TSITAATSÕNAD JA TSITAATVÄLJENDID Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja väljendid. Hiljuti keelde laenatud sõnu kirjutatakse nende algkeele kujul, kuna eestikeelset vastet neil veel ei ole (sageli ka ei tule, sest sõnakasutus vaibub enne, kui see tekkida jõuab), näteks action, hot stuff, cool. Sellised sõnad ja väljendid sobivad küll kõnekeelde ja kollasesse ajakirjandusse, kuid vähegi ametlikumas keelepruugis tuleks neid vältida. Peale värskete laensõnade kuuluvad tsitaatsõnade hulka ka võõrkeelsed fraasid ja
a septembrist kuni 2004. a aprillini. Välja on toodud võõrsõnade ja omadussõnade ortograafia problemaatilised kohad. Referaadis toon välja artiklite sisuülevaated sarnaselt artikklite ülesehitusele. 3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Tsitaatsõnad kirjutatakse eestikeelsesse teksti nii nagu võõrkeeles, millest need on võetud. Emakeelsest tekstist eristamiskeks peaks kirjutama võõrkeelsed sõnad kursiivis ning nende sõnade käänamisel tuleb kasutada ülakoma. Silmas tuleb pidada seda, et käändelõpp kursiivis ei kirjutata. Näiteks homo sapiens'ist või arvestage tax free'd. Nii on raske võõrsõnu kirjutada ning paljud võõrkeelsed laenud on kodunenud nagu näiteks fänn (fan) ja faks (fax). See on lihtsustanud liitsõnade (fan-klubi ja fännklubi) ning tuletise (faksima) moodustamise. Siiski leidub sõnu, mis tuleks kirjutada lähtekeeles
toimkonna poolt. K. J Petersoni peateos. Esinevad kultuuri liigid Luule Kunst Lühijutustused Dialoogid Tähelepanekuid erinevate keelte kohta Võõrkeelsed tsitaadid Dialoogid Arutlesid erinevate teemade üle Dialoogides arutlesid omavahel 2 inimest Üpris sisukad dialoogid Lühijutustused Arutlesid religiooni üle Ei sisaldanud tühja teksti Pilte Kasutatud allikad http://www.eki.ee/peterson/4
..", "Tulenevalt eelnevast..." · Iga lõigu lõpus järeldus, kokkuvõttev lause lõigu mõtte kohta (saad pärast kokkuvõttesse panna) Kokkuvõte · 2-4 lausega võtad teemaarenduses räägitu kokku (lõikude lõpus olnud järeldused) · Vastad sissejuhatuses esitatud küsimusele Kui kirjutad arvutis... · Kirjastiil ehk srift Times New Roman · Kirjasuurus 12 · Reavahe 1,5 · Tavaline püstkiri · Paigutus rõhtne blokk-kiri · Võõrkeelsed sõnad kaldkirjas Kui kirjutad käsitsi... · Taandread · Käekiri!
1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu, piibliteema. Nt: Kalju Lepik, Gert Helbemäe, Helga Nõu. *tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasam...
sellega ka nende suhtumine maailmasse ja teistesse. Sellise põlvkondade vahe põhjusel on vanaema ja kümnenda klassi õppilase vahelised suhted päris rasked. Vanaema loeb uudiseid ajalehest, samal ajal kui tänapäeva õppilane loeb uudiseid oma telefonist. Mõlemad on harjunud oma ajalehtede lugemis viisiga ja arvavad, et see on ainuke võimalik. Mõnes mõttes võib öelda, et kaks põlvkonda räägivad erinevates keeltes, kuna koos ajaga muutub ka keel. Facebook, Iphone, ekool on võõrkeelsed sõnad minu vanaema jaoks. Samamoodi nagu minu jaoks on ... Vaatamata tugevale põlvkondade vahele me ikka leiame teemad rääkimiseks ja ilusti same sellega hakkama. Noored saavad õppida midagi vanemast põlvkonnast ja ka vastupidi, vahepeal ka vanem põlvkond õppib nooremast. Aeg kunagi ei peatu. Põlvkonnad muutuvad ja inimesed nendega. Ühel päeval me kõik leiame ennast kodus oma väikeste poja pojadega, kellel on omad huvid, oma slang, uued arvutid, iPhone73,
Ta hakkas tegelema laulmisega juba 3 aastaselt. Tema juhendajaks on olnud tema ema, kes on tema talenti edasi edasi arendanud. Väikesest tüdrukust on kasvanud võimsa ja ilusa häälega tütarlaps. Kontserdil kõlasid enamasti enamjaolt W. A. Mozati, J. S. Bachi, R. Shumanni ja G. Fr. Händeli teosed. Enamus neist kõlasid Maria Listra esituses, kuid mõned lood mängisid ka Andreas Lend ja Maris Lend kahekesi. Enamus laule, mida Maria Listra esitas, olid võõrkeelsed, kas ladina või saksa keelsed ning kahjuks ma ei mõistnud loo sõnu. Maria suutis oma hääle tuua kuulajani ilma mikrofoni kasutamata. Laval olles jättis ta väga hea mulje, kuna laulis väga südamest. Ta kandis väga ilusat valget kleiti. Maris ja Andreas Lend said oma esinemisega suurepäraselt hakkama. Neil mõlemal oli hea taktitunnetus, kõla oli vägagi puhas. Mõlemad instrumentide mängijad olid emotsionaalsed ning oli aru saada, et nad esitasid lugusid südamest.
KAUBAMÄRK JA SELLE LIIGID Peamised kaubamärgiliigid on: SÕNAMÄRK – kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, täheühend, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. Sõnamärgi mõiste alla kuuluvad ka ilma kujunduseta pikemad reklaamlaused ehk loosungid. KOMBINEERITUD MÄRK – sõna(d), täht (tähed) või number (numbrid) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga. Kujunduseks loetakse ka omapärast kirjaviisi. KUJUTISMÄRK – koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, tähti ega numbreid. RUUMILINE MÄRK – kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote või pakendi omapärane väliskuju), mille kohta võib esitada mitu vaadet.
15. Kui oled teema valinud, siis piiritle see, jälgi, et püsid teemas. Antud teemade hulgas on kahesuguseid SULETUD TEEMAD (piirid täpselt paigas) ja AVATUD TEEMAD (õpilasel endal tuleb piirid määrata). Viimase puhul tuleb püüda tabada teema keskpunkti. Esitatud teeside tõestamisel demonstreeri oma eruditsiooni (samas ära sellega ka liialda) · Näited kirjandusest · Näited elust, ka enda kogemusest · Ajakirjandusest · Ajaloost · Võõrkeelsed väljendid · Aforismid, sententsid · Vanasõnad · Filosoofia · Muusika, kunst · Hoidu liigsest päevakajalisusest ÄRA ESITA OMA VÄITEID ABSOLUUTSETE TÕDEDENA Kui alustad mustandi parandamist, pööra tähelepanu järgnevale: 1. sõnakordused 2. koma kui ja nagu ees 3. mitte kasutada sina- ja meie-vormi 4. mitte liialdada tingiva kõneviisiga 5. uuri põimlause ehitust 6. mõttelt ja lauseehituselt segased kohad kirjuta ringi
2010. aasta sõnavõistluse ehk sõnause võitis "taristu", mille asemel kasutati seni mõistet "infrastruktuur". Paarile sõnale eestipärase vaste otsimisest aga ei piisa, et peatada massiivset võõrsõnade sissetungi. Inimühiskond ja tehnoloogia arenevad lihtsalt liiga kiiresti, et keel suudaks nendega kaasas käia. Oskuskeel põhineb peaaegu eksklusiivselt võõrsõnadel. Probleemi süvendab läänelik elulaad, mille kohustuslikuks elemendiks on kõige inglispärase propageerimine. Võõrkeelsed poesildid, reklaamid ja sloganid ehk lööklaused aitavad meil muganduda inglise keelega ja meelitada turiste, kuid seetõttu jäävad kodused terminid võõraks ja ebamugavaks. Paljud vaatavad tulevikku teatava ebakindlusega ning kahtlustavad, kas eesti keelel on seal kohta. Hulk sugulaskeeli, sealhulgas liivi keel, on surnud või nende kõnelejaid on kõigest käputäis. Nüüd, kus üha rohkem eestlasi välismaale tööle rändab, tekib tunne, et kodumaa on tühjaks valgumas. See
20a tagasi? 100a tagasi?) *Väldi tühisõnu (ju, ka, ometi, isegi) *Ära väida midagi igal juhul, jäta alati väike kahtlus! *Pealkiri olgu lühike ja selge fraas, mis on seotud probleemlausega. Ei panejutumärkidesse! *Kokkuvõte peab olema sissejuhatusega kooskõlas *Kui räägid 20. sajandist arvesta, et see lõppes aastal 1999 *Kui räägid jumalast ja/või piiblist kasuta läbivalt kas suurt või väikest algustähte, aga mitte läbisegi *Tsitaatsõnad ja võõrkeelsed väljendid tähistatakse lainelise joonega. Pealkirjadele ja võõrkeelsete asutuste nimetustele ei panda lainelisi jooni!
19. novembril külastasin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kontserdisarja „Vilistlane“ Naily Saripova tasuta klaverikontserti, mille kavas olid L. van Beethoveni, F. Schuberti ja J. Brahmsi looming. Beethovenilt esitati sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur, Schubertilt klaveripala nr 2 op posth Es-duur ning Brahmsilt kaks rapsoodiat klaverile op 79. Saalis valitses kõrgema klassi ning asja tundjate hõng, oli parasjagu nii noori kui ka vanu. Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed. Naily Saripova oli aastast 2000 Eesti Muusika -ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. Viimaste aastate ühe tähtsamaks saavutuseks peab Naily Saripova koostööd klaveriduos väljapaistva Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga, kes avaldas tugevat mõju Saripova isiksusele. Aastal 2013 klaveriduo andis välja esimese plaadi Mozart-Schubert. Klaverimuusika neljale käele. Naily Saripova, Vjatšeslav Novikov.
20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning sõnad. Üheks põhjuseks sellele on asjaolu, et rahva huvi oma keele säilitamise suhtes pole enam sama, mis paarkümmend aastat tagasi, nagu ka raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu," kus inimesed läksid uuendustega kaasa ega viitsinud enam vaeva näha ussisõnadega ja neil polnud enam huvigi, sest ilma sai kergemini. Tänapäeval pigem kaldutakse inglise keele poole, kuna seda räägitakse hetkel
20. sajandi esimesel poolel viidi eesti keeles Johannes Aaviku poolt läbi keeleuuendus, mis lähendas eesti keelt soome keelele. 20. sajandi teisel poolel kasvas tugevasti vene keele mõju. Ning uuel, 21. sajandil on kõige jõulisemaks mõjutajaks saanud inglise keel. Eesti keel on alati silma paistnud oma keerukuse, vokaalide rohkuse aga ka ilusa kõla ja sünonüümirohke sõnavara poolest, kuid üha rohkem on märgata, et emakeelde ilmub võõrapäraseid sõnu ja võimust on võtmas võõrkeelsed väljendid ning sõnad. Üheks põhjuseks sellele on asjaolu, et rahva huvi oma keele säilitamise suhtes pole enam sama, mis paarkümmend aastat tagasi, nagu ka raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu," kus inimesed läksid uuendustega kaasa ega viitsinud enam vaeva näha ussisõnadega ja neil polnud enam huvigi, sest ilma sai kergemini. Tänapäeval pigem kaldutakse inglise keele poole, kuna seda räägitakse hetkel
väljasuremisest tekitasid meie seas vastakaid tundeid. Tänavaküsitluses ning Interneti kommentaaridest võis välja lugeda seda, et eestlastel ei ole ükskõik eesti keele tulevikust. See näitab kahtlemata seda, et eesti rahvas hoiab emakeelt au sees ega luba seda mustata. Nii kaua kui on inimesi, kes hoolivad enda päritolust, rahvuskuuluvusest ja emakeelest, ei ähvarda eesti keelt hääbumise oht. Eesti keel on tugev ja mitmekesine keel, mis peidab endas erilist omapära. Võõrkeelsed väljendid ei muuda meie arusaama emakeelest armastame ja hoiame teda endiselt. Väike protsent maailma rahvastikust kõneleb eesti keelt, kuid see vähemus on samas nii suur, et suudab säilitada ja edasi kanda meie üht suurimat rikkust, emakeelt.
tumedas kaldkirjas (Format- Font-Font Style-Bold Italic); joonda pealkiri vasakule küljele (Aling Left); tee pealkiri värviliseks (värv- vabal valikul); tõmba üks joon alla (Format- Font- Underline Style); 4. Muu tekst kujunda järgmiselt: kirjastiil Arial Narrow; kirjasuurus 12pt; joonda tekst kahelt poolt (Justify); Lisa reavahe 1,5 (Format- Paragrahp- Line Spacing) 5. Võõrkeelsed sõnad (nt Boulanger, restorant) kujunda kaldkirjaga (Format- Font-Font Style- Italic); 6. Viimane lõik tekstist kujunda kahe tulbana (Format-Colums); 7. Teksti autori nimi: kirjasuurus 12pt, joonda tekst vasakule küljele (Align Right); Kirjastiil Times New Roman 8. Otsi internetist temaatiline pilt, ning lisa teksti sisse. Kui teisiti ei ole öeldud, siis teksti värv on must (Format- Font- Automatic)
õppida. Lihtsamate sõnadega ei ole probleeme, aga kui rääkida nendest pikkadest sõnadest, kus tähtede arv on isegi üle 10, siis on ikka eriti raske ja lihtsalt tuupimisest ei ole kasu, sest mingil hetkel lähevad need nagunii meelest ära. Sa võid sellise süsteemiga teenida välja hea hinde, kuid muud kasu sa sellest tuupimisest ei saa. Mõnel õpilasel on selles osas vedanud, et neil on erakordselt hea mälu ja neile jäävad võõrkeelsed sõnad väga hästi meelde. Aga mida peaksid ette võtma õpilased, kellel ei ole nii super mälu? Esiteks tahaksin öelda, et laulude ja luuletustega on palju lihtsam võõrkeeli õppida. Sa kuulad ühte laulu mitu korda...enne kui sa märgatagi jõuad on sul need sõnad ilusasti selged ja kui sul on vaja neid sõnu millalgi kasutada, siis tuletad seda viisikest meelde ja sul tulevad need sõnad , mis muidu valmistaksid raskust kergelt meelde! See
NÕUDED KIRJATÖÖDELE 1. Käekiri NÕUDED KUIDAS TEEN Times New Roman 2. Kirja suurus NÕUDED KUIDAS TEEN 12 punkti 3. Võõrkeelsed sõnad tekstis NÕUDED KUIDAS TEEN kaldkirja 4. Veerised NÕUDED KUIDAS TEEN a) Küljendus-lehe häälestus Vasak: 4 cm b) Klõpsan vahelehel veerised Parem: 2 cm c) Sätin paika õiged arvud Ülal: 3 cm All: 3 cm 5. Joondus NÕUDED KUIDAS TEEN rööpjoondus 6. TAANDREAD Taandridu ei tohi olla 7. Reavahed
Võõrhäälikud f, s, z, z. Võõrsõnade erijooned: 1) Esineb võõrhäälikuid 2) Sõna pearõhk võib olla järgsilbil 3) Sõna alguline g, b, d. 4) Järgsilpide pikad täishäälikud. Pika täishääliku järel kirjutatakse h alati ühe tähega. Häälikuid f ja s kirjutatakse alati k, p, t õigekirjareeglite alusel. Võõrsõnade poolitamisel ei ole soovitatav silbialgulisi kaashäälikuühendeid lõhkuda. Tsitaatsõnad omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja väljendid. Tüvevokaal, käändelõpud ja tuletusliited eraldatakse tsitaatsõnast ülakoma abil. exclusive välja arvatud inclusive kaasa arvatud de iure õiguslikult de facto tegelikult pro peaks olema pro et contra poolt ja vastu a la nagu a priori isseenesest, juba ette ceteris paribus muidu võrdseil tingimusel sic! Või nii! vice versa vastupidi Anno Domini issanda aastal ad hoc meelevaldne bona fide heas usus et al. ja teised ca
-tahtmatult 5 SIMSi mängimise käigus on Annale meelde jäänud mõned võõrkeelsed sõnad, - on tegemist tahtmatu ilma et ta neid enda väitel kunagi õppinud oleks. Kirjeldatud juhul õppimisega
Romaaniuuendus: -keskendub tegelaste teadvuse ja alateadvuse üksikasjalisele - varasem kõiketeadev jutustaja on kadunud (ta ei tea tegelaste minevikku, jäädvustusele nimesid, ajab nad segi) -Joyce'i vormimängulikkuse juurde kuulub omajagu huumorit. - sündmusi ei esitata ajalises järjekorras FRANZ KAFKA - romaanis puudub keskne sündmustik, ei juhtugi midagi -lühivormide meister (ainult 3 romaani: ,,Ameerika"; ,,Loss", ,,Protsess") - tegevus toimub inimese peas - esitatake mõttevoolu ehk sisemonoloogi -võõrandumist käsitleva kirjanduse looja kaudu -tugev allegooria e mõistukõne; sümbolid - tekstis kasutatakse sõnamängu, ootamatut grammatikat, sündmused -inimeksistentsi väljapääsmatus...
Teades iseennast ja minust veel nooremaid, siis tõesti puudub huvi päevast päeva lugeda seda kirjandust. Lastele tahaks lugeda erinevaid lasteraamatuid ja ise tahaks lõõgastuda mõne kriminaalromaani või armastusromaani taga. Kust mujalt inimesed neid raamatuid saaks, kui mitte raamatukogudest. Asko Tamme arvates on raamatukogul oma vastutus eesti kultuuri ees, kuid samas peame olemas olema ka lugeja jaoks. Enamus ostud on siiski eesti kirjandus, ülejäänud tõlkekirjandus ning võõrkeelsed raamatud. Tamme sõnul on raamatukogu funktsiooniks ühiskondliku sidususe hoidmine ning igasugune piirang viiks inimesed veel rohkem lahku.3 Ajakirjanik Kalle Muuli arvates peaks raamatute laenutamise tasuliseks muutma – raamatud, mis on tasuta laenutamiseks ja on raamatuid, mille eest võiks tasuda. Tema arvates tuleks üle vaadata eesti kirjandus, kindlasti leidub seal küsitava väärtusega teoseid. Muuli on nõus Langi
toimingute alt üle viidud ametiteenuste alla. Pole põhjust arvata, et notarid spetsialiseeruksid nüüd uute võõrkeelte õppimisele ja mahukate tõlketööde tegemisele, kuid piisava keeleoskuse olemasolu korral võib kliendi huvides olla põhjendatud, et notar tõlgib näiteks mõned tehinguga koos kinnistusosakonnale, äri- registrile või muule ametiasutusele edastatavad tehingu juurde kuuluvad võõrkeelsed dokumendid (nt välismaal tehtud volikirjad, välismaa äriregistrite väljavõtted, võõrkeelsed sugulust tõendavad dokumen- did). Tihti ei ole need keerukad ega mahukad, eelkõige arvestades seda, et varem juba tõlgitud dokumendi tõlget on lihtne kasutada alusena järgmise samalaadse dokumendi tõlkimisel. Notari poolt tõlketeenuse osutamist on kasutatud olukorras, kus kliendi ja notari kokkuleppel tõesta-
Kui kägu tuleb kellast välja ja küsib ,,Mis kell on?". Mis vahe on kurgil ja välistrepilt? Üks tehakse sisse teine välja Mis vahe on proileril ja kotleti? Üks on alati valmis, test peab ennem praadima. Mis vahe on koeral ja kirbul? Koer kirbu selga ei lähe, kirp koera selga läheb. mis vahe on joodukul ja vasikal? Üks möirgab enne joomis, teine pärast. mis on puu ja liha ümber? Pind tagumikus. Mida teeb koer, kui saab 3-aastaseks? Elab edasi Mida teha, kui unenäod on võõrkeelsed? Tuleb tõlk voodisse kaasa võtta. Mis kuulub ühe hästi tehtud kinga juurde? Teine samasugune king. mitu tähte on piiblis? Seitse Mitme liigutusega panna elavnt külmkappi? Kolmega. Üks lahti, elavant sisse, uks kinni. Mitme liigutusega panna kaelkirjak külmkappi? Neljaga. Uks lahti, elevant välja, kaelkirjaks sisse, uks kinni. Kes võidab võidujookus, kas elevant või kaelkirjak? Elevant, sest kaelkirjak on külmkapis. Mitu lindu jääb oksale, kui seal on 7 ja jahimees laseb ühe maha
ette, aga suhtumine tava nasitesse raamatus oli teistsugune, aga imestasin, kuidas mehed lihtsameelselt olid võlutud Carmeni poolt. 6. Minu arvamus teosest Teos oli minu meelest väga nauditav ja pihta panev selle ajastuga. Mulle meeldis seda lugeda, kuna tekst oli värvikas, andis elava kujutluse tegelastest ja toimuvast kohast ning sisu oli lihtne, kuid samas köitev. Autori keel oli väga nauditav, sest tekstis olid põimitud mitmed võõrkeelsed väljendid ning võõrsõnad. Mulle meeldis see, et autor püüdis selgitada inimloomuse nõrkust ning tugevust, selgitada tunnetemängu. Teos ei olnud pikk, mõnus lühiku lugemine ja jäin rahule nii teksti ehituse ja süzeega.
võib esitada töö hiljemalt esmaspäeval kella 10.00-ks õppeosakonda. Hilinesemiga esitatud või loetamatus käekirjas vormistatud tööd ei kuulu arvestamisele. Töö mõjutab arvestuse tulemust. 1. Millised on üliõpilastöödele esitatavad sisulised põhinõuded? Tee lühikokkuvõte. Töö kirjutatakse eesti keeles, peab olema originaalne ning uudne loometöö.Lisaks peab töö olema objektiivne ning kontrollitav ja tõestatav, süsteemne,täpne, selge. Võõrkeelsed terminid tuleb kirjutada kursiivis. Olulised on ka kriitilisus, tolerantsus ning teaduslik ausus. 2. Mida tähendab, et uurimistöö peaks olema probleemikeskne? See tähendab, et uurimistöö kõige tähtsam osa on probleem. See on üks peamisi tunnuseid ja nõudeid. Kõigepealt tuleb see püstitada, sõnastada seejärel leida sellele lahendus,see on sisuliselt kogu töö mõte. 3
Jutusaja lisamine loob neutraalse pinna, millelt juttu alustada ning sealt edasi on väga hea teosesse pingestatust tuua. VIII. Teema ja idee Autor püüdis selgitada inimloomuse nõrkust ning tugevust, selgitada tunnetemängu. IX. Lõpphinnang teosele kui tervikule Autor oli väga hästi loonud teoses pingestatust ning kompositsioon muutis teose lugemise huvitavamaks. Autori keel oli väga nauditav, sest teksti olid põimitud mitmed võõrkeelsed väljendid ning võõrad võõrsõnad. Sisu oli lihtne, kuid samas köitev. X. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_(novella) P. Merimee ,,Colomba. Carmen" Europeia. Avita. 2006
nikotiin- ja foolhapet, K-vitamiini. Keelekasutus varieerub suuresti. Lakoonilised ja lühikesed laused vahelduvad mitmeid lehekülgi hõlmavate lausetega. Näiteks sisaldab üks novell ühte lauset, mis on venitatud seitsme lehekülje pikkuseks, mida alguses on hea ja ladus lugeda, aga mingil hetkel see katkeb ning tekst võtab uue pöörde ning algab vaidlus eelnevalt öelduga. Kujundite paljusus, võõrkeelsed tsitaadid, fraasid, paari novelli pealkiri on inglise keeles. Freudi psühhoanalüüs, Lotman, Richard Ashcroft. Paljudes novellides puuduvad tegelastel nimed (must ja valge, asesõnalisus ta..., daam B, tüdruk E) Novellide üldmulje on siiski postmodernismile omaselt sünge, on valu ja hingepiinu. Igas novellis oli kas otseselt või kaudselt surma lähedust ja surma temaatikat tunda ning enamasti on see esitatud postmodernismile omaselt groteskses võtmes
välja, sest kõigile ei jätkunud. Vaid linna tööstustesse jäi elekter alles. Põlevad paberid põllul Kord oli taevas punane ja täis musta suitsu. Teadsime, et Tartu põleb. Olime u. 30km Tartust väljas Ehaveres. Päev hiljem leidsime põldudelt palju põlevaid paberitükke. Mõnel oli kiri isegi loetav. Naiivselt lootsime, et mõni on meie raamat, kuid muidugi kahjuks või õnneks polnud. Mõned olid eestikeelsed ja mõned olid võõrkeelsed. Tartust olid ilmselt põlevatest raamatukogudest ülemiste õhukihtidega need Ehaverre kandunud. Sõja ajal valitses vahepeal selline olukord, et Eesti polnud kellegi oma. Venelased olid taganenud Venemaa poole, sakslased olid kah vahepeal läbi käinud. Osa eesti noori mehi hoidus vene mobilisatsioonist (vene sõjaväkke kohuse kohaselt minemast). Nad peitsid end metsas. Nende jaoks olid määratud ka vene sõjaväelased, kes neid arreteerisid ning põgenemisteid või sildu õhku lasid
teenuste ühise omaduse, geograafilise päritolu, tootmisviisi või muu ühistunnuse garanteerimiseks. 14. Millised on peamised kaubamärgi liigid? Selgita. SÕNAMÄRK kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, täheühend, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. Sõnamärgi mõiste alla kuuluvad ka ilma kujunduseta pikemad reklaamlaused ehk loosungid. KOMBINEERITUD MÄRK sõna(d), täht (tähed) või number (numbrid) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga. Kujunduseks loetakse ka omapärast kirjaviisi. KUJUTISMÄRK koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, tähti ega numbreid. RUUMILINE MÄRK kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote või pakendi omapärane väliskuju), mille kohta võib esitada mitu vaadet.
lause lõpus. Seega peab vaeva vägema, et hankida häid ja olulisi tsitaate. Peab aru saama, mis on loo seisukohast oluline. Tsitaadi vormistamine Tsitaat peab olema täpne. See tagab usalduse lehe vastu. Täpsuse tagamiseks tuleb tegelda mitme probleemiga. Esiteks, tsitaat võib pärineda kirjalikust või suulisest tekstist. Kirjaliku tekstiga probleeme ei ole, aga suulise teksti puhul tuleb aga teha suuline tekst kirjalikuks. Probleemiks on ka võõrkeelsed tsitaadid. Ja allikas ei pruugi kõnelda soravalt ja võib ise eksida. Tsitaat ja kirjakeel Probleem on see, et enamus tsitaadid on suulised ja sisaldavad argikeelt, slängi, murret ehk mitte kirjakeelt. Mittekirjakeelne sõnavara. Ajakirjandus kasutab tavaliselt kirjakeelt ja kõvades uudistes ainult kirjakeelt. Ehk tsitaadis ei saa kasutada kirjakeelest kõrvale minevaid väljendusi. • Ära tuleb jätta tsitaadid, mis on vulgaarsed, roppustega jne. Võib esitada siis, kui
Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine. Meie poliitikud tahavad teha eesti koolid eest keelseks just seetõttu, et võimaldada kõigile võrdseid võimalusi. Erinevate keeltega kokkupuude on muutnud ka meie enda keelt. Meie keel on muutunud veidi lihtsamaks, sisse on tulnud võõrkeelsed väljendid jms. Keele õppimine ja omandamine on erinevad asjad. Kui keelt õppida keeletunnis ja seada eesmärgiks just kee,l siis toimub õpe formaalselt (õpetaja loob keelekasutuseks võimaluse ise) ja deduktiivselt ( kõigepealt õpetatakse selgeks reegel ja alles siis hakatakse tegema harjutusi , kus neid vaja on). Sellise õppimise puhul tagatakse arusaamine gramaatikareeglite ja sõnavara tundmisega ning oluline on vorm - ehk siis kuidas valida õige lõpp või õiged sõnad.
VIII. Teema ja idee Autor võis tahta ütleda, et ka väliselt halb inimene võib sisimas olla hea ning tal võivad olla omad põhjused, miks on läinud sellist teed pidi. Autor püüdis ka välja tuua inimese nõrkusi ja tugevusi ning seda, kui suur võib vahel armastus olla. IX. Lõpphinnang teosele kui tervikule. Üldiselt oli tekst lihtne ja arusaadav, kuid minule valmistasid kohati probleemi võõrsõnad ning võõrkeelsed väljendid. Sisu oli lihtne aga huvitav. X. Kasutatud kirjandus Prosper Mérimée ,,Colomba.Carmen"
4 JUHEND MENÜÜ PÕHJENDUSE JUURDE Siin põhjenda oma valikut Lähtu põhimõttest KELLELE, MIDA, KUIDAS Kirjelda oma klienti ( minu klient on noor naine, liikuva eluviisiga, keskmise sissetulekuga). Ma tahaksin teda üllatada...... Mille puhul on korraldatud söömaaeg? Mida otsustasid talle pakkuda? .( ta armastab kalorivaest köögiviljatoitu, lemmiktoiduaine on... jne) Võõrkeelsed sõnad kirjuta kaldkirjas, näiteks panna cotta Kuidas lahendasid menüü pakkumise? Kuidas serveerid eri roogasid? Millisel temperatuuril? Milliste värvidega muudad toidud ahvatlemaks, värvilisemaks? Mida kasulikku saab klient minu poolt pakutavastest toitudest? Süsivesikud, valgud, rasvad, mineraalained, vitamiinid Ära häbene küsida nõu õpetajatelt 5
kaalusin pikalt, kuid lõpuks otsustasin selle teema kasuks, kuna tundus et mul endal võib häälikuortograafiaga kõige enam probleeme olla. Oma referaadiga soovin ma anda oma kaasõpilastele väikese ülevaate eesti keele õigekirjast ja sellega kaasnevatest reeglitest.Allikatena olen kasutanud erinevaid artikleid internetist. 1 Võõrsõnade õigekiri 1.1 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Keelendid jagunevad kolmeks: tsitaatsõnadeks, võõrsõnadeks ja omasõnadeks. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis ja neid kirjutatakse selliselt nagu nad on oma algses keeles.Nende sõnade häädlus peaks sarnane nende originaalsele hääldusele.Et võõrkeelseid sõnu eestikeelses tekstis eristada, tuleb nad kirjutada kursiivkirjas.Käänata saab neid ülakoma abil ning ülakomaga eraldatud käändelõppu ei kirjutata kursiivkirjas.Selline sõna paar on näiteks homo sapiens'ist On sõnu paljudest erinevatest keeltest, mis on kohanenud eesti keelega
Sõnad · kirjakeeles olemas olevad sõnad, mille hääldus ka vastab kirjakeele tüüphääldusele/normidele, kirjutatakse üles vastavalt kirjakeele ortograafiale; · kirjakeeles olemas olevad sõnad, mille hääldus ei vasta kirjakeele hääldusviisile ja sõnad, millel kanooniline ortograafia puudub, kirjutatakse üles vastavalt hääldusele: sis, vä, nimodi, kule, ota, tegelt, öheksa, müia jms; · võõrkeelsed sõnad kirjutatakse vastavalt nende tegelikult hääldusele: jes, jee, vau, hellou, stoori, sorri, thäts, hleb, markovka; topeltsulgudes kommentaarina võib lisada originaalkeele kirjapildi: laav ((love)); · g, b, d võõrsõnade alguses kirjutatakse vastavalt kirjapildile, st g, b, d abil; · h sõna alguses märgitakse vastavalt hääldusele: hobune / obune; · võõrsõnades märgitakse rõhuline silp pika vokaali või konsonandiga: Ta`maara, Kar`paatov;
1.8. Kasutatud allikate loetelus kasutatakse ühe allika kirje koostamisel ühekordset reavahet (Single-/Rea-ja lõiguvahe). Iga kirjandusallika vahele jäetakse vahe 12 punkti (Home-Paragraph-Spacing-After/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) 12pt 1.9. Kohustuslik on vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga. 1.10.Teksti esile tõstmise kasutamisel tuleb olla mõõdukas, et säilitada rahulik kirjapilt. Kasutatakse 1-2 erinevat vormindamise võtet. 1.11.Võõrkeelsed sõnad, selgitused eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas (Italic/Kursiiv) ja on sulgudes kohe selgitava sõna järel. 1.12. Refereeringud ja tsitaadid koos viidetega esitatakse oma seisukohtadest eraldi. 6 2. Tiitelleht 2.1.1 õppeasutuse nimetus; 2.1.2 eriala nimetus; 2.1.3 töö liik (nt praktika aruanne, portfoolio, miniuurimistöö); märgitakse, mis aines töö
3 Kaubamärgid on jaotatud kuude erinevasse liiki, milleks on [3]: sõnamärk – kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, täheühend, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. Sõnamärgi mõiste alla kuuluvad ka ilma kujunduseta pikemad reklaamlaused ehk loosungid; kombineeritud märk – kujundite kombinatsioon, kus esineb tähti, sõnu või numbreid; kujutismärk – koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, tähti ega numbreid; ruumiline märk – kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote või pakendi omapärane väliskuju), mille kohta võib esitada mitu vaadet;
isegi päris ei mõista. Jakobil on tähtis roll kuna ta mõistatab lahti mõistatuste maailma, mis tiirleb Timo ümber. Jakob on väljamõeldud tegelane, Eeva vend, Timo nään. Timo oli eksinud, ta ei suutnud leida oma kohta maailmas, ta võitles tihti selle üle, et kas tema koht peaks olema oma õe kõrval, saksana või peaks ta minema tagasi vanemate juurde, võtma üle isa talu “Olen osalt eesti- ning prantsuse, osalt saksakeelse käsikirja võõrkeelsed osad.“ Jakob oli ametilt maamõõtja. Peale abiellumist oli tal tööd tarvis, kuna ta tundis tööd hästi pakkus tuttav talle ühe tööotsa Riias, tagasi tulles otsustaski ta selle töö peale jääda ja tegemist oli tal üpris palju. Samuti tegi ta ka väga palju teeneid Timole ja Eevale, abistas neid põgenemisega, planeeris seda ning rääkis vajalikke isikutega. Peale Timo ära viimist arvas J., et kõik toimuv on Eevale veidi liiga palju kuna E. oli
Nimetav ohtlik toorik imelik tikk Omastav ohtliku tooriku imeliku tiku Osastav ohtlikku toorikut imelikku tikku Mitm omastav ohtlike toorikute imelike ----- Mitm osastav ohtlikke toorikuid imelikke tikke 15. tsitaatsõnad Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja välendid. Tsitaatsõnu ja väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles. exclusive - välja arvatud inclusive kaasa arvatud de iure õiguslikult de facto tegelikult pro peaks olema pro et contra poolt ja vastu a la peaks olema a priori iseenesest, juba ette
- mõlema abielluja sündi tõendav dokument (kui sünnid pole kantud rahvastikuregistrisse); - teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud (kui selle kohta puudub kanne rahvastikuregistris); - alaealisel abiellujal kohtumäärus teovõime laiendamise kohta; - vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamise dokument. Dokumendid esitatakse perekonnaseisuasutusele eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab üldjuhul olema ka legaliseeritud või apostillitud (see nõue ei puuduta Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina ja Poola dokumente). Kindlaksmääratud ajal tulevad mõlemad abiellujad abielu sõlmimisele, kaasas isikut tõendavad dokumendid. Pärast seda, kui mõlemad abiellujad on oma soovi jah-sõnaga
Suure osa eesti perekonnanimede päritolu on jäänud tundmatuks. Nagu näiteks Nurst, Uip, Taev, Meras, Lõnik, Näuk, Tauk, Sirt, Voitk. Osa 1930ndatel aastatel seletamata jäänud nimedest on praeguseks sõna päritolu selgitatud. Näiteks Taev on tuletatud Tae talu nimest formandiga v. Priinimede liigitus päritolukeele järgi Eesti perekonnanimesid on liigitatud ka nende keelelist algupära aluseks võttes. Saareste (II: 7-9) eristab eestikeelseid, võõrkeelseid ja värdnimesid. Võõrkeelsed nimed võivad olla heebrea (piiblinimed nagu Aabram, Aron, Eenuk, Herodes, Hiiop, Iisreal, Joonas, Simson, Taavit) või kreeka-ladina (Angelus, Brutus, Romulus, Tiitus) algupära. Mustlaskeelne olevat Mulgimaa perekonnanimi Sangernebo, hispaaniakeelne aga nimi Prima. Esineb poolakeelseid (Jankovits, Pinkovski, Sapotsky), lätikeelseid (Gailit, Irbe, Kakit, Naut, Maltenek, Viitol), Põhja- Eestis ka soomekeelseid nimesid (Pokkinen, Varma, Mehu, Hanko). Lääne-Eestis
Töö keel Õpilastööde keeleks on eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kasutatav keel peab olema rangelt teaduslik. Slängi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud, käibe- ja ka poeetilised fraasid on uurimistöös sobimatud. Samuti tuleb vältida (üli) emotsionaalsete omadussõnade tarvitamist nähtuste või protsesside iseloomustamisel (nt. "... hinnad tõusid maru kiiresti"). Eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kursiivis. Lühendite kasutamine. Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu. Näiteks: sisemajanduse koguprodukt (SKP). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks: USA, ÜRO jt). Pealkirjades üldjuhul lühendeid ei kasutata. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada.
kujunenud, mittereeglipärased ja neid on statistiliselt tühine hulk, samas on nad olulised, sest esinevad sageli ja igapäevakasutuses. Neid ei asendata millegagi. Neid saab alaliikidesse jagada: omanimed (= naabrusnimed, välisilmelt eestipärased. Turu Turku; Pihkva - Piskov), tõlkenimed (= ennisvormi tõlked. Sõnad, millest üks nimi tuleneb, selle tõlkides saab tõlkenime. Uus-Meremaa New Zealand, tulnud saksa keele kaudu), mugandnimed (eripära selles, et võõrkeelsed nimed, mis on kirjapildilt eesti keele mugandatud. Doonau sks Donau), kaudkeele nimed (nimed üle kohalikust keelest. Belgrad Beograd). Tähemärgid. Nimed, mida võetakse üle ladina tähestikuga keeltest. Tähed tulevad üle kujul nagu nad keeles tavaliselt on. Ladina tähestikul ühtne hääldusalus puudub. Ladina tähestikuga keeled võtavad üksteiselt üle sõnu, ilma, et nad kirjapilti muudaksid. Tänapäeval kaks keelt, kus seda reeglit ei järgita: läti ja leedu keel
- Ma uurin töötuse määra. - Ma uurin töötuse määra Eestis. - Ma uurin töötuse määra Eesti 30-40 aastaste töötute meeste seas. (Eesmärk: ma tahan teada, kas töötuse määr 30-40 aastaste meeste seas on teistsugune kui sama vanusegrupi naiste seas) · Kas neid omadusi/nähtuseid on üldse võimalik praegusel ajal olemasoleva metoodikaga uurida? (Essentsialistlik vs operatsionaalne käsitlusviis1) Kirjandus: · Võõrkeelsed teadusartiklid (ca 1/3 allikatest?) · Eestis tehtud uuringud (üliõpilastöös, uuringufirmade poolt tehtud tööd, ettevõttesisesed uuringud jms) · Nii võõr- kui emakeelsed erialaraamatud (eelkõige töös kasutatavate mõistete, teooriate jms seletamiseks) · Ametlikud juhised ja normdokumendid · Ei sobi kasutada populaarteaduslikke allikaid: - põhinevad kontrollimatutel väidetel (ei sisalda viiteid)
Samas on raadios suhtlemine kuulajast eraldatud, puudub kahepoolne kontakt. Esimene kuuldemäng ,,August Tammani ,,Koidik" jõudis eetrisse 1928, samal aastal ka esimene lastekuuldemäng J. Kuulbergi ,,Kui konnal kõht valutab". Probleeme tekitas sobivae ruumide puudus ja raadiotööd tundvate inimeste vähesus. 1935 toimus esimene kuuldemängude võistlus. 1937 võeti eesmärgiks anda iga nädal üks kuuldemäng. 1938 said alguse võõrkeelsed kuuldemängud, eesmärgiga õpetada võõrkeelset hääldust. 1939. toimunud kuuldemängude võistlusel võitis I auhinna Gert Helbemäe ,,Maria viiul". Laekus 156 käsikirja. Ainus koosseisuline lavastaja oli Felix Moor. Raadiodramaturgina tegutses Albert Üksip, kirjutades ise või kohandades raadiole üle 50 kuuldemängu. Üha rohkem võtsid raadiotööst osa näitlejad (Mari Möldre, Ants Eskol jt) 1. 4. 4. Kirjandussaated 192
Jutusaja lisamine loob neutraalse pinna, millelt juttu alustada ning sealt edasi on väga hea teosesse pingestatust tuua. VIII. Teema ja idee Autor püüdis selgitada inimloomuse nõrkust ning tugevust, selgitada tunnetemängu. IX. Lõpphinnang teosele kui tervikule Autor oli väga hästi loonud teoses pingestatust ning kompositsioon muutis teose lugemise huvitavamaks. Autori keel oli väga nauditav, sest teksti olid põimitud mitmed võõrkeelsed väljendid ning võõrad võõrsõnad. Sisu oli lihtne, kuid samas köitev. X. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_(novella) P. Merimee ,,Colomba. Carmen" Europeia. Avita. 2006 3. kokkuvõte Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad
aladel mõjutades inimeste igapäeva elu ja saab kajastust mitmetes teaduslikes töödes või erinevate organisatsioonide poolt kogutud andmetes. Fossiilsete kütuste põletamise allikad põhinevad kogu maailma näidetel. Fossiilsete kütuste põletamine toimub praktilselt igas riigis ja see on meie kõigi probleem, mitte kindla riigi või maailmajao. Allikad pärinevad uudiste kanalitelt kui ka õpikutest. Metsaraie teema allikad on võõrkeelsed ja enamus pärinevad Ameerika Ühendriikidest, nende hulgas ka materjali Kliima Instituudi kodulehelt. Näited, mis on antud ajahetkel eriti aktuaalsed, pärinevad eestimaistest meedia väljaannetest. FOSSIILSETE KÜTUSTE PÕLETAMINE JA NENDE MÕJU KESKKONNALE Fossiilne kütus on orgaanikat sisaldav ainete segu, mis on tekkinud tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning
Lisaks notariaalselt tõestatud või kinnitatud tehingule tehakse kinnistusraamatusse kandeid ka kohtulahendi alusel ning kohtutäituri taotlusel. Teatud liiki kandeid tehakse ka muude ametiasutuste taotlusel. Kinnistamisdokumendid esitatakse kinnistusraamatut pidavale kohtule originaalina või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirjana (kohtul säilib õigus nõuda originaali esitamist). Võõrkeelsed dokumendid tuleb esitada koos tõlkega, mille kinnitab vandetõlk või notar. Välismaal välja antud ametlikud dokumendid tuleb notari juures legaliseerida või apostillida. 3. Notariaalne tõestamine Notariaalne tõestamine tähendab seda, et notar kontrollib lisaks allkirjade õigsusele ka lepingu sisu ning selgitab seda pooltele. Notariaalset tõestamist vajavad kõik tehingud mille kohta seadus vastava nõude on püstitanud. Muu hulgas tuleb notariaalselt
Allikas: ? Täpsem viide. Logistika ja ekspordi käsiraamat | Äripäeva käsiraamat. Allikas: http://kasiraamat.ee/et/app/naidiskasiraamat/lepingute-kasiraamatu-naidispeatukk-incotermsi- tarneklauslid. Kasutamise kuupäev: 24.03.2017. Tomkins, J, A. (2005). Logistics and manufacturingoutsourcing. Raleigh, NC: Tompkins Press. Johnson, J. C., jt. (1999).Contemporary Logistics. Pretice Hall. Vaata kas leiad midagi nende allikate kohta, mida saaks tektile sisse põimida, siis oleks võõrkeelsed allikad ka olemas. Allikad pole tähestikulises järjekorras!
annaabi.ee 
