Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muinaseesti ajalugu - mõisted, aastad ja kokkuvõte (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mõisted Eesti ajaloost:
PS: Kõik mõisted käivad Muinaseestlaste kohta (nt arbuja – muinaseestlaste ennustaja ... Paksu joonega tehtu on tähtsaim
1) arbuja – ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks
2)vanem – Muinas-Eesti ülik
3)mõõgavendade ordu – Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega
4)paganad – pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku
Faktid Muinaseestlastest:
1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 – 180 000
2) Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest
3) Venelased kutsusid meid tšuutideks
4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi
5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks
6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda
7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara , aita!)
Aastaajad ning sel toimunud sündmused:
1201 – Riia linna asustamine (piiskop Alberti poolt)
1210 – Ümera lahing
1217 – Madisepäeva lahing
1219 – taanlased vallutavad Tallinna
1220 – rootslased vallutavad Lihula (Eesti võimsa linnuse)
1227 – ristisõdijad alistavad saarlased
__________
1202 – Mõõgavendade ordu loomine piiskop Alberi poolt
1208 – algab muistne vabadus võitlus (Otepää lahing)
1211 – Viljandi esmakordne piiramine ja ristimine
1224 – Tartu langeb, mandri Eesti on vallutatud
1159 – rajati Lübechi linn
Isikud:
1) Albert – oli saksa piiskop kes tahtis Liivlasi ristida . Lõi mõõgavendade ordu.
2) Kaupo – sakslaste poolele üle läinud endine Liivi vanem. Sõdis Eestlaste vastu madisepäeva lahingus ja suri saadud vigastustesse järgmisel päeval
3) Lembitu – 1212 aastal 21. Septembril langenud Liivlaste kõveim vanem
4) Valdemar II – 1219 aastal läks Tallinna alla ja vallutas selle, ise oli Taani kuningas, hiljem vallutas terve mandri Eesti (hakkas võiduristimine sakslastega)
5) preester Henrik – kirjutas Henriku Liivimaa kroonika mille põhjal saamegi teada Eesti ajaloost tänapäeval.
Kokkuvõte:
Liivlased (lätlased ja eestlased) olid ainukesed paganad Euroopas. Sakslased hakkasid neid vägisi ristiusku pöörama. Algul taheti olla leebe ja saadeti piiskope Liivi aladele et meid ristida. Kõik piiskopad tapeti . Viimane ja kõige karmikäelisem piiskop oli Albert kes lõi omale tugipunkti Riia peale Läti vallutamist jõuga. Peeti mitmeid sõdu Eestlastega aga edutult. Kutsuti appi Taanlased. Taanlaste abiga vallutati mandri Eesti. Algas võidu ristimine. Viimane mitte-ristiusku paik oli Saaremaa mis ka alistati aastal 1227. Eestlased jäid ilma vabadusest ja nad sunniti ristiusku.
Muinaseesti ajalugu - mõisted-aastad ja kokkuvõte #1 Muinaseesti ajalugu - mõisted-aastad ja kokkuvõte #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor johannisco Õppematerjali autor
Kaheleheline ajalooallikas, kus kõik, mida pead teadma muinaseesti ajaloost- ristisõdimised eestlastega ja muud.

Sarnased õppematerjalid

Kontrolltöö küsimused ja vastused-7 klass
2
doc

Kontrolltöö küsimused ja vastused (7 klass)

1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal 5)Oska kanda kontuurkaardile: a) Muinas eesti maakonnad, b)eestlaste naaberrahvad, Liivimaa riigid keskajal(enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Meinhard-tuli Saksamaalt liivlasi ristiusku pöörama;1186.aastal sai te siinseks piiskopiks. Berthold-1196.aastal sai ta liivlaste ristiusustamise etteotsa;1198.aastal tõi ta maale esimesed ristisõdijad. Albert-kolmas piiskop,oli osav diplomaat,võimekas organisaator,asutas 1201.aastal Riia linna. Theoderich-Meinhardi abiline,kes käis mehe palvel Roomas abi otsimas.

Ajalugu
Muistne vabadusvõitlus
10
ppt

Muistne vabadusvõitlus

1227 ­ Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ­ ristis eestlasi, piiskop; Kaupo ­ liivlaste vanem, kes sõdis eestlaste vastu, kuna liitus ristisõdijatega; Lembitu ­ eestlaste vanem, Madisepäeva lahingu juht, langes samuti Madisepäeva lahingus; Valdemar II ­ Taani kuningas, vallutas Põhja-Eesti; Preester Henrik ­ kirjutas raamatu Eesti Vabadusvõitlusest ( "Henriku liivimaa kroonika") Eestlaste kaotuse põhjused 1. Eestlaseid oli vähem 2. Ristisõdijatel olid paremad relvad 3. Eestlastel polnud võitlemis-oskuseid 4. Ristisõdijatel oli palju liitlasi. 5. Eestlastel polnud ühtsust, üksmeelt. Linnused LINNUS KES KES PIIRASID ? MILLAL ? KAITSESID ? OTEPÄÄ EESTLASED RISTISÕDIJAD 1208 VÕNNU RISTISÕDIJAD EESTLASED 1210

Ajalugu
Muistne Vabadusvõitlus
17
ppt

Muistne Vabadusvõitlus

Berthold oli Liivimaa piiskop 1196­1198, varem Hannoveris Loccumi tsistertslaskloostri abt. Korraldas liivlaste vastu ristisõja; tulevase Riia linna lähistel Liivamäel peetud lahingus torkas liivlane Ymaut Bertholdi odaga läbi. Albert von Buxhoeveden(1165-1229) Albert von Buxhoeveden (umbes 1165 Bexhövede ­ 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorgani- saator ja suutis oma valitsus- ajal ka Eesti ning enamiku Lä tist alistada. Liivlaste ja latgalite alistamine 1200 ­ Albert saabub ristisõdijatega Väina jõe suud-messe 1201 ­ Riia linna rajamine 1202 ­ Alberti abiline Teoderich rajab Mõõgavenda-de ordu (Fratres Militiae Christi) 1202-1203 ­ Liivlaste vanem Kaupo rändas koos piiskop Albertiga Rooma, kus kohtus paavstiga. Kaupo asub toetama Albertit ja ristisõdijaid 1206 ­ liivlaste lõplik alistamine 1207 ­ latgalid (lätlased) alistuvad mõõgavendadele

Ajalugu
Liivimaa ristisõda-Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227
8
doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Madisepäeva lahingus langes Sakala vanem Lembitu. · 1219 ­ 1220 ­ taanlased eesotsas Valdemar II-ga alustasid Põhja-Eesti vallutamist ja ristimist. · 1220 ­ rootslaste ebaõnnestunud katse kinnitada kanda Läänemaal. · 1222 ­ saarlaste õhutusel alustati mandril ülestõusu ja vabastati järgmiseks aastaks kogu Eesti ala, välja arvatud Tallinn. · 1224 ­ ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu ja ristiti 5 kogu Mandri-Eesti. · 1227 ­ ristisõdijate ja ristitud eestlaste vägi vallutas tormijooksuga Muhu linnuse ja sundis alistuma Valjala linnuse kaitsjad. Muistse vabadusvõitluse lõpp.

Eesti ajalugu
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
7
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Tallinn 2012 Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi

Ajalugu
MUINASAEG
3
doc

MUINASAEG

- 1217 veebr suur venelaste vägi Otepää all ­ nendega liitusid saarlased, harjulased, sakslased ­ piiramine kestis 17 päeva. Riiast sakslastele abivägi ­piirajatega neil lahing. Pärast abiväe saabumist algasid rahuläbirääkimised ­ sakslased pidi lahkuma kogu Eestist Madisepäeva lahing - eestlased püüdsid võitu edasi arendada ­ tähtis: liidu säilitamine venelastega. Peaorganisaator Lembitu - üle Eesti tuli kokku suur vägi u 600 meest ­ oodati veel vene vägesid - vaenlased kuulsid eestlaste plaanidest ja kiirustasid, et jõuda enne abiväge - sakslased keskel, liivlased paremal, latgalid vasakul tiival - Madisepäeval 1217 21.sept ­ Viljandi lähedal - Eestlased metsa varjus3 osana - Liivlased sunniti taganema, sakslased murdsid läbi eestlaste maleva keskosa ­ eestlased sunnit taanduma. Sakslased läksid latgalitele

Ajalugu
EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS
6
doc

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. ­ 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et

Ajalugu
Eesti 11-14 sajand
3
rtf

Eesti 11-14 sajand

-1207. aastal. Pärast seda toimus ulatuslik ristimine ja liivlaste aladele ehitati kiriku ja seati ametisse preestrid. Hiljem oli liivlaste ja uute võimude vahel suhteliselt hea vahekord. Kuna ka maksud polnud väga kõrged, siis polnud põhjust mässamiseks. 1208. aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti aladele tehtud sõjakäikudes. Piiskop Alberi tegevus Liivimaa ristisõda sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremeni toomhärra Albert vor Buxhoevedeni Liivimaa piiskopiks pühitsemisega. Piiskop Albertil oli kindel eesmärk teha Liivimaast kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Albertil oli märgatavalt laiem haare kui ta eelkäiatel. 1201. aastal alustas ta Riia linna ehitamise, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 1202. aastal asutati eliitväeosa -

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun