1. Selgitage ja tooge näiteid, milliseid spetsiifilisi võimalusi/piiranguid majandustegevuseks loovad tihedad sidemed või võrgustikud. Võimalus saada kergemini/kiiremini tööd - mida rohkem tuttavaid, seda rohkem võimalusi saada tööle. Kellelgi on ikka midagi pakkuda. Samuti usaldavad tööandjad tavaliselt rohkem neid inimesi tööle, keda soovitatakse mõne alluva poolt, kui neid, kes kandideerivad uuena. Näiteks mina sain alaealisena tööle just läbi tuttava kaudu. Kui oleksin hakanud läbi tööportaali tööd otsima, siis oleks võinud juhtuda, et oleksin jäänud tööta.
YouTube, MySpace, Facebook-millesse oli kaasatud ligikaudu 350 miljonit inimest Skype'il oli 2007. aastal online'is korraga ligikaudu 1,5 miljonit kasutajat, praegu on kasutajaid korraga ligikaudu 13 miljonit. 01.12.2010 Mikk Mäesepp 10 Affiliate marketing 01.12.2010 Mikk Mäesepp 11 Kokkuvõtte Tänased sotsiaalsed võrgustikud on erinevate soodsate asjaolude pikaajalise kokkulangemise tulemus. Nende edukuse võtmeks on: Tehnoloogilised eeldused Muudatused majanduses ja tootmises Psühholoogilised ja sotsiaalsed eeldused 01.12.2010 Mikk Mäesepp 12 Kasutatud kirjandus http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/2/annemari_pall.htm http://www.okia.ee/blog/2009/05/uued-kodulehed-2/ http://infutik.mtk.ut.ee/www/kodu/RePEc/mtk/febpdf/febook20- 02.pdf
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda)
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid
ülemeremaade saadusi ja turustasid neid Euroopas. N: Briti Ida-India kompanii Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted: tootsid kolooniates põllumajandussaadusi/kaevandasid maavarasid/tegelesid tooraine esmase töötlemisega. N: Royal Dutch Shell (nafta) Kolmas põlvkond: edukad töödtusettevõtted, mis laienesid naaberrikide turgudele ning hakkasid rahvusvahelistuma. Neljas põlvkond: Rahvusvahelised firmad. Tekkisid võrgustikud, eelkõige rahandus- ja teenindusettevõtetes. Peamised tegevusvaldkonnad: *kõrgtehnoloogia. Vaja väga suuri ressursse. *suuremahulised tarbekaubad. *brändi-tarbekaupade masstoodang. Vajalik on mahukas meediareklaam. ettevõttest saab ülemaailmne firmapeakontorid paigutatakse maailma finantskeskustesse(suurlinnad) New York, London, Tokyo USA: head strateegiad (odavad tootmine, palju välisinvesteeringuid, palju allhankijaid) Lääne-Euroopa: vanimad rahvusvahelised firmad
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa)
RURAALGEOGRAAFIA 2017. Kordamise teemad. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) o madal asustustihedus; o taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; o tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; o tugev identiteet kodupaiga suhtes; o alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; o maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Regioonid (OECD järgi) o Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) o Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) o Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda)
kasutusele võtmine 1. Innovaatilisust määravad tegurid: · teadmuse omandamisvõimekus (näiteks ettevõttesisene teadus- ja arendustegevus, töötajate kvalifikatsioon, innovatsioonijuhtimise võimekus, tehnoloogilised oskused); · turustruktuur ja nõudluse karakteristikud (turudünaamika, konkurentsi intensiivsus, kasutaja-tootja suhted, juhtivad koduturu karakteristikud, nõudluse hinnaelastsus); · tööstuslikud võrgustikud (võrgustikud tehnoloogia pakkujatega, sektorispetsiifilised lekked); · ressursiturud (tööjõu ja kapitali hind, kvalifitseeritud tööjõu puudus); · tehnoloogia dünaamika ja potentsiaal tehnoloogiate teineteist täiendav rakendamine; · innovatsioonipoliitika ja regulatsioonid (edendamise programmid, institutsionaalsed ja õiguslikud takistused ja stiimulid, avaliku sektori rahastus, avaliku sektori hanked);
..................................................................... 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel .................................................................. 5 2. Sinised koridorid ja merekaitsealade võrgustikud ................................................................. 8 2.2. Merekaitsealade võrgustike olulisus .............................................................................. 10 2.3. Merekaitsealade valik sõltuvalt ühendatusest ja elupaiga omadustest .......................... 11 3. Kaitsealad Läänemeres ......................................................................................................... 14 3.1. Läänemere lühiiseloomustus ......................
8.MIKS VÕIME ÖELDA, ET KAASAJA ERAKONNAD ON POPULISTLIKUD? Püütakse olla kõigi valijagruppide meelejärgi ning seetõttu antakse palju katteta lubadusi. 9-MILLISED EESTI ERAKONNAD ON PAREM- MILLISED VASAKPOOLSED? Parem: Reformierakond ja IRL Vasak: Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid. 10.MIS VAHE ON ERAKONNAL JA SOTSIAALSEL LIIKUMISEL? Sotsiaalsel liikumisel puudub kindel liikmeskond ja nad on rahvusvahelised võrgustikud. 11.MIS ON POLIITILINE SOTSIALISEERUMINE Elukestev protsess, millega kujundatakse inimeste hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. 12.MILLISED PÕHIMÕTTED KEHTIVAD EUROOPA KODAKONDSUSE PUHUL? *Pensionikindlustusztaaz ja -maksed kehtivad kõikjal. *Tervisekindlustus tagab arstiabi. *Saab valida ja kandideerida kohalikesse omavalitsustesse ja europaralmenti.
Fondi huvi: Euroopa Noored on Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm, mille kaudu toetatakse noorte omaalgatuslikke projekte ja rahvusvahelist koostööd. Rahastatakse noortevahetusi, -algatusi, -seminare, demokraatiaprojekte, Euroopa vabatahtlikku teenistust ning koolitustegevus- ja võrgustikuprojekte (vabatahtlik teenistus, noortealgatus, noortevahetus, demokraatiaprojekt, noorteseminar, koostöö el naabruspiirkondadega, koolitustegevus ja võrgustikud, koostöö teiste maailma riikidega). Fondi eesmärgid: 1. Fondi eesmärgid: Toetada noorte aktiivseks kodanikuks kujunemist laiemas mõttes ning Euroopa kodanikuks olemist kitsamalt. 2. Toetada sallivat mõtteviisi noorte hulgas, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalse sidususe suurendamisele Euroopa Liidus. 3. Suurendada teineteisemõistmist erinevatest kultuuridest pärit noorte hulgas. 4. Panustada noorte ettevõtmisi toetavate tegevuste kvaliteedi arendamisse ja noortevaldkonnas
toodete/teenuste kohta öelda ei oska. 29. Võrgustik on defineeritav kui ...? Ettevõtjate koostöö ehk partnerite olemasolu. 30. Milliseid võrgustike tüübid kuuluvad Snow jt järgi organisatsiooni võrgustike hulka? Sisevõrgustik - idee panna organisatsioni allüksused tegutsema turutingimustes, mis sunniks neid pidevalt otsima uuendamise võimalusi parandamaks tootikkust jn efektiivnäitajaid. Püsivad võrgustikud - osaline võõrteenuste kasutamine ja kaasomand organisatsioonile, mis enamasti antakse ühe organisatsiooni kasutusse. Dünaamilised võrgustikud - kiire areng ja see, et osalejaid sunnib koostööle tõsine võimsuse puudujääk, mis omakorda tingib ulatusliku allhankijate kasutamise.
o Valitsemiskorraldus o Poliitiline kultuur o Ühiskonna ees olevad probleemid. Sotsiaalsed liikumised Erineb survegrupist ja erakonnast oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Tänapäeval kujutavad need endast rahvusvahelist võrgustikku.NT: 20 saj. Algul ametiühingud., erakonnad(rohelised). 20.saj II poolel kerkisid esile vaimsed väärtused.(võrdsus, turvalisus, õiglu, keskkond). Uute sotsiaalsete liikumiste tunnusjooned: Killustunud võrgustikud, ebaselged Toetajaskond on laialivalguv ja muutub pidevalt Probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi vastukajale Tegevus ei mõjuta otseselt nende enda sotsiaal-majanduslikku olukorda Eelistavad otseseid aktsioone Sagely riigiülesed, vahel üleilmsed. Naisliikumine, gei- ja lesbiliikumised, keskkonnaliikumised.
See tähendab, et majanduslik vahetus võrgustiku sees toimub teistsugustel alustel kui tehingud turul. · Hierarhiast aga erineb võrgustik sellega, et ei rajane ametlikule võimusuhtele, vaid ühistele mitteametlikele normidele. · Eestkostevõrgustiku sees liigub info vabalt, kuid selle välispiir moodustab filtri, millest läbi liigub info tunduvalt raskemini. · Kus võrgustikud muutuvad oluliseks, seal hakkavad nad toimima koos ametlike hierarhiatega. · Informatsioon, nagu öeldakse, on võim ja info jagamine või varjamine on paljudele üksikisikutele organisatsiooni sees oluline abinõu oma võimu suurendamiseks. · Hierarhiline juhtimine eeldab tavaliselt ametlike reeglite ja ühtlustatud toimimisvõtete süsteemi. · Hiererhiad võivad olla vähem kohanemisvõimelised.
Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika,
RURAALGEOGRAAFIA EKSAMIKONSPEKT MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) 1. madal asustustihedus; 2. taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; 3. tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; 4. tugev identiteet kodupaiga suhtes; 5. alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; 6. maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ..
asendus gootikaga. Tähtsate sündmuste ja inimeste auks hakati rajama monumente.Ehitati ka võimsaid ja uhkeid katedraale. Rohkem tähtsamaks muutus haridus, seetõttu hakkasid linnadesse kerkima uued haridusasutused, näiteks vanimaks tunnistatud Bologna ülikool. Arenes ka kirjakultuur, sellega seoses kasvasid raamatute arvud ning nende lugemus. Linnad aitasid ka kaasa ristiusu levikule. Kuna linnad olid majanduslikult suhteliselt arenenud, tekkisid kaubanduskontorite võrgustikud. Need aitasid kaasa ristiusu levikule ka teistesse linnadesse. Ristisõjad etendasid ka olulist rolli, kuigi erilist ristiusu levikut ei saavutatud. Õpitit tundma teisi kultuure nind neid hakati respekteerima. Linnad hakkasid õõnestama rüütlite autoriteeti. Linnaelanike ning rüütlite vahel tekkisid vastuolud.Linnlased naeruvääristasid rüütlite kultuuri ning arusaamisi, tekkis suur pinge. Kirjutati rebaseromaane, mille läbi mõnitati neid
2011 Portaalhüpertensiooni klassifikatsioon · Prehepaatiline - portaalveenitromboos - põrnaveenitromboos - massiivne splenomegaalia · Hepaatiline 95% 1. Presinusoidaalne - skistosomiaas - kongenitaalne maksafibroos 2. Sinusoidaalne - tsirroos - alkohoolne hepatiit 3. Postsinusoidaalne - venoklusiivne sündroom · Posthepaatiline - Budd-Chiari sündrom - Alumise õõnesveeni võrgustikud - Kardiaalsed põhjused Restriktiivne kardiomüopaatia Konstriktiivne perikardiit Parema südamepoole puudulikus Portaalhüpertensiooni tüsistused · Gastroösofageaalsed vaariksid · Splenomegaalia · Astsiit · Hepaatiline entsefalopaatia · Spontaanne bakteriaalne peritoniit · Hepatorenaalne sündroom · Hepatotsellulaarne kartsinoom Splenomegaalia ja hüpersplenism · Splenomegaalia: suurenenud põrn >12 cm
Salutogenees e tervise areng (salutogenesis, health development) Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Sotsiaalne kapital (social capital) Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim, mis hoiab ühiskonda koos. Tervis (health) 1948. a defineeris WHO: tervis on täieliku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguste ja puuete puudumist.
Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse võimaldamine (Orford, 1992) materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus Areng, minakontseptsiooni kujunemine Edu, karjäär Elukvaliteet Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) Kohanemine Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud - Olulised teised (significant others) - Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) - Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) Tegevuste alusel – mida koos tehakse (nt abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside
Erakond pääseb võimule ainult valimiste läbi. Enne valimisi: 1. Valimisprogramm,2. Valitsemisprogramm. Koalitsioonilepingu nim läheb käiku teine. 3.Survegruppide liigid 1. Kategooria kaitegrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve 2. edendamisgrupid on hägusa või ebamäärase liikmeskonnaga, ei piirdu sotsiaalse klassiga. Tekib kodaniku algatuse põhjal. 4.Sotsiaalsed liikumised 1. Nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid 2. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti 3.Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerimisele või hääbumisele 4.Nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni 5. Nad eelistavad otsesied aktsioone, mitte lobismi 6. Nad on sageli riigiülesed , vahel isegi üleilmse ulatusega 5.Survegrupid poliitika mõjutajana 1
Agendid: perekond, kool, eakaaslaste grupid, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad riiklikud või kolmanda sektori institutsioonid. Survegrupid- Kategooriakaitse grupid(ametiühingud), kes võitlevad elutingimuste parandamise eest. Edendamisegrupid-püüavad kaitsta teatud väärtusi mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Lisaks eristatakse sotsiaalseid liikumisi:naisteliikumine, rahuliikumine. Sotsiaalse liikumise tunnusjooned: killustunud võrgustikud, mitte kindla ülesehitusega organisatsioonid, toetajaskond laialivalguv, probleemipõhised(tekivad ja kaovad vastaval probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele) , nende tegevus ei puuduta ega muuda otseste osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni(ei tõsta palka, ei pikenda puhkust) vaid edendab ideid või väärtusi (tervet eluviisi , rahu) , nad eelistavad otseseid aktsioone, nad on sageli riigiülesed, vahel ülemaailmse ulatusega.
Palun kirjeldage neid lühidalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome on muutumas ühtseks majandusruumiks, kuna inimesed pendeldavad aktiivselt edasi-tagasi. Võõrsil elamine annab pidevaid impulse Eesti arengule, tagab oskuste ja teadmiste liikumise ja paranemise, riigisisese mobiilsuse (bussijuhid lähevad Tallinnast Soome tööle, järelikult nende asemele tulevad inimesed mujalt Eestist), võrgustikud, kontaktid jne. Negatiivse poole pealt jällegi välismaal teenitud raha Eestis kasutamine suurendab inflatsioonilist survest (hinnad tõusevad), teatud erialade väljaränne tekitab survet palgatõusuks (sh ka ajude väljaränne), mis üheskoss toob kaasa nii tootlikkuse kui ka riigi konkurentsivõime vähenemise. Kui visioneerida tulevikku, siis kuidas muutub olukord Teie arvates Eestist väljarände puhu järgneva 50 aasta perspektiivis?
Võimu suhted on piiritletud domineerimisega, mis on ühiskonna institutsioonide sisene võim. Institutsioonid haarduvad võimusuhetega, mis põhinevad institutsioonide siseste teemade domineerimisel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu kontseptsioon viitab teemade rohkusele: individuaalsed tegurid, kollektiivsed tegurid, organisatsioonid, institutsioonid ja võrgustikud. Samuti on võimu teostamiseks vaja ka erinevaid ressursse, omadusi ja meetmeid. Saksa sotsioloog ja võimu tuntuim teoreetik Max Weber on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Vastavalt võimu kontseptsioonile kujutab võim teatud laadi suhet inimeste vahel. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast
Samuti Google-i enda komplekti arvutuslikult intensiivsed kriteeriumid, mille lahendamisel on nad üksmeelselt teatanud et Chrome lööb läbi kiiremini kui teised konkurendid, sealhulgas Safari(Windows); FireFox 3.0; Internet Explorer 7; Opera ja Internet Explorer 8. 4.2 Google Chrome-i Veebipood Google Chrome-i veebipoest saad sa endale alla laadida mitmeid erinevaid rakendusi erinevatel teemadel. Elustiil; Haridus; Meelelahutus; Mängud; Prodoktiivsus; Sotsiaal võrgustikud ja suhtlemine; Utliidid; Uuudised ja Ilm; Äri Tööriistad; Laiendused ning Teemad. Tuues ka mõned näited. Elustiil-Diet Diary(Sinu isiklik dieedi päevik.) Haridus-Melanto Calculator(Tavaline kalkulaator.) Meelelahutus-Guitar Tuner(Mängi teatuid kitarri helisi) Mängud-Angry Birds Prodaktiivsus-Graph.tk(Loo matemaatilisi kujundeid.) Sotsiaal Võrgustikud-Google+(Jagage asju oma sõpradega.) Utliidid-Alarm Clock(Arvuti sisene äratus kell.)
4. sotsiaalne kapital 8 suhted, usaldus, koostöö. Riigi võimu tunnused, komponendid. Tunnused: - seaduste kehtestamine. - Maksude kogumine - Vägivalla kasutamisõigus - Otsuste kohustuslikkus - Avaliku halduse teostamine - Riigi esindamine Riigivõimu komponendid: - Võimuinstitutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse - Riigibürokraatia- valitsemiseks koolitatud ametnikud - Kirjalikud õigusnormid Sotsiaalne partnerlus ja võrgustikud. · Nüüdisajal on partnerluse idee laienenud ja jõudnud paljusid osapoole koondavate võrgustikeni. Võrgustikevalitsemine on moesõna, mille abil tahetakse valitsemine muuta paindlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. Samuti tähendab võrgustike valitsemine, et valitsuses peab olema võrdsete osalejate suhe. Võrgustike tugevuseks peetakse selle paindlikkust, osaliste tugevate külgede kasutamist ja niimoodi parema lõpptulemuse saavutamist.
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele.
otsene surve: - püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke - esindajad tegutsevad konsultatiivorganisatsioonides, nõukodades, ekspertkomiteedes. Kategooriakaitse grupid (põllumeeste grupp) enese elu või äritingimuste parandamine Edendamisgrupid (pensionärid, õpetajad,) kasulik kogu ühiskonnale Survegrupid võivad poliitilistele otsustajatele avaldada kaudset või otsest survet. uued sotsiaalsed liikumised: Killustunud võrgustikud Toetajaskond laialivalguv ja kiiresti muutuv Tekivad või kaovad vastavalt probleemi esiletõusmisele või hääbumisele Tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid ja väärtusi Eelistavad otseseid aktsioone Sageli riigiülesed Abraham Lincoln: Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks
ja kandjat. Pöörab tähelepanu ideoloogiale, keele ja võimu suhtele, keelele kui võimukasutusvahendile. Sellega tegelevad M. Halliday, R. Kasik. 11. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEISE KEELE OMANDAMINE. Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon. Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte- keelelised tegurid, aga olulisimad on tundetegurid ehk motivatsioon, hoiakud, õppija keeleline minapilt ning keelehirm. Gardneri järgi jaguneb motivatsioon 2ks: integratiivne (õppija positiivne huvi sihtkeele
investorite ja teiste osapoolte vahel. Innovatsioonisüsteem koosneb erinevatest komponentidest, milleks on: • kommunikatsiooni- ja andmesidevõrgud; • haridus- ja koolitussüsteem; • teadus- ja tootearendussüsteem; • ettevõtluse koostöö-, arendus-, nõustamis- ja toetussüsteem; • strateegiliste välispartnerite kaasamise ja eksporditoetussüsteem. Sektoriaalne innovatsioonisüsteem Tehnoloogiad ja teadlased Võrgustikud ja osalejad Institutsioonid Majanduseskaal Töömahukas – teenindus, tervishoid, puhastus Tehnoloogiline-hariduspõhine – IT, high-tech Pangandus Majandusekogum territoriaalne lähedusolek Tehnoloogiline lähedusolek Nõudlus Ressurside, teadmise jagamine Patendid • Patentide ja kasulike mudelitega kaitstakse leiutisi.
Tegevuse eesmärgid? Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm,mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tegevuse eesmärgiks on võrdsus, õiglus, turvalisus (vaimsed väärtused) ja keskkonnaprobleemid. Tänapäeva sotsiaalsele liikumisele iseloomulikud jooned: 1. Nad on kindlustatud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; 2. nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti; 3. nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; 4. nad eelistavad otseseid aktsioone; 5. nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Nt. Nüüdisaja enamtuntud sotsiaalsetest liikumistest võib nimetada naisliikumist, gei- ja lesbiliikumist, rahuliikumist. Poliitiline kultuur e
Tunnused: · Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. · Alati kindle liikmeskond ja organisatsioon koos põhikijaga. SOTSIAALSED LIIKUMISED- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud./väärtused. Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tunnused- · Killustunud võrgustikud · Toetajaskond muutub kiiresti · Probleemipõhised · Edendab ideid ja väärtusi · Eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. · Sageli riigiülised, vahel üleilmse ulatusega. Sarnasused- · Esinedavad avaliku tähtsustomavaid huve. · Püüavad mõjutada poliitikat · Pakuvad alternative · Kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 10)Mis on poliitiline kultuur, mis seda mõjutab?
Edendavad väärtusi, või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale (muinsuskaitsesse kuulub firmaomanikke, pensionäre ja õpetajaid). 9.Kuidas survegrupid mõjutavad poliitikat Survegruppides tegelevate probleemide lahendamine ei nõua võimuletulekut, kodanikualgatus on seal osutunud märksa tõhusamaks kui mõni seadus või valitsuse määrus. 10.Sotsiaalsed liikumised Sotsiaalsed liikumised on killustunud võrgustikud, mis on probleemipõhised e. tekivad ja kaovad vastavalt probleemi kerkimisele ja hääbumisele. Eelistavad otseseid aktsioone. · Naisliikumine · Geiliikumine · Lesbiliikumine 11.Poliitiline kultuur (tunnused) Kompleks, mis koosneb väärtustest, käitumisreeglitest ja hinnangutest. Tunnused: · Omane väga suurele sotsiaalsele grupile · Kujunenud ajaloolise arengu jooksul · Jäik poliitiliste muutuste suhtes
Väga kapitalimahukad on ka energia- ja infrastruktuuriprojektid (elektrijaamad, kiirteed, sadamad. Ettevõtluse ruumiline korraldus Kuna iga ettevõte järgib oma paigutustegureid, siis võivad ühe võrgustiku ettevõtted olla laiali üle kogu maailma. Kuid teatud teenuste tootmisvõrgustik koondub põhiosas ühte piirkonda. (vastavalt kas looduslike või inimtekkeliste eelduste tõttu). Tekivad ettevõtlusklasterid ehk ettevõtluskobarad/võrgustikud, mis on spetsialiseerunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele. Ettevõtlusklastrit iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, teda juhib liiderfirma. Klastri teket ja säilimist soodustab usaldus firmade vahel. Üks olulisi klastri tunnuseid on brändi olemasolu. Ettevõtluskobara kujunemisel muutuvad järjest olulisemaks inimtegurid, sest olulised pole enam niivõrd looduslikud eeldused kui riikide ja regioonide võime õppida, et luua uusi tehnoloogiaid ja ennast muuta.
Liikmeskond võib kiiresti muutuda. • Kaudne surve – saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisrga. Nt räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias või reklaamikampaaniad. (eeskätt edendamisgrupid) Samuti koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. • Otsene surve – survegrupid püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikku. (ärilised grupid) Sotsiaalsete liikumiste tunnusjooned: *killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega *toetajaskond laialivalguv ja muutub kiiresti *eelistavad otseseid aktsioone
üleliigne rõhutamisega kaasneb moraalsete suhete nõrgenemine väljaspool perekonda, mis suurendab korruptsiooni, vaesust ja kuritegevust. Sitsiilia ka maffia ja organiseeritud kuritegevuse sünnikoht. Sotsiaalse kapitali hulka vähendab ka rahvastiku vananemine, väljaränne, rahva tervislik olukord ja paljud muud tegurid. Page 11 Sotsiaalne kapital majandusarengu soodustajana Sotsiaalsed võrgustikud loovad lisaväärtust ning mida rohkem on kogukonda ühendavaid sidemed, seda paremini see toimib. sõltub riigi kohalikust kontekstist ning teistest toetavatest arenguteguritest. riikide arengupotentsiaali hinnatakse olemasolevate ressursside kaudu, mida jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb varuda ka tulevastele põlvedele. Sotsiaalne kapital kui Eesti arengu oluline ressurss. Loodusvarade hulk ja töövõimelises eas
tegelevad väärtuste või tegevustega, mis on kasulikud kogu ühiskonnale (ühisteenused). Nende mõju poliitikale kaudne surve-(edendamisgrupid) avalik arvamus (reklaamkampaaniad, massiaktsioonid), koostöö erakonnaga valimiste ajal. Otsene surve- püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Sotsiaalsed liikumised piiritlematu liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus, rahvusvaheline võrgustik. Uued sotsiaalsed liikumised: killustunud võrgustikud, toetajaskond on laialivalguv, probleemipõhised (tekivad ja kaovad vastavalt sellele), tegevus ei mõjuta osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, eelistatakse otseseid aktsioone, riigiülesed, mõnikord ka üleilmse ulatusega.
32. Kuidas märksõnu kodulehel kasutada nii, et see tõstaks kodulehe positsiooni otsimootori päringute pingereas? 33. Millised probleemid tekivad piltides, videotes ja tihti ka multimeedialahendustes peituva info kasutamises otsimootorile optimeerimise seisukohast? Kuidas seda lahendada? 34. Mis on kontekstilise reklaami võrgustik (affiliate network) ja mis on selle plussid turundaja seisukohast? 35. Mis hinnastamisskeemi kontekstilise reklaami võrgustikud (näiteks Google AdWords) kasutavad? Kasutatakse erinevaid hinnamudeleid: Reklaami näitamiste arv (CPM, Cost per thousand-impressions) Makstakse reklaami näitamiskordade eest tuhande inimese kohta Reklaamile klikkimiste arv (CPC, Cost per click) Makstakse vaid nende kordade eest, kui reklaamil klikitakse Reklaamist tingitud reaktsioonide hulk (CPA, Cost per action) Makstakse vaid nende kordade eest, kui reklaami kaudu lehele sisenenud kasutaja
erakonnaga valimiste ajal. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ning rahalist toetust, teisest küljest on survegrupil valimisedu korral rohkem lootust tulemuslikuks tegutsemiseks. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid ja tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Sotsiaalsed liikumised: sotsiaalsed liikumised on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid. Nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti. Nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele. Nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi. Nad eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. Nad on sageli riigiülesed, vahel isegi üleilmse ulatusega. Nt: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine,
rentimise ja ajakavaga, näiteks võtab ka varem koolitatud kunstnik osa esimesest klassist ja kohal on ka ülejäänud meeskond, kes aitavad esimese õhtu sujuvalt jooksma panna. Teiseks, juhtimiskoolitus: rahandusega seotud kursused, aidatakse stuudio tegevuse ja süsteemidega, õpetatakse kunstnikule fookuspunkte ja strateegiaid. Kolmandaks, nii-öelda igapäevane abi: igakuised koolitused, võetakse kokku piirkondlikud tulemuslikud töötoad, olemas on kunstnikult-kunstnikule võrgustikud, kogu süsteemi-põhine suhtlusvõimalus ja iga-aastane Painting with a Twist konverents ja tippkohtumine. [1] [4] 1 Karmen Tamm TABB14 Alustustasu on 25 000$ kuni 50 000$. Kogu investeering on 75 000$ kuni 130 000$. Esialgne leping on seitsmeks aastaks, uuendada saab lepingut neli korda, iga kord viieks aastaks ehk siis kokku 20 aasta. Esmakordne uuendus on tasuta. Ülekande tasu on 7500$. Perioodiline tasu 6%,
B. Haridus ja teadusministeeriumi üldharidusosakond C. Üldhariduskoolid D. Õpetajate liit 20. Otsuste kujundamisel hg ja avalikkuse informeerimine ja nendega konsulteerimine on A. Teemavõrgustik B. Kaasamine C. Järelevalve D. Koosloome Kaasamine Võrgustikuteooria, ükski osapool ei pruugi omada juhtimspositsiooni, võimu. Koosloome- kodanikele antakse juhtimisvõime Võrgustikud: Näidata ära kuidas erinevad osapoole koostööd teevad 1. Kui valitsus võtab vast otsuse, et konkreetse ühiskondliku probleemi puhul ei pea riik sekkuma, siis on tegemist a. Positiivse halduspoliitikaga b. Laissez-faire poliitikaga c. Rakenduslüngaga d. Turu ja kodanikuühiskonna ebarealistliku usaldamisega
igasuguste sotsiaalsete garantiideta. Vahetaks elukohta, aga selleks ei jätku raha, lapsed on liiga väikesed vms. Olen lugenud Tais asuvast kommuunist, kus elu on väga kasin ja säästlik. See on kui ökokülade võrgustik kus tegeletakse mahepõllunduse, inimeste koolitamise ja käsitööga. Nad peavad tähtsaimaks elada säästlikult, tarbida ainult eluks hädavajalikku, kontrollida loodusressursside kasutamist ja taaskasutada jäätmeid. Erinevad võrgustikud on spetsialiseerunud mingile tootele või teenusele, mida müüakse küll raha eest väljapoole, kuid saadud raha investeeritakse heategevusse. Suur osa kommuunide tegevusest on seotud inimeste harimisega, aastas koolitatakse umbes 100 000 raskustesse sattunud inimest. Väärtustatakse ühist tööd kui protsessi, selle kaudu kasvamist ja arenemist indiviidi tasandil ja kogukonnana, mitte aga saavutamise nimel rassimist. Inimesed kommuunis on uskumatut terved ja energilised.
väärtusi või tegevusi,mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Sotsiaalsed liikumisedaetakse tihti sassi survegrupiga.on piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus,enamus kujutavad rahvusvahelist võrgustikku,millel toetajaid paljudes maades.20.saj lõpus nende tähelepanu liikumiste tähelepanu keskmesse vaimsed väärtused ja keskkonnaprobleemid.materiaalsed väärtused liikusid tahaplaanile,mis tekitas uute sotsiaalsete liikumiste tekke,mille tunnusjooned:nad on killustunud võrgustikud,mitte selge ülesehitusega orgd,toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti,on probleemipõhised,tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele,nende tegevus ei puuduta ega muuda otseselt sotsiaalmajanduslikku positsiooni,vaid edendab ideid või väärtusi,eelistavad otseseid aktsioone,mitte lobismi,on sageli riigiülesed,vahel isegi üleilmse ulatusega. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosadpoliitilise kultuuri teooria sündis elulisest huvist leida
Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased e.monopoolsed. *seaduste kehtestamine *maksude kogumine *vägivalla kasutamise õigus *otsuste kohustuslikkus *avaliku halduse teostamine *riigi esindamine. Riigivõimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid. *võimuinstitutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse *riigibürokraatia-valitsemiseks koolitatud ametnikud *kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstit.vahel. 8.Sotsiaalne partnerlus, võrgustikud. NÜ on probleem see, et huvigrupid ei ole võimu teostamisse kaasatud. Seepärast on hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust, st et seadusloomesse kaasatakse lisaks riigiametnikele ka huvigrupid, keda poliitika huvitab. Nüüdisajal on partnerluse idee laienenud ja jõudnud paljusid osapooli koondavate võrgustikeni. Võrgustikuvalitsemise abil loodetakse muuta valitsemine paindlikumaks ja kodanikele lähedasemaks.
mis võiks potentsiaalse liituja ettevaatlikuks teha. Kindlasti tuleks tundmatute nimede puhul uurida võimalikult täpselt firma tausta - abiks on nii majandustegevuse register, äriregister kui ka krediidiinfo. Samuti tuleks uurida, mis toodet-teenust müüakse, millised on liitumistingimused jmt. Mida suuremat saladust huvi tekitamiseks püütakse teha, seda kahtlasem. Kõige ettevaatlikumaks peaks tegema püramiidskeemil põhinevad võrgustikud, kus ei ole võimalik midagi teenida. Hästi tuleks järele uurida liitumistingimused. Kui võrgustikuga ühinemine ei too kaasa rahalist kulutust, tuleb enamasti arvestada nii ajakulu kui ka side- või transpordivahenditele kulutuste tegemisega.Sest tihtipeale transpordi ja side jaoks raiskad rohkem raha kui on võimalik teenida. Kas see on tegelikult pettus või annab sellega ka teenida? Minu arvtes mõstliku aja jooksul ei ole võimalik võrguturundusega teenida eluks vajaliku
ootustele vastavalt. "Rühm-mõtlemine" ohtlik tendents ignoreerida informatsiooni ja teadmisi rühma konformsuse saavutamise nimel Osalusrühm e "meie" igasugune rühm, kuhu indiviid kuulub ja millega ta end samastab 15 Mitteosalusrühm e "nemad" igasugune alternatiivne rühm, kuhu indiviid ei kuulu ja millega ta ei samastu Sotsiaalsete suhete võrgustikud (erinevatest suhete iseloomust tingitud) indiviidi seotus rühmadega. Võrgustikud sisaldavad rühmi ja võimaldavad kaudselt kontakti teiste rühmadega. Sotsiaalsed võrgustikud olulised: · kooskonna identiteedi kujunemisel · saavutuslikkuse suurendamisel · situatiivsetes suhetes Referentrühm (või referentsrühm) rühm, - kuhu inimesed tahaksid kuuluda, - millega tahaksid samastada, - mille liikmete hinnangud on olulised enesehinnangu andmisel,
pingereas? ....................................................................................................................................................... 11 Millised probleemid tekivad piltides, videotes ja tihti ka Flash-lahendustes peituva info kasutamises otsimootorile optimeerimise seisukohast? Kuidas seda lahendada? ..................................................... 11 Mis hinnastamisskeemi kontekstilise reklaami võrgustikud (näiteks Google AdWords) kasutavad? 11 Miks on andmebaas turunduses oluline? ................................................................................................... 12 Mida peab ettevõtte turunduse andmebaasi planeerimisel silmas pidama? ......................................... 12 Millistest kanalitest on võimalik andmebaasi andmeid koguda? Ettevõttesiseselt? Ettevõtteväliselt? ...............................................................................
Aiamajad, lehtlad, introdutseeritud. Geomeetriliselt viinamari jt. pergolad ja taimevõrestikud, pügatud puud-põõsad, trepistikud. Purskkaevud, taimeskulptuurid. skulptuurid. Linnamajad ja nende võrgustikud. Ring- ja ovaalmotiiv. Ida-Rooma: Lääne-Rooma kultuuri pärija; muutus Keset aeda lossi ees kuld- või Bütsants väliseks hiilguseks, toretsemiseks. hõbepuu, tüve ümber väänlevad kuni 5. saj. Priiskav aiakunst, kus olid kuld- ja maod, voolamas vein. Puudub hõbepuud tehislisanditega, intiimsus, tegelik tundeelu. purskkaevud ja kosed lõhnaveega,
läbi e. See, kes suudab realiseerida oma eesmärgid. Võim võib olla grupil, isikul, institutsioonil.(Õ 44) Võimu resursid: · Võivad olla ainelised ehk näiteks raha. Mida suurem aineline ressurss, seda suurem võim. Vaesuses inimesed saavad ennst vähem realiseerida, neil on vähem valikuvõimalusi. · Vaimsed ressursid: Haridus, kogemused, aga ka sotsiaalne kapital e. Usaldus ja võrgustikud. Võimu teostamisel on vaimsed ressursid on olulised, aga vaja on ka taha saada ka aineline kapital. Võimu teostamise meetodid: · Autoriteet Koolis teostab võimu näiteks direktor. Direktori võimuses on psühholoogilin surve, vaimne terror. Samuti on võimalus anda käskkiri, mis on samuti vaimne surve. (Tegemist on pigem sunniga.) Direktor peab olema autoriteet ehk karismaatiline liider. Näiteks Hitler, Mussolini,
Linna pääses läbi hästi valvatud väravate kaudu. Väravaid kindlustayi,kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Linnus asus müüride vahel ning pakkus häda korral linnaelanikele kaitset. Linna südameks oli turuplats,kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Tänavad oli kitsad, läbikäikude ja siseõuede võrgustikud. Linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe-linna südame ümber oli all-linn,seda ümbritsesid eeslinnad,mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks-selleks,mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end peitnud linnas 1 aasta ja 1 päev, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu
annaabi.ee 
