Koolivägivald - isiksuse kujundaja (0)

Koolivägivald – isiksuse kujundaja
Kirjand põhineb Margus Karu romaanil „ Nullpunkt “
Nii palju kui on maailmas inimesi, eksisteerib ka erinevaid isiksusi. Aastasadu on omapärased isiksused teinud ajalugu, nii halvas kui heas mõttes. Me ju kõik teame Adolf Hitleri utoopilisi fantaasiaid. Samas on ka lugematult palju faktoreid, mis kujundavad isiksusi. Ühest kujundajast, koolikiusamisest, on kirjutanud ka oma esikromaanis „Nullpunkt“, Eesti noor kirjanik Margus Karu. Kohati isegi liiga aus romaan käsitleb põhiliselt koolikiusamise all vaevlevat keskkooli õpilast Johannest, kes kooli vahetades satub põhjendamatult klassikaaslaste kriitika alla. Kuid kuidas kujundab koolivägivald noorte isiksust ning mis on kannatajal sellest õppida?
Nii vaimne kui füüsiline väärkohtlemine võib tingida noore inimese sisemaailma kokkuvarisemise. Ka Margus Karu romaani „Nullpunkt“ peategelane Johannes oli algul eeskujulik viieline õpilane, kuid astudes Tallinna Eliitkooli, muutus tema elu drastiliselt. Johannes langes koolikiusamise ohvriks ning sellega kaasnes kaasõpilaste poolt igapäevane kehaline ja psüühiline traumeerimine. Lisades sellele veel probleemid kodus, jõudis Johannes punkti, kus soovis endalt elu võtta. Igasugune väärkohtlemine oli pannud noore mehe pinge alla, mida ta ei suutnud enam hoomata. Johannese juhtum peegeldab aga selgelt ka reaalset elu. Erinevates koolides õpib palju kiusamise all kannatavaid lapsi, küll ei pruugi nad jõuda enesetapu mõteteni, kuid sügava jälje jätab taoline väärkohtlemine kindlasti.
Kui inimesel on piisavalt tugev iseloom, suudab ta keerata enda kasuks ka esmapilgul takistustena paistvad asjalood. Seda tegi ka Johannes, olles enesetapu äärel, otsustas ta oma elu muuta. Ta tegi trenni , hakkas hästi õppima, ostis uued moodsamad riided, kolis rahu saamiseks ema juurest ära õe koju, tegeles huvi pakkuvate tegevustega ning isoleeris kiusajad oma elust. Peatselt sai Johannesest klassi üks populaarsemaid õpilasi, kuigi tema suhtles klassikaaslastega peamiselt seetõttu, et mitte ebaviisakas olla. Kuna klassikaaslased kohtlesid Johannest ebaõiglaselt, suutis ta muuta oma isiksuse tugevamaks. Ta ei muutunud kalgiks, vaid mõistis , et ta ei pea taluma kiusajate laimu. Mõeldes enesetapule ütles Johannes endale: „Ma tahan kõike uut. See ei ole minu elu. See ei ole minu elu. See ei ole minu elu.“ Kui ka teised koolivägivalla all kannatavad lapsed suudaksid alustada algusest ja võtta kiusamist kui karakteri kasvatajat, oleks nende inimeste edasine elu arvatavasti lihtsam. Nagu tuntud fraas ütleb: kõik mis ei tapa , teeb tugevaks .
Johannese ellu, nagu ka paljude teiste reaalsete õpilaste omasse, jättis koolikiusamine sügava jälje. Tänu tugevale iseloomule suutis ta selle probleemi seljatada ning arendada oma isiksust. See nõudis küll äärmuslikke meetmeid, kuid suutes alustada uuesti, on kõik võimalik. Väärkohtlemist tuleks taunida ning seda takistada nii palju kui võimalik. Lisaks koolikiusamisele on elus veel mitmeid probleeme, mis üritavad inimesi murda. Kuid igast olukorrast on väljapääs, tuleb vaid leida see õige uks.