Eduard Viiralt (0)

Eduard  Viiralt
Marta  S ankman
Elulugu
Sündis 20. märts  1898  Peterburi kubermangus 
Suri  8. jaanuar 1954 Pari sis
Koolitee algas koeru saksa erakoolis
Ta valis edasiõppimiseks tal inna kunstitööstuskooli
Osales kooli õpilasalbumi "Noorus" kujundamises (1918) ja kuulus 
Eesti Noorte Ühingu " Tungal " juhatusse.
Tal inna Kunsttööstuskooli Wi ralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa 
okupatsioon  ja  revolutsioon .
Koolite e
 Wi ralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala 
õppima.
1922–1923 jätkas Wi ralt oma skulptuuriõpinguid Pal ase 
stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias  professor  
Selmar  Werneri  meisterõpilasena.
 Septembris sõitis kunstnik tagasi  Tartusse , et lõpetada õpingud 
Pal ases.
 Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate 
õpetajaks ning sel ega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 
1924–1925).
Looming
Eduard Wi ralti loomingupärand on väga suur, ainuüksi Eesti 
Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost.
Aastast 1916 pärinevad Wi ralti esimesed puu- ja linool õiked ning 
1917. aastast esimesed  ofordi - ja estambikatsetused.
Wi ralti tuntuimate teoste hulka kuuluvad mitmed virtuooslikud ja 
väljendusrikkad loomagravüürid.
 Wi ralti lemmikžanriks oli  kahtlemata  "fantastilised portreed" - sageli 
grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest.
1923–1925 il ustreeris Wi ralt J uhan J  aigi  "Võrumaa jutud", 1925 
J akob Kõrvi " Muinasjutud ", 1924–1925 Eduard Tennmanni 
usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. 
Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puškini "Gabrieli did", Marie Underi 
"Rõõm ühest ilusast päevast".
Wi ralti esimese Pari si-perioodi ja kogu noorusaegse loomingu 
tippteosed on "Põrgu" (1930–1932, ofort, vasegravüür), " Kabaree " 
(1931, ofort, vasegravüür), "J utlustaja" (1932,  lito ) ja realistlikumad 
" Neegripead " (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning 
"Lamav ti ger" (1937, pehmelakk).
Kuigi kunstnik enne II maailmasõda kordagi  kodumaad  ei külastanud, 
osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Ri as,  Helsingis , Berli nis, 
Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali 
Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas.
1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wi ralt 
tagasi Eestisse, kus lõi sel  ised  tööd nagu "Eesti  neiu " (1942, 
pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi  maastik " ja " Virve " (mõlemad 
1943, kuivnõel), " Monika " (1942, metsotinto) ja "Kaameli pea" (1939, 
puulõige).
Pärand
Kunstniku vi masesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja 
gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandit ning graafikaplaadid.
Tartu Ülikooli endise kunstiajaloo professori ja Stockholmi Ülikooli 
toonase kunstiajaloo professori  Sten  Karlingu abil toimetati Wi ralti 
pärand Stockholmi, kus seda esialgu  hoiti   Kunstiakadeemia  ruumides 
Fredsgatanil.
 2005. aasta april is andis Eesti Komitee  Stockholmis  olulisima osa 
Eduard Wi ralti pärandist üle Eesti Kunstimuuseumile.
Viimas e d aas tad pariis is
1944. aasta kevadel sõitis Wi ralt Vi ni oma tööde näitust  korraldama .
Wi ralt kasutas Vi nis võimalust oma tööde trükkimiseks Lauterbachi 
trükikojas,tagasi Eestisse ta enam ei tulnud, vaid läks läbi Taani Rootsi, 
kus peatuspaigaks oli esialgu põgenikelaager Kummelnäsis.
 Rootsis vi bis Wi ralt umbes aastapäevad, tehes seal koos  vahepeal  
Eestist põgenenud Eduard Olega  matka  Lapimaale ning 1946. aasta 
sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pari si. Esialgu  peatus  ta tuttava 
maalija  juures, si s pakkus tal e oma  korterit  Montparnasse'il eestlane 
Eduard Klimberg. 1947. sai ta korteri Tähe triumfikaare lähedale ning 1951 
kolis linnakära eest põgenemiseks Pari si-lähedasse linnakesse 
Sceaux'sse, kus asuv maja  jäigi tema eluasemeks kuni surmani.
Eduard Wi ralt suri maovähi tagajärjel 55-aastasena Pari sis, Danncourti 
haiglas  Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Père-
Lachaise'i  kuulsuste  kalmistule.
Mäle s tus te  jäädvus tamine
Mark Soosaar on teinud Eduard Wi raltist filmi "Maised ihad" 
(1973–1977) ning  Rein  Raamat filmi "Põrgu" (1983).
1997. aastal asutasid väliseesti kunstikogujad  Harry  Männil ja 
Henry  Radeval  koostöös Tal inna linnavalitsuse ja Eesti 
Kunstimuuseumiga Wi ralti 100. sünniaastapäeva puhul Wi ralti 
auhinna  graafikule, kes osaleb Wi ralti sünniaastapäeval 
avataval näitusel ning järgib oma loomingus žüri  hinnangul 
kõige paremini eesti  graafika  traditsioone.
2004. aastast annavad  Kultuurkapital  ja kultuuriministeerium igal 
aastal Kunstiakadeemia aastapäeval välja Eduard Wi ralti 
nimelist stipendiumi. Kunstitudengile või noorele kunstnikule 
välismaal enesetäiendamiseks antava stipendiumi suuruseks 
määrati 15 000 krooni.
2010. aasta novembris avati Marokos Marrakechi vanalinnas Eduard 
Wi ralti kunagises elukohas mälestustahvel, mil ele on kirjutatud tekst 
ni  eesti, prantsuse kui ka  araabia  keeles.
Tartus, Ihastes, asub Eduard Wi ralti tänav.
Pildid
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Tänan Kuulamas t!

Document Outline

• Slide 1
• Elulugu
• Koolitee
• Looming
• Slide 5
• Pärand
• Viimased aastad pariisis
• Mälestuste jäädvustamine
• Slide 9
• Pildid
• Tänan Kuulamast!