Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TSITAATSÕNAD JA TSITAATVÄLJENDID (0)

1 Hindamata
Punktid

TSITAATSÕNAD JA TSITAATVÄLJENDID
Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja väljendid .
Hiljuti keelde laenatud sõnu kirjutatakse nende algkeele kujul, kuna eestikeelset vastet neil veel ei ole (sageli ka ei tule, sest sõnakasutus vaibub enne, kui see tekkida jõuab), näteks action, hot stuff , cool. Sellised sõnad ja väljendid sobivad küll kõnekeelde ja kollasesse ajakirjandusse, kuid vähegi ametlikumas keelepruugis tuleks neid vältida.
Peale värskete laensõnade kuuluvad tsitaatsõnade hulka ka võõrkeelsed fraasid ja väljendid, mis on kogu maailmas tuntud nende originaalkujul, näteks de iure `õiguslikult` (ladina k).
Tsitaatsõnad kirjutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles. Mõni nesit ei satese lauses samas kohas, kus vastav sõna või väljend eesti keeles asuks. Trükitekstis kirjutatakse tsitaatsõnad kaldkirjas, käsitsi kirjutatud tekstis tõmmatakse alla laineline joon.
Harjutus. Tõlgi järgmised üldkasutatavad tsitaatsõnad ja –väljendid. Kasuta neid lausetes .
exclusive
inclusive
pro
pro et contra
à la
a priori
ceteris paribus
sic!
vice versa
Anno Domini
ad hoc
bona fide
et al.
ca.
i.e.
TSITAATSÕNAD JA-TSITAATVÄLJENDID #1 TSITAATSÕNAD JA-TSITAATVÄLJENDID #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MariiP Õppematerjali autor
Eestikeele konspekt tsitaatsõnade ja väljendite kohta.

Sarnased õppematerjalid

Kirjakeel-kõnekeel-tsitaatsõnad-
2
doc

Kirjakeel, kõnekeel, tsitaatsõnad.

Võõrhäälikud ­ f, s, z, z. Võõrsõnade erijooned: 1) Esineb võõrhäälikuid 2) Sõna pearõhk võib olla järgsilbil 3) Sõna alguline g, b, d. 4) Järgsilpide pikad täishäälikud. Pika täishääliku järel kirjutatakse h alati ühe tähega. Häälikuid f ja s kirjutatakse alati k, p, t õigekirjareeglite alusel. Võõrsõnade poolitamisel ei ole soovitatav silbialgulisi kaashäälikuühendeid lõhkuda. Tsitaatsõnad ­ omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja väljendid. Tüvevokaal, käändelõpud ja tuletusliited eraldatakse tsitaatsõnast ülakoma abil. exclusive ­ välja arvatud inclusive ­ kaasa arvatud de iure ­ õiguslikult de facto ­ tegelikult pro ­ peaks olema pro et contra ­ poolt ja vastu a la ­ nagu a priori ­ isseenesest, juba ette ceteris paribus ­ muidu võrdseil tingimusel sic! Või nii! vice versa ­ vastupidi Anno Domini ­ issanda aastal ad hoc ­ meelevaldne bona fide ­ heas usus et al. ­ ja teised ca. Ligikaudu i.e

Eesti keel
11 klassi tasemetöö
8
doc

11 klassi tasemetöö

14. ik- lõpuliste sõnade käänamine.(õp lk 101) Nimetav ohtlik toorik imelik tikk Omastav ohtliku tooriku imeliku tiku Osastav ohtlikku toorikut imelikku tikku Mitm omastav ohtlike toorikute imelike ----- Mitm osastav ohtlikke toorikuid imelikke tikke 15. tsitaatsõnad Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja välendid. Tsitaatsõnu ja ­ väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles. exclusive - välja arvatud inclusive ­ kaasa arvatud de iure ­ õiguslikult de facto ­ tegelikult pro ­ peaks olema pro et contra ­ poolt ja vastu

Eesti keel
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses
33
doc

Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses

1.2 Teater.Muusika.Kino.............................................................................. 11 1.2.1.3 Areen........................................................................................................12 1.2.1.4 Nädal.......................................................................................................13 1.2.2 Analüüs..........................................................................................................14 1.3 Tsitaatsõnad.......................................................................................................... 17 1.3.1 Sõnad............................................................................................................. 17 1.3.1.1 1. Sirp.......................................................................................................17 1.3.1.2 Teater.Muusika.Kino (puuduvad)............................................................17 1.3.1

Kirjandus
Sõnade ortograafia
29
doc

Sõnade ortograafia

sõnaga kokkukirjutamisel tähtsust täiendsõna käändel. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt. sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani-vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. Erand. Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses olev omadussõna, nt. hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Eesti keel
Reeglid-mida põhikooli lõpuks on vaja teada
14
odt

Reeglid, mida põhikooli lõpuks on vaja teada

(Nt Kallis Pille, palun tule siia. Anna mulle vihik, Kaido. Kes teist, poisid, homme võistlema tuleb?) 7 TSITAADID JA TSITAATSÕNAD: tsitaadid on täpsed, tähttähelised väljavõtted mingist tekstist, esitatakse koos viitega autorile või allikale. Tsitaat vormistatakse otsekõnena. Nt ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus" (A. H. Tammsaare). Tsitaatsõnad on võõrkeelsed ja neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu päritolukeeles. Muust tekstist eristamiseks tuleb nad kirjutada kursiivkirjas. Nt coca-cola, all right. LAUSELIIKMED: Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav

Eesti keel
Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
28
docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

keelekasutuses näitab, et paljud uued laensõnad alles otsivad kohta eesti keele muutesüsteemis. Püsima jäävad vaid sellised laensõ- nad, mis sobivad eesti keele süsteemi nii häälikuliselt, vormiliselt kui ka tähenduslikult. Laenatud sõna kohandatakse kõigepealt vastavaks eesti k häälikustruktuurile, võõrapärased häälikud asendatakse omadega, sõnad saavad rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua 4 alaliiki: • tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, bappening); • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster); • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser); • lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP – vipp, UFO ~ ufo). Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising, meik, meil, ruulima, server, tiim)

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel
Ladina juriidiline terminoloogia
28
docx

Ladina juriidiline terminoloogia

keeles üksteisele. · 19.sajandil hakatakse koostama korralikke seadusi. Napoleoni koodeks 1804 ­ Code Napoléon. · Codex Iuris Canonici ­ 1917 (Kanoonilise õiguse koodeks). Hõlmab katoliku kiriku õigust. · Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend. · Hõlbustab Euroopa kohtusüsteemi ühendamist ning muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks. · Euroopa kohtu väljend: fumus boni iuris Ladina juriidilised terminid · Õigusteaduse keel (perioodika, Iuridica) · Õiguspraktika keel (kohtupidamise keel) Ladina kiri · Bustrophedon ­ kirjutati vaheldumisi paremalt vasakule ja vasakult paremale. Tähendab kreeka keeles künnihärga ümber pöörama. · Jõudnud roomlasteni etruskite vahendusel. Tuleneb kreeklastelt. · 4.sajandil eKr kinnistus vasakult paremale kirjutamine · Gaius ­ Caius ­ C. Julius Ceasar · U ja V küsimus

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun