Joseph
Haydn Klassitsismiaja
muusika 18. sajandil kujunesid muusikas, eriti
instrumentaalmuusikas välja
erinevad vormid. Hakati kasutama teistsuguseid väljendusvahendeid.
Kuid
muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima
reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika
loomisega , sest mõnikord ei saanud
helilooja teha uut ja teistest
tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida
reegleid. Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli
kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme
poole pürgimist.
Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk
Viini klassikut- Joseph Haydn (
1732 -1809),
Wolfgang Amadeus
Mozart (1756-1791) ja
Ludwig van
Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel
perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja
haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel
aegadel ning puutusid
suhteliselt vähe kokku. Hoolimata sellest nimetasid Haydn ja Mozart
end headeks sõpradeka ja Beethoven Haydnit oma õpetajaks. Sellest
tulenevalt on Viini klassikute “valitsemisaeg” suhteliselt pikk.
Üksteisega kokkupuutumatus aitas kindlasti säilitada omanäolisust
muusikas.
Haydni lapsepõlv
Helilooja
sündis
Austrias Rohrau külas 31. märtsil või 1. aprillil (pole täpselt teada)
1732. aastal tõllassepa
pojana . Paar aastat käis ta koolis Viini
lähedal, Hainburgis. On teada, et Haydni perekond oli muusikaliselt
eriti avatud. Lisaks isa muusika lembusele sai ka tema vennast
Michaelist (1736-1806) helilooja, pere üheteistkümnes poeg teenis
leiba
Viinis lauljana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti Haydn
8-aastaselt (1940 a.) Viini
Toomkirikusse kooripoisiks. Kiriku juures tegutses ka muusikakool,
kust ta sai hea hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend
Michael.
Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Haydn ise on
kooris veedetud aega meenutanud hea sõnaga, öeldes, et õppis
laulukunsti, klaviirimängu ja
viiulit väga headelt meistritelt. Oma
sõnul sai ta enim kasu muusika kuulamisest
Noore mehe
iseseisvumine Vanemad
soovisid , et Haydn alustaks Viinis vaimulikuõpinguid, kuid see meest
ei huvitanud. Seetõttu lõppes vanemate rahaline toetus. Järgnevad
10 aastat elas ta kasinalt. Sai öömaja muusikutest sõprade juures
ja andis eratunde. Lisaks mängis
orkestris viiulit, kiriku
ansamblites ning serenaadikontserditel.
1750. aastate keskel
tegutses Viinis tuntud
Napoli ooperihelilooja ja lauluõpetaja
Nicola Porpora ning Haydn asus tema juurde klaverisaatjaks ja toapoisiks.
Haydn on öelnud, et õppis Poproralt väga palju nii kompositsiooni
kui laulmise alal.
Aastad
Esterházy õukonnas
Alates
1761 . aastast töötas Haydn Ungaris
rikkas Esterházy õukonnas, mis asus Viinist
50 km kaugusel. Tema sinna
asudes oli valitsejaks muusikast pidav
vürst Paul
II Anton Esterházy ja pärast teda pikemat
aega samavõrra muusikahuviline vürst
Nikolaus I Esterházy. Õukonnas töötas ka
orkester , millega Haydn töötada sai. Lossis käis palju tähtsaid
külalisi, kes olid Haydni muusikast vaimustatud, sel ajal saavutas
ta
tuntuse . 1790. aastal saatis uus vürst Anton
Esterházy
kapelli laiali, jättes tööle
ainult Haydni enda ja väikese arvu muusikuid. Haydnil oli nüüd
Esterházys tegemist palju vähem ja tal avanes võimalus võtta
vastu uusi tööpakkumisi. Pärast Antoni surma soovis uus vürst
Nikolaus
II Esterházy orkestri taastada ja
Haydn võttis selle taas enda peale. 1762. aastal sai Eszterházyde
perekonna-peaks ja ühtlasi Haydni patrooniks muusikaarmastajast
vürst Nikolaus. Vaimustudes
Versailles kuningalossist,
laskis Nikolaus lisaks olemasolevale perekonna residentsile Eisenstadtis
ehitada õukondsete
meelelahutuseks veel teisegi lossi. Uus
luksuslik palee sai valmis
1766 . aastal ja hakkas kandma nime Eszterháza.
Kapellmeister, amet mida Haydn pidas, oli
vastutav muusikalise
meelelahutuse eest kogu õukonnas. Lisaks kohustusele valmistada
orkestriga ette igal nädalal kaks kontserti, pidi Haydn kirjutama
tellimusteoseid erinevateks perekondlikeks, kiriklikeks või
riiklikeks sündmusteks ja seisma hea ooperite etendamise eest.
Niisiis vastutas kapellmeister ka teiste autorite loomingu
ettekandmise eest. Vajadusel tuli teoseid ümber orkestreerida,
lisada aariaid ja vahemänge, kirjutada muusikat õukonda
külastavatele rändteatritruppidele.
Aastail 1780-1790
Eszterházy õukonnas lavastatud 1038 ooperit (sealhulgas 67
esietendust) annavad tunnistust Haydni tohutust töömahust sel
perioodil. Tema töö kvaliteedile annab hinnangu keisrinna Maria
Theresia 1773. aastal öeldud kuulus lause: "Kui tahan head
ooperit kuulata, siis lähen Eszterházasse."
Suur osa Haydni
enam kui 20 lavateosest ongi loodud Eszterháza trupile. 1768. aastal
avati uus ooperimaja Haydni ooperiga
Lo speziale (Apteeker).
Järgmise kümnendi jooksul valmis heliloojal igal aastal vähemalt
üks lavateos Eszterházyde vürstliku seltskonna meelelahutuseks.
Haydni koomilise ooperi
Il mondo della luna (Elu kuu peal)
esiettekanne toimus 1777. aastal Eszterházas
krahv Esterházy ja
krahvinna Weissenwolfi abiellumise puhul. Kuul maandunud utoopilist
ühiskonda kujutava ooperi aluseks on Goldoni
libreto , mida on
samanimelise ooperi
kirjutamisel kasutanud ka mitmed teised
heliloojad .
Kui libreto varasemad versioonid mõistavad hukka
kuuloos kujutatud sotsiaalse ja poliitilise korra ohtliku
pahupidisuse, siis Haydni versioonis etendatakse lugu positiivses
valguses. Kõige silmapaistvamalt väljendub see uues
finaalis , mis
toetab otsekui Ameerika revolutsiooni peamisi ideid: võrdsus,
vabadus ja püüdlus jõukuse ja õnne poole. Peale selle peegeldub
Haydni partituuris suund tonaalse tõsiduse kadumise poole.
18. sajandi lõpus aset leidnud klassikalise kuu-
utoopia taassünni
ajel loodud teostes võib tihti märgata otseseid
viiteid Ameerikale,
näiteks Piccinni ooperis
Il regno della luna (Kuu
valitseja), samuti ulmekirjanduses ning populaarteaduses. Koos
Euroopasse jõudnud uudistega Ameerika
revolutsioonist muutus tol
ajal Itaalias, Saksamaal ja Austrias loodud koomilistes
ooperites moeasjaks kujutada elu Ameerikas. Just nende kirjanduslike ja
ooperimaailma trendide toel võib Haydni ooperit vaadelda Ameerika
revolutsiooni metafoorina, mis
viitab keskklassi lootusele uue
poliitilise korra tekkimiseks.
Londoni periood
Pärast
vürst Nikolausi surma, sai Haydn mitmelt poolt suurepäraseid
pakkumisi. Ta otsustas esimest korda sõita Londonisse
(1791-1792) , kus
viiuldaja ja kontserdiettevõtja Johann Peter
Salomon pakkus talle tohutult soodsate tingimustega lepingut. Tema
ülesandeks oli kirjutada 6 sümfooniat ja ühe ooperi. See muusika
tuli Londonis ka ette kanda. Haydni saabumine tekitas suurt elevust.
Temast kirjutasid ajalehed, paljud tahtsid kuulsa heliloojaga
tuttavaks saada. Kontserdid möödusid väga edukalt ning ka tasu oli
vääriline.
Suurim au, mis Haydnile Londonis osaks sai oli Oxfordi ülikooli
muusikadoktori kraadi
omistamine . Tagasisõidul Viini
tehti
peatus Bonnis
ja seal kohtus Haydn noore Beethoveniga.
Joseph tegi ka teise reisi Londonisse
aastatel 1794–1795.
Tal oli taas ülesanne kirjutada 6 sümfooniat, kontserdeid saatis
taas tohutu
publiku poolehoid. Kuigi Inglismaa
kuningas
palus tal Londonisse
elama jääda naasis Haydn siiski
kodumaale 1795. aastal kodumaale.
Looming
Joseph Haydn kirjutas muusikat pool sajandit ja pea kõigis žanrites.
Öeldakse, et ta on kaasaegse
instrumentaalmuusika alusepanija.
Lisaks rajas ja
arendas ta sonaadi vormi, kujundas klassikalise
orkestri tüübi ja oli
kammermuusika arendaja . Haydni teostes
kujunes välja uus
helikeel ja uued muusikaliigid.
Esterházy
õukonnas töötades lõi Haydn lisaks arvukatele sümfooniatele ka
14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost. Ajastu
maneerid ja õukondlik ümbrus tõid muusikasse ooperlikke jooni. Ehk
ka sellepärast on need teosed hiljem jumalateenistusel leidnud vähe
rakendust, küll aga mängitakse neid palju kontserdisaalides.
Haydn
kirjutas ka 24 ooperit. 1776. aastast algas Esterháza lossis
ooperietendused, kus Joseph
kandis ette ka palju teiste heliloojate
oopereid.
Sagedasemaiks
autoriks oli Domenicio Cimarosa. Oma
esimese oratooriumi, „Tobia
tagasitulek ,“ kirjutas Haydn oma
ooperiloomingu kõrgajal. Kuulsaim ja tähtsaim
oratoorium oli aga
„Loomine,“ mille idee oli pärit
Londonist . Teos kujutab
kolmes osas idüllilisi pilte maailma ja eluslooduse loomisest ning lõpeb
esimese inimpaari õnneliku stseeniga enne paradiisist väljaajamist.
Teine tuntum oratoorium on „
Aastaajad ,“ milles on erakordselt
siiraid ja eredaid looduskirjeldusi.
Haydn alustas muusika
loomisega ajal, mil uued klassikalised instrumentaalžanrid olid
kujunemis järgus. Tähtsamad olid klassikaline kontsertsümfoonia ja
keelpillikvartett. Just nendes žanrites võib Haydnit julgelt
nimetada aluserajajaks ja eeskujuks.
Kõige enam kirjutas helilooja sümfooniaid, kui palju täpselt, on
raske öelda, siin lähevad muusikauurijate arvamused lahku. Üldiselt
loetakse Haydni sümfooniate arvuks 104, kuigi lisaks neile on olemas
veel umbes 60 sümfooniat, mille autor Haydn võis olla. Oma esimese
sümfoonia kirjutas Haydn ilmselt 1759. aastal. Sümfooniate
loomisega tegeles ta üldse ligi 40 aastat, alustades niiöelda
eelklassikalise sümfoonia mudelist kolme väikese osaga ning lõpetas
klassikalise neljaosalise sümfooniaga. Esimene aastakümme oli kõige
viljakam oma 40 sümfooniaga. Haydni sümfooniad – see on ühe
muusikažanri arengutee sünnist tõelise küpsuse ja
meisterlikkuseni.
Sümfooniate “Hommik”, “Keskpäev” ja
“Õhtu” on selle tee esimeseks suureks saavutuseks. Haydnil
on palju sümfooniaid, mis kannavad pealkirju – “
Filosoof ”,
”Kana”, “Karu”, “Kuninganna”, “
Miraakel ” jne jne.
Tegelikult ei ole helilooja ise oma sümfooniatele neid nimetusi
andnud, seda on teinud tema kaasaegsed ja järeltulevad põlvkonnad.
Vaid kolm sümfooniat on endale nime saanud autori enda käest:
“Hommik”, “Keskpäev” ja “Õhtu”. Tolle ajastu
sümfoonilise muusika kontekstis mõjusid nimetatud kolm sümfooniat
silmapaistvalt uudsena – neis hakkas kinnistuma klassikalise
sümfoonia neljaosaline tsükkel, kus igal osal on oma kindel
funktsioon, ka muutus laiemaks orkestripillide ring. Niisugused
teemad nagu päevaajad, aastaajad ja kuud olid Haydni ajal üldiselt
väga
populaarsed . Haydn komponeeris oma päevaaegade-sümfooniad
1761. aastal, olles 29 aastat vana. Mõnikümmend aastat varem oli
Antonio Vivaldi loonud oma kuulsa viiulikontsertide tsükli
“Aastaajad.”
18. sajandi keskpaigast on pärit aga ka
Esterhazy kapellmeistri
Werneri (Haydni eelkäija) “Muusikaline
kalender aasta kõigi 12
kuuga ”, loodud küll mitte orkestrile,
vaid kahele viiulile ja bassile.
Tuntumateks sümfooniateks
loetakse number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12
Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia
jpm.
Haydn pani kirja ka üle 70 keelpillikvartetti. Näiteks
„Päikesekvartetid,“ Skertsokvartetid,“ „Tosti kvartetid“
ja „Erdödy kvartetid.“ Kuulsaim neist on „Keisrikvartett,“
mille nimetus tuleneb sellest, et teise II osa teemaks on Haydni enda
lauluviis „Jumal hoia
keisrit .“ See laul on tänapäeval Saksamaa
hümn.
Kõikele eelnevale lisaks tegi Haydn klaveritriosid,
missasid ,
kontserti klahvpillidele, viiulile, tšellole ja metsasarvele.
Haydni
looming on erakordse ulatusega, hõlmates lisaks ajalisele pikkusele
ka muusikaloolisuse. Ta alustas varaklassikalises stiilis ning
lõpetas 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljendusega.
Haydni
trükitud
nootide tiitelleht („6 diverstimenti“)
Haydn
Eestis
Haydni,
kui maailmakuulsa helilooja teoseid on ettekantud ka Eestis.
Järgnevalt mõned neist.
Eesti
Draamateater ja Nargen
Opera lavastasid koostöös Joseph Haydni
teose „Elu kuu peal“ ning „Üksik saar.“ Esimese teose
lavastajaks Andrus
Vaarik ja dirigendiks Tõnu
Kaljuste . Teise ooperi
on lavastanud Priit Pedajas, dirigendiks endiselt Tõnu Kaljuste.
Kaljuste,
kes on ka teistes Haydniga
seotus projektides kaasa löönud, tunneb
mehe loomingu vastu tõsist huvi,
nimetades teda fantastiliseks
heliloojaks.
Möödunud,
2007 aastal, tähistati ka Eestis Haydni 275. sünniaastat. Koostöös
Tarmo Leinatammega ning Vanemuise teatriga esinesid Põlva noored
muusikud. Eesmärk oli anda noortele musitseerimis võimalus ning
teha
kummardus sellisele muusika suurkujule.
Võru
muusikapäevadel 2005-2007 aastal, tuli peateosena igas kavas
ettekandmisele üks osa Franz Joseph Haydni oratooriumist
‘Aastaajad’. Oratooriumi
esitamiseks loodi Võru oratooriumikoor
ja sümfooniaorkester, mida juhatas Võrust pärit
Rahvusooper Estonia
dirigent Erki Pehk.
Veel on
ette
kantud Tallinna Jaani kirikus üheksast osast
koosneva Joseph
Haydni teos "
Seitse sõna
ristil " ning Estonia
kontserdisaalis "Harmoniemesse."
Haydni muusikapärand
on nii võrd suur, et kahtlemata võiks siia tuua veel rohkem
näiteid.
Joseph Haydn – "Sügis" oratooriumist "Aastaajad",
esitas Võru oratooriumikoor /
segakoor “Hilaro” (Võru) /
kammerkoor “Camerata Universitatis” (Tartu) / Võru
Sümfooniaorkester.
Kõik kommentaarid