Toimunud tehing fikseeritakse kirjalikult sularaha üleandmise ja vastuvõtmise aktis. Kassasse suleraha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order, mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Peale kassatehingute teostamist (raha vastuvõtmist maksjalt) antakse kassa sissetuleku orderi täidetud kviitungi osa raha maksjale. Kassa sissetuleku orderi kviitung jäetakse täitmata kui kassapidaja toob ise raha pangast kassasse. Raha väljamaksmine kassast vormistatakse kassa väljamineku orderiga. Raha väljamaksmisel peab kassapidaja nõudma isikut tõendava dokumendi esitamist. Raha saaja kirjutab kassa väljamineku orderile saadaoleva rahasumma, kuupäeva ja allkirja ning isikut tõendava dokumendi andmed. Kassaorderitel ei tohi olla ühtegi parandust, kõik orderid peavad olema nummerdatud ning peale märgitud tehingu toimumise kuupäev. Kassapidaja peab orderi allkirjastama peale toimunud tehingut.
Küsimused Õige vastus on tähistatud rohelisega. 1. Mis oli vahatahvlite miinuseks kasutamisel arvepidamisel? · Kerge võltsida · Raske peale kirjutada · Ei saanud taaskasutada · Raske käsitlusviis 2. Kuna kujunes välja tänapäevane raha laekumise ja väljamineku arvestus? · Antiikajal · Keskajal · Uusajal · Kiviajal 3. Kuna leiutasid Sumerid esimese numbrisüsteemi? · 1000a e.m.a · 2000 a e.m.a · 3000 a e.m.a · 4000a e.m.a 4. Mille võtsid kreeklased kasutusele umbes 600 a .e.m.a ? · Paberraha · Mündid · Raamatupidamise mõiste · Kahekorda kirjendamise mõiste 5
genereeritakse tema järglaste põlvnemise kirjed, farmis oleku kirje ja, kui sünnikaalud on antud, järglaste kaalude kirjed. Kui poegimise sisestamisel on ekslikult märgitud tallele vale sugu, siis parandamiseks 1) tuleb vahetada sugu õigeks põhiinfos 2) tuleb vahetada sugu õigeks liikumises Kaalude registreerimine Kui vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse kaalumise andmed ja lisaks, kui kaalumine oli 90- 150 päeva vanusel loomal, arvutatakse 100 päevane mass. Väljamineku registreerimine Kui vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse karjast väljaminek ja, kui oli sisestatud, looma kaal. Kui väljamineku põhjus oli looma lõpetamine (hukkumine,tapmine...) surma kuupäev ja põhjus registreeritakse ka põlvnemise tabelis. Müümise puhul loom viiakse müüja karjast välja, aga ostja karja loom registreeritakse alles siis, kui ostja teatab looma ostmisest. Kui ostja kari on jõudluskontrolli all, siis nimi ja aadress on lihtsalt lisa info. Ostja nimi ja aadress
Algdokumendid või koonddokumendid kinnitab juhataja. Dokumendi kinnitaja vastutab, et tehing on seaduspärane ja ettevõtlusega seotud. Kõik aksepteeringud vormistatakse kuupäeva ja allkirjaga alg- või koonddokumendil. Raamatupidamises kasutatavad algdokumendid on järgmised : · arved (müügiarved, ostuarved); · saatelehed, aktid; · transpordi dokumendid, saatedokumendid; · sularaha kviitungid, tsekid; · kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid; (Lisad 1 ja 2) · pangakontode väljavõtted; · avansi ja lähetusaruanded; (Lisa 4) · palga dokumendid (palgalehed, koondpalgalehed); · ostu-müügilepingud; 5 · rendilepingud, liisingulepingud; · tasaarveldamise kokkulepped, faktooringlepingud, lepingud; · muud lepingud; · põhivara arvele võtmise, ümberhindluse ja mahakandmise aktid;
Eesti standardhäälestuses lahtris paremale. Arvuti häälestuse muutmisest loe õppetükist 3 tunnist 8-9. Kasutades koma asemel punkti, muudab Excel osa arve automaatselt kuupäevaks. Näiteks, kui Sa sisestad kogemata 25.5 muutub lahtrisisu kuupäevaks . Kui Sa kustutad vale lahtri sisu ja proovid sisestada uuesti, ei õnnestu see enam. Selle vea parandamiseks, märgi vigane lahter ja vali Edit menüüst Clear All. Nüüd saad sisestada jälle veatult. Sissetuleku ja Väljamineku ridadel jälgi hoolega, et sisestad sissetulnud ja väljaläinud summad ikka õigetesse veergudesse. Sa ei pea sisestama järjest kõik sissetulnud summad ja seejärel väljaläinud, kuna sissetulnud ja väljaläinud summad arvutatakse eraldi nende ridade alla. AUTOMAATSE SUMMA LEIDMINE Et liita kokku kõik sissetulekud, märgi esmalt lahtrid, milles on sissetulnud rahalised väärtused (märgistusse ei tohi võtta sõna Sissetulek). Võta 5
*Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab äriregistris registreerimise kuupäeva seisuga ettevõtte bilansi, milles kajastatakse ettevõtte tegevuseks määratud ettevõtja vara. Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument. Tsekiraamat dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast. Kassaraamat seal registreeritakse kõik kassaorderid. Panga konto väljavõtte dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev;
Hapukoor Keefir, pett, hapupiim Kohupiim Juust Sealihe Linnuliha Keeduvorst Suitsuluhatooted Viinerid, sardellid Värske kala Suitsukala Soolakala Või Margariik Taimeõli Munad Kartul Peakapsas jm kapsad Porgand Punapeet Kaalikas Sibul Õun Nisujahu Tangained Makaronid Leib Sai Suhkur Kohv Viin Vein Õlu Sigaretid Kokku MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT PÜHADE JA KINGITUSTEGA SEOTUD VÄLJAMINEKUTE PLANEERIMINE Väljamineku liik Summa aastas Summa kuus Kingitused Lilled Annetused Kaardid Margid Pakkematerjalid Kaunistused, dekoratsioon Piltide tegemine Pühadeaegne toit, küpsetamistarbed Väljas söömine Peotarbed Pidulik rõivastus (ost, rent) Reisikulud Meelelahutus (piletid jms) Kokku MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT ERAISIKU EELARVE Kalendrikuu: Eelarvestatud Tegelikult
Samas aga peab kassaarvestus võimaldama kassas oleva sularaha jäägi tuvastamist iga päeva lõikes. Kui ettevõttes on vajalik koostada kassaordereid, siis peavad orderitel olema täidetud dokumentidele esitatud nõuded. Siin tuuakse eraldi välja millised on nõuded kassakäibe dokumentidele ja millal vormistatakse. Näiteks, sissetuleku dokument vormistatakse tehingu toimumisel ja väljastatakse kliendile. Väljamineku dokumendil peab olema sularaha arvestuse eest vastutava isiku allkiri. 3 NÕUETE JA ETTEMAKSETE ARVESTUS Ettevõtete praktikas sisaldab bilansikirje "Nõuded ostjate vastu" sageli olulisel hulgal ebatõenäoliselt laekuvaid arveid. Kui aga võlgniku maksevõime on madal ja tekib kahtlus maksete laekumises, tuleb nõudeõiguse nominaalväärtust vähendada. Selleks kantakse ostjatelt laekumata arved, mille laekumise tõenäolisuse kaheldakse, kuluks.
esimeseks riigimajanduslikuks bilansiks. Muistses Hiinas esines raamatupidamine peamiselt riigiraamatupidamisena.Hiinas leiutati ka esimene arvelaud. 2 Keskajal oli raamatupidamine asukohakeskne.Mõisnike süsteem tekitas vajaduse kontrollida omanike vara ja seda just elanikkonna vaesemate kihtide üle. Arvepidamine oli hästi arenenud kloostrites,mis omasid suuri maavaldusi.Just keskajal kujunes välja tänapäevalgi kasutatav raha laekumise ja väljamineku arvestus.Keskaja lõpul võetakse kasutusele ka termin“raamatupidaja“ Üheks inimkonna tähelepanuväärsemaks leiutiseks oli 14 sajandil kasutusele võetud kahekordne kirjendamine.Selle põhjustas ilmselt äritegevuse laienemine. Esimese kahekordele kirjendamisele tugineva aruande koostas linna varahoidja Massari 1340 aastal. Raamatupidamise“isaks“peetakse Luca Pacioli `t,kes koostas raamatu,mis kujunes raamatupidamisalaseks käsiraamatuks.See raamat unikaalne veel selle poolest,et
Deebet | Kreedit | Summa ----------------------------------------------------------------------------------- Arveldusarve | Arveldused ostjatega | Summa kokku (1111) | (1131) | Kassa väljaminek Rahaliste vahendite väljaminekut kassast registreerib operatsioon Väljamaks. Dokumendi pealdisesse kantakse järgmised andmed: Kuupäev väljamineku kuupäev Dok.number Deebet bilansi konto valite teatmikust. Kreedit automaatselt kantakse Kassasse Pankpanga nimetus mille arveldusarvele vormistatakse väljamineku kassast. Valitakse asutuse arveldusarvete nimekirjast . Saaja Valitakse firmade teatmikust. Juhul kui firmal on tasumata arveid või ettemaks, tuuakse välja tabel kõikidest sulgemata sissekannetest Hankijatega arvelduse zurnaalist. Kui on vajalik
Istun poe ukse ees. on hiljaaegu saanud Vaatan. Kõigil on kiire. sissetuleku neil sissetulijail ja need väljaminejad Muutk e teks ti la ade ja väljaminejail. tegid äsja Teine t ase väljamineku. Kolma Istun poe ukse ees. Naljakas. s tase Vaatan. Näod on kurvad... Neljas ta se Neil sissetulijail Viies t
On raamatupidamises kasutatav andmekogum, mida saab esitada kronoloogilises järjekorras (päevaraamat), kontode kaupa (pearaamat). Tehingud kirjendatakse registrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist, et oleks tagatud aruannete tähtaegne esitamine 11 Arved (ostu ja müügiarved) Saatelehed (üleandmis-vastuvõtuaktid) Sularaha kviitungid, tsekid Kassa sissetuleku- ja väljamineku orderid Pangakonto väljavõtted Töötasu ja sellega seotud maksude arvestuse dokumendid (palgalehed) Avansi-, lähetus- ja muud kuluaruanded Inventuuri lugemislehed ja aktid Ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (varud, põhivara) Ostu-, müügi-, rendi-, laenu-, ja muud lepingud Raamatupidamisõiendid 12 Alg- ja koonddokumente ei ole lubatud parandada ega kustutada ega teha nendes õienditeta parandusi. Ebakorrektne
kuni 5. Ilma raamatupidamiseta ei saaks ettevõte hakkama. Raamatupidamise lihtsustamiseks on ettevõttes kasutusel programm ,,Merit". Töö ajalise korralduse kohta saimed teada, et kontoritöötajatel ja koristajatel on tavaliselt kindel tööaeg. Palka makstakse neile kuutasuna. Sõiduõpetajad saavad tunnitasu. Algandmete koha pealt on ettevõttes vajalikud kõik andmed. Dokumentidena kasutatakse müügiarveid, ostuarveid, sularaha kviitungeid, kassa sissetuleku ja väljamineku kviitungeid, palgalehti ja tsekke. Dokumente koostab tavaliselt raamatupidaja. Need kantakse programmi sisse ning selle kaudu on võimalik neid ka kontrollida. Ettevõte võtab vastu sularaha, kuid sõidutundide võib tasuda ka pangaülekandega. Ettevõtte väikevahendid kantakse otse kuludesse. Väikevahendite maksumus alates 63,92 - 639,12 . Kõik mille hind on üle 639, 12 on põhivara (kasutusaeh üle 1 aasta). Põhivara võetakse arvele
üritada kasu lõigata sellest, et inimesed ei ole täpselt kursis ja ei oska hindu võrrelda eelnevate hindadega. Kinnisvara võib samuti muutuda kallimaks ja see toob kaasa selle, et laenukoormus suureneb ning inimestel jääb muudeks kulutusteks vähem raha ja tarbimine väheneb ning see aeglustab majanduskasvu. Kroonid eurodeks arvutades on Eesti palgad võrreldes teiste liikmessriikidega väga väikesed ja see tingib palgatõusu. Seda ei saa väga kiirelt toimuda ning see tingib tööjõu väljamineku välismaale. See toob kaasa tööjõupuuduse Eestis ja raske on saada kvaliteetset töötulemust. Euro ja kroon ei pea võistlema omavahel, vaid kui Eesti võtab kasutusele euro, võivad eestlased mõelda, et me oleme saanud endale veel ühe omase raha. Euro kannab samuti väikest osa Eestist endaga kaasas, kuna euromüntide ühel küljel on kujutatud Eesti kaart. Võime uhkust tunda selle üle, et me oleme suutnud tuleviku poole liikuda ja avanud tee millekile uuele
2012 Dokumendinäidised äritegevuses : [1. osa] : [ptk. 1-5] 2014 Dokumendinäidised äritegevuses : [2. osa] : [ptk. 6-11] 2014 4. Otsin artiklikataloog, Priit Pullerits 1997. Abielu hävitamine : [homoabielud] / Pullerits, Priit (1997) 2, 8 Favoriit Suur mure väikse asja pärast. Sajad inimesed ostavad tähtsündmuste jäädvustamiseks videokaamera - ja avastavad uue ehmatava väljamineku. Kuidas seda kulutust vältida? / Pullerits, Priit (1997) 6, 58 Favoriit Hangeldaja Hollywoodis : [Milos Formani film "Pornokuninga piinad" ajakirja "Hustler" omanikust Larry Flyntist, osades Woody Harrelson ja Courtney Love] / Pullerits, Priit (1997) 6, 10 Favoriit Teisikute laat : Ärge kartke kloonimist! See ei too kellelegi kahju; [Arutlus kloonimise teemal] / Pullerits, Priit (1997) 6, 8 Favoriit Tilk verd tõe eest : Iga kümnes mees võib olla heauskne isa. Mis saab edasi
siis kool peaks võimaldama oma õpilastele nutiseadmed, mida kasutada õppimiseks. Korraga tekib suur hulk küsimusi: Kas õpilane peab tegema kooliga mingi lepingu? Kas seadet on võimalik kasutada seetõttu ainult kooliruumides? Kui jah, siis kuidas on võimalik sel juhul teha koduseid töid? Kui aga kool ega riik ei toeta tahvelarvutite muretsemist, siis kuidas saame me nõuda lapsevanematelt, et selleks, et nende järeltulijad saaks omandada haridust, peavad nad tegema suure väljamineku, nagu seda on nutiseade. Ning kuidas tagada, et oluliste õppevahenditega midagi ei juhtuks? Mis saab, kui õpilane lõhub kogemata koolivaraks oleva tahvli või vanemad keelduvad pärast isikliku nutiseadme purunemist õppurile uut soetamast? E-õpikutega käib hetkel veel kaasas terve hulk vastamata küsimusi, millele tuleks enne nende üldisele kasutuselevõtmist vastata. Oleks äärmiselt kurb, kui e-õpikutega kaasnevate positiivsete muutuste asemel
ning teenindussektoris on valdav inimesi infosektoris. Ettevõtted võivad tegutseda kõikjal maailmas, olemas võõrtöölised riigis. 6. Seletage mõne näite varal, millisel juhul on ebavõrdsus sotsiaalne probleem, millisel juhul mitte. Sotsiaalne probleem on juhul kui probleem puudutab ühiskonna tervikut, näiteks, kui naistele makstakse sama töö eest võrreldes mehega väiksemat palka see on sotsiaalne ebavõrdsuse probleem, aga kui on tegemist näiteks riigist väljamineku keeluga kodakondsuse põhjal, siis see ei ole sotsiaalne probleem. 7. Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? Sest tootmine muutus odavamaks, mille tõttu langesid hinnad. Ostujõu kasvades osteti rohkem tooteid, mille tulemusel kasvasid ka palgad. Erinevused inimeste elatustasemes vähenesid 8. Mis on majandusliku jõukuse aluseks vastavalt infoühiskonnas, tööstusühiskonnas ja põllumajandusühiskonnas?
sajandil ja on olnud seda siiamaani. Metallmündid on kasutusel vaid peenrahana. Enamasti valmistatakse seda ristkülikukujulisena. Hiljem loodi ka kullastandard. Selle tekkeks oli vaja tagada, et kuld saaks vabalt liikuda riikide vahel. Keskpangad hoidsid kullavarusid , et tagada oma vääringu usaldusväärsus. Mündid ja paberraha võis fikseeritud kursi alusel kullaks ümber vahetada. Kuid see süsteem hakkas lagunema kuna esimene maailmasõja suurte kulutuste tõttu trükiti väljamineku katteks palju kullakatteta raha, millega omakorda kaasnes ostujõu langus e. Inflatsioon ja hindade tõus. Vaieldamatult on populaarne kontoraha, mis pakub tugevat konkurentsi paberrahale. Sellega saab lihtsalt raha üle kanda üle interneti, ka läbi mobiili. See on üks lihtsamaid raha transportimise viise. Raha funktsioonid ja seonduvad terminid Raha kasutatakse maksevahendina kui seda kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel, nt kaupluses toidu eest maksmisel
dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut. 5. Leidke artiklikataloogist, millistel teemadel kirjutas Priit Pullerits 1997. Aastal? Kui palju ja mida leiate? Panin otsingus 1997. aasta, valisin Priit Pullerits ja leidsin 1997. aastal oli ainult 6 kirjastust: „Abielu hävitamine: homoabielud“(nr. 2, 8 Favoriit), „Suur mure väikse asja pärast. Sajad inemesed ostavad tähtsündmuste jäädvustamiseks videokaamera – ja avastavad uue ehmatava väljamineku. Kuidas kulutust vältida?“(nr. 6, 58 Favoriit), „Hangeldaja Hollywoodis“ (nr. 6, 10 Favoriit), „Teisikute laat: Ärge kartke kloonimist! See ei too kellelegi kahju“ (nr. 6, 8 Favoriit), „Tilk verd tõe eest: Iga kümnes mees võib olla heauskne isa. Mis saab edasi?“ (nr. 4, 8 Favoriit), „Mehelikkuse sümbol. Sobib ka naistele“ (4 Favoriit) 6. Kas ja milline on teie varasem kokkupuude Urramiga? Hinnake kasutatud kataloogi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused, juhised jne).
dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut. 5. Leidke artiklikataloogist, millistel teemadel kirjutas Priit Pullerits 1997. Aastal? Kui palju ja mida leiate? Panin otsingus 1997. aasta, valisin Priit Pullerits ja leidsin 1997. aastal oli ainult 6 kirjastust: „Abielu hävitamine: homoabielud“(nr. 2, 8 Favoriit), „Suur mure väikse asja pärast. Sajad inemesed ostavad tähtsündmuste jäädvustamiseks videokaamera – ja avastavad uue ehmatava väljamineku. Kuidas kulutust vältida?“(nr. 6, 58 Favoriit), „Hangeldaja Hollywoodis“ (nr. 6, 10 Favoriit), „Teisikute laat: Ärge kartke kloonimist! See ei too kellelegi kahju“ (nr. 6, 8 Favoriit), „Tilk verd tõe eest: Iga kümnes mees võib olla heauskne isa. Mis saab edasi?“ (nr. 4, 8 Favoriit), „Mehelikkuse sümbol. Sobib ka naistele“ (4 Favoriit) 6. Kas ja milline on teie varasem kokkupuude Urramiga? Hinnake kasutatud kataloogi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused, juhised jne).
9. Dokumendinäidised äritegevuses : [1. osa] : [ptk. 1-5] / 2014 10. Dokumendinäidised äritegevuses : [2. osa] : [ptk. 6-11] / 2014 5. Leidke artiklikataloogist, millistel teemadel kirjutas Priit Pullerits 1997. aastal? Kui palju ja mida leiate? kuus 1. Abielu hävitamine : [homoabielud] / Pullerits, Priit 2. Suur mure väikse asja pärast. Sajad inimesed ostavad tähtsündmuste jäädvustamiseks videokaamera - ja avastavad uue ehmatava väljamineku. Kuidas seda kulutust vältida? / Pullerits, Priit 3. Hangeldaja Hollywoodis : [Milos Formani film "Pornokuninga piinad" ajakirja "Hustler" omanikust Larry Flyntist, osades Woody Harrelson ja Courtney Love] / Pullerits, Priit 4. Teisikute laat : Ärge kartke kloonimist! See ei too kellelegi kahju; [Arutlus kloonimise teemal] / Pullerits, Priit 5. Tilk verd tõe eest : Iga kümnes mees võib olla heauskne isa. Mis saab edasi?; [DNA
KULUDE MÕISTE JA LIIGITAMINE Kulu (cost, expense) on mistahes majandusressursi loovutamine. Kulusid võidakse organisatsiooni raamatupidamises näidata nii kuluna kasumiaruandes (nt rendikulu) kui ka varana bilansis (nt ettemakstud rent) Kulu mõiste > väljamineku mõiste. Maaomaniku töö enda majapidamises =kulu (mitte väljaminek) Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks.
ametlikus ja korrektses vormis. Raamatupidamise sise- eeskiri Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud mõnda raamatupidamise korraldamise sätet, dokumenteerimise viisi või arvestuse korda, lähtutakse raamatupidamisseadusest, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatut. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne annab infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta, aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil, Rahavoogude aruanne aitab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid, aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele, aitab siduda kasumiaruande ja bilansi raha liikumisega Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. Rahavood
muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. 2.2 MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE 2.2.1 Algdokument Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente: Arved (ostuarved, müügiarved) Saatelehed, üleandmis-vastuvõtuaktid Sularaha kviitungid, tšekid Kassa sissetuleku orderid ja kassa väljamineku orderid Avansi- ja töölähetusaruanded Palga dokumendid (koondpalgalehed, palgalehed) Panga konto väljavõtted Ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (põhivara, kaubad) Ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarvlemislepingud Raamatupidamisõiendid Inventuurilehed Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokument
reaalselt seda veel ei ole Tootmisettevõtte ja kaubandusettevõtte varude struktuur on erinev. Tootmisettevõttes on varudeks toore, materjal, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttes on varudeks kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ning arvestust peetakse sissetuleva ja väljamineva kauba osas. Varude arvestus peab tagama varude: ·täieliku ja õigeaegse arvelevõtmise; ·sissetuleku, väljamineku ja ettevõtte sisese ümberpaigutamise õige ning õigeaegse dokumenteerimise; ·registreerimise nendehoiukohtade (nt. ladude, riiulite) järgi, vajadusel ka vastutavate isikute järgi; ·puutumatuse ja süstemaatilise kontrolli nende kasutamise üle ettenähtud otstarbel; ·kohta täpsete andmete saamise olemasolevate varade väärtuste jääkide kohta. 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis Varude bilansikirjetele avatakse üks või mitu sünteetilist kontot.
Probleemi tunnusteks osutuvad teksti järgi eelkõige haigla arstide ja õdede rahlolematus tekkinud olukorraga, aga ka Rita Roosi lahkumisavalduse esitamine peale neljakuulist tööaega. Ühe peamise tunnusena peab välja tooma ka osakonna juhtide ainult enda vajadustest lähtuva käitumise. Probleemi üheks tagajärjeks on kindlasti Rita Roosi lahkumine ning sellest tulenevalt vajadus leida uus töötaja vanemõe kohale sünnitusosakonnas. Peale otsese rahalise väljamineku tuleb lõpetada juhtide omavolitsemine seal kus seda ei tohiks esineda. Kõige olulisemana peab aga muutma organisatsioonistruktuuri igapäevaseks toimimiseks. Vastuse väljaselgitamiseks tuleb pöörduda teooria poole. Antud situatsioonis paistavad silma vead keskhaigla tegevuspõhises ülesehituses, kuid need saavad toetuda ainult valesti määratletud struktuurile. Kui see puudub, siis võivad osakondade omavahelised käsuliinid muutuda ebaselgeks
Lõppsaldo = Algsaldo + Deebetkäive + Kreeditkäive (1) 6 Varude jäägi ja selle maksumuse ning müüdud toodete omamaksumuse kindlakstegemiseks kasutatakse perioodi lõpul tehtavat inventuuri [2:171]. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta); · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust; · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid
põhivara amortisatsioon, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Varude arvestussüsteem Kastusel on kaks varude arvestussüsteemi: · varu pidev (jooksev) arvestussüsteem, · varu perioodiline arvestussüsteem. Ettevõte teeb vastava valiku ning fikseerib selle raamatupidamise sise-eeskirjas. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta); · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust; · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid. See võimaldab
tulud ja kulud arvestuslikult üksteisega kooskõlastada. Võrreldavus saavutatakse: Tulu kooskõlastamise teel perioodi kuluga (kogukulumeetod) Skeem 1; Kulude kooskõlastamise teel perioodi tuluga (käibekulumeetod) Skeem 2. 2/9/2015 Mai Takkis 53 Rahavoogude aruanne Rahakäibearuanne summeerib aruandeaasta majandustehingud, mis tekitasid raha sissetuleku ja väljamineku. Rahavoogude aruanne koostatakse kassapõhiselt, st. Arvesse võetakse ainult need tehingud, mis mõjutasid rahajääki. Rahakäibearuanne annab informatsiooni raha allikatest ja kasutamisest, mis omakorda võimaldab teha järeldusi ettevõtte likviidsuse ja rahalise seisundi muutumise kohta. Rahakäibearuanne seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates laekumist ja väljaminekut erinevate tegevusliikide lõikes.
Toimunud tehing fikseeritakse kirjalikult sularaha üleandmise ja vastuvõtmise aktis. Kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order, mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Peale kassatehingute teostamist (raha vastuvõtmist maksjalt) antakse kassa sissetuleku orderi täidetud kviitungi osa raha maksjale. Kassa sissetuleku orderi kviitung jäetakse täitmata kui kassapidaja toob ise raha pangast kassasse. Raha väljamaksmine kassast vormistatakse kassa väljamineku orderiga. Raha väljamaksmisel peab kassapidaja nõudma isikut tõendava dokumendi esitamist. Raha saaja kirjutab kassa väljamineku orderile saadaoleva rahasumma, kuupäeva ja allkirja ning isikut tõendava dokumendi andmed. Kassaorderitel ei tohi olla ühtegi parandust, kõik orderid peavad olema nummerdatud ning peale märgitud tehingu toimumise kuupäev. Kassapidaja peab orderi allkirjastama peale toimunud tehingut.
hirm, süütunne, kurbus, depresiivsus ja kehalised häired. Pessisism tuleviku ees jääb veel pikaks püsima- kuid aastatega läheb kergemaks. Tihtipeale sõltub ka ohvri toetusest ja abist kui kiiresti ohver kuriteost taastuda suudab. Teatud tunnused võivad ohvrit jääda painama pikaks ajaks peale kuritegu- nt peale sissemurdmist ilmneb hirm majast lahkuda, kontrollitakse paaniliselt uksi/aknaid, või ootamatu kallaletungi järel kontrolitakse vahetpidamata oma seljatagust ja ilmneb hirm väljamineku ees sest kardedakse uuesti ohviks langemist. Kuriteo ohver vajab nii emotsionaalset tuge kui informatsiooni abi saamise võimaluste kohta ning juhendamist, kuidas organisatsioonidega suhelda. Kui ta saab õigeaegselt abi, siis ei pruugi tema toimetulek halveneda. Kuritegu on kriminaal korras karistatav tegevus või tegevusetus. Seega tekib kuritegu kurjategija tegevusest või tegevusetusest. Enamasti langeb kannatanu kurjategija vägivaldsuse ohvriks. Vägivadlsus avaneb mitmetel viisidel
hiljutine väärtus Liquidity maksuvalmidus Historical cost ajalooline väärtus Liquidity ratios maksuvalmiduse põhjus Hurdle takistus, tõke Listed companies loendatud ettevõtted I M Income and expenditure account sissetuleku ja väljamineku aruanne Machine hour rate masina töötunni hinne Management accounting ärijuhtkonna aruanne Operating cycle tegevusstsükkel Management by exception Opportunity cost alternatiivne kulu erandkorraline ärijuhtkond Ordinary shares põhiaktsiad Manufacturing accounts tootmisaruanded Outsourcing algallikas Marginal costing piiripealne
Pidev arvestus on nii müügi kui ostu osas, aga perioodiline on vaid ostu osas (informatsioon vaid sissetuleku kohta). Pidevas arvestuses on hetkeseis teada nagu nt suuremad poed. Teistes väiksemates poodides on näiteks perioodiline arvestus kus on info vaid müügihinnas ja puudub informatsioon, mis on välja müüdud, seega tuleb perioodi lõpus teha inventuur, teadmaks, mis on ära müüdud. Varude arvestuse pidevsüsteem _ Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas _ Tuuakse välja varude jääk _ Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo Eelneva näite alusel: 8000 + (9000 + 5000) (7200 + 6000) = 8800 Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo Varude arvestus Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi. Näide (kanded raamatupidamises) Konto Kaup algjääk oktoobri alguse seisuga oli 8000 kr. Kauba ost ja müük oktoobris 20x1
soetusmaksumust · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad: · ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varu väljamineku ja lõppjäägi kohta, arvestust peetakse ainult sissetuleku kohta · varu lõppjääk ja väljaminek tehakse kindlaks perioodiliselt kuu, kvartali või aasta lõpus · aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemaoleva varu inventuur Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse
a)deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Milline neist väljenditest on vale: a) iga majandustehing kajastub vähemalt ühel kontol b) iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol c) majandustehing kajastub kolmel kontol 6. Milliseid aruandeid sisaldab ettevõtte aasta-aruandlus. täielik loetelu 1. Raamatupidamise aastaaruanne 2. Haldusaruanne 3. Audiitori järeldusotsus 4. majandusaasta kasumijaotuse aruanne 7. Mitmes eksemplaris kirjutatakse välja kassa väljamineku order: a) ühed b) kahes c) kolmes 8. Millal loetakse põhivaraobjekt amortiseerunuks: a) kulumi summa ületab soetusmaksumuse b) töötamise aeg ületab planeeritud tööea c) jääkväärtus on väiksem kui 10% soetusmaksumusest 9. Millisest käibe summast alates peab ettevõte end registreerima käibemaksukohuslasena: A) 40000 kr. b) 100000 kr. c) 250000 kr. d) 500000 kr. e) 1000000 kr. 10. Lähetatud töötajale säilitatakse:
Lähetusaruanded kinnitab juhatus. Lähetusaruanded edastab raamatupidajale lähetatu. 5.5. Majanduskulude aruanded Majanduskulude aruanded koostab iga kuu lõpus iga aruandev isik ettevõttes kehtestatud vormil. Majanduskulude aruanded kinnitab juhatus. Majanduskulude aruanded edastab raamatupidajale aruandev isik. 5.6. Kassa, pangadokumendid ja aruandlus Kassadokumendid ja kassaaruande koostab kassapidaja/raamatupidaja. Kassa dokumentidena kasutatakse kassa sissetuleku orderit ja väljamineku orderit. Kassa dokumendid on nummerdatud. Pangatehingute jaoks kasutatakse internetipanka. Ülekannete tegemise õigus on pearaamatupidajal ja raamatupidajal. Pangakontode liikumiste aruanne trükitakse välja iga päev. Pangatehingud sisestab raamatupidamisprogrammi raamatupidaja. Aruanded pangatehingutest koostab raamatupidaja. 5.7. Tööaja tabelid, töölehed 7
Praktika käigus puutusin kokku kõige rohkem käibevara kontodega. Sisestades maksevahendite aruandlust ning summade liikumisi, töötlesin läbi sellised alamkontod, nagu kassa kontod (sularaha), panga kontod, samas puutudes kokku ka arvelduste vahekontodega, nagu näiteks teatripiletite ja lotopiletite müük. 3.1.3 Algdokumendid Selveri majandustehingute kirjendamise aluseks olevad algdokumendid on sissetuleku algdokumendid ning väljamineku- ja muude kulude algdokumendid. Sissetulekute algdokumendid (tuludokumendid): klientidele esitatud arved; lepingud; pangakonto väljavõtted ja neid täiendavad raamatupidamisõiendid; kassa sissetulekuorderid või muud sularaha sissemakset tõestavad maksedokumendid; agentide, operaatorfirmade vms aruanded perioodi tulude kohta, kui õiendi põhjal ei koostata neile arvet;
.............9 Kui palju raha on ettevõtte asutamiseks vaja? Ettevõtte loomine või laiendamine algab äriplaani koostamisest. Äriplaan on kirjalik dokument, mille koostamisel mõtleb ettevõtja üksikasjalikult läbi oma äriidee ja selle realiseerimise kava. Järgmiseks tulevad ettevõtte asutamise kulud, st kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte äriregistris regristreerimisele, maksuametis arvele võtmisele ja muule sarnasele. Eestis algavad need kulud mõnekümnest eurost. Väljamineku suurus sõltub sellest, milline ettevõtlusvorm valida. Aksiaseltsi regristreerimine eeldab veel, et loodava ettevõtte pangakontole kantakse teatav rahasumma-aksiakapital, mida peab olema vähemalt 25 000 eurot. Teatud tingimuste täitmisel sobib ka mitterahaline sissemakse. Ka osaühingu loomine nõuab rahalist või mitterahalist sissemakset selle osakapitali. Osakapitali suurus peab olema vähemalt 2500 eurot. Kui aga osaühingu asutavad füüsilised inikud, mitte
juhatajal. Ettevõttel on Swedbankis kaks pangakontot, SEB pangakonto, Danske, Nordea ja Krediidipangas konto. Ettevõtte põhi pangakonto on Swedbankis, teised kontod on e-poe pangalingi makseteks. Osaühingul on peakassa ning kaupluse kassa. Peakassa sularaha arvestus toimub kassaraamatus (exeli tabel), mis koostatakse üks kord kuus ning milles tuuakse välja sularaha käibed, sularaha alg- ja lõppjääk. Raha sissetulek vormistatakse kassa sissetuleku orderiga, väljaminek kassa väljamineku orderiga. Raha liikumisel kassast panka ja pangast kassasse orderit ei vormistata, kuna aluseks on pangakonto väljavõte. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. Kannete õigsuse kinnitab juhataja oma allkirjaga. Kaupluse kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja või mõni teine selleks volitatud isik (edaspidi kassapidaja). Iga tööpäeva kohta koostatakse kassaraamat (exeli tabelina), milles tuuakse välja sularaha
667 C 1250 kr. korvab ettevõte pangale D 1667 kr. korvab pank ettevõttele E mul on erinev arvamus (milline?) 4. Kasumiindeks on: A diskontomäär, mis võrdsustab projekti tulevaste raha sissevoogude praeguse väärtuse ja projekti esialgsed kulud B ettevõtte tegevustulemuse tulukuse näitaja C jääktulu suhe müügitulusse D tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtuse ja esialgse väljamineku suhe E mul on erinev arvamus (milline?) 5. Ettevõte ERR AS kajastas oma aastaaruandes järgmisi finantsnäitajaid (milj. kr.): 200... (1) 200... (2) Müügitulu 52 78 Müüdud kaupade kulu 30 41 Amortisatsioon 10 12
üksteist vastastikku, moodustades kompleksse süsteemi. Mikrokeskkonda saavad organisatsioonid mõjutada, läbimõeldult suheldes. Väliskeskkonnas on võimalused, ohud. 4.Sotsiaalne tasakaal on dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad tasakaalustatud. Vaatamata pidevale muutumisele, on süsteemi võimalik hoida tasakaalus. Väikesed muutused kohanduvad, iga suur ja ootamatu muutus on aga nagu šokk, mis võib süsteemi viia tasakaalust välja. Tasakaalust väljamineku põhjused: ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Tasakaalust väljasolevale org. tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus. 5.Mc Gregor X-Y teooria. X- teooria põhjal: Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik, Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole, Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe
vajadust ja piisavust. 30. Rahavoogude prognoosid erinevad kasumiprognoosidest järgmiselt: · tulud kantakse kasumiprognoosidesse tulu tekkimise hetkel (kui kaup läks ostja omandisse ja väljastati arve), rahavoogude prognoosidesse aga raha tegeliku laekumise hetkel; · kulud kantakse kasumiprognoosidesse kulu tekkimise hetkel, rahavoogudesse raha tegeliku väljamineku hetkel; · kulumit rahavoogude prognoosides ei ole, sest see ei too kaasa raha liikumist; · rahavoogude prognoosides kajastatakse investeeringuid põhivarasse ning laenu laekumist ja tagasimaksmist, mida kasumiaruandes ei kajastata. 31. Lühiajaline finantseerimine: käibekapitali laen, arvelduskrediit ning faktooring. Käibekapitali laen on lühiajaline laen (kuni aasta) mis on mõeldud käibekapitali rahastamiseks näiteks
vastastikuses mõjutuses väliskeskkonnaga. Liikmed peaksid olema teadlikud oma keskkonna olemusest ja oma mõjust teistele liikmetele. Sotsiaalne tasakaal- on seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad osad tasakaalus. Iga suur ja ootamatu muutus võib süsteemi tasakaalust välja viia. Sotsiaalse tasakalu juures võib puutuda kokku mitmesuguste mõjudega näiteks: Funktsionaalne mõju- soodustab tasakaalu Difunktsionaalne mõju- häirib tasakaalu. Tasakaalust väljamineku tunnused ehk põhjused organisatsioonis: Rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus. Tasakaalust väljamineku põhjused võivad olla: A) organisatsioonilepete rikkumine; B) juhtimisvead jne. (ebasotsiaalsed liikmed) Organisatsioonilepped jagunevad: 1) majanduslik kokkulepe- töövõtuleping, tööleping. Määratakse tööaeg, kohustused, palk, töötingimused jne. Vormistatakse dokumendina kirjalikult.
Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On hea, et iga ettevõttes kasutatava panga jaoks on eraldi konto, sest siis on ettevõtjal ülevaade, kus pangas ja kui palju raha on. Kui ettevõttel on rohkem kui üks sularaha arvestuskoht, siis tuleks iga arvestuskoha kohta pidada eraldi arvestust nt. 10111-kassa kontoris, 10112- kassa kaupluses jne. Dokumendid: Orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Välisvaluuta ost kajastatakse ostupäeva kommertspanga vahetuskursiga Nt. 31.05.2011 ostab ettevõtte SEB pangast 2000 LVL, kurss 1 EUR = 0,7055 LVL. Raha tasutakse ettevõtte pangaarvelt eurodes, valuuta kajastatakse eraldi arveldusarvel. D 1015 2834,87 (2000/0,7055) K 1014 2834,87 Välisvaluutas arvestatud nõude laekumine. Kui: · valuuta konverteeritakse koheselt eurodeks, siis raha laekumine kirjendatakse
Kellele esitatakse informatsiooni ja millised peavad olema väljundid? 6.Ajagraafik millal toimub erinevate algdokumentide ja l6ppväljundite edastamine? Vajalik on see selleks, et maandada juba varakult teatud riske ja infomäära. Alljärgnevalt dokumentide loetelu: ·arved (müügiarved, ostuarved); ·saatelehed, aktid; (LISA 1) ·transpordidokumendid, saatedokumendid, tollidokumendid; ·sularaha kviitungid, tsekid; ·kassa sissetuleku ja väljamineku dokumendid; ·pangakontode väljavõtted; ·avansi-lähetusaruanded; ·palgadokumendid (palgalehed, koondpalgalehed); (LISA 2) ·ostu-müügilepingud ·põhivara arvele võtmise, ümberhindamis ja mahakandmise aktid; ·väärtpaberi registri väljavõte, liikumiste aruanne; ·laoaruanne; ·inventruurilehed; (LISA 3) ·raamatupidamise õiendid 7 3 Bilanss
Raamatupidamisregistreid võib vormistada: · käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; · kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus [16]. 3.1.1 Algdokument Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente: · sularaha kviitungid, tsekid; · avansi- ja töölähetusaruanded; · ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarveldamiselepingud [9 : 16-17]; · kaasadokumendid (sissetuleku ja väljamineku order, palgaleht jt.); · pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt.); · palgadokumendid (palgaleht, tööettevõtu leping jt.); · arved (ost, müük); · ostu-müügi dokumendid (ostu-müüguleping, arvedm kassaorder, saatelehed); · üldkoosoleku otsus (dividendide maksmine, kasumi jaotamine); · aktid /vara arvelevõtmine ja mahakandmine, inventuurid); · õiend (kulumi arvestus, paranduskanded) [7 :10].
Varude perioodilise arvestussüsteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus- (sissetuleku) ja realiseermistehinguid. Pearaamatu kontodel tehakse sissekandeid alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [26: 68]. Varude arvetuse perioodilise süsteemi puhul ei peeta arvestust varude lõppjäägi ega müüdud kaupade omamaksumuse kohta. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta erali arvestust ei ole. Varude lõppjääk ning müüdud kaupade omamaksumus tehakse kindlaks perioodiliselt: kuu, kvartali või aasta lõpus [2: 213]. Varude soetamise jooksvat arvestust peetakse ajutisel kontol Ostukulud, mitte põhikontol Kaubad/Toore/Materjal. Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega [26: 68]. Kauba algjäägi ja ostude summa näitab kogu kaubaressurssi, mida oli perioodi jooksul võimalik kasutada
D: Materjalid D: Põhivara K: Võlad tarnijatele Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 Kasutada võib ka liitlausendeid, mis koosnevad mitmest debiteeritavast ja krediteeritavast kontost. Iga lausendi koostamisel tuleb lähtuda järgmistest kaalutlustest: · milliseid kontosid majandustehing puudutab; · kas need kontod on aktiva- või passivakontod; · kas tegemist on kontodele sissetuleku, st. suurenemisega või väljamineku, st. vähenemisega; · millisele kontopoolele seetõttu kirjendatakse. 3.2.4 Sünteetilised ja analüütilised kontod Bilansikirjetele avatud raamatupidamiskontod sisaldavad koondandmeid ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali liikumise ja seisundi kohta. Kasumiaruande kirjetele avatud kontod aga andmeid tulude ja kulude kohta. Kontosid, kus kajastatakse majandustehinguid ainult rahas, jaotamata neid koostisosadeks, nimetatakse SÜNTEETILISTEKS kontodeks. Sellist arvestust
Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid, kulusid ja kasumit. Kasumiaruanne koostatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel (tulusid kajastatakse nende tekkimisel mitte tegeliku laekumise ajal). Tulud ja kulud on vastavuses s.t. kuludena näidatakse tulude saavutamiseks tehtud väljaminekuid. Kasumiaruandes kajastatakse ka mitterahalisi kulusid nagu amortisatsioon (mis tegelikult ei kujuta endast väljuvat rahavoogu). Rahavoogude aruanne annab infot raha tegeliku laekumise ja raha tegeliku väljamineku kohta ettevõttes, kajastades seega sisenevaid ja väljuvaid rahavoogusid. Rahavood liigitatakse rahavoogude aruandes kolme rühma: · põhitegevuse rahavood · investeerimistegevuse rahavood · finantseeerimistegevuse rahavood. Põhitegevus on seotud tootmise ja müügiga ning teenuse osutamisega. Tüüpiliseks laekumiseks on siin toodete ja teenuste müügist saadud raha. Väljaminekuteks on: · toodangu ja teenuse müügiga seotud kulutused · töötasu kulud
raamatupidamisarvestuses. Suurem osa majandustehinguid on tavalised ostu- ja müügiarved. Raamatupidamisarvestuse aluseks on algdokumendid (arve, palgaleht, raamatupidamise õiend, otsus, pangadokument). Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja. Sularaha limiiti ei kehtestata, samas hoitakse sularaha kassas minimaalsel hulgal. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Kassaraamatut peetakse programmis, trükitakse välja vastavalt vajadusele. Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 300 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest
annaabi.ee 
