KAUBAMÄRK JA SELLE LIIGID (0)

KAUBAMÄRK JA SELLE LIIGID
Peamised kaubamärgiliigid on:
SÕNAMÄRK – kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, täheühend , sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed. Sõnamärgi mõiste alla kuuluvad ka ilma kujunduseta pikemad reklaamlaused ehk loosungid.
KOMBINEERITUD MÄRK – sõna(d), täht (tähed) või number ( numbrid ) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga. Kujunduseks loetakse ka omapärast kirjaviisi.
KUJUTISMÄRK – koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, tähti ega numbreid .
RUUMILINE MÄRK – kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote või pakendi omapärane väliskuju ), mille kohta võib esitada mitu vaadet.
HELIMÄRK – heli, meloodia, signatuur vms, mida on võimalik kujutada noodikirjas.
Kaubamärgi eriliigid, mis tähistavad teatud ühistunnuseid, on:
KOLLEKTIIVKAUBAMÄRK – isikute ühendusele kuuluv tähis, mida iga liige võib kasutada vastavalt põhikirjas sätestatud tingimustele.
GARANTIIMÄRK – eri isikute kaupu või teenuseid tähistav märk nende kaupade või teenuste ühise omaduse, geograafilise päritolu, tootmisviisi või muu ühistunnuse garanteerimiseks.
Kaubamärgiks  ei sobi:

• tähised, millel puudub eristusvõime, st olemuslik võime eristada tarbija jaoks eri ettevõtjate kaupu või teenuseid;
  
• kaupu või teenuseid kirjeldavad tähised;
  
• vastavas valdkonnas või äritegevuses tavapäraseks muutunud tähised;
  
• tarbija jaoks eksitavat teavet andvad tähised;
  
• tava- ja tõepärased toodete või pakendite kujutised;
  
• tähised, mis on vastuolus avaliku korra ja heade tavadega.
  

Kaubamärgi koosseisus olev eristusvõimetu, kirjeldav või tavapärane tähis loetakse kaubamärgimittekaitstavaks osaks. Kaubamärgi omanikul ei ole ainuõigust kaubamärgi selle osa kasutamiseks, st sellised tähised on vabaks kasutamiseks kõigile ettevõtjatele isegi siis, kui need sisalduvad registreeritud kaubamärgis.
 Erandina saab eristusvõimetut, kirjeldavat või tavapärast tähist kaubamärgina registreerida, kui see on taotluse esitamise kuupäevaks Eestis üldtuntuks saanud või omandanud eristusvõime pikaajalise kasutamise käigus. Üldtuntust tunnistatakse, kui kaubamärki tunneb valdav enamus Eesti elanikkonnast või valdav enamus vastavate kaupade ja/või teenuste tarbijatest või vastavas valdkonnas äritegevusega tegelevatest isikutest.