aktsepteerida teistsuguseid inimesi. Erinevate põhjuste tõttu tingitud tegevusel on sageli tõsised tagajärjed. See on tänapäeva ühiskonnas aktuaalne teema, millele üritatakse lahendusi leida. Kahjuks pole see veel täielikult õnnestunud, sest probleem on siiani jätkuv. Vägivald jaguneb kaheks, mille esimene vorm on füüsiline tegevus ehk ohvri löömine, takistamine, tõukamine, asjade ära võtmine või lõhkumine. Teiseks alaliigiks võib pidada vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul enesetapuni. Kindlasti on kõik märganud uudistes aina sagedamini ilmuvaid koolikiusamise tõttu elu lõpetanud noori.
Füüsiline väärkohtlemine võib varieeruda kergest tõukamisest ja lükkamisest kuni väga vägivaldse käitumiseni, nt. relvade kasutamine. · Lapsevanemad ning teised ühiskonnaliikmed ei saa tihti aru õdede-vendade vahelise vägivalla tõsidusest. Seda peetakse pigem normaalseks ja kasulikuks, kuna usutakse, et see aitab edaspidi toime tulla agressiooniga teistes suhetes. Seetõttu ei taju vanemad õdede-vendade vahelist väärkohtlemist enne probleemina kui midagi tõsist juhtub. · Lisaks otsestele ohtudele võib väärkohtlemine viia erinevate pikaajaliste probleemideni täiskasvanueas. (3) 3. Sibling Abuse. University of Michigan Health System. http://www.med.umich.edu/yourchild/topics/sibabuse.htm, 19.05.2016 Õdede-vendade vahelise agressiivsuse tüübid
keskkond välja puhkamiseks. · Kehal on marrastused võid sinised plekid- see võib olla koduvägivald. 7. Mis on lapse väärkohtlemine? Too näiteid. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Lapse väärkohtlemise alla saab lugeda hooletusse jätmist, psühholoogilist ehk vaimset värrkohtlemist, füüsikalist väärkohtlemist, emotsionaalset väärkohtlemist ning seksuaalset väärkohtleminst. Kui laps tundub õnnetu või kurb, siis võib esineda nii vaimset kui ka füüsilist väärkohtlemist.
Seega võib lapse suhtes toime panna nii emotsionaalset, vaimset, füüsilist kui ka seksuaalset vägivalda, hooletussejätmist ja ülikaitstust. Nimtatud dimensioonid võivad olla ka soo- või mittesoospetsiifilised. See tähendab, et laps võib sattuda väärkohtlemise ohvriks oma soo tõttu. Mittesoolise väärkohtlemise puhul ei ole aga lapse sooline kuuluvus määrava tähtsusega. Väärkohtlemisealases kirjanduses liigitatakse laste väärkohtlemist väga sageli just emotsionaalseks, füüsiliseks ja seksuaalseks väärkohtlemiseks ning hooletussejätmiseks. Osasid neist jaotatakse veel eraldi alaliikideks (näiteks kerge ja raske füüsiline väärkohtlemine). 1. Füüsiline väärkohtlemine Kõige kergemini märgatavaks ja enim uuritud väärkohtlemiseliigiks on füüsiline vägivald (Barnett, Todd Manly & Cicchetti, 1995). Gil (1970) defineerib seda kui vanema või hooldaja tahtlikku,
M. Tuherma järgi ei ole saladus, et mõnedes kodudes kannatavad eakad väärkohtlemise all, ja neid olukordi peavad lahendama kohalikud konstaablid ja sotsiaaltöötajad. Eakad ise ei julge või ei soovi sellest rääkida, nad pigem kannatavad vägivalda ja vaikivad. Eaka vastusuunatud perevägivalda on raske ära tunda ja tõestada. (Tuherm 2012). Samuti selgub M. Tuherma uurimusest ,,Maal elavate eakate väärkohtlemisest viie Järvamaa valla näitel", et 39% eakatest peab väärkohtlemist suureks probleemiks ja 35,2% piirkonnas elavatest eakatest on tutvusringkonnas mõni väärkoheldud eakas (Tuherm 2012). Maal elavate eakate väärkohtlemise probleemist võib esile tuua järgmisis aspekte: · Eesti ühiskond ei pea seda probleemiks · Kannatanu ei pea seda vägivallaks või kuriteoks · Eakad ei julge sellest rääkida · Eaka vastu suunatud väärkohtlemist on raske ära tunda ja tõestada · Halb tervis · Olematu või napp sotsiaalvõrgustik
väärkohtlemise lühi- ja pikaajaliste mõjude kohta ning laste kehalise karistamise vastasest sotsiaalsest liikumisest. Laste väärkohtlemise ajaloost Tänapäeval nimetatakse inimolendit lapseks,kes vajab kaitset ja vanemlikku hoolitsust ning ettevalmistusaega täiskasvanueluks,varasemal ajal kutsuti neid minitäiskasvanuks ehk siis oma vanemate väikesteks koopiateks.Läbi inimkonna ajaloo on paljude põlvkondade lapsed pidanud taluma ränka väärkohtlemist ja hoolimatust.Tavaliseks laste staatuseks oli ,,olla mahajäetud, pekstud, terroriseeritud, seksuaalselt ärakasutatud või tapetud".Infantitsiid oli väga levinud.Seda peeti igapäevaseks iidsetes tsivilisatsioonides nagu muistne Rooma või Kreeka ning see kestis Euroopas 18.saj lõpuni.Imikud visati jõkke, viidi metsa ,kus loomad või linnud neile otsa peale tegid, visati sõnnikuhunnikutesse vm.Vanemad ei pidanud end laste
kaitsetumad kui täiskasvanud ning nendega on väga lihtne manipuleerida, eriti kui rääkida perevägivallast, sest lapsed püüavad alati välja vabandada neid, keda nad armastavad. Nad on ääretult sallivad, valmis oma vanematele kõik andeks andma, võtma süü enda peale ning neid mõistma. Kuid nii see ei tohiks olla. Professor Kevin Browne uurimusest selgus, et 84% uuritud kriminaalsetest noortest pärinevad peredest, kus nad on kogenud väärkohtlemist või hooletusse jätmist. See tähendab seda, et meie ühiskonna kriminaalid on tulnud kodudest, kus nad on ise lapseeas ohvriteks olnud. Käesoleva aastatöö uurimuslikus osas olen spetsialiseerunud koolivägivallale kuna koduprobleemide käsitlemist on eetilistel põhjustel raske teostada. Ka puudub mul vastav psühholoogiaalane koolitus väärkoheldud laste intervjueerimiseks. Koolivägivalla küsitluses osales 78 Pärnu linna koolide 3. ja 4. klasside õpilast
suunatud laste vastu, kellel on õigus erikaitsele ja -hoolitsusele. Sellised kuriteod põhjustavad ohvrile pikaajalist füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalset kahju, mille jätkumine ohustab tänapäeva ühiskonna põhiväärtusi, mis on seotud lastele pakutava erikaitsega ja usaldusega riiklike institutsioonide vastu. Seksuaalse väärkohtlemise mõju tervisele: · Stressihäire, mis võib esineda vahetult pärast väärkohtlemist lapseeas või ka hilisema elu jooksul. Trauma sümptomiteks võivad olla voodimärgamine, kõne taandareng, sündmuste esitamine mängudes või vanema külge klammerdumine. · Ärevushäire, mis võib esineda juba lapsepõlves, mil väärkohtlemine aset on leidnud, kui ka täiskasvanueas mingi probleemse situatsiooni käigus, millel võib puududa seos seksuaaltemaatikaga. Ärevushäired võivad väljenduda õudusunenägudes, foobiates,
Pikaaegse või tiheda stressi tagajärg võib kasvatada füüsilise ja vaimse tervise probleeme varases lapsepõlves. Kuna ajukurdude on varased lapsepõlves väga haavatavad ning varased stressorid võivad avaldada olulistele aju ühendustele mõju. Seega võib toksiline stress muuta või kahjustada ajukurdude moodustumist ja põhjustada lastel väiksemat aju suurust. Emotsionaalne väärkohtlemine ja füüsiline hooletussejäetus Lapse emotsionaalne väärkohtlemist on defineeritud kui vanemate või hooldajate käitumismustrit, mis võib tõsiselt mõjutada lapse kongitiivset, emotsionaalset, psühholoogilist või sotsiaalset arengut. Lapse emotsionaalne väärkohtlemine – tuntud ka kui psühholoogiline väärkohtlemine, võib hõlmata: • Ignoreerimine: Kas füüsiline või psühholoogiline – vanem või hooldaja ei vasta lapse tähelepanu vajadusele. • Kõrvaleheitmine. Lapse vajadustele mitte vastamine (nt keeldumine lapse
on õigus ja teisel ei ole. Otsuse tegemisel on kohtunik iseseisev – kellelgi ei ole õigust õigusemõistmisse sekkuda. Esmalt tutvub kohtunik kohtule esitatud kõikide materjalidega. Kui on vajadus, laseb kohtunik koguda täiendavaid tõendeid. Tavaliselt on kohtuistung avalik, aga samas on kohtunikul ka õigus kohtualuste kaitseks muuta kohtuistung kinniseks, kus võivad vaid osaleda protsessis osalevad isikud(nt. kui käsitletakse alaealiste väärkohtlemist). Eesti vabariigis lahendab kohtunik tsiviil-, kuriteo-, väärteo-, kriminaal või haldusasju. Tsiviilasjad on lepingutega seotud vaidlused, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused. Väärteod on mitmesugused korrarikkumised nt. avaliku korra rikkumine. Haldusasjad on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine nt. ametniku tegevus ja kriminaalasjad on nt. röövimised, tapmised, vargused ning uue seadusandluse järgi on ka alkoholijoobes auto juhtimine, kui see ületab teatud promillid.
(Loengumaterjalid) Antud mõiste kasutamine eeldab, et ühiskonnas valitseb vähemalt suhteline üksmeel selles osas, milline nähtus on probleem. Siiski tuleb tõdeda, et igaüks näeb probleeme erinevalt nii nagu erineva suhtumisega inimesed näevad probleemide eri tahke, nii peegeldub ka ühiskonnaliikmete ja gruppide suhtumine erinevatesse situatsioonidesse meid ümbritsevas keskkonnas erinevalt. Mina näen ühe väga suure probleemina meie ühiskonnas laste väärkohtlemist. Võib öelda, et kuigi alates 1989.aastast, mil Eesti ühines ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooniga on hakatud tähelepanu pöörama ka laste õigustele ja vabadustele, on Eestis laste väärkohtlemine üpriski uus mõiste ning selle vastu võitlemine on veel arengujärgus. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus ei täida oma funktsioone ehk ei kaitse laste huve täielikult. Sellel puudub rakendusseadus ja kuigi see peaks olema üks suurimaid osi laste väärkohtlemise ärahoidmisel
Inimene kui ühiskonna ohver Inimene on olnud läbi aegade ühiskonna ohver ja seda igas mõttes. Mõni inimene rohkem, mõni vähem, aga alati on olnud inimesi, kes saavad ühiskonnast tagasilööke või väärkohtlemist. Tänapäeval on ühiskond küll teistsugusem, kui seda oli näiteks nõukogude ajal ning inimene on saanud ajapikku ühiskonnas tähtsamaks, kui varem. Tekib küsimus, et milles väljendub see, et inimene on muutunud ühiskonna ohvriks. Nõukogude ajal oli ühiskond inimese vastu palju julmem. Sellel ajal toimusid küüditamised ning noori meelitati välismaale tööle, kuid kui nad välismaale jõudsid, seisis nende ees hoopiski mitte töö vaid midagi hullemat
võtta kiusamist kui karakteri kasvatajat, oleks nende inimeste edasine elu arvatavasti lihtsam. Nagu tuntud fraas ütleb: kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Johannese ellu, nagu ka paljude teiste reaalsete õpilaste omasse, jättis koolikiusamine sügava jälje. Tänu tugevale iseloomule suutis ta selle probleemi seljatada ning arendada oma isiksust. See nõudis küll äärmuslikke meetmeid, kuid suutes alustada uuesti, on kõik võimalik. Väärkohtlemist tuleks taunida ning seda takistada nii palju kui võimalik. Lisaks koolikiusamisele on elus veel mitmeid probleeme, mis üritavad inimesi murda. Kuid igast olukorrast on väljapääs, tuleb vaid leida see õige uks.
lapse parimatest huvidest • tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga Väärkohtlemise ennetamine • Õiguskantsler kontrollib regulaarselt kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada nende kaitset väärkohtlemise vastu; • esitab asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi, et ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme Muud ülesanded • Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine • Riigikogu liikme arupärimisele vastamine • Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele vastamine • Puutumatuse äravõtmise ettepaneku tegemine • Distsiplinaarmenetluse algatamine kohtuniku suhtes • Diskrimineerimisvaidluse lahendamine • Õigustloovate aktide eelnõudele arvamuse andmine Õiguskantsleri staatus
Inimeseõpetus 1. Millised võivad olla seksuaalse väärkohtlemise põhjused? varasemad seksuaalkogemused on tinginud selle, et täiskasvanuna tekitavad lapsed neis seksuaalset erutust. võimetus saada sotsiaalset ja seksuaalset rahuldust suhetest täiskasvanuga. alkoholi peetakse väärkohtlemist soodustavaks teguriks; see võib olla nn tõukeks, miks isik reaalselt seksuaalkuriteo toime paneb, samas võib tõukeks olla ka oma impulsside madal kontroll, tugev stress. nad on emotsionaalselt ebaküpsed ning neil on lapsepärased emotsionaalsed vajadused, mistõttu tunnevad soovi olla seotud lastega. nad on olnud ise lapsepõlves seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. 2
Üha enam kajastatakse vägivalla kohta uudiseid. Televisoonis näidatakse õpetlikke saateid kooli-, kodu- ning internetivägivalla kohta. Ei mõelda sellele, et neid filme tehes on sündmused võetud elust enesest. Alati ei pruugi olla vägivald füüsiline, ka vaimne, seda juhtub kõige rohkem koolides. Millised võivad olla vägivalla põhjused ning kellele sellest rääkida, kui peaks vägivalla ohver olema? Vägivald võib alguse saada juba lapsest peale, kus vanemad kasutavad laste peal väärkohtlemist. Vanemad elavad ennast laste peale välja ning ei oska lastega toime tulla. Seda juhtub sageli vaesemates peredes. Vägivalla all kannatanuid on palju, kuid vähesed julgevad sellest rääkida kas siis oma lähedastele või politseile. Koolides on ikka tavaline narrimine ning mõnitamine. Igale inimesele mõjub vaimne vägivald erinevalt. Väheseid on neid kes sellest väljagi ei tee. Enamus võtab talle öeldut südamesse ning seda ei pruugi temast arugi saada enne kui hilja on
Heaks näiteks unistuste nimel võitlemisest on Sofi Oksaneni teos „Puhastus“. Lugu keskenub sellele, kuidas inimene vägivallaga kokku puutudes muutub, kuidas iga teoga kaasnevad tagajärjed ning kuidas lootus sureb viimasena. Öeldakse, et armastuse nimel ollakse kõigeks valmis: peategelane Aliide Truu pingutab oma viimse elutunnini selle nimel, et saaks oma armastatuga koos olla. Naine peab mehe kaitsmise nimel reetma oma perekonna ning taluma vene võõrvõimu füüsilist väärkohtlemist ja vaimset terrorit, mis muudab ta küll tugevamaks, kuid endassetõmbunud inimeseks. Aliide ei räägi oma minevikust kellelegi, kuna tal on pidevalt hirm tõe ees, mis võiks kogu tema aastatepikkuse püüdluse luhta viia. Saades aga teada, et tema armastus on vaid ühepoolne, lõpetab ta külmavereliselt oma kallima südamelöögid. Inimene ei pruugi märgatagi, et peale kokkupuudet vägivallaga muutub ta ka ise vägivaldseks.
õudustest. Installatsioon on tugevasti seotud näituse motiividega, sest surm ja ilu tõepoolest töös põimuvad. “Sõjakatastroofid 25” ning “Sõjakatastroofid 28” jäid algselt silma väga fotoliku välimuse poolest. Tegelikkuses on need väga oskuslikult valmistatud suuremõõtmelised maalid, mis kujutavad verega kaetud tüdrukut. Pilt on humanistlike tagamõtetega. Nimelt taunib autor süütute laste väärkohtlemist ning nende füüsilist kui ka vaimset tapmist sõjategevuse läbi. Töö sunnib mõtlema igasuguste konfliktide tahtmatute kannatajate peale. Veri tüdruku peas on küll õõvastust tekitav, aga näoilme on see-eest marurahulik. Madalmaade tegevusküllaste maalide analüüsimine oli kahtlemata meeldejääv kogemus. Muidugi oli seda ka Kadrioru barokse lossi interjööriga tutvumine. Raul meele kunst oli väga erinev sellest, mida mina olen harjunud ette kujutama “kunst”'i mõiste all
Meil on valitsev vägivallakultuur, mis on mõjutanud rahvaste toimetulekut raskete tunnetega Meie ühiskonnas pole tõenäoline, et see kultuur lähiajal muutuks või kaoks. Vägivalda jätkuvalt seadustatakse ja ratsionaliseeritakse. Kui vägivald on suunatud nõrkadele ja kaitsetutele, toob see kaasa sotsiaalsed hädaolukorrad, milledel on märkimisväärsed meditsiinilised mõõtmed. Sotsiaalse hädaolukorra all me mõtleme laste väärkohtlemise juhtumeid perevägivalda, eakate väärkohtlemist ja vägistamist. Need on alati esinenud ambulatoorse eriarstiabi üksustes, eriti vältimatu abi osakondades ja keskustes. Mõnikord on väärkohtlemise ilmingud reaalselt hästi näha, kuid vahel tuleb osata otsida. Arstid ja õed on üldiselt üsna head kehalise väärkohtlemise märkajad. Kergesti saab avastada füüsilise hooletussejätmise lastel ja laste seksuaalset kuritarvitamist. Raskemini on avastatav pere või eakate vägivald.
Kindlatel kellaaegadel joomine Joomine põhjustab koolist või töölt puudumist Üksinda joomine Mälulüngad Pärast joomist on isik agressiivne Kuidas mõjub alkoholism perekonnale? Füüsilised probleemid Kogupereürituste harvemaks muutumine Rahaprobleemid kannatab nii pere toidulaud ja elamistingimused kui ka üldine heaolu Võib ette tulla õnnetusi ja vägivalda Sageli jäävad lapsed hooletusse, võib ette tulla väärkohtlemist Pühholoogilised probleemid Sageli võtab alkohooliku elukaaslane enda peale kogu ülejäänud pere heaolu eest hoolitsemise ja see võib viia tõsise stressini Alkoholitarvitaja vanemad võivad end süüdi tunda Peres kasvavatel lastel tuleb mõnigi kord olla täiskasvanu rollis Peres puudub kindlustunne Nii lastel kui täiskasvanutel võivad kujuneda depressioon, ärevusseisundid ja hirmud Sotsiaalsed probleemid
päästa elusid ning vältida tõsiseid vaimseid probleeme. Oluline roll väärkohtlemise ennetamises on arstidel, eelkõige just lastearstidel. Arstid saavad jagada erinevaid teabematerjale ning teavitada vanemaid sellest, et igasugune väärkohtlemine ja armastuse puudumine võivad last kahjustada. Lapsed vajavad pidevat armastust, tunnustust ning tähelepanu. Samuti on arstide üheks rolliks laste tervisliku seisundi jälgimine, mille käigus on võimalik avastada võimalikku peres esinevat väärkohtlemist laste suhtes. Kokkuvõte Kolm tegurit, mis mõjutavad aju arengut: hooletusse jätmine, füüsiline väärkohtlemine, stress. Igal ühel on kohustus teatada abivajavast lapsest. Väärkohtlemine on probleem, mis püsib tõenäoliselt meie ühiskonnas veel väga pikka aega ning sellega tuleb võidelda. Kuigi praegu tegeletakse probleemiga rahuldaval tasemel, siis tuleb koguaeg edasi arendada võimalusi, et abistada selliseid lapsi ning luua paremaid tingimusi nende paranemiseks.
aastatest. Siis hakati kasutusele võtma meetmeid, mis pidid laste heaolu parandama ning püüti leida meetmeid, et seista laste õiguste eest ja lõpetada nende väärkohtlemine. 3 Kuigi praeguseks üldine hoiak mõistab vägivalla lapse suhtes hukka, siis on jätkuvalt palju lapsevanemaid, kelle arvates ilma vitsata ei saagi last kasvatada ning vaimset vägivalda selle märkamatuse tõttu kasutatakse piiranguteta4. Ohvriabi käsiraamat defineerib lapse väärkohtlemist nii: ,,Lapse väärkohtlemine on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise 1 Verhellen, E. Lapse õiguste konventsioon. Tallinn: Lastekaitse Liit. 2000. lk 10. 2 Sealsamas, lk 11. 3 Rosental, M; Tilk, K. Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 12. 4 Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO. 2000. lk 39. vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist
Mitte jõus pole tõde, vaid tões on jõud. Ajalukku tagasi vaadates leidub küllalt näiteid, kus eesmärgini jõudmiseks kasutatakse jõudu. Maailmas on väheseid riike, kus poleks võimutsenud vägivald. Üldiselt on selleks sõda, esineda võib ka teatud rahvusgruppide vastu suunatud liikumist, näiteks genotsiidi, kus füüsilist väärkohtlemist ei taunita vaid õhutatakse. Tekib küsimus, miks tõde on parem, kui jõu kasutamine? Hea ja kurja võitlus on kestnud sajandeid. Kumbki neist ei ole peale jäänud. Sama olukord on ka tõe ja jõu vahel, kus kumbki ei anna alla. Oleks ideaalne, et nad koos eksisteeriksid, kuid elus ei juhtu seda sageli. Ajaloost näiteid võttes on mõlemad vahelduva eduga peale jäänud. Kord on see jõud, mis muudab riikide vahelisi suhteid sajanditeks. Teisalt on peale
vastata iseenda ja teiste ootustele, kuidas saavutada püstitatud eesmärke. Nad on enesekindlad ja ei tunne hirmu muutuste ees, mis kaasnevad täiskasvanuks saamisega. Nende kasvamine suureks kulgeb loomulikult ja stabiilselt.Kahjuks on aga liiga palju ebaterves keskkonnas kasvavaid noori inimesi, kes üritavad raskusi trotsides leida identiteeti ja eesmärke. Lisaks psüühilisele pingele, mis taolistes kodudes valitseb, peavad lapsed sageli taluma ka füüsilist väärkohtlemist. Stressi ja viha leevendada ning probleeme unustada (mida nad sageli ei mõista, lahendada ei suuda ning mille eest pole nad ka vastutavad) aitavad sageli narkootikumid. MIKS TARVITAVAD? Noored tarbivad narkootikume järgmistel põhjustel : 1) neile meeldib ,,pilves" olla, 2) nende sõbrad tarvitavad, 3) uudishimust, 4) uimastid on kergesti kätte saadavad, 5) uimastid sümboliseerivad noorte jaoks mässumeelsust, iseseisvust ja igapäevareeglite rikkumist. 6) see on nende jaoks meelelahutus.
omavahel seotud ja kalduvad olema tsüklilise iseloomuga sügavamini avada. Esimene neist on "kahju tüüp" ja teine generatsioonide lõikes (Brown & Herbert, 1997). "läved" lapsele kahjuliku tegevuse identifitseerimisel. Ühelt poolt - lähtudes kahju tüübist võib lapse väärkohtlemist liigitada kolmeks erinevaks liigiks vastavalt sellele, millises valdkonnas lapsele kahju tekitatakse: (1) kui kahju on seotud lapse füüsilise funktsioneerimisega, siis on tegemist lapse füüsilise 4
programmiti väga erinevaid sekkumisi, näiteks videopõhine modelleerimine, probleemi- lahendamise oskuste treening, strukturaalne pereteraapia, individuaalne psühhodünaamiline teraapia lapselejm. (Edovald 2005:19-22) Elmira projekt Elmira sünnieelse/varajase lapsepõlve projekt, mille on välja arendanud David Olds ja tema kolleegid, on suurepärane näide varajase sekkumise sotsiaal-majanduslikust kasust. Elmira projekti eesmärgiks on vältida laste halba tervist ja nende väärkohtlemist. Selleks külastavad erialaselt koolitatud meditsiiniõed/lastearstid lastootava/ vastsündinu ema kodu. Õed annavad emadele teadmisi lapse sünnieelse ja järgse arengu kohta, püüavad parandada/luua paremat sidet perekonnaliikmete vahel. Uuringud on näidanud, et programmis osalevates perekondades on lapse väärkohtlemist aset leidnud oluliselt vähem. Samuti on see projekt ka tasuv: ühe pere kohta kulub 6000 USD, aga kulud võimalike probleemide korral oleks
Põhja Ringkonnaprokuratuuris, kus viisin läbi oma praktika, on viis osakonda. I osakond (narko- ja isikuvastased kuriteod), II osakond (korruptsiooni-, majandus- ja ametialased kuriteod), III osakond (alaealistega seotud kuritegevus), IV osakond (üldkuriteod I), V osakond (üldkuriteod II). Oma praktikaaja veetsin IV osakonnas, kus põhiliselt tegelesin varavastaseid süütegusid puudutavate kaasustega. Põgusalt puutusin aga kokku ka kehalist väärkohtlemist puudutavate süütegudega. 4 2. Praktika sisu ja kirjeldus Minu peamiseks tööülesandeks Põhja Ringkonnaprokuratuuris oli koostada erinevaid juriidilisi dokumente. Kõige rohkem pidin koostama süüdistusakte (lisa 1 ja lisa 2.). Enne süüdistusakti vormistamist tuli tutvuda ka toimikuga, kus olid kirjas kõik olulised andmed süüdistatava ja tema poolt toime pandud teo või tegude kohta. Esines ka olukordi, kui leidsin,
tasakaalustatud koostööl, volitas rahvahääletusega kokku kutsuma Rahvuskogu, kes samal rahvahääletusel antud ülesande täitmiseks võttis vastu järgmise Põhiseaduse: Põhiseaduse eesmärk? Üks põhiseaduse eesmärkiest on arendada riiki ja järgmistele põlvedele teha riigis elamine paremaks. Teine eesmärk on säilitada iseseisvust ja säilitada rahvus ja kultuur. Kolmas eesmärk on inimeste vabadus ja vältida väärkohtlemist. Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.
4) Õiguskantsler täidab ka ühte osa EV ennustusasutuste rollist, mille eesmärgiks on väärkohtlemise ennetamine. Nende ülesannete hulka kuuluvad: korrapäraselt kontrollida kinnipidamiskohtades vabaduse kaotanud isikute kohtlemist, et vajaduse korral tõhustada nende kaitset väärkohtlemise vastu; esitada asjaomastele ametiasutustele soovitusi, mille eesmärk on parandada vabaduse kaotanud isikute kohtlemist ja kinnipidamistingimusi ning ennetada väärkohtlemist, võttes arvesse ÜRO vastavaid norme; teha õigusaktide ja nende eelnõude kohta ettepanekuid ja tähelepanekuid. 5) Õiguskantsler täidab õiguskantsleri seadusest ja teistest seadustest tulenevalt veel järgmisi ülesandeid: Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmine Riigikohtul on õigus küsida põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses õiguskantslerilt 3
võimalust, ehk neis erinevad keeled selles Individualismis on raske multikultuursust juurutada, kollektivistlikus muretsetakse, et kas muulastel on okei siin olla vms ÕPPEMÄNG: skaala meetod ja sammude ette astumise mäng(kellegi teise rollis oled ja vastad küsimustele vastavalt kas on võimalik või ei ole võimalik) Ettevalmistus seminariks mis toimub 10. novembril Esimene allikas Kõiv 2006 Lapse väärkohtlemist tuleks vaadelda laiemas kontekstis- perevägivalla ühe osana. Perevägivalda käsitletakse kas kolmest (lapse-, elukaaslase ja vanuri väärkohtlemine) või neljast (lapse-, partneri-, vanuri ja õdede-vendade väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti)
käitumisele, kuid vähe on pööratud tähelepanu naabruskonnale. Selgub, et tüdrukutele mõjub halb naabruskond palju intensiivsemalt ja kahjulikumalt kui poistele. Ei ole saladus, et kõige olulisem on siiski perekond. Uuringutest selgub, et pere alahindab võimalusi tüdrukute sattumiseks kuritegelikule teele. Kuritegevusele satuvad ka need noored, kel puudub korralik perekond ehk kasvanud ühe vanemaga või talunud väärkohtlemist. Kui peres puudub isa, siis milline jälg soorollidest jääb lapsele? Koolil peaks samuti olema ülesanne tegeleda sugude vahelise sotsialiseerumise arendamisega. Selles artiklis olevat tulemused on sobilikud koostööks sotsioloogiste uurimustega identiteedi esikerkmisest. Lisaks kasutavad naised kuritegudes nii enda naistelikke tunnuseid, kuid võtavad omaks ka maskuliinse käitumise, et saavutada enda eesmärke. Selline soorollide
oma eesmärkidele. Aquino Thomas määras ka neli kardinaalset voorust: ettevaatlikus, õiglus, mõõdukus ja meelekindlus. Need neli voorust on loomulikult avaldunud looduses ja kohustuslikud kõigile. Lisaks eristas Thomas nelja liiki seadust: igavene, loodus-, inim- ja jumalik seadus. Igavese seaduse teeb jumal, mis korraldab kogu loomise. Loodusseaduses on inimeste osalemine igaveses seaduses. Thomase ei tolereerinud loomade väärkohtlemist, sest julmad harjumused võivad üle kanduda inimesteda käitumisele ning arvas, et loomi oleks seadusevastane kasutada toiduks, kui nende vastu puudub igasugune austus. Ta tegeles ka majandusliku eetikaga, taunides liigkauvõtmist. Thomas väitis, et on ebamoraalne tõsta hinda sellepärast, et tootele on suurem nõudlus. Aquino Thomas on mõjukaim keskaja filosoof ja usuteadlane, kelle õpetused
uurimusküsitlusi ning näost-näkku intervjuusid. Valim oli neil väga laiamahuline. Nad küsisid kümme küsimust, et kui palju sa antud olukorda kardad. Vastamise skaala oli ühest neljani: 4- väga kartustäratav ja 1- üldse mitte hirmutav. Uurimisküsimused: Kui palju sa kardad seda: Petta saamist, tüssamist, sinult raha välja nõudmist; et keegi sinu koju sisse murrab, kui sind kodus pole; et keegi su koju sisse murrab samal ajal kui sa oled kodus; et keegi sind vägistab/ seksuaalset väärkohtlemist; et sind tapetakse; et sind rünnatakse relvaga; et su auto varastatakse; et sind röövitakse tänaval; et su vara kahjustavad vandaalid; et sind röövitakse (inimrööv). Tulemusena tuli välja, et 48 % küsitluses osalejatest ei omanud üldse autot, seega antud küsimus langes välja. Kõige suurem kartus oli inimröövi vastu - 45% inimestest kartis et neid röövitake. Teine osa küsitlusest hõlmas endas küsimusi seoses meediakanalite kasutamisega. Kui
ülevaadet oma lapse võimete kohta, kuid kahjuks pole see nii vanemate piisava huvi või hariduse puudumise tõttu. Siinkohal väärib märkimist, et vanemahariduse edendamine ,,Perepoliitika kontseptsiooni" ning ,,Perede elukvaliteedi arengukava aastateks 2010-2015" rakendamise tõttu on lootust, et vanemate haritus ja informeeritus ka HEV erivajaduste kohta tõuseb. Seega vanemate koolitamine aitab ära hoida ja vähendada lapse väärkohtlemist ja hooletusse jätmist, lapse käitumisraksusi ja sotsiaalsete probleemide (nt tõrjutus, kiusamine) teket koolieas, mis võib mõne lapse puhul koguni HEV tekkimise ära hoida. Õppeasutuse füüsilise keskkonna kujundamisel arvestatakse erivajadusega õppijatega. Kõigil õppijatel (sh ratastooli kasutajatel) peab olema ligipääs elutähtsatele ruumidele ja vahenditele. Lisaks tuleb luua kuulamist toetavad akustilised tingimused, visuaalset orienteerumist soodustav
juuste kuju, habemeksv, nina ja huulte kuju ) põhjal, · Negriidne · Europiidne · Mongoliidne · + indiaanlased, busmanid, hotendotid · + australiidne Olulised välised tunnused, mida rasside jaotamisel arvestatakse, on naha ja karvade värvus, juuste kuju, habemeksv, nina ja huulte kuju (esimese järgu tunnused). Kasv, pea ja näo kuju ja mõõtmed (teise järgu tunnused). Rassilist väärkohtlemist on viljelenud kõik põhirassid, mitte ainult valged, kes selle poole pealt on kõige tuntumad.. Kollase rassismi ideoloogid on püüdnud põhjendada oma rassi üleolekut teistest nii Aasia vanade kõrgkultuuridega kui ka sellega, et kollasesse rassi kuuluvate inimeste aju on suurem, kui valgetel või mustadel. Musta rassi üleoleku tõendina tuuakse esile mustade tugevat kehaehitust ja ka seda, et inimelu sai oma alguse just Aafrikas
hirmu ja alandamisega seotud emotsioone, mistõttu ei õpi ta mõistma teda ümbritsevate inimeste tundeid ning neile adekvaatselt vastama3. Spetsialistid on jõudnud ühisele arusaamale, et emotsionaalne väärkohtlemine avaldab lapse arengule kõige hävitavamat mõju. Last kahjustab sündmuste kogum, mis koosneb mitte ainult tõrelemisest, kritiseerimisest ja alandamisest, vaid üldisest negatiivsest emotsionaalsest õhkkonnast ning suhtlemisest tema igapäevases elus. Emotsionaalset väärkohtlemist on valeks ja kahjulikuks tegevuseks peetud juba ammu, kuna sellega tekitati ohvrile psüühilist kahju4. Emotsionaalne hooletussejätmine on lapse emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine. Last emotsionaalselt hooletussejättev vanem on tundekülm ja ükskõikne lapse pöördumiste suhtes. Emotsionaalse hooletussejätmise puhul ei arvestata lapse vajadust tähelepanu, armastuse, suhtlemise ja kaitstuse järele. Lapsele ei võimaldata positiivsete 3 R. Soonets
või isegi 6 aastani. 4 PEDOFIILIA PÕHJUSED Vaatamata sellele, et on mitu bioloogilist ja psühholoogilist teooriat, ei ole pedofiilia põhjused täpselt teada. Kalduvus pedofiiliale võib areneda väga varases eas, isegi enne sündi. Ka ajutegevuse häired võivad vallandada niisuguse käitumise. Seksuaalsete väärtegude riskifaktorid sisaldavad emotsionaalset väärkohtlemist lapseeas, konflikte perekonnas, lapseea käitumis-häireid (juhtimishäire), narkootiliste ainete kuritarvitamist ja isiksusehäireid (eeskätt asotsiaalne isiksus). Ühe teooria kohaselt kompenseerivad pedofiilid oma võimetust astuda seksuaalsesse vahekorda. Nad otsivad seksuaalseid suhteid lastega, sest sellised suhted on rohkem nende kontrolli all kui suhted täiskasvanutega. 5
● Harry K. Thaw tulistas ja tappis ka päriselus arhitekt Stanford White'i ning ta oli tõesti abielus Evelyn Nesbitiga. ● Emma Goldman skeemitas ka tegeligult Alexander Berkmaniga Henry Clay Fricki mõrvamises. ● Houdini põgenemine vanglast 2 minuti jooksul- terve jutt ei olnud küll sõna sõnalt nii kuidas see päriselt küll juhtus, kuid ta sai siiski vanglast välja. ● Henry Fordi tootmisliin. ● Ajastule vastavalt oli palju väärkohtlemist mustanahaliste hulgas, Coalhouse võitles terve elu, et teda nähtaks kui võrdväärse inimesena. 2) Kirjelda perekonda (Ema, Isa ja Väike poiss…) kuidas olid peresuhted intiimvallas ajale jalgu jäänud ja kuidas sellest välja puudi rabelda? Detail maksab! Valge ülemklassist pere koosneb romaani peategelast, irooniliselt aga pole neile päris nimesid antud. Isa on jõukas valge mees, kes pooldab traditsioonilisi soorolle ja sotsiaalseid ootusi ja eraldatust
Mõelgem näiteks siinkohal näiteks surmanuhtluse või orjuse peale. (Naistevastane vägivald „Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus“. Kasutatud 17.02.2016 http://www.enu.ee/naistevastane-vagivald/index.php?keel=1&id=525) 1.1 Prostitutsiooni põhjused Kas prostitutsioon on siis pigem inimese enda vaba valik või eelkõige inimkaubanduse vorm? „Kui naistel oleks ühiskonnas rohkem majanduslikke valikuvõimalusi, ei valiks nad prostitutsiooni ja sellega kaasnevat väärkohtlemist,“ väidab Fiona Broadfoot, Ühendkuningriikides elav vägivalla ohver. Tänapäeva Euroopas ei ole võrdõiguslikkus veel igapäevane tegelikkus: siiani on olemas sooline palgalõhe (16%), naistevastane vägivald, seksistlikkud stereotüüpid, naiste tagasihoidlik osakaalul äris, teaduses ja poliitikas (24% parlamendisaadikutest rahvusparlamentides). Olukorras, kus paljud naised kannatavad diskrimineerimise, vaesuse ja vägivalla all, saab nõusolekut osta raha eest
õnnelik kurjategija, vaid pigem turvaline ohver. Kaasaegsed ravitehnikad on imetlusväärselt edukad. Pikaajalise ravi läbiteinute retsidivismi tasemeks loetakse 6%. Ravimata isikute retsidivismi tase on, aga tunduvalt kõrgem, -35%. Selleks, et peatada väärkohtlemise levikut, on vaja lõpetada vaikimine. Igal lapse-või täiskasvanueas ellujääjal, kes räägib oma väärkohtlemisest, on väärkohtleja, keda saab takistada väärkohtlemast teisi lapsi. Inimesed saavad aidata seksuaalset väärkohtlemist peatada, õpetades lapsi end kaitsma, väärkohtlemise tunnuseid märgates ja lapsi kuulates. Saladuse ilmsiks toomise abil on võimalik rohujuuretasandil alustada ennetusprotsessi, rääkides seksuaalsest väärkohtlemisest, kuidas kaitsta lapsi ja takistada väärkohtlejatel laste juurde pääseda. Rootsis tehtud uurimusest selgus, et pedofiilid otsivad mõnikord abi. Näiteks Rootsi
vigastusi. Väga sageli jääb ohver praktiliselt abita. Ohver ei julge vägivalla juhtumist kellelegi rääkida, ega oska abi saamiseks kuhugi pöörduda. Sageli on ohver oma probleemidega üksi ja kaitsetu vägivalla jätkumise puhul. Olukord on murettekitav, sest uuring näitas, et arsti poole pöördutakse reeglina üksnes raskemate juhtumite korral. Siin kohal ei ole ,,vägivalla" all silmas peetud ainult vaimsest ja füüsilist vägivalda, vaid ka seksuaalset kuritarvitamist ja väärkohtlemist. Aasta poolteist tagasi hakkas kampaania ,,Kui armastus teeb haiget-ära jää üksi, otsi abi!". Me kõik kindlasti mäletame suuri plakateid bussipeatustes ja meediakanalites, kus pruutkleidiga sinise silmaga naine oli poseerimas. See kampaania oli otseselt suunatud naistele, kes kannatavad koduvägivalla alla ja peavad kannatama elukaasalase või abikaasa poolt tekitatud seksuaalset survet ja väärkohtlemist. See on juba algust. Samas aga see kampaania ei aita nii-
See tähendab, et lapse hooldajad ei paku lapsele lapse arenguks vajalikku kohast, toetavat ja arendavat keskkonda, sealhulgas puudub lapsel isik, kellega luua lähedasi ja isiklikke suhteid ning keda võtta eeskujuks ja kellelt õppida keegi, kes oleks lapsele selles maailmas pidepunktiks ja aitaks tal omandada kõiki emotsionaalseid ja sotsiaalseid oskusi, seda loomulikult vastavalt lapse isiklikule potensiaalile ja kohaliku kultuuri kontekstis. Et vältida lapse emotsionaalset väärkohtlemist, peab lapsevanem tegema kõik, mis on tema võimuses, et laps ei peaks kannatama erinevate mitte füüsiliste ja eemale tõukavate tegevuste tõttu (näiteks liikumise piiramine, alandamine, mahategemine, süüdistamine, 5 ähvardamine, hirmutamine, naeruvääristamine). (1) Viienda ja viimase lapse väärkohtlemise liigina mainib Maailma Terviseorganisatsioon lapse majanduslikku ärakasutamist
võimalust lapse tegemiseks, et sul ei oleks seal raske elada ja oleks tööjõudu. VÄLISPOLIITIKA See on neil raskendatud täna rahvusvahelisele isolatsioonile. Nende katsed ÜRO'ga ühineda on nurjunud. Hiina taasühinemine jäi ka ära, kuna neil olid lahkarvamused. Kes selle kommunistliku riigiga ikka tahab suhelda?! + hiiinas puuduvad igasugused inimõigused. TIIBETI KÜSIMUS 1950 Tiibet okupeeriti Hiina poolt. Sellest ajast alates on tiibeti rahvas pidanud taluma ülekohut ja väärkohtlemist ning poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mis on rahvale ja tema kultuurile palju kahju teinud. Kommunistlikust ideoloogiast juhtiud propaganda tõi kaasa näljahäda, tagakiusamise ja paljude tiibetlaste põgenemise oma kodumaalt. Kõige selle tõttu palus seni isolatsiooni eelistanud Tiibeti poliitiline eliit maailma üldsuse abi.
Tuleb nentida, et lastekodulastel võib esineda psühhopatoloogilisi probleeme, mis võivad põhjustada vägivaldsust kaaslaste suhtes. Pigem onlastekodu puhul probleem privaatsuse astmes- liigne avalikkus ei tekita lastes kodutunnet, samas aga kinnine asutus soodustab laste väärkohtlemise võimalust. Samuti saab lastekodu kasvandike puhul rääkida spetsiaalse ohvri mudelist (lapsed kutsuvad ise enda väärkohtlemist esile). On lapsi, kes oma füüsiliste võikäitumisiseärasuste tõttu satuvad sagedamini väärkohtlemise ohvriks. Lastekodulaste puhul võivad need iseärasused olla järgmised: omaksvõetud ohvri roll juba enne lastekodusse tulekut; füüsiline puue või krooniline haigus; sotsiaalsete oskuste puudumine; käitumishäired, stress. Enamikes lastekodudes on üle mindud peresüsteemile, mis tähendab, et kooselavate
Tõrge- trotslik olek paistis silma igas tegevuses. Ilmselt kannatas Sheila posttraumaatilist stresshäiret, põhjustatuna sellest, et ema ta hülgas. Trauma korduv uuesti läbielamine, pidev stress ja normist erinev suhtlemisstiil, hirmud ning agressiivne käitumine viitavad kõik sellele. Kas nõustud minuga? Lisaks selgus raamatu teises pooles, et lisaks kõigele läbielatule oli Sheila kogenud seksuaalset väärkohtlemist. Teatavasti ei ole seksuaalsel väärkohtlemisel mingeid kindlaid, ainult kuritarvitamisele iseloomulikke sümptomeid. Sageli seostuvad seksuaalse kuritarvitamisega posttraumaatiline stresshäire, depressioon, enesehävituslik käitumine, ärevushäire, dissotsiatiivne häire ja söömishäired. Sümptomiteks võivad olla sotsiaalne eraldumine, usaldamatus teiste inimest suhtes, halvad suhted eakaaslastega, madal enesehinnang, vääritusetunne, kiindumussuhte häired
arvatud sellise tegevusega ähvardamine, sunniabinõude tarvitamine või vabadustest ilmajätmine, kas nende rakendamiseks maavalitsuste baasil. avaliku või eraelu sfääris. Suurendada maavalitsuse rolli sisulises sotsiaaltöös kohalike omavalitsuste koostöö tõhustamiseks. Laste väärkohtlemist võib def kui füüs, vaimset või seks väärkäitumist, hooletussejätvat või halba Perepoliitikaalastes dokumentides ja perepoliitilises diskursuses rõhutada perekonna kui terviku kohtlemist alla 18a lapse suhtes, mis võib ohustada või kahjustada lapse tervist ja heaolu Perevv mõistet ning rohkem tähelepanu pöörata perekonna kaitsele. kontekstis on laste väärkohtlejaks lapsevanemad, sugulased, hõimlased
raha, maksusüsteemi ja sõjaväge. Peale seda kui Mao Zedongi juhitud kommunistid pääsesid võidule Hiina kodusõjas ja loodi Hiina Rahvavabariik (HRV) marssisid Hiina rahvavabastusarmee väed Tiibetisse. Mõistagi olid Hiina hästi treenitud ja varustatud väed mitmekordselt arvulises ülekaalus Tiibeti algse sõjavarustusega sõdalastest. Aastast 1950 on Tiibet okupeeritud Hiina Rahvavabariigi poolt. Sellest ajast alates on Tiibeti rahvas pidanud taluma ülekohut ja väärkohtlemist ning poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mis on rahvale ja tema kultuurile palju kahju teinud. Kommunistlikust ideoloogiast juhitud propaganda tõi kaasa näljahäda, tagakiusamise ja paljude tiibetlaste põgenemise oma kodumaalt. Kõige selle tõttu palus seni isolatsiooni eelistanud Tiibeti poliitiline eliit maailma üldsuse abi. Eelkõige loodeti Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peale. Vaatamata aga ÜRO harta ja
on kodanikud sõltumatud oma isikust ning nad ei ole suunatud ühegi konkreetse lõppeesmärgi saavutamiseks. Sisuliselt peab Rawls vabade isikute all silmas isikuid, kes on võimelised ise leppima kokku normides, tegema ühiskondliku koostööd, arvestama teiste isikutega ning sealjuures olema õiglane. Isik peab mõistma, et pannes end ise teise isiku olukorda oleks ta sellega rahul. Rawls toob oma raamatus orjade näite seletamaks vabade isikute mõistet. Orjade kuritarvitamist ning väärkohtlemist keelavad seadused ei rajane mitte orjade endi nimel esitatud nõuetel, vaid nõuetel, mis lähtuvad orjapidajatelt või ühiskonna üldistest huvidest (mille hulka orjade huvid ei kuulu). Orjad ei osale ühiskondlikus elus. Seega ei ole orjad vabad isikud Rawlsi hinnangul tema ühiskonna liikmed. Nad ei ole vabad selles mõttes, et nad ei osale ühiskonna ausas koostöösüsteemis. Kindlasti kehtib antud näite puhul sama mõte ka orjapidaja kohta
mis aitaksid neil enesekindlamalt, julgemalt ja riskialtimalt tulevikule vastu minna. Tugikeskus korraldab koolitusseminare -- nii linnasiseseid kui vabariiklikke, nii kodumaiste kui ka välismaiste koolitajatega. Näiteks viis hollandi lastepsühholoog Han Spanjaard 2001.a sügisel läbi koolituse "Kompetentsuse mudel". Õpiti käitumisprobleemidega lastega toimetulekut. Samuti on keskus praktikabaasiks TÜ sotsiaalteaduskonna üliõpilastele. Tugikeskuses on ainulaadne väärkohtlemist käsitlevate materjalide kogu. Siinsete jõududega on esmakordselt Eestis välja antud raamat "Lapse väärkohtlemine" (tõlgitud ka vene keelde) ning mitmeid üldharivaid voldikuid, näiteks: "Ära raputa imikut", "Perevägivald" jt. Kõige sagedamini pöörduvad tugikeskusesse lapsed ise, vahel tullakse koos vanematega ja vahel on neil soovitanud keskusesse pöörduda sotsiaaltöötaja, õpetaja, politseinik või arst. 2001.a käis Tugikeskuses 302 last, lisaks nende pereliikmed
10. Et oleks võimalik avarii ja õnnetuse korral kommunikatsioonivahendeid kiiresti ja tulemuslikult kasutada, tuleks esemed asetada kättesaadavasse kohta ja kontrollida regulaarselt nende töökorrasolekut. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE 1. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psühhilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. 2. Väärkohtlemist jagatakse kolme kolme suurde gruppi: · Lapsele suunatud vägivallateod; · Lapse hooletusse jätmine; · Lapse ülehooldamin; 3. Väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: · Emotsionaalne e. tundeline; · Füüsiline e. kehaline; · Psühholoogiline e. vaimne; · Seksuaalne e. sooline 4. Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades lapse tundeelu eakohast arengut.
annaabi.ee 
