Majandussotsioloogia seminar 2. kodutöö (0)

Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta?
ÜRO alalise elukohavahetuse definitsioon ütleb, et inimene loetakse uues riigis alaliseks elanikuks/püsielanikuks, kui ta on seal riigis elanud või kavatseb seal elada vähemalt 12 kuud. Samas liiguvad paljud inimesed pidevalt kahe ja enama riigi vahel ehk lisaks alaliselt teise riiki elama asumisele on tekkinud ka mitmeid teisi ruumilise mobiilsuse vahevorme, kus inimeste elu toimub rööbiti mitmes riigis, ning seda on hakatud nimetama hargmaisuseks ning pidevat kahe või enama riigi vahel toimuvad rännet riigipiiride ülseks pendelrändeks. Sellel põhjusel ongi raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele.
Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)?
Esimene laine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti, sündimuse vähenemine järgnes ajalise nihkega) ning maapiirkondades (enamik eestlastest elas siis maal) tekkinud väljarändesurvest.
Teine laine ehk suur põgenemine toimus teistkordse nõukogude võimu taaskehtestamise eel. Lahkujate seas oli palju tolleaegse eliidi esindajaid, peamise osa väljarändajate koguarvust moodustasid aga noored ja rannikualadel elanud inimesed.
Kolmas laine toimus iseseisvuse taastamisele järgnenud ajal. Enam kui kahe aastakümnega on Eestist lahkunud ligikaudu 200 000 inimest, mis on sama palju kui esimese väljarändega.
Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millised on peamised nüüdisrände põhjused?
Sageli on rändes ülekaalus mehed, kes asuvad võõrsile tööle ja kes hiljem kas naasevad kodumaale või kellele järgneb pere. 2011. aasta rahvaloenduse andmed Eestist 2000-2011 lahkujate kohta näitavad aga seda, et väljarändajate seas on ülekaalus naised. Ootuspärane on aga see, et lahkujate seas on selgelt üleesindatud noored. Suur on ka laste väga suur osakaal väljarändajate seas, kellest omakorda suurim rühm on üle 15-aastased noored.
Peamised nüüdisrände põhjused on nõukogude aja suur sisseränne, demograafiline koosseis ja elatustasemete erinevus Lääne-Euroopaga.
Teksti autorid toovad välja rände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lühidalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid?
Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome on muutumas ühtseks majandusruumiks, kuna inimesed pendeldavad aktiivselt edasi-tagasi. Võõrsil elamine annab pidevaid impulse Eesti arengule, tagab oskuste ja teadmiste liikumise ja paranemise, riigisisese mobiilsuse (bussijuhid lähevad Tallinnast Soome tööle, järelikult nende asemele tulevad inimesed mujalt Eestist), võrgustikud, kontaktid jne. Negatiivse poole pealt jällegi välismaal teenitud raha Eestis kasutamine suurendab inflatsioonilist survest (hinnad tõusevad), teatud erialade väljaränne tekitab survet palgatõusuks (sh ka ajude väljaränne), mis üheskoss toob kaasa nii tootlikkuse kui ka riigi konkurentsivõime vähenemise.
Kui visioneerida tulevikku, siis kuidas muutub olukord Teie arvates Eestist väljarände puhu järgneva 50 aasta perspektiivis?
Mina arvan, et Eesti on muutumas multikultuurseks ühiskonnaks, kus paljud hetkel välismaal töötavad või õppivad kodanikud leiavad oma tee tagasi Eestisse koos seal leitud kaaslastega. Üleüldse tulevikus elukoht kui selline muutub rohkem lahtisemaks, elataksegi mitmes riigis korraga, kuna globaliseerumine on praegusel ajal väga suures osakaalus. Leitakse erinevates kohtades kontakte, tööd muutuvad rohkem alaliseks ning talendid pendeldavad erinevate ettevõtete ja riikide vahel.