RV ettevõtted, RV kaubandus (2)

geograafia
Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid
1.Loodusliku tooraine /odava energia lähedus. Põllumajandus, metsandus, kaevandus , metallitootmine.
2. Arvuka tööjõu(hind, kättesaadavus, maine, oskused) lähedus. Tekstiili-, rõiva-, jalatsi -, elektroonikatööstus. N: Ladina-Ameerika, Kagu- Aasia .
3. Turu lähedus. Sellised ettevõtted, mille toodang on kiiresti riknev, raskesti trantsporditav või muutuv (piim, leib, karastusjoogid). Samuti sellised ettevõtted, mis suudavad ruttu reageerida moe muutumisele.
Aglomeratsioonitööstus – orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega. N: autotööstus
Kõrgtehnoloogiline tööstus. Rajatakse tavaliselt ülikoolide juurde.
Kapitalimahukas tööstus. Elektrijaamad , kiirteed, sadamad, paberitööstus.
Ettevõtlusklaster – mingi piirkonna suur ettevõttevõrgustik, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele. Klastri teket ja säilimist soodustab usaldus firmade vahel. Klastri tähtis tunnus – kaubamärgi(brändi) olemasolu.
Rahvusvahelised ettevõtted
Tunnused: Tegutsevad rohkem kui ühes riigis; Kasutavad ära eri piirkondade loodusvaradest, tööjõu hinnast ja teistest teguritest tulenevaid tootmiseeliseid.
Rahvusvahelistumise põhjused(tegurid):
*Juurdepääs loodusvaradele (N: maagid )
*Laienemine uutele turgudele
*Tootmiskulude alandaminemuutuda konkurentsivõimelisemaks
* Tahe suurendada kontrolli mingi riigi majandusesedasipidi saab selle riigi ressursse kasutava või sinna oma turgu laiendada
Esimesed rahvusvahelised ettevõtted: Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi ja turustasid neid Euroopas. N: Briti Ida-India kompanii
Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted: tootsid kolooniates põllumajandussaadusi/kaevandasid maavarasid/tegelesid tooraine esmase töötlemisega. N: Royal Dutch Shell ( nafta )
Kolmas põlvkond: edukad töödtusettevõtted, mis laienesid naaberrikide turgudele ning hakkasid rahvusvahelistuma.
Neljas põlvkond: Rahvusvahelised firmad. Tekkisid võrgustikud, eelkõige rahandus - ja teenindusettevõtetes.
Peamised tegevusvaldkonnad :
*kõrgtehnoloogia. Vaja väga suuri ressursse.
*suuremahulised tarbekaubad.
*brändi-tarbekaupade masstoodang. Vajalik on mahukas meediareklaam.
ettevõttest saab ülemaailmne firmapeakontorid paigutatakse maailma finantskeskustesse( suurlinnad ) – New York , London, Tokyo
USA: head strateegiad (odavad tootmine, palju välisinvesteeringuid, palju allhankijaid)
Lääne-Euroopa: vanimad rahvusvahelised firmad. Kõige mitmekesisemad
Jaapan: Äri kontrolliv avalikku sektorit . Riiklik sekkumine majandusse suur.
Korea: odav tööjõudodav toodang(autod, koduelektroonika). Riik sekkub majanduse veelgi enam. Tahavad majanduslikult Jaapanist ette jõuda.
Hiina: väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. Ettevõtlikumad. Sihikindel arenduspoliitika ja hariduse edendamine. Majandust suunab poliitiline eliit .
Põhjamaad(erinevus Aasiariikidega): Inimene on riikliku hoolitsuse keskmes!, tulude ümberjaotamine. Riigil on suur roll! Heaoluühiskond. Nokia, Ericsson .
Rahvusvaheline kaubandus
Suurimad eksportijad/importijad – USA, Saksamaa, Jaaoan, Prantsusmaa, Suurbritannia (kõik vanad suured tööstusmaad). Põhiosa maailmakaubandusest toimub Põhja riikide vahel.
Kasvama on hakanud ka arengumaade osalemine rahvusvahelises kaubanduses (Hiina, Aasia riigid)
PõhikaubavahetusLõuna: *üsna väike, ebaühtlane
*Kallid masinad *Tooraine
*Tarbekaubad *Kütus
*Põllumajandussaadused
Lõuna riikide omavaheline kaubandus samuti väike ja ühekülgne
Tööstusühiskonna algusaega iseloomustas merkantiilne e. Riigi oma turgu kaitsev poliitika. Siiani kaitseb oma turgused Lõuna-Korea ja Jaapan.
Riik piirab importi ja toetab eksportisäilib oma inimeste tööhõive.
Mil viisil?
*Tollimaksud – maks, mis nõutakse sisse kaupade eest riigipiiri ületamisel.
Toll tõstab selliste kaupade hindu
*Kvoodid – kehtestatakse kaupade sisse- ja väljaveo koguseline piirang
* Kaudsed piirangud – tervisekaitse, turvalisusnõuded, dokumentatsioon jne.
Riiklik ekspordipoliitika:
*soodustab tootmist ekspodikstagab kodustele ettevõtetele suurema tootmismahuSuurem efektiivsus
*Finants- ja maksutoetused
Kaubanduse kasvu mõjutavad tegurid:
*vähem takistusi(tollid, kvoodid)kaubandusele
*Riikide spetsialiseerumine
*Toodete kõrgem kvaliteet, madalam hind
*tarbimise kasv
*suurenenud nõudmineuued töökohadsuurem heaolu.
Välismaine otseinvesteering – välisinvestori rahapaigutus mingi riigi ettevõtte põhivarasse. Peamiselt suured rahvusvahelised ettevõtted.
Kõige enam tehakse välisinvesteeringuid:
*finantsteenused – pangandus , kindlustus, raamatupidamine
*kaubandusteenused – hulgimüük, turustus
* telekommunikatsioon
*äriteenused – reklaam , trantsport , ehitus
* isikuteenused – kiirtoit, jaekaubandus
Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid
Miks?
Tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT)Et alandada kaubandustõkkeid ja sellega kaubandust lihtsustada.
Selle asemel on nüüd Maailma kaubandusorganisatsioon (WTO) – elavdab rahvusvahelist kaubandust
Rahvusvaheline valuutafond (IMF) – püüab vältida järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ja leevendada finantskriise.
Vabakaubanduspiirkond – ühendus, mille liikmesmaade vahel on kaotatud kaubandustõkked. NAFTA, EFTA.
Tolliliit – koostöövorm, mille liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad. MERCOSUR
Ühisturg – eelnevale lisandub vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühtne kaubanduspoliitika
Majandusliit - ühisturu põhimõtted pluss ühine seadusandlus , majandus- ja rahanuspoliitika ning ühisraha. EU