Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroopa noored (0)

1 Hindamata
Punktid
EUROOPA NOORED
Fondi huvi: Euroopa Noored on Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm, mille kaudu toetatakse noorte omaalgatuslikke projekte ja rahvusvahelist koostööd. Rahastatakse noortevahetusi, -algatusi, -seminare, demokraatiaprojekte, Euroopa vabatahtlikku teenistust ning koolitustegevus- ja võrgustikuprojekte (vabatahtlik teenistus , noortealgatus, noortevahetus, demokraatiaprojekt, noorteseminar, koostöö el naabruspiirkondadega, koolitustegevus ja võrgustikud, koostöö teiste maailma riikidega).
Fondi eesmärgid:
  • Fondi eesmärgid: Toetada noorte aktiivseks kodanikuks kujunemist laiemas mõttes ning Euroopa kodanikuks olemist kitsamalt .
  • Toetada sallivat mõtteviisi noorte hulgas, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalse sidususe suurendamisele Euroopa Liidus.
  • Suurendada teineteisemõistmist erinevatest kultuuridest pärit noorte hulgas.
  • Panustada noorte ettevõtmisi toetavate tegevuste kvaliteedi arendamisse ja noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide jätkusuutlikkuse tagamisse.
  • Toetada koostööd noortevaldkonnas Euroopas.
    Fondi nõuded: Kõik kulud peavad olema mõistlikud ja põhjendatud ning vastavuses läbimõeldud finantsjuhtimise põhimõtetega, eeskätt raha väärtuse ja kuludefektiivsuse poolest ( otsesed ja kaudsed toetuskõlbulikud kulud). Kasutada tuleb odavamaid reisitingimusi. Samuti erivajadustega kulutused peavad olema põhjendatud: tõlketöö, viisaga teotud kulud, kindlustus , toitlustus , majutus , meditsiin jne. Alla 18-aastasel on projektinõustaja olemasolu kohustuslik. Kõik kulud tuleb tõendada ning nende koopiad tuleb lisada lõpparuandele.
    Tähtajad:
    Taotlusi, mille puhul taotlejaks on Eesti organisatsioon ning mis leiab aset mõnes programmiriigis või Euroopa Liidu naabruspiirkonna riigis, võetakse vastu kolmel taotlustähtajal aastas: 1. veebruar, 1.mai, 1. oktoober.
    Taotlusi, mille puhul taotlejaks on Euroopa tasandi või Kagu-Euroopa riigist pärit organisatsioon ja Euroopa vabatahtliku teenistuse taotlusi, mille tegevus toimub mõnes teises maailma riigis, võetakse vastu Euroopa Komisjoni poolt kolmel taotlustähtajal aastas: 1. veebruar, 1. juuni, 1. septembr.
  • Euroopa noored #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor K [: Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Noorsootöö alused ja korraldus
    15
    docx

    Noorsootöö alused ja korraldus

    Sellele eelnes noorsootöö seadus (1999) ja noorsoo organiseerimise seadus (1936). Noorsootöö strateegia 2006-2013 ,,Noorsootöö strateegia 2006-2013" sätestab noortepoliitika ja noorsootöö strateegilised eesmärgid ning noorsootöö printsiibid. Noorsootöö strateegia omakorda tugineb järgmisetele dokumentidele: noorsootöö seadus (99), Eesti noorsootöö kontseptsioon (2001), Eesti noorsootöö arengukava aastaiks 2001-2004 (2001), Euroopa noortepoliitika valge raamat (2001). Kõik strateegiadokumendid lähtuvad rahvusvahelistest õiguasktidest ja strateegilistest dokumentidest, noorsootöö seadusest ja valdkonna vajadustest. Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 Hetkel valmimas strateegiadokument eelseisvateks aastateks Noortevaldkonna arengukava 2014-2020. (protsessis Noortevaldkonnaga aastasse 2020). Noorsootööd reguleerivad raamdokumendid Euroopas 2 peamist lähtedokumenti:

    Ainetöö
    Keskerakond
    35
    doc

    Keskerakond

    valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. 2. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie valijate oluline sihtgrupp on keskklass. 3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb

    Ühiskonnaõpetus
    Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid
    61
    docx

    Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

    eksisteerivad juba pikka aega. Kuigi komisjon ja liikmesriigid on võtnud nende takistuste kõrvaldamiseks mitmeid meetmeid, püsivad need endiselt. V. Liikmesriigid on oskuste ja tööjõu tasakaalustamatust kajastavate andmete küsimuses nii piirkondlikul kui riiklikul tasandil erineval arengutasemel. Komisjon teeb liikmesriikidega jätkuvalt koostööd nende andmete täiustamiseks. VI. EL toetab tööjõu liikuvust Euroopa Sotsiaalfondi kaudu liikmesriikide jaoks, kes on selle vajaduse kindlaks teinud. Tööjõu liikuvust ei ole siiski eraldiseisva investeerimisprioriteedina määratletud ning ESFi praeguse programmitöö perioodi heakskiitmismenetluse käigus sellealast tegevust ei jälgitud. Seetõttu ei ole teada, millises ulatuses kasutatakse sellel eesmärgil Euroopa Sotsiaalfondi. VII. Tööjõu liikuvust toetava teadaoleva rahastamise peamine allikas on komisjoni Euroopa

    Nõustamine
    Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud-EL-idalaienemine- Eesti integratsioon Euroopa Liitu-EL õiguslikud alused
    17
    docx

    Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL „idalaienemine“, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused

    KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse

    Riigiõpetus
    Euroopa Liidu õigus
    54
    docx

    Euroopa Liidu õigus

     Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid  1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon.  Marshalli plaani elluviimiseks asutati:  1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation  1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development  1944 NATO-põja atlandi..  1949 Euroopa Nõukogu  1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Rahvusvaheline õigus-EU õigus- Eesti õigus-... Euroopa Liidu kujunemislugu  1951 Euroopa Söe- ja Teraseühendus (sütt ja terast li vaja vastastikku kohtrollida, et keegi seda oma kasuks ei kasutaks)

    Euroopa liidu õigus
    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
    44
    doc

    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

    Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti pikaajaliste arengueesmärkidena aastani 2030: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv

    Ühiskonnaõpetus
    Riik-Riigimõiste-Riigi tunnused ja liigid
    24
    doc

    Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

    Kandideerimisõigus 21-aastaselt. 2) KOV'i volikogu valimine ­ eelkõige meil vallad ja linnad. Maakond ei ole kohalik omavalitsus, see on riiklik struktuur. KOV'i volikogu peab olema vähemalt 7-liikmeline. Kui elanike suurus on 3000-5000 siis volikogu peab olema 13 liikmeline vähemalt. 5000-10000 siis peab 17 10000-50000 siis peab olema 21 üle 50000 siis peab olema 31 üle 300000 siis peab olema 63 Hääletamisõigus ­ Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud omavad seda õigust, kes valimispäevaks on saanud 18 ja kelle püsiv elukoht on antud omavalitsuse territooriumil. Püsielukoht tehtakse kindlaks rahvastikuregistri järgi. Selle on juurdepääs väga vähestel inimestel. 1. jaanuaril 2007 liituvad Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa liiduga, siis on neid 27. Hääleõigus on veel välismaalastel (mitte EL kodanikel), kes on elanudantud omavalitsuse territooriumil vähemalt 5 aastat seaduslikult. Alalise elamisloa alusel

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    62
    docx

    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

    koosseisus eristada otsustamisõigus. Liitriigi Liikmesriigid on iseseisvad. eristaatuse ja sisemise keskvõim vastutab tavaliselt Konföderatsioon eelneb omavalitsusega piirkondi. ühtse välis-, kaitse- ja tavaliselt föderatsiooni rahanduspoliitika eest. moodustamisele. Nt Eesti, Jaapan, Nt USA, Saksamaa Nt Euroopa Liit Prantsusmaa o Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Survegruppide liigid: - kategooriakaitse grupid ­ näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid ­ keskkonnakaitsjad ­ näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun