pole kokkulepitud teisiti, siis: •8 tundi päevas (max 13 tundi) •40 tundi nädalas (max 52 tundi) Öötöö: •22:00 kuni 06:00 Puhkus Kui pole kokkulepitud teisiti, siis: •28 kalendripäeva aastas •Puhkuse katkestamine: nii töötaja kui ka tööandja õigus •Puhkusetasu: makstakse enne puhkust (kui pole kokkulepitud teisti) Õppepuhkus Koolitustel osalemiseks: •20 kalendripäeva keskmise tasuga •10 kalendripäeva tasustamata Koolituse lõpetamiseks: •15 kaledripäeva min. tasuga Lapsevanemad ja rasedad • Rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva • Isapuhkus 10 tööpäeva • Lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva • Lapsehoolduspuhkus, kuni lapse 3. eluaastani • Lapsepuhkus 3-6 tööpäeva Lapsevanemad ja rasedad • Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks • Lisavaheajad lapse toitmiseks 30min iga 3 tunni järel • Õigus nõuda põ...
ülemmäär 32 eurot päevas. Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse tasuta toitlustamine. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui lähetusest jääb sama kuupäeva sisse vähemalt 3 tundi. Näiteks: välisriiki suunduv sõiduk väljub mineku päeval hiljemalt kell 21.00 või jõuab saabumise päeval tagasi pärast kella 3.00. Õppepuhkus Õppepuhkusega seotud regulatsiooni käsitleb Täiskasvanute Koolituse Seadus. Seaduse alusel võimaldatakse töötajale ja avalikule teenistujale koolituses osalemiseks õppepuhkust. Koolitusteks saab võtta õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas. Õppepuhkus on ette nähtud juhtudeks, mil töötaja ise avaldab soovi mõnel koolitusel osaleda. Koolitusel osalemise ajal makstakse töötajale tema keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest.
Types of holiday: Career in Tourism Trends in tourism Alandatud hind-Discount price Alaline,püsiv-permanent Ajavahe-jet lag Ekstreemturism-Hardship holiday Autasu-Reward Edasi-tagasi pilet-Return ticket Eripakkumine(soodushinnag)-Special rate Avatud inimene-Outgoing personality Jõukas-Affluent Eripakkumine-Special offer Hariduskäik-Educational history Jõukus-Prosperity Hobi-või huvialaturism-Special interest holiday Honorar-Fee Kaasmaalane-Compatriot Järsku alandatud-rock-bottom price Juhi töökoht-Management job Kasum,tulu-Revenue Kallis-expensive Kaaskiri-Covering letter Koopia-...
Lapsehoolduspuhkus kuni lapse 3 a. ravikindlustusseaduse tähenduses; c) ta esindab seaduses või Lapsepuhkus 3 või 6 tööpäeva. Tasustamata lapsepuhkus kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; d) ta osaleb kuni 10 tööpäeva kalendriaastas. streigis; e) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; f) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus Õppepuhkus. Kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul või seaduses ettenähtud põhjus. mistahes õppetööalaseks tegevuseks. Säilitatakse keskmine töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolituse lõpetamiseks Tööandja kohustused: a) kindlustama töötaja kokkulepitud täiendavalt 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötasu
Töö- ja puhkeaja seadus Tööaeg on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööaja võib jagada kahte alaliiki: Üldine tööaeg- riiklik norm ei või ületada 40 tundi nädalas Lühendatud tööaeg- ei või ületada: 1) 1314-aastastel töötajatel 20 tundi nädalas; 2) 1516-aastastel töötajatel 25 tundi nädalas; 3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas. (2) Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas. (3) Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogikaspetsialistidel on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas Tööajanorm -on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). Rii...
vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele. § 63. Lapsepuhkus (1) Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel: 1) kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; 2) kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. § 67. Õppepuhkus (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. (2) Töötajal on õigus saada kasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. § 68. Põhipuhkuse andmine (1) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. (2) Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud
1. Töötan täiskohaga. Astusin TTÜ magistriõppesse (päevane õppevorm, täiskoormusega. Kas mul on õigust õppepuhkusele? Kui jah, kas õppepuhkuse ajaks säilitatakse mulle töötasu? Töötamise ja õppimise valdkonnad kattuvad (IT). Kui pikale õppepuhkusele? On õigus õppepuhkusele. (§ 67. Õppepuhkus (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.) Tääsikasvanute koolituse seaduse § 8. kohaselt (2) Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. (3) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. 2
IGANÄDALANE PUHKEAEG- vähemalt 48 järjestikust tundi TÖÖTAMINE ENNE RIIGIPÜHI Uusaastale Eesti Vabariigi aastapäevale Võidupühale Jõululaupäevale Eelnevalt tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra VAHETULT eelnevat tööpäeva!!!! PUHKUSED Tööpuhkus e. Põhipuhkus Vanemapuhkus Palgata puhkus Kollektiivpuhkus Õppepuhkus PUHKUSE ANDMISE JA KASUTAMISE PÕHIMÕTTED 1. Puhkust antakse kalendriaasta eest 2. Puhkust antakse kalendripäevades 3. Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik 4. Puhkust antakse üldjuhul katkestamatult 5. Puhkuse kasutamise aja määrab tööandja 6. Puhkus on tasuline ESIMENE PUHKUS PUHKUSE ANDMINE ESIMESEL TÖÖAASTAL: Puhkust on õigus nõuda siis, kui on töötatud vähemalt 6 kuud
Põhipuhkuse mõiste ja selle võimaldamise kord Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda. Töölepinguseadus näeb ette, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Töötajal on seega õigus väljatöötatud puhkusele. Kokkuleppeliselt või tööandja ühepoolse otsusega võib puhkust anda ka ette. Tööle asumise teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva. Põhipuhkuse andmise aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse aja hulka ei lähe, st. nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arvesse (nt põhi...
• Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5- kordset töötasu. • § 45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine • § 59. Rasedus- ja sünnituspuhkus • § 60. Isapuhkus • § 62. Lapsehoolduspuhkus • § 63. Lapsepuhkus • § 64. Tasustamata lapsepuhkus • Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. • § 67. Õppepuhkus • § 71. Kasutamata puhkuse hüvitamine • Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Akadeemiline puhkus TTK-s • Akadeemiline puhkus on üliõpilase/õpilase omal soovil õppetööst vabastamine üheks või mitmeks semestriks. • Üliõpilane/õpilane võib akadeemilisel puhkusel viibida: • omal soovil kuni kaks semestrit; • tervislikel põhjustel kuni neli semestrit;
Võimalused (O) Ohud (T) 1 Õppelaen Seadusandluse ebastabiilsus. Õppetoetused Maakohtades vähem võimalusi Stipendiumid välismaal õppimiseks. õppimiseks Koolitus ettevõttele kulukas. Õppepuhkus Eesti rahvaarvu vähenemine V Finantseeritakse riigieelarveliselt loomuliku iibe näol ja väljaränne. kutseõpet. Individuaalse vaesusriski tõus Ä Avalikkus hindab elukestvat õpet elanikkonna seas L positiivselt. Viimastel aastatel katkestab põhikooli
Perekonnaelu reguleerivad õigusaktid. 26. Isapuhkus- kui oled isa või saad isaks ja töötad, on sul lapse sünni korral õigus saada 10 tööpäeva isapuhkust. Soovi korral võid osa puhkusest välja võtta enne lapse sündi ja osa pärast lapse sündi.Isapuhkuse kasutamine ei sõltu sellest, kas lapse ema kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust või mitte.Samuti pole tähtsust, kas lapse isa on lapse emaga abielus või mitte.Puhkuse saamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus oma tööandjale. Isapuhkuse kasutamisel enne lapse sündi tuleb tööandjale esitada lapse eeldatav sünnitähtaeg ning lapse ema nimi ja isikukood. Isapuhkuse kasutamisel pärast lapse sündi tuleb tööandajale esitada lapse nimi ja isikukood. Isapuhkuse tasu maksab teile tööandja, kes arvutab väljamakstava isapuhkuse tasu teie viimase kuue kuu keskmise töötasu alusel. Kui isa töötab mitme tööandja juures, saab ta võtta isapuhkus...
jooksul. 240 Täiskasvanu koolitusseadususes on defineeritud eri liigid tasemekoolitus, tööalane koolitus ja vabahariduslik koolitus. Asutuse juhi jaoks on olulisim tööalane koolitus. See võimaldab ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses, samuti ameti- või erialaste teadmiste ning oskuste omandamist ja täiendamist. § 8 on punktid, mis puudutavad puhkust: Töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutele antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust. Õppepuhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist seadusega ettenähtud korras. Puhkuse kestuse arvutamine toimub puhkuseseaduse sätetega. Tasemekoolituses osalemiseks on õppepuhkust õigust saada vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul. Õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale säilitab tööandja keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise Eriala Koolitusdokumendid ettevõttes X Juhendaja: Taimi Elenurm Tallinn 2009 Koolitusdokumendid 2 Ettevõtte X koolitusdokumendid: · Strateegia · Koolituse korraldamise eeskiri · Töötaja koolituse registreerimise kaart · Koolitusplaan · Koolituse eelarve · Koolitustaotlus · Koolitusleping · Koolituse hindamise leht · Koolituse jaotmaterjalid (saadaval ettevõtte intranetis) Koolitusdokumendid 3 Koolitusstrateegia 1. Käsitlusala Dokument käsitleb Ettevõtte X-is läbi viidavat personali koolitust. 2. Viited · Koolituse eeskiri · Koolitusplaan · Koolituse eelarve · ...
1. KUIDAS TOIMUB KESKMISE TASU ARVESTAMINE AASTAL 2012? 1.1 Kellele laieneb keskmise tasu arvutamist reguleeriv määrus Lihtsustub tasu arvutamine töötajale, kes on töötanud tööandja juures vähe aega ja kelle palgapäev ei ole veel saabunud. 1.2 Millal tekib keskmise töötasu arvutamise vajadus Keskmist töötasu on vaja arvutada ja maksta näiteks koolituse ajal; olukorras, kus tööandjal ei ole töötajale tööd anda; olukorras, kus töötaja ei saa teha tööd oma isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel; puudega lapse lapsepuhkuse ajal; puhkuse ajal; töötaja tööle asumisest keeldumisel või omavoliliselt töölt lahkumisel; koondamishüviste maksmisel; tööandjapoolse olulise lepingurikkumise korral või töösuhte õigusvastasel ülesütlemisel. Keskmise töötasu arvutamise vajadus võib tulla ka teistest õigusaktidest. Näiteks tööandja maksab töötajale hüvitist...
eest tasutakse 4,25 eurot päevas. 47. Ülesütlemisavaldus - Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. 48. Töötaja vastutus - Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. 49. Õppepuhkus - Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. 50. Lapsehoolduspuhkus - Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.
Hüvitatakse 1,5kordselt töötasus. Öötöö ajavahemik kell 22.00 06.00 hüvitatakse 1,25 kordses töötasus. Riigipühal hüvitatakse töötamine 2 kordses tasus. Igapäevane puhkeaeg kahe tööpäeva vahel vähemalt 11h Tööpäevasisene puhkeaeg vähemalt 30min Iganädalane puhkeaeg vähemalt 48h järjest Puhkused: Tööpuhkus ehk põhipuhkus Vanemapuhkus Palgata puhkus Kollektiivpuhkus Õppepuhkus Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted põhipuhkuse kohta 1. Puhkust antakse kalendriaasta eest 2. Puhkus antakse kalendripäevades 3. Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik 4. Puhkust antakse üldjuhul katkestamatult 5. Puhkuse kasutamise aja määrab tööandja 6. Puhkus on tasuline Puhkust võib nõuda, kui on töötatud vähemalt 6 kuud Vanemapuhkuste liigid: Rasedus- ja sünnituspuhkus antakse naistele 140 kalendripäeva
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; 4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, lapse koolivaheajal; 5) koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal. 19. Puhkusetasu. Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkuse kalendri-päevade arvuga. 20. Õppepuhkus ja selle liigid ning tasustamise alused. Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega
Riigi tunnused Avalik võim Territoorium Rahvas Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu (Kiris jt. 2012: 10). Riigivõimu tunnused: Ainuõigus kehtestada seadusi Ainuõigus koguda makse Ainuõigus kasutada vägivalda Otsused on kohustuslikud Omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises Riigivõimul on selge võimuasutuste hierarhia Kodakondsus näitab isiku suhet riigiga. Võimude lahususe printsiip - Vältimaks korruptsiooni. (Seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim) Horisontaalne - Seadusandlik võim - Täidesaatev võim - Kohtuvõim maakohus e haldususkohus, ringkonnakohus, riigikohus (tartu) Märt Rask. Vertikaalne Parlamentaalne võim parlamendi ülemuslikkus, presidendil esindusfunktsioon. Riigikoguvalimised 2011, uu...
mõistlikkuse piirides. Õigus nõuda puhkus talle sobival ajal: naistel vahetult enne või pärast lapsehoolduspuhkust, sünnituspuhkust, raseduspuhkust, meestel pärast lapsehoolduspuhkust, naise raseduspuhkuse ajal, vanemad, kes kasvatavad kuni 7 aastast last. Vanemad, kes kasvatavad 7-10 aastast last koolivaheaja ajal. Õppepuhkuse saamise võib tööandja edasi lükata, kui õppepuhkuse saamise ajal on tööl vähem kui 10% töötajatest. Õppepuhkus on 30 päeva kalendriaasta jooksul, keskmist töötasu makstakse 20 päeva. 22. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse? Vanemapuhkus on lapsehoolduspuhkus, rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsepuhkus, lapsendaja puhkus, tasustamata lapsepuhkus. Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et
kokkulepe. töö- ja puhkeaeg. Tööajaarvestuse pidamine. Tööaja ja öötöö piirangud, valveaeg. puhkused. Õppepuhkus. poolte kohustused on vastastikused. Tuleb toimida mõistlikult, heas usus ja teise poole huve arvestades. Konkurentsipiirangu kirjalik kokkulepe.
alla 3-aastane laps; 1 tööpäev igas kuus, kui tal on puudega laps. 3- ja 6-tööpäevast lapsepuhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Lapse 3, 14, 18 aa saamisel antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünna on enne või pärast puhkust. Vanemal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. 10. Õppepuhkus tasemeõppes ja täienduskoolituses osalemiseks: tasemeõppe ja täienduskoolituste sisu, puhkuse kestus, andmise kord ja hüvitamine Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. Tasemeõppes omandatakse põhi-, kesk- või kõrgharidust. Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Töötajale antakse tema taotluse ja
Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori...
asendusteenistuses. 17. Puhkuse ajakava . Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitavad tööandja ettevõtte huvidega. 18. Puhkusetasu. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. 19. Õppepuhkus ja selle liigid ning tasustamise alused. 20. Töötaja vastutus töötingimuste rikkumise korral. 21. Varalise vastutuse kokkulepe. On erand töötaja süülise vastutuse põhimõttele! Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Kehtivuse tingimused: 1. Sõlmitud kirjalikult 2. ruumiliselt, ajaliselt, esemeliselt piiritletud 3
· Lisatasud võõrkeelte valdamise eest. poliitiline taust. · 35-päevane põhipuhkus. · Kohtud kui · Lisapuhkusepäevad staaziga. seaduseloojad. Mandri-Euroopa · Õppepuhkus. · Mitmeharuline · Lisakulude hüvitamine. spetsialiseeritud · Suurem vanaduspension. süsteem. · Konstitutsioonikohus.
Essee Töö- ja palgakorralduse küsimus on kindlasti üks kõige enam kirgitekitavamaid valdkondi inimeste eludes, sest töötavad elus meist vähemalt mingil hetkel ju peaaegu kõik. Olenevalt vaatepunktist võiks käesoleva teema puhul kergesti äärmustesse laskuda, kuid järgnevalt on üritatud luua mudel, mis ka tegelikus elus toimiks ning kõikidele osapooltele rahuldust pakuks. Nimelt võimaldab efektiivne töö- ja palgakorraldus luua keskkonna, mis on meeldiv nii tööandjale kui ka töötajale. Rahulolev ja efektiivne töötaja on aga kahtlemata üks põhilisi faktoreid kliendirahulolu suurendamisel, mis omakorda toob kaasa ettevõtte kasu kasvu ning seega võibki öelda, et võimalikult ideaalse töö- ja palgakorraldussüsteemi rakendamisel oleks kõigi kolme osapoole jaoks (tööandja, töötaja, klient) positiivseid aspekte kõige enam. Esmalt on otstarbekas ära defineerida mõisted töö ja palk ning need omavahel seosta...
§ 66. Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest (1) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. (2) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 60 ja 63 ettenähtud puhkuse eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. (3) Puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. § 67. Õppepuhkus (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. (2) Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. § 68. Põhipuhkuse andmine (1) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. (2) Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest Käsundusleping Käsundus ja töö Tasu saadakse - käsundandja töö eest Töövõtuleping Tööanda ja Töövõtja Lõpptoote või - töövõtja valmistab/teeb teenuse eest tööd ja annab ...
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatu...
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii r...
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VAST...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna Suurhans TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, PhD Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. TÖÖLEPING......................................................................................................... 4 1.1.Töölepingu üldsätted..................................................................................... 4 1.2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................... 4 1.3.Tähtajaline ja tähtajatu tööleping....
… 925.44 119.20 …1044.64 KESKMINE BRUTOKUUPALK EESTIS 2008-2018 Allikas: Statistikaamet, 2019 Puhkuse liigid §55. Põhipuhkus §56. Alaealise põhipuhkus §57. Töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus §58. Haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus §59. Rasedus- ja sünnituspuhkus §60. Isapuhkus §61. Lapsendaja puhkus §62. Lapsehoolduspuhkus §63. Lapsepuhkus §64. Tasustamata lapsepuhkus §67. Õppepuhkus PÕHIPUHKUS (1) §55. Põhipuhkus Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. §56. Alaealise põhipuhkus Eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. (7 päeva eest tasub puhkusetasu
Euribori avaldab Eesti pank. Puhkus on periood, mille jooksul töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Tasustatavaks ja tasustamatuks puhkus. Tasustatav puhkus jaotub põhipuhkuseks, mida andakse töö eest ja töötajast tulenevalt nõudest. Puhkuse liigid on 1) Põhipuhkus 2) Vanemapuhkus a. Rasudus ja sünnituspuhkus b. Isapuhkus c. Lapsendajauhkus d. Lapsehoolduspuhkus e. Lapsepuhkus 3) Õppepuhkus Töötajal õigus kasutada puhkust vastavalt oma ära nägemisele ja põhipuhkust andakse kalendripäevades. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. TLS ettenähtud isa puhkus, lapsepuhkust ja tasutamata lapsepuhkust andkase tööpäevades. Töötaja tööpäev on iga kalendripäev, mil ta täidab tööülesandeid. Tööpäeva pikkus ei loe. Kui üks töövahetus langeb kahele kalendripäevale siis on mõlemad päevad töötaja tööpäevad. Põhipuhkuse
Töötajale makstakse tasu, mis ei või olla väiksem, kui 1/10 makstavast töötasust. Puhkused Puhkuse mõiste ja puhkuse liigid? Puhkus-perioon, mille jooksul töötajal on õigus keelduda töö tegemisest. Puhkuseliigid: a.) Põhipuhkus (antakse kalendripäevades) (selle hulka ei arvestata rahvus-ja põhipühi): · · · · b.) Vanemapuhkus · · · · · · c.) Õppepuhkus Tööandja peab maksma puhkuse tasu. Tööandjal ei ole õigus uhkust kompenseerida muude hüvedega. Töötajal ei ole õigust puhkusest keelduda. Põhipuhkuse kestus-28 kalendripäeva. Põhipuhkuse osadeks jagamine: a.) Kokkuleppel võib jagada selle osadeks. b.) c.) Tööandja koostab puhkuse ajakava üldjuhul märtsi lõpuks. Puhkuse ajakava peab sisaldama · Põhipuhkus · Poolte kokkuleppel muud puhkused N isapuhkus,.. Ajakava võib muuta poolte kokkuleppel
TÖÖÕIGUS Mall Gramberg Kutsekoolide õpetajate koolitus Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus 21.02.2008 Tööõiguse olemus Töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise...
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
Tööõiguse kordamine 1. Töölepingu mõiste e tunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel...
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
raskesünnituse puhul +14 päeva (vere ülekanne) o Isapuhkus 10 tööpäeva o Lapsendaja puhkus 70 kalendripäeva o Lapsehoolduspuhkus kuni lapse 3a (peale sündi) o Lapsepuhkus 3 või 6 tööpäeva o Tasustamata lapsepuhkus kuni 10 tööpäeva kalendriaastas o Peretoetus iga lapse pealt üha rohkem money (kuni 19 eluaastaseks saamiseni, kui ta õpib edasi) Õppepuhkus (tööandja ei saa seda keelata viad edasi lükata) o Kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul mistahes õppetööalaseks tegevuseks. Säilitatakse keskmine töötasu 20 kalendripäeva eest. o Tasemekoolituse lõpetamiseks täiendavalt 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötasu alammääras. TÖÖLEPINGU LÕPETAMINE Töösuhte lõpetamisel kokkuleppega Tähtaja möödumisel Töötaja surmaga
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohu...
Õigusõpetus Põhiseadus Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid kokkuleppeid ja tavasid. Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema. Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks. Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr. Valdkonnad: 1. Kriminaalasjad 2. Omandiküsimused Mõned tänapäeva õigussüsteemid. 1. Mandri-Euroopa ÕS a) germaani ÕS P-Euroopa, detailne, b) romaani ÕS L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon. 2. Anglosaksi ÕS a) Vandekohus b) Põhiseadus puudub c) Pretsedendikohus suur mõju õigussüsteemile. 3. Islami ÕS a) väga tihe seos koraaniga. b) Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud. c) Arhailised karisutsed d) Islami õigus pole seotud territooriumiga ...
V Puhkused Üldpõhimõtted TLS § 19 lg 1, § 5 lg 1 p 9, §§ 54-71 Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest, kui ta kasutab puhkust. Puhkuse kestus peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis. Puhkuste liigid nende kasutamise eesmärgi järgi: Põhipuhkus Vanemapuhkus (rasedus- ja sunnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus, tasustamata lapsepuhkus) Õppepuhkus Puhkuste kohta sätestatut kohaldatakse ka ametnike suhtes. Põhipuhkus. Põhipuhkuse kestus Põhipuhkuse uldine kestus on 28 kalendripäeva Pikemad põhipuhkused on järgmistel töötajatel: Alaealised 35 kalendripäeva (NB! Eelnõu muudab) Osalise või puuduva töövõimega töötajad 35 kalendripäeva Haridus- ja teadustöötajad kuni 56 kalendripäeva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
