3) Pakutavad tooted ja teenused. 4) Turunduskommunikatsioon. 5) SWOT-analüüs. 6) Konkurendid (otsesed ja kaudsed konkurendid), 7) Konkurentsieelis, toote/teenuse unikaalsus. 8) Turundusstrateegia. 9) Turundusmeetmestiku mudel (4P toode, hind, turustamine, müügitoetus). 10) Kokkuvõte. 4. Nimeta turundusmeetmestiku osad. Selgita. Turundusmeetmestikul on 4 põhilist elementi- toode, hind, turustus ja toetus. 1. Toode. Millist toodet me turundame? Millised on selle toote eelised võrreldes teiste turul olevate samalaadsete toodetega? Miks peaks klient eelistama just seda toodet? Milliseid probleeme see aitab kliendil lahendada? Kas tootega koos pakutakse ka mingit teenust? 2. Hind on kõige olulisem ja ilmselt kõige keerukam turundusmeetmestiku tegur. Siin tuleb arvesse võtta ettevõtte kulude struktuuri, tarbijate ettekujutust hinnast ja nende hinnatundlikkust, konkurentide hinnataset, tehtavaid hinnasoodustusi jm
......................................................................3 2. KAUBAMÄRGI KAITSMINE JA VÄÄRTUS...............................................................................5 2.1. Kaubamärgi kaitsmine...............................................................................................................5 2.2. Kaubamärgi väärtus...................................................................................................................5 2.3. Kõige tulusam kaubamärk.........................................................................................................6 3. ÜLESANNE.....................................................................................................................................7 3.1. Logod.........................................................................................................................................7 3.2. Küsimused.............................................................................
....................................................................................................16 KOKKUVÕTE.............................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................18 SISSEJUHATUS Õpimapp on jaotatud neljaks suureks peatükiks ning nende alapeatükkideks. Esimene peatükk käsitleb kaubamärgi üldist mõistet, annab ülevaate selle ajaloost ning miks on vaja kaubamärki kaitsta. Teine peatükk räägib kaumabärgist Balti Veski AS Veski Mati. Peatükis on kirjutatud Veski Mati ajaloost, milliseid tooteid antud kaubamärk teeb/müüb ning olulisest mehest nimega Jaan Puhk. Kolmas peatükk on keskendunud ühele kaubakategooriale, milleks valisin kakao. On välja toodud kakao ajalugu, kuidas see tooraine meieni jõudis, lisatud illustreerivad
Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art.5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Autoriõiguste tekkimine ja Berni konventsioon. Kaubamärgiõiguse küsimused Rahvusvaheline kaubamärk. Tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis. Territoriaalsuse põhimõte. Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või piirkonnas, kus kaubamärgile on õiguskaitse omandatud. Rahvuslike õiguste kogum.
Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis 9
Õigusteaduskond Kristine Kuusik Intellektuaalomandi õigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED Juhendaja: Raul Kartus Tallinn 2010 1 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 2 1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid).......................3 2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited).................................................4 3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos...................4 4. Autori isiklikud ja varalised õigused..............................................................................
1. Intellektuaalomand Sissejuhatus Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. Maailma Kaubandusorganisatsioon (World Trade Organisatzion – WTO) – rahvusvaheline organ, mis tegeleb kaubanduseeskirjadega, Eesti sai liikmeks 1999.a., vaata lisaks http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_6.2.2.pdf Ülemaailmse Intellektuaalse omandi organisatsioon (World Intellectual Property Organisation – WIPO) – on ÜRO asutus
Kõik kommentaarid