P. Merimee "Carmen" (17)

4 HEA

Sissejuhatus
„ Carmen “ – romantikast ning seiklustest pakatav raamat. „Carmen“ annab aimu mustlaste elust ning vastupandamatust armastusest, õpetab inimestes kahtlema ja neid usaldama, räägib, kuidas käituda ja kuidas mitte.
Järgnevas analüüsis püüan selgitada välja erinevad tegelastüübid, analüüsida autori seisukohta ning uurida süžee eripärasid.

Teose ajalooline skeem
Raamatus on põhiliseks jutustajaks mina-tegelane, kes mingi aja möödudes annab jutujärje üle järgmisele kõnelejale. Sündmustik toimub 19. sajandil, lõppedes 1830. aastaga.
Ühe kirja järgi, mis Merimee kirjutas Montijo krahvinnale, oli „Carmen“ inspireeritud ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: „See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks.“

Teose tegelaskond
Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen.
Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad. Kõige omanäolisem tegelane oli ilmselt Carmen – tulihingeline ning vembutaja. Ta oli ilusam kui mustlane . Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset.
Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni . Väheolulistest tegelastest, keda on vaid kaudselt mainitud, moodustasid suurima rühma sõjaväelased. Väiksemateks gruppideks võib pidada rongatrahteri pidajaid ning Carmeni ohvrid .
Peategelasteks olid Jose ja Carmen. Kõrvaltegelasteks jutustaja , salakaubavedajad, Carmeni ja tema jõugu ohvrid, sõjaväelased ning mustlased , kes Carmenit siin-seal aitasid.

Tegelaskujude analüüs.

Tegelase koht üldises tegelassüsteemis
Üldises tegelassüsteemis oli kõige olulisem koht Josel, kes oli mõlemas raamatuosas oluliseks tegelaseks. Samuti oli seda ka Carmen, kuid temast oli esimeses pooles vähem juttu . Mina-tegelane mängis olulist rolli vaid raamatu esimeses pooles.

Tegelase iseloomustus
Jose Lizarrabengoa – „Mees oli noor, keskmist kasvu, kuid tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tema muidu vist ilusa jume oli päike juustest tumedamaks parkinud.“ lk. 160
Josel oli kindlasti kaasas musketon, mis enesekaitseks alati käepärast oli.
Ta oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temast taheti teha vaimulikku, kuid see ei edenenud. Ta armastas kirglikult sulgpalli ning see oligi see, mis ta hukutas. Ükskord oli sulgpalli pärast üks kaklus , mille Jose võitis ning ta pidi maalt lahkuma .
Ta sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Peagi sai ta kapraliks ning anti lootust seersandipaeltele, kuid siis määrati ta valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri, kus ta kohtas Carmenit. Kuna Jose lasi Carmenil põgeneda pandi ta kuuks ajaks vangi. Kuna ta lasi peagi Carmenil korra veel seadust rikkuda, pidi ta Sevillast kiirelt lahkuma. Ta lahkus ning ühines salakaubavedajatega, kellega Carmen koostööd tegi. Peale mitmeid rööve tappis Jose Carmeni abikaasa ning lõpuks ka Carmeni enda. Ta pandi vangi ning hiljem ilmselt poodi üles.
Jose käitus täpselt nii nagu Carmen teda palus . Ta oli pimestatud armastusest Carmeni vastu ning oli valmis kõigeks, et Carmen teda armastaks. Ta püüdis käituda kaine mõistuse järgi, mis käskis tal keelduda mitmetest tegudest, kuid lõpuks sundis siiski Carmeni palve teda meelt muutma.
Oma sõjaväe töösse suhtus Jose suurima lugupidamisega ning austusega. Ta kaitses meeleldi seda riiki, kus ta elas. Ta pürgis järjest kõrgemate auastmeteni. Oma kaaslastesse suhtus ta enamasti nii nagu nemad suhtusid temasse. Kuigi Ükssilma tappis ta vaid palavast armastusest Carmeni vastu. Enamikel juhtudel püüdis Jose siiski oma kaaslaste eest võidelda ning nendele toeks olla. Iseendasse suhtus ta kindlasti madalama lugupidamisega kui Carmenisse. Ta enda heaolu polnud pooltki nii oluline.
Jose uskus tõelisesse ning kirglikusse armastusse .
Jose oli piisavalt temperamentne , kui asi puutus millesegi, mis pidi kuuluma temale, kuid muidu oli ta rahuliku olekuga.
Carmen – „Noor, ilusa kehaehituse ja väga suurte silmadega väheldane neiu .“ lk. 171
Tema ümber oli alati mehi ning ilmselt mingeid maagilisi asju, sest ometigi oli ta ju nõid.
Töötas Sevilla tubakamanufaktuuris kuni oli sunnitud põgenema, sest ta oli rünnanud kaastöötajat. Ta oli petis ning varas . Ta kohtas Jose’d ning peale temaga koos tehtud rööve jms sai ta Jose poolt tapetud .
Carmeni käitumine oli väga ootamatu ja ettearvamatu. Tema teod olid väga äkilised. Ta elukutselised tegemised olid planeeritud ja veatud, kuid ülejäänud ettevõtmised kulgesid omasoodu.
Oma tööd tegi ta innuga ning ise seda nautides. Kaaslaste seltskonda nautis ta samuti, kuid ei lasknud mitte kellelgi enda üle valitseda. Iseendasse ta uskus ning ei kahelnud endas hetkekski. Enesekindlusega ei tekkinud tal eales probleeme.
Carmen oli väga temperamentne ning pidurdamatu. Teda ei häirinud ühiskondlikud normid ning ta nautis elu ja vabadust. Kõik tegemised olid tema käes lihtsad ning nauditavad.

Autor lasi mõlemal peategelasel sujuvalt edasi liikuda ning ei seadnud ei ühiskondlikke ega moraalseid piire nende tegevusele. Tema ideeks oli kirglik tegutsemine ning minnalaskmine. Paljud tegevused pidid toimuma emotsioonide ajel.
Iseloome kirjeldati läbi tegelaste tegevuste. Otseseid isikukirjeldusi polnud.
Carmeni puhul pean olulisteks stseenideks isiku mõistmise puhul neid stseene, kus ta kellegagi tuttavaks sai (mina-tegelaseka nt.). See kuidas ta mehele lähenes ning juttu alustas annab juba aimu sellest, milline ta oli.
Jose püüdis rääkida võimalikult leebet juttu ning kasutas malbeid sõnu, kuid Carmen seevastu ei hoolinud sellest, mis ta välja ütleb ning kasutas sõnu, mis pähe tulid, kuid vulgaarseks asi ei muutunud.

Jose võib meenutada tüüpilist seebiooperikangelast, kuid Carmen oli isikupärane ning temas olid koos kõik ekstsentrilised iseloomujooned. Kõige emotsionaalsem oli tegelastest Jose, kelle südame oli Carmen täielikult vallutanud. Jose muutus ka kõige väiksematest asjadest armukadedaks ning püüdis kõrvaldada teelt kõik takistused, mis tema ja Carmeni vahele tulid. Carmen aga suhtus kõigesse rahulikult ning ei vaevanud ennast liigsete tunnetega. Kuigi ta ei kartnud kasutada sõna armastus.

Süžee
Raamatu alguses kohtuvad mina-tegelane ning Jose. Kui Jose vangi läheb, külastab jutustaja teda seal. Jose räägib, kuidas ta tutvus Carmeniga ning millised seiklused nad läbi elasid. Ta rääkis, kuidas Carmen oli käitunud ning lõpuks oli Jose ta tapnud.

Kompositsioon
Raamatu esimeses osas kohtus mina-tegelane Carmeniga ning raamatu teises osas jutustas Jose sellest samast hetkest. Süžeeliinid ristusid.
„Carmen“ polnud tüüpiline romantistlik romaan, kuid siiski loetakse teda üheks. Romantistlike tunnuste vahele oli põimitud ka realismile omaseid jooni.
Dialoogi kasutati parajal määral. Mitte kuskil ei pingutatud sellega üle.
Väga mitmetes kohtades kasutas autor kõrvalepõikeid ajalukku, keeleteadusesse jms, et luua taas neutraalne pind ning sealt edasi taas pinget arendada.
Teos jagunes neljaks peatükiks: esimene peatükk, kus kohtusid Jose ja jutustaja; teine peatükk, kuidas mina-tegelane Carmeniga tutvub, kolmas peatükk, kus toimub põhisündmustik ning Jose räägib, kuidas tema Carmenit teab ja mida nad koos tegid ning neljas peatükk, mis on ülevaade mustlaste elust üldiselt.

Autori keel ja stiil
Autor kasutas palju tsitaate erinevatest teostest ning mitmeid väljendeid ja vanasõnu. Sõnavara oli lihtne, kuid siiski köitev. Samuti oli terviktekst .
Terve teos oli stiilipuhas. Tugevad karakterid, metsikud kired ning eksootika vahelduvad teadliku kiretuse ning nõrkade iseloomuomadustega. Jutusaja lisamine loob neutraalse pinna, millelt juttu alustada ning sealt edasi on väga hea teosesse pingestatust tuua.

Teema ja idee
Autor püüdis selgitada inimloomuse nõrkust ning tugevust, selgitada tunnetemängu.

Lõpphinnang teosele kui tervikule
Autor oli väga hästi loonud teoses pingestatust ning kompositsioon muutis teose lugemise huvitavamaks. Autori keel oli väga nauditav, sest teksti olid põimitud mitmed võõrkeelsed väljendid ning võõrad võõrsõnad. Sisu oli lihtne, kuid samas köitev.

Kasutatud kirjandus
http://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_(novella)
P. Merimee „ Colomba . Carmen“ Europeia. Avita. 2006

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 349 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

349 laadimist Kokku alla laetud

17 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sjuusi Õppematerjali autor

teose ajalooline skeem, tegelaskond, tegelaste analüüs ja iseloomustus, lühilühikokkuvõte, autori keel ja stiil, lõpphinnang

kirjandusanalüüs carmen merimee tegelased analüüs iseloomustus

Kasutatud allikad

https://en.wikipedia.org/wiki/Carmen_

Sarnased õppematerjalid

docx

Prosper Mériée - „Carmen“

Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu algul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus.

Kirjandus

rtf

Merimee Carmen (Teose Analüüs)

Kirjandusteose analüüs Koostaja: Kevin Saarna Koostaja: Kevin Saarna 30.01.14 Carmen Merimee 1. Teose sisu lühikokkuvõte ''Carmen'' räägib noormehest Don Jose, kes alguses kohtub raamatu minategelasega ja otsustavad koos edasi rännata mööda maad, kuna mehed suundusid samasse ööbimiskohta. Edasi liikus minategelane ööbimiskohast linna ja sealt kohtab ta mustlas tüdrukut Carmen, kes proovib talle tünga keerata. Carmen

Eesti keel

doc

Prosper Merimee - Carmen

PROSPER MERIMEE CARMEN Antud teose ainestik pärineb Montijo krahvinnalt , kui Merimee külastas 1830 aastal Hispaaniat. Teose tegevus toimub Pürenee poolsaarel .Tegevuspaigad on suhteliselt värvikalt kirjeldatud. Teksti lugedes suudab endale iga lugeja silme ette manada korraliku ja selge pildi tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest. Merimee giid kahtlustas silmapilkselt , et see mees on ohtlik röövel , kuid Merimeed see ei hirmutanud. Selle asemel , et põgeneda, pakkus Merimee mehele sigareid ja toitu. Natukene aega vesteldes ja üksteisega tutvudes, otsustasid nad koos teele asuda. Ööseks otsustasid mehed minna ööbima ühte algelisse onni moodi majja. Peale sööki heitsid mehed magama .

Kirjandus

doc

Carmen kokkuvõte peatükkide kaupa

PROSPER MERIMEE „CARMEN“ Antud teose ainestik pärineb Montijo krahvinnalt , kui Merimee külastas 1830 aastal Hispaaniat. Teose tegevus toimub Pürenee poolsaarel .Tegevuspaigad on suhteliselt värvikalt kirjeldatud. Teksti lugedes suudab endale iga lugeja silme ette manada korraliku ja selge pildi tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest. Merimee giid kahtlustas silmapilkselt , et see mees on ohtlik röövel , kuid Merimeed see ei hirmutanud. Selle asemel , et põgeneda, pakkus Merimee mehele sigareid ja toitu. Natukene aega vesteldes ja üksteisega tutvudes, otsustasid nad koos teele asuda. Ööseks otsustasid mehed minna ööbima ühte algelisse onni moodi majja. Peale sööki heitsid mehed magama .

Kirjandus

rtf

Prosper Merimee "Carmen"

Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas

Kirjandus

docx

Merimee „Carmen“ kui romantiline teos

Merimee ,,Carmen" kui romantiline teos Romantism on kirjandusvool, milles autor väljendab oma loomingut pehmemal ja tundelisemal teel, lähtudes armastusest ja emotsionaalsusest. Romantismile on iseloomulikud mitmed jooned. Millised neist esinevad Merimee teoses ,,Carmen"? Oluline romantismile omane joon on põgenemine loodusesse. Mina-tegelase rännak kulges läbi looduskaunite paikade, raamatu alguses jõudis ta suurele imekaunile aasale: tema ees avanes looduslik areen, mis oli teda ümbritsevatest järsakutest täielikult varjatud. Kaljujalamilt sööstis välja kobrutav allikas ning langes väiksesse tiiki, mille põhja kattis lumivalge liiv. Tegevustik toimub Hispaanias, mis on tuntud oma kauni looduse ja sooja kliima poolest

Kirjandus

docx

P. Merimée - "Carmen"

II. Teose ajalooline skeem Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi. Teose sündmustik toimub 1830. Aastal. III. Teose tegelaskond Kui välja arvata vähem tähtsad tegelased, siis on teose tegelaskond suhteliselt väike. Probleemistiku keskpunktis on José ja Carmen. Kõige omapärasem tegelane on kindlasti Carmen. Ta oli mustlane, kuid ilusam kui kõik tema rahvusest naised. Carmeni iseloom oli aga keeruline ning ta oli väga salakaval. Teised tegelased nagu näiteks jutustaja ja José olid tüüpilised. Neil puudusid erilised ja meeldejäävad tunnusjooned. Põhilise tegelaste grupi moodustavad salakaubavedajad, kelle hulka kuuluvad ka José ja Carmen. Vähem tähtsad tegelaste grupid on mustlased,

Kirjandus

docx

"Carmen"

2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (17)

sjuusi: Kallis, tara.

Teinekord soovitan Sul siis enne vaadata, mis formaadis fail on ning seejärel veenduda, kas Su arvutil on piisav programm selle avamiseks. (:

-Sus.

22:49 28-03-2010

kertupiiga: väga väga põhjalik! tuletab hästi loetud teose meelde, väga üksikasjaline, tähtsaim on kergesti eristatav. tõesti palju abi!

20:05 24-11-2009

Piret Parman: ei saanud avada ja aitäh ma ka ei ütle sest ei saanud avada mida ma tahtsin.

17:44 09-03-2010

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk