a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuningavägi löödi puruks. 2.Kes olid ja mida tegid? Meinhard- oli piiskop, rahulik, kes ristis liivlasi ja rajas Üksküla puukiriku Theoderich- oli piiskop, asutas Mõõgavendade ordu Berthold- oli piiskop, kes ei jõudnud väga midagi teha ja tapeti liivlaste poolt Albert- oli piiskop, aadlisoost, energiline, rajas Riia linna, Kaupo- teda on nimetatud liivlaste kuningaks, kuulus Turaida linnus, Turaida vanem
1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa. 1236 leedulased purustasid mõõgavendade ordu, mille riismed liitusid saksa orduga moodustades selle haru liivimaa ordu.
Eestlaste jaoks muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi · 1219.a ründasid Põhja-Eestit taanlased ning alistasid Tallinna oma võimule · 1220.a-ks hõivasid taanlased Harjumaa, Rävala, Virumaa ja Järvamaa · 1220.a rajasid Lihula linnusesse tugipunkti rootslased, kuid saarlaste malev kihutas nad minema · 1223.a eestlaste üldine vastupealetung · 1227.a saarlased alistusid ja lasid end ristida 12.Selgita mõisteid võiduristimine, Vana-Liivimaa. Võiduristimine maa vallutamine ristiusu levitamise ettekäändel Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alad keskajal 13.Selgita, kuidas teostati võimu Vana-Liivimaal pärast Liivimaa ristisõda? Tekkis läänikorraldus; eestlastega sõlmiti maakonniti lepingud, kus fikseeriti eestlaste õigused ja kohustused, aja jooksul õigused aina vähenesid ja kohustused, koormised kasvasid. 14.Miks puhkes tüli Liivi ordu ja Riia piiskopkonna vahel ja kuidas see lahenes? 15
1217 veebr Otepää, Pihkva ja Novgorod liitusid sakslaste suurim lüüasaamine 1217 21sept Madisep lahing, appi oodati vene vägesid, kes olid ordu poolt ära ostetud Lembitu & Kaupo X, kaotus 1219 suvi taanlased (Valdemar II) Tln-s, eestl-d käitusid sõbralikult, kogusid salaja vägesid ja tungisid kallale, Taani lipu keiss Theoderich X, kaotus, Rävala ristimine 1220 võiduristimine 1220 suvi Rootsi kunnivägi puruks, Lihula linnus 1221 saarlaste pealetung taanlaste vastu, kes üritasid Tln vallutada, kiviheitemasin 1223 eestl-te üldine pealetung, venelased appi Est vallutati tagasi, v.a Tln 1224 Trt kaitsmine Est mandriosa võõraste käes 1227 talv lõppvaatus Saaremaal, Muhu linnus, muhulased lubasid end ristida, aga sakslased polnud nõus Valjalas soostuti läbirääkimistega
1159 rajati Lübechi linn Isikud: 1) Albert oli saksa piiskop kes tahtis Liivlasi ristida. Lõi mõõgavendade ordu. 2) Kaupo sakslaste poolele üle läinud endine Liivi vanem. Sõdis Eestlaste vastu madisepäeva lahingus ja suri saadud vigastustesse järgmisel päeval 3) Lembitu 1212 aastal 21. Septembril langenud Liivlaste kõveim vanem 4) Valdemar II 1219 aastal läks Tallinna alla ja vallutas selle, ise oli Taani kuningas, hiljem vallutas terve mandri Eesti (hakkas võiduristimine sakslastega) 5) preester Henrik kirjutas Henriku Liivimaa kroonika mille põhjal saamegi teada Eesti ajaloost tänapäeval. Kokkuvõte: Liivlased (lätlased ja eestlased) olid ainukesed paganad Euroopas. Sakslased hakkasid neid vägisi ristiusku pöörama. Algul taheti olla leebe ja saadeti piiskope Liivi aladele et meid ristida. Kõik piiskopad tapeti. Viimane ja kõige karmikäelisem piiskop oli Albert kes lõi omale tugipunkti Riia peale Läti vallutamist jõuga
korraldamine paranes; · Hõivati tühi Lindanise linnus toimusid otsustavad · Eestlased ründavad taanlaste laagrit suurlahingud. - Dannebrogi sünd Eesti mandriala langes perioodi lõpuks võõrvõimude · eestlaste lüüasaamine sõltuvusse. · Võiduristimine sakslastega - puurist märgina küla ristimisest Rootslaste ebaõnn Lääne-Eestis 1220: · vallutati Lihula linnus · rootslaste põhiväe lahkumine · saarlased piiravad ja põletavad linnust
suurim sakslaste lüüasaamine 1217.a 21.sept. Madisepäeva lahing eestlased ja venelased liit sakslased said teada ja ründasid kiiremas korras, Viljandi juures, langes Lembitu ja Kaupo väga suur kaotus eestlastele ka sakslased ei tundnud ennast kindlalt 1219.a taanlased Tallinnas eestlased olid algul sõbralikud, hiljem ründasid eestlased algul võidu poolel, hiljem kaotasid, taanlaste lipp kivilinnus Tallinna 1220.a võiduristimine sakslastega 1220.a rootslased Lihula linnusesse saarlased piirasid selle eestlaste tähtis võit, andis lootust 1221.a Saarlaste pealetung Tallinna piiramine 14.päeva Taanlased ehitasid Saaremaale linnust, kunigas lahkus pommitasid saarlased abiväega linnust ja said lõpuks selle endale. Eestlaste pealetung- vaenlaste välja viimine Varbola linnus, Viljandi linnus, Ümera rüüstamine- kaotus, Viljandi all anti alla
blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II. 15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev. 1220 – võiduristimine. Taanlased poosid üles Viru vanema Tobeliuse. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi, saarlased tungisid Lihula linnusesse, rootslased tapeti. 1221 – saarlased püüdsid koos harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. 1222 – Saaremaale saabusid taanlased, rajasid sinna kivilinnuse, saarlased asusid linnust piirama, taanlased palusid rahu. 29. jaanuar 1223 – sakalased tapsid ära Viljandis jumalateenistuse ajal kirikus olnud sakslased. Sakalased võtsid kinni Hebbe
lubasid lahkuda kogu Eestist Madisepäeva lahing Peaorganisaatoriks Lembitu Lahingus osales eestlasi üle kogu Eesti kokku umbes 6000 meest Venelased lubasid abiväge saata, kuid need jäid tulemata Sakslaste poolel sõdisid ka liivlased ja latgalid Lahingus langesid Lembitu ja Kaupo 1219- 1220.aasta 1218.a sõlmis piiskop Albert liidu Valdemar II Võitjaga 1219.a saabusid taanlased Tallinna alla ja alistasid eestlased 1219-1220.a toimus nn võiduristimine 1220.a vallutasid rootslased Lihula, kuid eestlased vallutasid Lihula tagasi 1222-1224.aasta 1222.a saabusid Saaremaale taanlaste väed ja alustasid kivilinnuse ehitamist Saarlased kihutasid taanlased välja ja asusid kogu Eestit vabastama 1223.aasta algas edukalt, kuid lõppes kurvalt 1224.a oli tähtsamatest linnustest vallutamata vaid Tartu Tartu langemine Juba 1222.a hakati otsima liitu venelastega läbirääkimised olid edukad
*Rootsi loobub Eesti 2.2. 1219-1221 Vaenlasi tuleb Eestlased 15.06.1219 Tallinna all lahing Taani Valdemar II alistamisest juurde taanlastega Theoderich Taani 1220 võiduristimine Järvas, Virus, Tabelinus Mõõgavendade Ordu Harjus Rootsi 1220 rootslased Lihulasse Rootsi Johan 08.08.1220 nende tapmine PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED
Muistne vabadusvõitlus e Liivimaa ristisõda 1208 1227 1208 tungiti sisse Ugandisse, põletati maha linnus Otepää 1227 sisstund Saaremaale, Valjala alistumine lahinguta Eellugu: Mis toimus nende aastatel? 1143 Rajati Lübecki linn, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid sakslaseid ega tahtnud Bertholdi piiskopiks). Berthold hukkus 1199 Üksküla piiskopiks sai Albert (von Buxhoeveden), kelle eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine saksa asunike jaoks, kuhu viidi üle piiskopkonna keskus 1202 Mõõgavendade ordu 1208 sakslased koos latgalitega tungivad Ugandisse 1210 Üm...
Madisepäeva lahing 21.09.1217 · Madisepäeva lahingus sai surma Lembitu ilma juhita on võitluses allakäik · Surma sai ka Kaupo, kes kohapeal põletati ja tuhk võeti koju kaasa Kaupo oli ristiusku üle läinud liivlaste juht 1217 · Albert sõlmis taanlastega sõjalise liidu ta mõistis, et sakslased üksi ei suuda eestlasi vallutada Taanlased Tallinna all 1219 1220 Rootslased Lääne-Eestis, löödi välja Võiduristimine - kes piirkonna ristis, sai seal valitsemise endale (sakslased või taanlased) Tartu lahing 1224 1227 · Viimased lahingud Saaremaal Eesti ala lõplik langemine · Eestis tekkis RIIKLUS Eesti alal moodustati riigid: Taani alad Eestimaa, sakslaste valitsemisaladel: orduriik (ilmalik võim), Tartu piiskopkond (piiskopiks Alberti vend Hermann), Saare-Lääne piiskopkond (piiskopiks Gottfried, kes lahkus Eestist 1228 Saksamaale) Riiklus
Ellujäänud Sakala vanemad sõlmisid uuesti rahu ja andsid pantvange. 1218. aasta suvel kohtus Piiskop Albert Taani kuninga Valdemar -ga , kellelt palus abi. 1219. aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse, asuti eestlastele kuulunud linnusesse. 15. juuni õhtul tungisid eestlased viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Ootamatult ründas eestlasi lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus, võidu saavutasid taanlased 1219 1220 Toimus võiduristimine. See näitas selgelt, et ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele 1220. aasta suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi. Asuti Lihula linnusesse, luues sinna oma tugipunkti. Liiguti Läänemaal ringi, ristiti rahavast ja hakati kirikuid ehitama 8. augustil saabus Lihula alla suur saarlaste malev. Linnus piirati umber ja pandi põlema. Rootslased kaotasid ja linnus langes eestlaste kätte Muistse vabadusvõitluse periood ( 1222-1227 )
(Läänemaa), mis polnud vaherahu-lepingu sõlmimises osalenud 1215 eestlaste ühendmaleva katse Riiat vallutada ebaõnnestus 1215 Sakala ja Ugandi võtsid vastu ristiusu 1217 kevadtalv suur venelaste (20000 meest), saarlaste, sakalaste ja harjulaste vägi Otepääd, sakslased aeti Ugandist ja Sakalast välja 21. september 1217 Madisepäeva lahing Eestlaste alistumine 1219 taanlased vallutavad Tallinna 1219-1220 Võiduristimine Põhja-Eestis 1222 taanlased Saaremaal 1223 eestlaste ülestõus 1224 Tartu vallutamine (Vjatsko) 1225-1226 Modena Wilhelm, paavsti legaat Liivimaal 1227 Saarlaste alistamine Eestlaste kaotuse põhjused Eestlastel puudus RIIK, ilma ühtse juhtimiseta polnud võimalik keskse juhtimisega vaenlasele vastu astuda; Tehnoloogiline mahajäämus (ammud, kiviheitema- sinad); Ristisõdijad olid professionaalsed sõjamehed, eestlased mitte;
agressioon? · Millised oleksid olnud Eesti edasised arengustsenaariumid juhul, kui eestlased oleksid muistse vabadusvõitluse võitnud? · Milline tähendus on eestlaste ajalooteadvuses Ümera ja Madisepäeva lahingutel? 2 7) Varia (teised mõisted, nimed) · Valdemar II · Võiduristimine · Dannebrog · Eestlaste vastupealetung 1223 · Koknese vürst Vjatsko 8) Liivimaa ristisõja tagajärjed eestlaste jaoks: - ajaloolise aja algus - muistse vabaduse ja iseseisvuse asendumine võõrvõimude valitsemisega. Endine elukorraldus ei muutu kohe, vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele - alistumine lepingutega. Põhiline sõltuvus seisnes uutes
21. september 1217. Eestlastele oli Madisepäeva lahing suureks kaotuseks, mis lõi nende edaspidisesse koostöövalmidusse vaheda mõra. 9. Kuidas seostub tänane Taani riigilipp Eestiga? Pärimuse kohaselt olevat kõige raskemal hetkel piiskoppide palve peale taevast imeläbi alla langenud valge ristiga punane lipp. Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Imepärasest lipust sai aga Taani riigilipp Dannebrog. 10. Milles seisnes võiduristimine 1220. aasta Eestimaal? Järva ja Viru maakondade vanemad nõustusid rahu tingimusel ristimisega ning andsid sakslastele pantvange. 11. Miks oli 1224. aastal Tartu linnuse vallutamine sakslaste jaoks oluline ja kuidas õnnestus Tartu alistada? Selgita. See oli oluline, kuna siis säilitas ainsana iseseisvuse veel Saaremaa. Kaitsekatuste varjus õõnestati linnuse valli. Piiramise venides otsustati Tartu vallutada tormijooksuga, mis pärast ägedat heitlust ka õnnestus. 12
alistunud Otepääd -> ristisõdijad ei saanud lembitu langes Liivlaste vanem Kaupo Eesti mandriosa vallutatakse - ristisõdijad langes (vastane) Rootslased üritasid eestisse tungida, kuid Lahing kaotati said lüüa o 1219 Sakslaste ja taanlaste vaheline Lindanisa lahing võiduristimine Lindanise ehk Tabelinus – vanim teadaolev kristlane eestis. tulevane Tallinn Poodi üles. Taani väed vs eestlased 1222 aastaks kogu eesti mandriosa Taani kuningas Valdemar II ristisõdijate käes o 1222 Eestlased tapsid piiskop
seda rängalt. harjulaste ja Läänemaale. piiskopkonna vaimu · Teine ristisõdijate vägi ristitud sakslastega · Saarlased tegid like poolt Eestimaa tungis Sakala rüüstamata piiras Otepää omapoolse põhjaosas põhjaossa ja piiras sisse linnuse. rüüsteretke võiduristimine. vnaem Lembitu Lõhavere · Neil tuli toidu- ja ristisõdijatele · Sakslased linnuse. veepuudus ning valdustesse, korraldasid uue · Lõhavere linnus rüüstati pidid Otepää Metsepoles ja sõjakäik Harjumaa ning kaitsjad ristiti. jätma. Ldurgas. vastu. · Toimus sõjakäik Riiga · 1219
sept-l kohtusid väed Viljandi lähistel. Vihane lahing kestis mitu tundi. Sakslastel õnnestus pikkamööda murda läbi eestlaste maleva keskkosast ja eestlased olid sunnitud taanduma. Langes Lembitu, Kaupo. Madisepäeva lahing oli eestlaste jaoks raske kaotus, kuid vastupanu ei raugenud. 1219 vallutavad taanlased Põhja-Eesti Valdemar II juhtimise all. Taanlased ehitasid Tallinna tugeva kivilinnuse. Kuna alistamise väliseks märgiks peeti just ristimist, siis toimus 1220 omalaadne võiduristimine. 1220 tungisid Läänemaale rootslased. Nende tugipunktiks sai Lihula ja hakati ümberringi rahvast ristima. Eestlased aga vallutasid linnuse tagasi ja rootslased pidid leppima täieliku kaotusega. Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse. Rootslaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse oli seega nurjunud. III PERIOOD (1222-1227) Saarlased pealetungil. Rootslaste purustamine Lihula all innustas saarlasi edasisteks võitlusteks
Merelahing-eestlased tungisid kallale,lõpuks sakslased põgenesid avamerele.Ugandi ja Sakala alistuvad-nõustuti ristimisega,kuid mitte täielikult.Võit Otepää all-venelased ühinesid eestlastega ,sakslased kaotasid ja pidid lahkuma Eestist.Madisepäeva lahing-eestlased tungisid sakslastele kallale,eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutavad põhja-eesti-sakslased pöördusid abipalvega taani kuninga poole., nad vallutasid Tallinna. ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine. Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220. 3-periood- taanlased läksid saaremaale linnust ehitama,saarlased koondusid ja ehitasid kiviheitemasina,tungisid kallale,linnus anti üle saarlastele, taanlased kaotasid.Eestlaste üldine pealetung-koguneti kokku,Varbola linnus võideti tagasi;Viljandi linnus samuti;vabastati ka otepää ja tartu,,hävitati kõik ristiusuga seonduv; kindlustati linnuseid
toidupuudus) 1212-1215 TURAIDA VAHERAHU 1217- Ugandi mehed palusid abi sakslastelt, venelaste vastu. Retk Venemaale. 21. September 1217- MADISEPÄEVA LAHING (Lembitu- 6000 meest, eestlased kaotasid).Toimus Viljandi lähistel. 1218. Taani Riigipäev. Albert ja Teoderich palusid Taanilt abi. 1219. sekkusid taanlased. Lindanise linnus-tugipunkt. Dannenbourgi lahing-Lipp tuli taevast alla. Toompea linnus. 1219/1220 nn. Võiduristimine. 1220 Rootslased Läänemaal. (Lihulas, Johan keegi). Saarlased lõid rootslaste väe puruks. 1222. Saaremaale ehitati kivilinnus. (Kuressaarde) 1222-1223 I pool. Viimane suurem vastupanu. (Välja arvatud Tallinn) aetakse kõik sakslased/taanlased minema. 1223 II pool -1224. Kogu Mandri-Eesti on langenud, viimasena langeb Tartu ehk Ugandi. 1227- Saaremaa langemine. Eestlaste eelised Muistses vabadusvõitluses: 1) võitlesid oma vabaduse eest,
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
4. sõlmiti 1212.a vaherahu kolmeks aastaks. 5. 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale 6. 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse. 7. 21.sept 1217 toimunud Madisepäeva lahingus eestlaste malev purustati, Lembitu ja Kaupo langesid. 8. Taanlased saabusid 1219.a suure laevastikuga.Tugevad taanlased vallutasid Põhja-Eesti alad, algas võiduristimine - kes jõuab enne ristida, seda loeti maa isandaks. 9. 1220.a tungisid Läänemaale rootslased, kes lootsid samuti vallutustest osa saada. Nemad löödi aga kiiresti tagasi. 10. 1222.a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust.saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Taanlaste linnus vallutati. 11. 1223
- eestlased kogusid vägesid. tungiti 5 küljest taanlaste laagri kallale algul edukas rünnak Theoderich tapeti, vastane löödi taganema, ootamatult ründas eestlasi lääneslaavi vürsti üksus taanlased koondusid ja saavutasid võidu (Taani riigilipp Danebrog) - taanlased ehitasid Tallinnasse tugeva kivilinnuse - algas Revala maakonna ristimine, püüti vallutada ka teisi P-Eesti maakondi - 1220 võiduristimine (taanlased, sakslased) näitas et ristiusu levitamine vaid ettekääne maa vallutamiseks Rootsi kuningavägi lüüakse puruks - 1220Läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega asusid Lihula linnusesse (tugipunktiks) - ristisid Läänemaal rahvast, ehitasid kirikuid - kuningas pöördus tagasi Rootsi suur saarlaste malev piiras linnust, pani põlema rootslaste väljatung lõppes kaotusega, linnus eestlastele
eestlased oleksid muistse vabadusvõitluse võitnud? · Milline tähendus on eestlaste ajalooteadvuses Ümera ja Madisepäeva lahingutel? 8) Varia · Valdemar II 6 Taani kuningas, kes saabus oma vägedega 1219 Tallinna (lindanise) alla ja alustas Põhja- Eesti vallutamist. Temast sai Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkonna hertsog. · Võiduristimine 1220. aastal alanud võidujooks sakslaste ja taanlaste vahel, kumb jõuab enne mingi piirkonna elanikud ristida. Näitas ristisõja tegelikku iseloomu ja eesmärki uute alade hõivamist ristimise ettekäändel. · Dannebrog Taani lipp, valge skandinaavia rist punasel põhjal. · Eestlaste vastupealetung 1223 1222. aastal piirasid saarlased taanlaste linnuse ümber ja sundidid nad alistuma.
EESTI AJALUGU Muinasaeg KIVIAEG 1)paleoliitikum puudus inimasustus, jääaeg. 2)mesoliitikum tekkisid esimesed püsivad asustused, kaugelt saabunud jahimehed asustasid endale elukohad, mesoliitikumist on päris vanimad asutused Kunda, Pulli, arvatavasti elasid sealt sarnase kultuuri ja kommetega inimesed. 3)neoliitikum asulate laienemine, tekkis rohkem inimesi, elati vähem sugukondades, piirkondadesse sattusid uued jahimehed, kes endaga kaasa tõid uued tööriistad, näiteks: · Venekirves kultuur · Kammkeraamika kultuur (nõud jms olid kaunistatud mustriga, mis meenutas kammimustrit) PRONKSIAEG - 4 a. t. 5 saj. eKr Asvakultuur kindlustatud asula kultuur, külad, asulad, mis olid kaitstud, kindlustatud. Põllumajanduse paranemine, saagikuse kasv, rikkuste kasv, tõi kaasa röövretked. Tänu tööriistadele. Eesti aladel ei esinenud väga, sest pronksi oli väh...
6. Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert. Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordu ...
ennetava löögi eestlaste kogunemiskohale Viljandi lähedal. Lahing toimus eestlastele ootamatult, ohvrid lid väga suured, langes ka vastupanu peamine organiseerija Sakalamaa vanem Lembitu. 1219. Taani kuningas Valdemar II saabus laevadega Tallinna sadamasse. Taanlased saavutasid võidu. Mõnede pärimuste järgi tuli võit taevast sadanud punase valge ristiga lipu tõttu-sellest sai Taani lipp. 1220.a toimus võiduristimine, kuna alistamise väliseks märgiks peeti ristimist. 1220.a suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi eesotsas kuninga Johaniga ja piiskoppidega. Suur saarlaste malev hakkavs nendega võitlema ja linnus põletati ningi kõik 500 rootslast surid üksikud pääsesid Tallinna. Rootsi kaotas. Ootamata ära Toreida vaherahu lõppu 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale, üllatusmomenti ära kasutades rüüstati paljud külad. Kohe peale vaherahu
sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Pilet nr.3 1. Eestlaste kristianiseerimine 11.-13. sajandil oli suurte ristisõdade ajastu. Paganlus tuli välja juurdia Läänemere äärsete rahvaste seast. · Eestlaste võitlus algas 1208, kui sakslased rüüstasid Ugandi ja Otepää linnused · 1219 vallutasid taanlased Tallinna ja hakkas Põhja-Eesti võiduristimine · 1220 sekkus eestlaste kristianiseerimisse Rootsi ja kuningas Johan hõivas Lihula · Saaremaal rajati kivilinnus, saarlased kihutasid taanlased saarelt minema · 1224 Tartu piiramine, kuni langemiseni · 1227 alistus Saaremaa Eestlaste allajäämise põhjused: · rüütlid olid väljaõppinud sõdalased ja neil oli parem relvastus · tuli võidelda Taani ja Rootsiga · katolik kirik oli vallutajate poolel · naaberriigid ei tulnud appi
8 Sakslaste rüüsteretk Ugandisse 1217 Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu) 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo 1219 Taani kuningas Waldemar II maabus oma laevastikuga Tallinna (Lindanise) all Eestlased ründasid taani vägesid (taani võit) 1220 Algas võiduristimine Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse. Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe · III PERIOOD (1221 1227) 1221 Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid) 1222 Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama
1200-1207 vallutati latgaleid ja toimus ristiusustamine ja maade läänistamine. Liiguti põhja, sest latgalitel oli varasem konflikt eestlastega ja sakslaste abiga tahtsid nad kätte maksta. 1219. Tulid taanlased,Põhja-Eestisse, sest sakslased palusid Taani kuninga abi. Peatselt taanlaste ja sakslaste vahel puhkesid konfliktid Järvamaa ja Virumaa pärast. Idee kohaselt kes ristib elanikud, saab maa omanikuks. Sakslased ja taanlased hakkasid võidu ristima võimalikult palju elanikke võiduristimine. Rootslased 1220, maabusid Läänemaale. Saarlased ajasid rootslased minema, see oli hea sakslaste ja taanlaste jaoks hea, konkurente jäi vähemaks. Viimane punkt Mandri-Eestis, mis langes oli Tartu 1224. 1227 langes Saaremaa. Albert Üksküla piiskop, eesmärgiks oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Hiljem nimetati Liivimaa piiskop.seotus vabadussõjaga juhtis sakslaste ristisõda eestlaste, latgalite, liivlaste vastu.
Retke juhtis Valdemar II. Asuti eestlastele kuulunud linnusesse, ilma, et neid oleks selles takistatud. Kohalikud vanemad ja saadikud avaldasid sõbralikkust taanlaste vastu. Sel ajal kogusid eestlased salaja vägesid ja 15.juuni õhtul tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas. Neil õnnestus tappa Theoderich. Ootamatult ründas eestlasi taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid ja saavutasid võid. 1220 võiduristimine sakslastega: pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse. Algas Revala maakonna ristimine ägedates võitlustes. See tekitas rahulolematust sakslaste leeris. Rootslased läänemaal. 1220 suvi läänemaale tungis rootslaste vägi eesotsas Johani ja piiskoppidega. Nad lõid Lihula linnusesse oma tugipukti. Rootslased liikusid läänemaal ringi, ristisid rahvast ja ehitasid kirikuid. 8.aug varahommikul saabus Lihula alla suur saarlaste malev. Toimus lahing.
Eestisse jõudis misjonäre nii idast kui läänest 12.saj võis Eestis juba pühakodasidki olla on oletatud, et Tallinna läheb ümbrus oli 13. saj alguses valdavalt kristlik muinasaja lõpuks ei olnud ristiusk eestlastele midagi uut ja käis rahumeelne usuvahetusprotsess läänelikku kultuuri toova ristiusu levik oli iseenesest positiivne nähtus Eestlaste ristiusustamine; võiduristimine vägivaldne ristiusustamine algas muistse vabadusvõitlusega 1219-1920: võiduristimine Põhja-Eestis - taanlased ja sakslased > mingi ala ristimine tähendas selle ala minekut ristija võimu alla; ristiti pettusega, ähvarduste ja vägivallaga takistati eestlasi, et nad end teisel poolel ristida ei laseks; eelkõige ristiti vanemaid ja nende peresid; rahvale ei selgitatud
MUINASAEG EESTIS Muinasaeg jaotatakse, kivi, pronksi ja rauaajaks. Kiviaeg 9-2 aastatuhat ekr Pronksiaeg u 2aastatuh- Rauaaeg 5saj ekr-13saj pkr 5saj ekr Jaotatakse 3ks: Põhiliselt Eesti aladel ei esinenud. Samal ajal Euroopas 13. saj 1)Paleoliitikum-inimesed kõrgkeskaeg ja tsentraliseeritud puudusid,jääeg riikide teke, rüütliajastu.Euroopas keskaeg 5.saj. Eestis tõrjus raud välja kivist ja pronksist tööriistad, kuna kohapeal ...
Tallinna kohale uue linnuse. Terve aasta võitlesid nad revalastega, enne kui need lõpuks ristimise vastu võtsid. Samal ajal tungis sakslaste, liivlaste, latgalite ning (juba alistunud ja sõjateenistuse kohustust kandvate) sakalaste, ugalaste ja järvalaste ühisvägi Virumaale, kus rüüstati ohjeldamatult, kuni kõigi viie Viru kihelkonna juhid rahu palusid ja pantvange loovutasid. Nüüd (1220) algas Virumaal ning Kesk-Eestis tõeline võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel, kuna teise poole vastristitud sageli üle ristiti või karistuseks koguni hukati. 5.VIIMANE VASTUPANU JA MANDRI-EESTI ALISTAMINE Taas algasid vastastikused sõjaretked Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel. Üks suur lahing peeti veel Ümera jõel (1223), paraku aga oli saabunud Saksamaalt uus hulk ristisõdijaid ning eestlased said lüüa. Kuna kardeti, et Eesti maakonnad üksinda ei suuda Taani ja Riia
· 1210. a. - Eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. · 1212. - 1215. a. - Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu. · 1217. a. - Otepää piiramine, sakslased löödi sealt minema · 21. september 1217. a. - Madisepäeva lahing - eestlaste juht Lembitu sai seal surma ja ka liivlaste juht Kaupo. · 1219. a. - Taani kuningas Valdemar II sekkus baltikumis peetavasse ristisõtta ja vallutas Tallinna. · 1219. - 1920. a. - Võiduristimine Põhja-Eestis (tähendas seda, et kõik püüdsid ise ristida niipalju alasid kui oli võimalik, Taani pool ja liivlaste/sakslaste pool näiteks). · 1220. a. - Rootsi kuningas rajas oma tugipunkti Lihulasse ja hakkas samuti ümberkaudset rahvast ristima. · 1222. a. - Maabus Valdemar II Saaremaale ning üritas seda vallutada. · 1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest. · 1224. a. - Sakslased vallutasid Eesti alad tagasi (v.a. Saaremaa) · 1227. a
· Maarahvas (eestlased) alistati lepingutega koormised (kümnis ja hinnus), sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine · Ristiusu pealesurumine võiduristimine · Samas, Eesti seoti LääneEuroopa kultuuriruumiga: kirikud, koolid, euroopalik 3. Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel: Liivi sõda ja Põhjasõda ühiskonnastruktuur, Hansaaeg 13.16. sajand NB! 1242 Jäälahing Peipsil ristisõdijate edasitungi peatab Aleksander Nevski Venemaalt Liivi sõda 15581583
· Mõnede pärimuste järgi tõi võidu hoopis taevast alla langenud punast värvi valge ristiga lipp. o Sellest saigi taani lipp · Pärst võidukat lahingut ehitasid taanlased tallinna tugeva kivilinnuse · Seejärel algas ägedas võitluses Revala maakonna ristimine, mis kestis terve aasta. · Kuna alistamise väliseks märgiks peeti just ristimist, siis toimus 1220 omalaadne võiduristimine. · Ristiusu levitamine oli vaid ettekäändeks maa vallutamisele. ROOTSI KUNINGAVÄGI LÖÖAKSE PURUKS · 1220 suvel tungis läänemaale rootslaste vägi eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega. · Asusid lihula linnusesse luues sinna oma tugipunkti. · Linnus piirati ümber ning ägeda võitluse käigus pandi see põlema. · Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes eestlaste kätte.
Normannid rajasid oma riigi Sitsiilias. Nomaadide retked vaibusid 10. saj lõpuks. Ungarlaste retked lõppesid Lechi lahinguga 955. 10. saj ristiusustati suurem osa Skandinaaviast. 11. saj I poolde tekkis Skandinaavia suurriik, mille valitsejaks oli Knud Suur. Ida pool tekkis Vana-Vene riik. Slaavlaste tuumikala oli Dnepri ja Visla vahel. Slaavlaste liikumisega põhja poole kaasnes ugri elanikkonna assimileerumine. 9. saj II poole sai alguse nn slaavlaste võiduristimine (Kyrillos ja Methodios). Vennad leiutasid kaks slaavi tähestikku: kirillitsa ja glagoolitsa. Seoses ristiusustamisega sai alguse ka slaavlaste riiklus. 862 rajas Rjurik Vene riigi. Tema järglane Oleg vallutas 882 Kiievi ning allutas suurema osa slaavlaste terr-st. Skandinaavia ülikkond venestus. Feodaalkorra kujunemine-Feodalism kui termin tuleneb läänikorraldusest, kus senjöör annab vasallile lääni. Feodaalkord sai alguse Karl Martelli ajast, kujunes 11. – 12. saj-l
· Eestlaste vaimu ei suudetud veel murda · Albert mõistis, et üksi seda rahvast ei alista · Pöördus abi saamiseks Taani poole Sõjategevus 1219-20: · Taanlaste saabumine Põhja-Eestisse · Retke juhtis kuningas Waldermar II · Saabuti Tallinna alla, mis hõivati ilma lahinguta · Eestlased koondasid samal ajal vägesid · ,,Tallinna lahing" eestlaste ootamatu kallaletung taanlastele · Initsiatiiv kaotati kiiresti · Legend Dannebrog'ist · Võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel toimunud võitlus Põhja-Eesti alistamiseks · Sakslased kutsusid taanlased appi, taanlased tulid aga vallutama · Tähendas oma preestrite küladesse ette saatmist · Põhimõte ,,kelle ristitud, selle oma" · Toimius üle ristimine · Rootsi sekkumise katse 1220 · Plaan hõivata Lääne-Eesti · Asusid Lihula linnusesse · Põletati saarlaste poolt maatasa Lõppvaatus 1221-27: · Saarlased haarasid ohjad
Sel ajal kogusid eestlased salaja vögesid ja 15.juuni õhtul tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas. Neil õnnestus tappa Theoderich. Ootamatult ründas eestlasi taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid ja saavutasid võid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse. Algas Revala maakonna ristimine ägedates võitlustes. See tekitas rahulolematust sakslaste leeris. Algas omalaadne võiduristimine 1220. a. Rootslased läänemaal 1220. a suvel tungis läänemaale rootslaste vägi eesotsas Johani ja piiskoppidega. Nad lõid Lhula linnusesse oma tugipukti. Rootslased liikusid läänemaal ringi, ristisid rahvast, ja ehitasid kirikuid. 8.aug varahommikul saabus Lihula alla suur saarlaste malev. Toimus lahing. Eestlaste jaoks oli see väga tähtis vöit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse. Rootslaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse oli nurjatud. 27
1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seavad eesmärgiks kogu maa vabastada. 1223 Tarbatu linnuse piiramine, lõpeb sakslaste võiduga, peagi on jälle kogu maa alistatud. 1227 Mõõgavendade Ordu alistab viimase eestlaste tugipunkti, Muhu linnuse. Allajäämise põhjused: Vastase treenitus ja tehnoloogiline ülekaal
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Me...
Ümera ning Madisepäeva lahingute tähtsus. Ümera lahingu võitmisega suurenes eestlaste eneseusk, ning nad piirasid kolm päeva üht tähtsamat mõõgavendade tugipunkti Võnnut. Muistse vabadussõja teine pool ja lõppvaatus (1219-1227): sakslaste, taanlaste ja rootslaste sissetung Eestisse; Piiskop Albert hakkas tegema koostööd Taani kuninga Voldemar teisega. 1219 jõudsid taanlased kuninga eestvedamisel tänapäeva Tallinna alla sadamasse. Eestlasi võideti ning algas võiduristimine. 1220 tungisid Lääne- Eestisse rootslased, kui Lihula linnusesse asus kuningas Jahan koos rootsi vaimulikega. Kuningas lahkus Rootsi, ent linnust asus võidukalt piirama saarlaste malev. Peaaegu 5000 rootslast visati kividega surnuks. 1222 läksid Taani väed Saaremaale, kus hakati ehitama kivilinnust. Kui kuningas lahkus ehitati kiviheitemasinad, mille abil sunniti taanlased alistuma. 1223 algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnuse üle. Taaselustati kõik
Sakslaste suurim lüüasaamine. Madisepäeva lahing 21. september 1217. Lembitu langes. Sakslaste võit. Piiskop Albert läks Taani kuningas Valdemar II-lt abi paluma, sest ei olnud oma positsioonis kindel. 1219. taanlaste laevastik tuligi Tallinnasse. Nad olid ka varem rüüsteretki korraldanud. Taanaste võit. Lahingu ajal taevast langes alla punast värvi valge ristiga lipp Dannebrog. Ristimine. 1220. aastal omamoodi võiduristimine sakslaste ja taanlaste poolt. 1220. roostlaste vägi Läänemaal. Nende vägi lüüakse puruks. III periood 1222-1227. Hakati ahvima kiviheitemasinaid. Taanlased. Ambide kasutamine. Tartu all pikk lahing, sakslased lõpetasid selle tormijooksuga kindluse peale, palju tapmisi. Tartu langemisega oli peaaegu kogu Eesti sakslaste võimu all. Viimasena vallutati, ristiti Saaremaa. Sellega, muistse vabadusvõitluse lõpuga, sai otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg.
piirkonna ja Põhja-Eesti ning hakkasid taanlaste kontrolli all olevates piirkondades ristima elanikke ja rajama sõjalisi kindlustusi. Põhja-Eesti vallutamise järel anti alad Rooma paavsti poolt valitsemiseks Taani kuningale, mitte Taani kuningriigile. Vallutatud maalt saadud tulud laekusid isiklikult Taani kuningale, mitte Taani riigile. 1220. aastal algas Taani Tallinna piiskopkonna ja Riia piiskopkonna vaimulike poolt Eestimaa põhjaosas nn võiduristimine, kus taani ja saksa preestrid püüdsid kiirkorras ristida võimalikult paljudes eri Eesti piirkondades võimalikult paljusid inimesi. Riia piiskopi preestrid ristisid Virumaa maavanema Tabeline ja Pudiviru 14 küla elanikud. 1220. aasta alguses korraldasid sakslased uue sõjakäigu Harjumaa vastu, kuid Järvamaal Kareda küla all sattus sakslaste ja latgalite vägi kokku aga hoopis saarlastega, kus toimus Kareda lahing, mille saarlased kaotasid. 1221
vallutamine ja selle tähtsus; eestlaste allajäämise põhjused; vallutussõja tagajärjed. Sakslaste, taanlaste ja rootslaste sissetung Eestisse - 1218 läks piiskop Albert Taani kuninga Valdemar II jutule, et teha koostööd, sest ta sai aru, et üksi ta enam hakkama ei saa. 1219. aastal saabusid taanlased kuninga eestvedamisel Tallinna sadamasse, eestlased lasid võõrastel tegutseda, kuid kogusid salaja sõjaväge. Eestlasi võideti ning algas Harju-, Viru- ja Järvamaa võiduristimine. 1220. aastal tungisid Lääne- Eestisse rootslased ning Lihula linnusesse asus kuningas Johan I koos rootsi vaimulikega. Kuningas läks tagasi Rootsi ning kindlust asus võidukalt piirama saarlaste malev. Peaaegu kõik 500 rootslast tapeti. Saaremaa vallutamine ja selle tähtsus - 1227. aasta jaanuaris algas sakslaste retk Pärnust Muhu saarele umbes 20 000 mehega ning kiiresti vallutati linnused Muhus ja Valjalas. Sellega läks ka Eesti viimane
Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu) Sakslaste rüüsteretk Ugandisse Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu) 1215. 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo 1219 Taani kuningas Waldemar II maabus oma laevastikuga Tallinna (Lindanise) all Eestlased ründasid taani vägesid (taani võit) 1220 Algas võiduristimine Rootsi kuningas Johan I tungis Lääne-Eestisse. Rootslased asusid Lihula linnusesse ja hakkasid eestlast ristima Saarlased piirasid Lihula linnust, vallutasid selle ja purustasid rootslaste eliitväe · III PERIOOD (1221 1227) 1221. aasta Saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega pruuvisid Tallinat vallutada (lõpetasid ise piiremise ja lahkusid) Taani kuningas Woldemar II maabus Saaremaal ja hakkas seal kivilinnust ehitama
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
+ Sureb Lembitu ja Kaupo + Jõudude vahekord eesti kahjuks edasipidi 1219 taanlased Tallinna all abis + Põhijõud Põhja-Euroopas + Tallinna = Reval (refallen metskitse langemine) + Punane, valge ristiga lipp Dannebrog olevat just seal ilmutanud ennast sakslastele, kui neil halvasti hakkas minema. Lipp võeti see-eest kasutusele alles 14.sajandi teisel poolel, legend tekkis 17.sajandil. 1220 võiduristimine rootslaste purustamine Lihula all 1222 taanlaste tagasilöömine Saaremaal 1223 eestlaste üldpealetung + Eesti suudeti lühiajaliselt viimast korda välisjõust vabastatud + Osatakse ehitada kaitseehitisi kuid arvuliselt ollakse vähemuses + Aasta lõpul taanlased tulevad tagasi 1224 Tartu kaitsmine ainus vaba linn Lõuna-Eestis 1227 Saaremaa langemine + Eesti ristiusustamine Eestlaste allajäämise põhjused: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
