Joseph Haydn - referaat (1)

Joseph Haydn
Klassitsismiaja muusika
18. sajandil kujunesid muusikas, eriti instrumentaalmuusikas välja erinevad vormid. Hakati kasutama teistsuguseid väljendusvahendeid. Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega , sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist.
Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn ( 1732 -1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid suhteliselt vähe kokku. Hoolimata sellest nimetasid Haydn ja Mozart end headeks sõpradeka ja Beethoven Haydnit oma õpetajaks. Sellest tulenevalt on Viini klassikute “valitsemisaeg” suhteliselt pikk. Üksteisega kokkupuutumatus aitas kindlasti säilitada omanäolisust muusikas.
Haydni lapsepõlv
Helilooja sündis Austrias Rohrau külas 31. märtsil või 1. aprillil (pole täpselt teada) 1732. aastal tõllassepa pojana . Paar aastat käis ta koolis Viini lähedal, Hainburgis. On teada, et Haydni perekond oli muusikaliselt eriti avatud. Lisaks isa muusika lembusele sai ka tema vennast Michaelist (1736-1806) helilooja, pere üheteistkümnes poeg teenis leiba Viinis lauljana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti Haydn 8-aastaselt (1940 a.) Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Kiriku juures tegutses ka muusikakool, kust ta sai hea hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Haydn ise on kooris veedetud aega meenutanud hea sõnaga, öeldes, et õppis laulukunsti, klaviirimängu ja viiulit väga headelt meistritelt. Oma sõnul sai ta enim kasu muusika kuulamisest
Noore mehe iseseisvumine
Vanemad soovisid , et Haydn alustaks Viinis vaimulikuõpinguid, kuid see meest ei huvitanud. Seetõttu lõppes vanemate rahaline toetus. Järgnevad 10 aastat elas ta kasinalt. Sai öömaja muusikutest sõprade juures ja andis eratunde. Lisaks mängis orkestris viiulit, kiriku ansamblites ning serenaadikontserditel.
1750. aastate keskel tegutses Viinis tuntud Napoli ooperihelilooja ja lauluõpetaja Nicola Porpora ning Haydn asus tema juurde klaverisaatjaks ja toapoisiks. Haydn on öelnud, et õppis Poproralt väga palju nii kompositsiooni kui laulmise alal.

Aastad Esterházy õukonnas

Alates 1761 . aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas, mis asus Viinist 50 km kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast pidav vürst Paul II Anton Esterházy ja pärast teda pikemat aega samavõrra muusikahuviline vürst Nikolaus I Esterházy. Õukonnas töötas ka orkester , millega Haydn töötada sai. Lossis käis palju tähtsaid külalisi, kes olid Haydni muusikast vaimustatud, sel ajal saavutas ta tuntuse . 1790. aastal saatis uus vürst Anton Esterházy kapelli laiali, jättes tööle ainult Haydni enda ja väikese arvu muusikuid. Haydnil oli nüüd Esterházys tegemist palju vähem ja tal avanes võimalus võtta vastu uusi tööpakkumisi. Pärast Antoni surma soovis uus vürst Nikolaus II Esterházy orkestri taastada ja
Haydn võttis selle taas enda peale. 1762. aastal sai Eszterházyde perekonna-peaks ja ühtlasi Haydni patrooniks muusikaarmastajast vürst Nikolaus. Vaimustudes Versailles kuningalossist, laskis Nikolaus lisaks olemasolevale perekonna residentsile Eisenstadtis ehitada õukondsete meelelahutuseks veel teisegi lossi. Uus luksuslik palee sai valmis 1766 . aastal ja hakkas kandma nime Eszterháza.
Kapellmeister, amet mida Haydn pidas, oli vastutav muusikalise meelelahutuse eest kogu õukonnas. Lisaks kohustusele valmistada orkestriga ette igal nädalal kaks kontserti, pidi Haydn kirjutama tellimusteoseid erinevateks perekondlikeks, kiriklikeks või riiklikeks sündmusteks ja seisma hea ooperite etendamise eest. Niisiis vastutas kapellmeister ka teiste autorite loomingu ettekandmise eest. Vajadusel tuli teoseid ümber orkestreerida, lisada aariaid ja vahemänge, kirjutada muusikat õukonda külastavatele rändteatritruppidele.
Aastail 1780-1790 Eszterházy õukonnas lavastatud 1038 ooperit (sealhulgas 67 esietendust) annavad tunnistust Haydni tohutust töömahust sel perioodil. Tema töö kvaliteedile annab hinnangu keisrinna Maria Theresia 1773. aastal öeldud kuulus lause: "Kui tahan head ooperit kuulata, siis lähen Eszterházasse."
Suur osa Haydni enam kui 20 lavateosest ongi loodud Eszterháza trupile. 1768. aastal avati uus ooperimaja Haydni ooperiga Lo speziale (Apteeker). Järgmise kümnendi jooksul valmis heliloojal igal aastal vähemalt üks lavateos Eszterházyde vürstliku seltskonna meelelahutuseks. Haydni koomilise ooperi Il mondo della luna (Elu kuu peal) esiettekanne toimus 1777. aastal Eszterházas krahv Esterházy ja krahvinna Weissenwolfi abiellumise puhul. Kuul maandunud utoopilist ühiskonda kujutava ooperi aluseks on Goldoni libreto , mida on samanimelise ooperi kirjutamisel kasutanud ka mitmed teised heliloojad .
Kui libreto varasemad versioonid mõistavad hukka kuuloos kujutatud sotsiaalse ja poliitilise korra ohtliku pahupidisuse, siis Haydni versioonis etendatakse lugu positiivses valguses. Kõige silmapaistvamalt väljendub see uues finaalis , mis toetab otsekui Ameerika revolutsiooni peamisi ideid: võrdsus, vabadus ja püüdlus jõukuse ja õnne poole. Peale selle peegeldub Haydni partituuris suund tonaalse tõsiduse kadumise poole.
18. sajandi lõpus aset leidnud klassikalise kuu- utoopia taassünni ajel loodud teostes võib tihti märgata otseseid viiteid Ameerikale, näiteks Piccinni ooperis Il regno della  luna (Kuu valitseja), samuti ulmekirjanduses ning populaarteaduses. Koos Euroopasse jõudnud uudistega Ameerika revolutsioonist muutus tol ajal Itaalias, Saksamaal ja Austrias loodud koomilistes ooperites moeasjaks kujutada elu Ameerikas. Just nende kirjanduslike ja ooperimaailma trendide toel võib Haydni ooperit vaadelda Ameerika revolutsiooni metafoorina, mis viitab keskklassi lootusele uue poliitilise korra tekkimiseks.
Londoni periood
Pärast vürst Nikolausi surma, sai Haydn mitmelt poolt suurepäraseid pakkumisi. Ta otsustas esimest korda sõita Londonisse (1791-1792) , kus viiuldaja ja kontserdiettevõtja Johann Peter Salomon pakkus talle tohutult soodsate tingimustega lepingut. Tema ülesandeks oli kirjutada 6 sümfooniat ja ühe ooperi. See muusika tuli Londonis ka ette kanda. Haydni saabumine tekitas suurt elevust. Temast kirjutasid ajalehed, paljud tahtsid kuulsa heliloojaga tuttavaks saada. Kontserdid möödusid väga edukalt ning ka tasu oli vääriline.
Suurim au, mis Haydnile Londonis osaks sai oli Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraadi omistamine . Tagasisõidul Viini tehti peatus Bonnis ja seal kohtus Haydn noore Beethoveniga.
Joseph tegi ka teise reisi Londonisse aastatel 1794–1795. Tal oli taas ülesanne kirjutada 6 sümfooniat, kontserdeid saatis taas tohutu publiku poolehoid. Kuigi Inglismaa kuningas palus tal Londonisse elama jääda naasis Haydn siiski kodumaale 1795. aastal kodumaale.
Looming
Joseph Haydn kirjutas muusikat pool sajandit ja pea kõigis žanrites. Öeldakse, et ta on kaasaegse instrumentaalmuusika alusepanija. Lisaks rajas ja arendas ta sonaadi vormi, kujundas klassikalise orkestri tüübi ja oli kammermuusika arendaja . Haydni teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid.
Esterházy õukonnas töötades lõi Haydn lisaks arvukatele sümfooniatele ka 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost. Ajastu maneerid ja õukondlik ümbrus tõid muusikasse ooperlikke jooni. Ehk ka sellepärast on need teosed hiljem jumalateenistusel leidnud vähe rakendust, küll aga mängitakse neid palju kontserdisaalides.
Haydn kirjutas ka 24 ooperit. 1776. aastast algas Esterháza lossis ooperietendused, kus Joseph kandis ette ka palju teiste heliloojate oopereid.
Sagedasemaiks autoriks oli Domenicio Cimarosa. Oma esimese oratooriumi, „Tobia tagasitulek ,“ kirjutas Haydn oma ooperiloomingu kõrgajal. Kuulsaim ja tähtsaim oratoorium oli aga „Loomine,“ mille idee oli pärit Londonist . Teos kujutab kolmes osas idüllilisi pilte maailma ja eluslooduse loomisest ning lõpeb esimese inimpaari õnneliku stseeniga enne paradiisist väljaajamist. Teine tuntum oratoorium on „ Aastaajad ,“ milles on erakordselt siiraid ja eredaid looduskirjeldusi.
Haydn alustas muusika loomisega ajal, mil uued klassikalised instrumentaalžanrid olid kujunemis järgus. Tähtsamad olid klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartett. Just nendes žanrites võib Haydnit julgelt nimetada aluserajajaks ja eeskujuks.
Kõige enam kirjutas helilooja sümfooniaid, kui palju täpselt, on raske öelda, siin lähevad muusikauurijate arvamused lahku. Üldiselt loetakse Haydni sümfooniate arvuks 104, kuigi lisaks neile on olemas veel umbes 60 sümfooniat, mille autor Haydn võis olla. Oma esimese sümfoonia kirjutas Haydn ilmselt 1759. aastal. Sümfooniate loomisega tegeles ta üldse ligi 40 aastat, alustades niiöelda eelklassikalise sümfoonia mudelist kolme väikese osaga ning lõpetas klassikalise neljaosalise sümfooniaga. Esimene aastakümme oli kõige viljakam oma 40 sümfooniaga. Haydni sümfooniad – see on ühe muusikažanri arengutee sünnist tõelise küpsuse ja meisterlikkuseni.
Sümfooniate “Hommik”, “Keskpäev” ja “Õhtu” on selle tee esimeseks suureks saavutuseks.  Haydnil on palju sümfooniaid, mis kannavad pealkirju – “ Filosoof ”, ”Kana”, “Karu”, “Kuninganna”, “ Miraakel ” jne jne. Tegelikult ei ole helilooja ise oma sümfooniatele neid nimetusi andnud, seda on teinud tema kaasaegsed ja järeltulevad põlvkonnad. Vaid kolm sümfooniat on endale nime saanud autori enda käest: “Hommik”, “Keskpäev” ja “Õhtu”. Tolle ajastu sümfoonilise muusika kontekstis mõjusid nimetatud kolm sümfooniat  silmapaistvalt uudsena – neis hakkas kinnistuma klassikalise sümfoonia neljaosaline tsükkel, kus igal osal on oma kindel funktsioon, ka muutus laiemaks orkestripillide ring. Niisugused teemad nagu päevaajad, aastaajad ja kuud olid Haydni ajal üldiselt väga populaarsed . Haydn komponeeris oma päevaaegade-sümfooniad 1761. aastal, olles 29 aastat vana. Mõnikümmend aastat varem oli Antonio Vivaldi loonud oma kuulsa viiulikontsertide tsükli “Aastaajad.”
18. sajandi keskpaigast on pärit aga ka Esterhazy kapellmeistri Werneri (Haydni eelkäija) “Muusikaline kalender aasta kõigi 12 kuuga ”, loodud küll mitte orkestrile, vaid kahele viiulile ja bassile.
Tuntumateks sümfooniateks loetakse number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm.
Haydn pani kirja ka üle 70 keelpillikvartetti. Näiteks „Päikesekvartetid,“ Skertsokvartetid,“ „Tosti kvartetid“ ja „Erdödy kvartetid.“ Kuulsaim neist on „Keisrikvartett,“ mille nimetus tuleneb sellest, et teise II osa teemaks on Haydni enda lauluviis „Jumal hoia keisrit .“ See laul on tänapäeval Saksamaa hümn.
Kõikele eelnevale lisaks tegi Haydn klaveritriosid, missasid , kontserti klahvpillidele, viiulile, tšellole ja metsasarvele.
Haydni looming on erakordse ulatusega, hõlmates lisaks ajalisele pikkusele ka muusikaloolisuse. Ta alustas varaklassikalises stiilis ning lõpetas 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljendusega.
Haydni trükitud nootide tiitelleht („6 diverstimenti“)
Haydn Eestis
Haydni, kui maailmakuulsa helilooja teoseid on ettekantud ka Eestis. Järgnevalt mõned neist.
Eesti Draamateater ja Nargen Opera lavastasid koostöös Joseph Haydni teose „Elu kuu peal“ ning „Üksik saar.“ Esimese teose lavastajaks Andrus Vaarik ja dirigendiks Tõnu Kaljuste . Teise ooperi on lavastanud Priit Pedajas, dirigendiks endiselt Tõnu Kaljuste.
Kaljuste, kes on ka teistes Haydniga seotus projektides kaasa löönud, tunneb mehe loomingu vastu tõsist huvi, nimetades teda fantastiliseks heliloojaks.
Möödunud, 2007 aastal, tähistati ka Eestis Haydni 275. sünniaastat. Koostöös Tarmo Leinatammega ning Vanemuise teatriga esinesid Põlva noored muusikud. Eesmärk oli anda noortele musitseerimis võimalus ning teha kummardus sellisele muusika suurkujule.
Võru muusikapäevadel 2005-2007 aastal, tuli peateosena igas kavas ettekandmisele üks osa Franz Joseph Haydni oratooriumist ‘Aastaajad’. Oratooriumi esitamiseks loodi Võru oratooriumikoor ja sümfooniaorkester, mida juhatas Võrust pärit Rahvusooper Estonia dirigent Erki Pehk.
Veel on ette kantud Tallinna Jaani kirikus üheksast osast koosneva Joseph Haydni teos " Seitse sõna ristil " ning Estonia kontserdisaalis "Harmoniemesse."
Haydni muusikapärand on nii võrd suur, et kahtlemata võiks siia tuua veel rohkem näiteid.
Joseph Haydn – "Sügis" oratooriumist "Aastaajad", esitas Võru oratooriumikoor / segakoor “Hilaro” (Võru) / kammerkoor “Camerata Universitatis” (Tartu) / Võru Sümfooniaorkester.