Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muusika retsensioon,Maria Listra (1)

1 HALB
Punktid
Muusika retsensioon Maria Listra #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Juunas1990 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
rtf

Muusika retsensioon - JÕULUKONTSERT

Muusika retsensioon JÕULUKONTSERT Käisin Ott Leplandi, Ivo linna ja Noorkuu jõuluturnee kontserdil Vanemuise kontserdimajas 16. detsembril. See oli ühtlasi ka viimane jõuluturnee kontsert. Mind huvitas põhiliselt kontserdist ansambel "Noorkuu", sest seda on väga hea kuulata ja mulle väga nende koosseis meeldib. Ansambli liikmed on: Ilmar Madison(tenor), Rein Kahro(bariton), Martti Meumers(bariton), Märt Murrik(bariton), Remi Teras(bass). Kõige vanem liige on Rein Kahro, kes on ka üks kolmest ansambli algsest asutajatest 1996. aasta detsembris. "Noorkuu"'l on ilmunud 11 plaati ja eelmise aasta sügisest astus ansamblisse ka uus liige Märt Murrik. See, et Märt "Noorkuu"-ga liitus, täiendas veelgi nende häältekõla, sest ainuüksi Märdi hääl on väga super ja mulle meeldib väga teda laulmas kuulata. Ott Lepland on väga palju arenenud pärast telesarja "Eesti otsib superstaari" võitmist. Eelkõige

Muusika
thumbnail
1
odt

Muusika retsensioon

Muusikaretsensioon Käisin kuulamas ooperilaulja Hendrik Krummi mälestuskontseri Karja kirikus, kus vaatamata suurele pakasele olid esinema tulnud Aare Saal, Nadia Kurem ja Saaremaa oma poiss , SÜGi hiljutine vilistlane Priidu Aardam . Hendrik Krumm sündis 26. detsember 1934 Saaremaal Leisi vallas ja suri 12. aprill 1989. Teda võib pidada Tiit Kuusiku ja Georg Otsa kõrval üheks Eesti vokaalkunsti silmapaistvamaks esindajaks. Nagu eelpool mainitud, esines kontserdil kolm solisti. Esimesena räägiksin Nadia Kuremis, kes oli ka Krummi õpilane. Kurem on sopran ja kirikus kõlas tema hääl väga hästi. Ühelt naisterahvalt võib ikka väga võimas hääl välja tulla. Ergsalt jäi meelde ,,Ave Maria, " mis oli ka minule kõige tuttavam lugu. Kui võrrelda kahte proffi, Kuremit ja Saali, siis nende hääled koos panid kiriku kenasti kõlama. Aare Saal, kes on tenor, kõlas küll mingil määral paremini kui Kurem. Võib- olla sellepärast, et t

Muusika
thumbnail
4
doc

Muusika retsensioon

94- Üllatussümfooniat G-duuris. See on 4 osaline:Adagio-Vivace Assai, Andante,Menuetto: Allegro Motto, Final:Allegro Motto. Mida esitas sümfooniaorkester. Üllatusümfoonia on Haydni Londoni sümfooniate sarjas teine. Selle teose kirjutras ta aastal 1791 Londonis. See teos sai oma nime Salomoni orkestri flötist Andrew Asheltilt . Ta ütles, et teos sai oma nime sümfoonia teise osa järgi, kus peaaegu, et uinutava meloodia katkestab äkiline fortissimo akord kogu orkestrilt. Muusika jätkub seejärel taas pianos, nagu poleks midagi juhtunud. Haydni vanas eas küsiti talt, kas ta kirjutas sümfooniasse üllatuse sisse selleks, et publikut äratada, kuid ta vastas, et ta oli huvitatud publiku üllatamisest millegi uuega ja tahtis teha hiilgava debüüdi. Esimene osa on tempo poolest alguses lento hiljem presto. Dünaamika samuti vaheldub piano ja forte vahel. Iseloomustaksin esimest osa, kui rõõmsameelset ja helget

Muusika
thumbnail
4
pdf

Helisev muusika retsensioon

Viimsi Kool ei jäänud ka palju alla. Etendusel ei puudunud ka eriefektid nagu näiteks äikesetorm ja välgu löömine. Näitlejad kandsid ajastule vastavaid viisakaid riideid. Naisnäitlejatele olid tehtud ka korralikud suured lokid, vahel ka krunn. Mehed kandsid pintsakute all vesti ja lipsu. Naised kandisid ka pearätte ja korsette. Nunnakloostris ei puudunud ka nunnade suur tärgeltatud tanu ja nunnariided. Muusikalis on väga tuntud laulud. Üks nendest on "Do-Re-Mi", milles muusika oli väga lõbusa kõlaga, kaasahaarava ja kummitama jääv meloodiaga. "Do-Re-Mi", pidi õpetama astmeid lõbusas ja laululises võtmes ja seda see ka selgelt tegi. Mari-Liis Rahumets sai väga hästi kõrge häälega hakkama. Hääletämber oli sopran, muusikaintrumentide tämber oli kirgas, tempo oli kiirenev, tempoka rütmiga ja meloodia astmeliselt liikuv. Teiseks teoseks on "Sixteen Going On Seventeen", mille muusika on ka kummitava jäävalt ilus.

filmimuusika
thumbnail
2
doc

Põhjalik muusika retsensioon

Teine teos oli Frenc Lisztilt ,,Mefisto-valss" nr 1. Teos oli väga madalas registris ja tempokas.Neljas esineja Mihkel Poll, esitas esimese teose Sergei Rahmaninovilt Prelüüd nr 16 G-duur op.32 nr 5 . Kohe oli näha kui proffesionaalne oli pianist.Meloodia oli voolav,dünaamika suhteliselt vaikne ja teost esitati kõrges registris.Teine pala oli Frederic Chopin´ilt Ballaad nr 4 f- moll op.52.Mulle isiklikult oli väga huvitav kuulata heliloojate teoseid, kellega olime eelnevalt tutvunud muusika tundides.Teose iseloomustuseks võin öelda, et tegu oli kirgliku ning ilusa teosega.Tempo muutus vahepeal nii kiireks ja agressiivseks, et ma veidi ehmusin.Kõige naljakam oli see, et teos vahepeal lõppes pausiga ja siis algas uuesti ning nii mitu korda.Paljud inimesed hakkasid plaksutama, kuid selgus, et lugu polnud veel lõppule jõudnud. Peale esimest poolt toimus väike vaheaeg.Millele järgnes suur järjekord buffeti ees. Tundus, et

Muusikaajalugu
thumbnail
2
doc

Retsensioon Maria Faust Group

Mis mind veel ka üllatas oli see, et kontserdi algul ei olnud mingit avakõnet, vaid see toimus peale esimest lugu. Kuna ma istusin kõrvaltoas ei kuulnud ma midagi, millest Faust kõneles ning selle tõttu jäid mulle tundmatuks ka loode pealkirjad. Esimene lugu algas vaikselt muutudes aina rütmikamaks ja hoogsamaks. Sellisele ülesehitusele järgnes ka järgmine lugu. Mis minule sügava mulje jättis oli kolmas lugu, mis kandis vist nime Jõud ja vähk. Taaskord kostis muusika veidi vaiksemalt, kujutades endas vähki, muutudes aina suuremaks ja nii ka lugu rütmikamaks. Siis aga tuli mängu jõud, mis lisas loole tugevaid tundeid. Neljas ja viies lugu kõlas vaikselt, kuid samas tegemist oleks olnud nagu mingi detektiivi filmi taustalauluga. Viienda laulu puhul kostis Maria Fausti saksofonimängu väga vähe, ainult alguses ja lõpus. Peale viiendat mängu, mis lõppes vaibudes tuli pooletunnine paus. Minu

Muusika
thumbnail
1
docx

Muusika retsensioon Hortus Musicus

Kontserdi teemaks on renessanss. Lisaks muusikale oli kuulda ka natuke selle ajastu ajalugu. Kava oligi üles ehitatud nii, et igale loole eelnes lühike tutvustus, mis seletas lahti loo sisu. Kuulda oli nende igapäeva eludest ja muusikute seljas oli ka mõned riietusesemete näited. Muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusika-aed. Selle asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Kooseisu kuulub 10 pillimeest. Ansambli repertuaaris on renessansi ja keskaja muusika, kuid seekord oli kuulda vaid renessansiajastumuusikat. Enda ees nägime ka mitmeid pille, nagu nt salmei, mis on vanamuusika instrument. Lisaks pillimängule kuulsime ka laulmist. Esitajateks olid Joosep Vahermängi (tenor), Jaan Arder (bariton) ja Riho Ridbeck (bass). Lood olid ladina keelsed. Minule isiklikult meeldis kontsert väga. Olen käinud nooremana mitu korda Hortus Musicus ansamblit kuulamas. Kontserdi pikkus oli paras, üks tund ei jäänud liiga pikaks ega ka liiga lühikeseks

Muusika
thumbnail
3
docx

Muusika Retsensioon ´´Lõbus Lesk´´

erinevas keeles. Etendus oli Adolf Hitleri lemmik operett. Seda käis ta vaatamas umbes 91 korda. ``Lõbusast lesest`` on vändatud vähemalt kuus filmi. Ma käisin seda vaatamas 15.detsembril koos emaga. See oli me esimene operett, mida ma näinud olen. Ma olen koguaeg arvanud, et need on igavad, aga mulle see meeldis, kuna see oli naljakas. Alguses kui ma pealkirja vaatasin, siis ma ei arvanud,et see etendus nii lõbus võib olla. Selle kontserdi muusika oli väga lõbus. Kontsert oli sellepoolest mulle eriline, sest mulle meeldis selle operetti muusika ning üldine etendus. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Osades: Karmen Puis või Heli Veskus (RO Estonia), René Soom (RO Estonia) või Aare Saal (RO

Muusikaõpetus




Kommentaarid (1)

bluusop profiilipilt
bluusop: jama
13:31 24-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun