vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis tuleb märkida: töölähetuse sihtkoht kestus ülesanne hüvitatavate lähetuskulude määr välislähetuse päevaraha määr Kulude hüvitamisel «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatud määruse alusel hüvitatakse sõiduauto lähetuses kasutamisega otseselt seotud, täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud. Lähetuskulude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused Eestis käibel olevasse rahasse välislähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.
välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt alammäära ulatuses. Kõik töölähetusega seotud kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Päevaraha maksmiseks ja kulude hüvitamiseks teeb tööandja otsuse, mis on väljendatud ka kirjalikult. Dokumendis, mis on lähetuskulude väljamaksmise aluseks, näidatakse: töölähetuse sihtkoht; töölähetuse ülesanne; töölähetuse kestus; hüvitavate lähetuskulude määrad; välislähetuse päevaraha määrad. Kui lähetuskoht välisriigis on vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asulast, kus paikneb töö tegemise koht, makstakse töötajale välislähetuse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. 4 Välislähetusse väljasõidu päeva eest masktakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt 21.00 ning välislähetusest saabumise päeva eest makstakse, kui sõiduk saabub pärast kella 3.00.
Välislähetus on teenistuja või töötaja lähetus välisriiki. Töölähetus Töötajal on õigus nõuda tööandjalt tööülesannete täitmisega kaasnenud kulude ning lähetuskohale sõitmiseks kulunud kulude kompenseerimist. Kulude katmine toimub kulusid tõendava dokumendi alusel. Tööandja poolt kirja pandud töölähetuse päevaraha ning lähetuse kulude maksmise otsuses peab olema: töölähetuse koht, kestus, ülesanded, kompenseerivate lähetuskulude ja päevaraha suurus. Välislähetuse maksmine tingimused *Kui komandeering asub välisriigis töö tegemise kohast vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, makstakse töötajale välislähetuse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest *Kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00, makstakse päevaraha välislähetusse väljasõidu päeva eest. Kui sõiduk saabub pärast kell 3.00, makstakse päevaraha välislähetusse saabumise päeva eest.
Teenistuja on kohustatud lähetusse minema ning tingimused on üldjuhul samad, mis töölähetuse puhul. Teenistuslähetuse perioodil säilitatakse teenistujale palk ja tema ameti- või abiteenituskoht. Välislähetuseks nimetatakse teenistuja lähetamist välisriiki. Teenistuja välislähetusse saatmise korra, välislähetustasu ning hüvitiste suuruse ja nende maksmise korra, samuti muud sotsiaalsed tagatised kehtestab Vabariigi Valitsus vastava määrusega. Välislähetuse puhul hüvitatakse päevaraha. Kulud peavad olema tõendatud (dokumentaalselt). Maksuvabastuse rakendamisel on olulised piirmäärad. Välislähetuse puhul hüvitatakse ka reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud. Maksustamisele ei kuulu töötajale makstav välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot päevas. Lähetada ei saa: · Rasedaid · Alaealisi · Töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last · Teise isiku töötajat
Mõiste ,,töölähetus" definitsiooni saab hästi selgitada järgnevate näitede abil. Ärimees Peeter on Tallinnas asuva ehitusfirma Haamer OÜ omanik. Ta on tööandjaks kümnele ehitustöölisele, sealhulgas ka Taavile. Vastavalt töötaja ja tööandja vahel kokkulepitud töölepingu alusel teostab Taavi ehitustöid Harjumaakonna piires. Töölepingu seaduse alusel on Peetril õigus Taavit saata tööülesandeid täitma harjumaakonnast väljapoole riigisisese või välislähetuse kaudu maksimaalselt kolmekümneks järjestikuliseks kalendripäevaks, kui mõlemad osapooled pole omavahel kokku leppinud pikemas tähtajas. Kui Peeter saadab Taavi riigisisese lähetuse korras kaheks nädalaks Tartu linna tööle, siis alates 2009. aasta 1. juulist ei saa enam tööandja töötajale maksta maksuvaba päevaraha. Riigisisese lähetuse ajal töölisele makstud päevaraha on Eesti maksuameti silmis kui töötasu juurde kuuluv lisatulu, mis seega kuulub ka maksustamisele
Töölähetusse ei või saata rasedat ning töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last ilma tema nõusolekuta. Samuti võib alaealist saata lähetusse üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda lähetusega kaasnevate kulutuste hüvitamist (sõidu- ja majutuskulud). Kulud hüvitatakse kulu tõendva dokumendi alusel, kuhu on märgitud lähetusde sihtkoht, kestus, ülesanne, lähetuskulude ning välislähetuse päevaraha alamäärad. Samuti on töötajal õigus nõuda ettemaksu enne töölähetuse algust ning keelduda lähetusest kui ettemaksu pole mõistlikul ajal tehtud. Kulude hüvitamiseks teeb tööandja kirjaliku otsuse. Lähetuskulude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused Eestis käibel olevasse rahasse välislähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.
kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude, sealhulgas töölähetuse kulude hüvitamist. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha kehtestatud alammäära ulatuses, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Kulude hulka loetakse muu hulgas sidepidamise kulud. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse kulude hüvitamise korra ja päevaraha alammäära. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust
leppinud. Kulude ja kahju hüvitamine: Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Kulu peab olema seotud tööandja tegevusega, mitte töötaja isiklike toimetustega. Töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Vabariigi Valitsus kehtestatab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Tööandja peab hüvitama sõidukulud (sh
tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. riigisisese lähetuse korral puudub tööandjal pävaraha maksmise kohustus, Juhul, kui tööandja siiski otsustab riigisisesel lähetusel nn pävaraha maksta, on makstud summa oma olemuselt lisatasu, mis on töötasu osa ja kuulub vastavalt ka maksustamisele, Välislähetuse päevaraha võib maksta juhul, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb lähetatu töö tegemise koht. Välislähetuse päevarahale on kehtestatud alammäär, mis on 350 krooni päevas. Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on
arvestuse osalisel pidamisel võib hüvitada maksuvabalt 64 euro ulatuses kalendrikuus tehtud sõite. 2. arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist 0,30 euro ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, seejuures on maksuvaba hüvitise ülempiir 256 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitudele. Laenuintressi alammäär on 2% aastas.(01.01.2010). Vastuvõtukulusi ei maksustata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus(toitlustamine, majutus,transport, kultuuriline teenindamine). Töötajalew makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asulast, kus paikneb töö tegemise koht. Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse tasuta toitlustamine. Töölähetuse kulude hüvitise ja päevaraha maksuvaba piirmäär(maksustamisele ei kuulu): 1. Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitised 2. Makstav majutuskulu hüvitis riigisisesel
Näide : Lähetuskulude arvestus Töölähetus on lühiajaline tööülesannete täitmine mujal s.t.väljaspool töölepinguga määratud töö tegemise asukohta.Töölähetuse aja eest on tööandja kohustatud töötajale hüvitama majutusja sõidukulud ning välislähetuse korral maksma päevaraha. Töölähetuse kulude, hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord (edaspidi määrus) kehtestati Vabariigi valitsuse määrusega ..... Määruse aluspõhimõtted · sõidu ja majutuskulud hüvitatakse üksnes kulu tõendava dokumendi alusel, · lähetuskulude hüvitamisel välisvaluutas tehtud kulutused arvestatakse eurodesse välisriiki toimunud
töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. riigisisese lähetuse korral puudub tööandjal pävaraha maksmise kohustus, Juhul, kui tööandja siiski otsustab riigisisesel lähetusel nn pävaraha maksta, on makstud summa oma olemuselt lisatasu, mis on töötasu osa ja kuulub vastavalt ka maksustamisele, Välislähetuse päevaraha võib maksta juhul, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb lähetatu töö tegemise koht. Välislähetuse päevarahale on kehtestatud alammäär, mis on 350 krooni päevas. Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse
11. Erisoodustuse hinnaks on......256 eurot... kuus ametiauto kohta, mida kasutatakse ka isiklikeks sõiduks. 12. Erisoodustuseks loetakse tööandja poolt tasutud töötajate täied- ja ümberõpe seoses töö või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu-......jah, lk8 13. Töötajatele makstav päevaraha suurus võib olla väiksem kui 250 kr-16eurot päevas valislähetuse puhul-ei,lk2, min 22,37 14. Välislähetuse puhul saab esimese päeva eest päevaraha maksta välislähetuse määrade alusel, kui väljasõit toimub enne kella.........21 ning viimase päeva eest kui tagasijõudmine toimub pärast kella..........3 hommikul. Lk 3 15. FIE on kohustatud tasuma avansilise maksena tulumaksu summas , mis vastab 1/5 eelmise maksustammisperioodi ettevõtlustulult arvestatud tulumaksu summale-ei, 1/4 16. Füüsilise iskiku maksuvaba tulu 2007 aastal on 24 000kroon-1534eurot 17. Välisriigis teenitud raha tuleb eestis deklareerida- tõene 18
õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; * kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või kohustuste täitmiseks; * ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine; * seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid; * pistis ja altkäemaks; * keskkonnatasu kõrgendatud määra maksmine. Töölähetus Reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus ''Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord''. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulud hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist alammäära ulatuses. Töölähetuse vormistamine Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel.
saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega (töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja
2. Ööbimise hüvitamine 3. Reisikindlustus, viisa vormistamine ja pagasi vedu Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust, sh: töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulud. Töötajal on õigus lähetusest keelduda, kui tööandja pole selliste kulude hüvitamiseks mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Siseriiklikus lähetuses viibimise aja eest päevaraha ei maksta. Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas ning maksuvaba ülemmäär 32 eurot päevas. Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse tasuta toitlustamine. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui lähetusest jääb sama kuupäeva sisse vähemalt 3 tundi. Näiteks: välisriiki suunduv sõiduk väljub mineku päeval hiljemalt kell 21.00 või jõuab saabumise päeval tagasi pärast kella 3
Näiteks pole avansi maksmine võimalik, kui töötaja nõuab ettemaksu esmaspäeva varahommikul algava lähetuse puhul eelmise reede õhtul. Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsus määrusega. Osapoolte kokkuleppel võib kulusid hüvitada ka suuremas määras, seda antud määrus ei keela. Töölähetusega seotud majutuskulude alammääraks on riigisisesel lähetusel 200 krooni ja välislähetuse puhul 800 krooni ööpäevas. [6] Teeloleku ja lähetuse ajal makstakse lähetatule päevaraha, mile alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni ja välislähetusel 350 krooni päevas. [7] Päevaraha makstakse tingimusel, et lähetuskoht asub kaugemal kui 50km asulast, kus paikneb töökoht. [8] Kui lähetatule tagatakse lähetuspaigas tasuta toitlustamine, võib tööandja vähendada päevaraha 70% ulatuses. [9]
vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (4) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda
Kui päevaraha ületab maksuvaba piirmäära, maksustatakse üle selle ulatuvat summat erisoodustusena. Töötajal on õigus nõuda kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetust. Kui töötaja peab lähetuses olles ise tasuma majutuskulusid, on tal õigus nõuda, et tööandja maksaks majutuskulud ettemaksuna. Kui tööandja seda ei tee, on töötajal õigus lähetusest keelduda. Päevaraha Välismaal 500 krooni päev Päevaraha saab maksuvabalt maksta, kui välislähetuse sihtkoht on vähemalt 50 km kaugusel töökoha asula piirist. Kui samale päevale langeb ühe lähetuse lõpp ja teise algus, on päevaraha maksuvaba ühekordses ulatuses. Kui töötaja saadetakse lähetusse mitme tööandja poolt, on päevaraha maksuvaba ühekordses ulatuses. Päevaraha võib tööandja asemel maksta ka kolmas isik, näiteks lähetuse sihtkohas olev teine ettevõte. Sellisel juhul maksustatakse piirmäära ületavat päevaraha ainult tulumaksuga. Majutuskulu
esitamine, tasaarveldused) on fikseeritud raamatupidamise siseeeskirjades · Avansse antakse majanduskuludeks, lähetusteks jm.. · Lähetuskulude hüvitamise kord on kirjas valitsuse määruses · Maksuvabad määrad järgmistele kuludele: sõidukulud ja muud kulud, viisavormistamise kindlustuskulud, majutuskulud, päevarahad. Vt konspekt: lähetuskulude hüvitamine. Lähetuskulude hüvitamine www.riigiteataja.ee/akt/13351709 · Välislähetuse päevaraha määr on 22,37-32 eurot · makstav maj.kulu hüvitis Eestis kuni 77 eurot ning välislähetusel kuni 128 eurot ööpäevas; Maksuvaba piirmäära ületav osa, maksustatakse tulumaksu ja sotsiaalmaksuga · Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja
otsene vajadus, põhjendatus (investeering töötajasse); kehtiv töösuhe. · Alates 01.01.2012 ei ole enam kehtestatud maksuvaba piirmäära töölähetuse majutuskuludele. Seega töö-, ameti- või teenistuslähetuses majutusele tehtud kulud maksustamisele ei kuulu. Alates 2003.aastast kuni selle aastani olid piirmäärad muutumatud. Riigisisese lähetuse korral oli majutuskulu maksuvaba piirmäär 77 eurot ning välislähetuse korral 128 eurot päevas. · Alates 01.01.2011 laiendati erisoodustuse saajate ringi, mille kohaselt tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka selliseid muus osas erisoodustuse tunnustele vastavaid hüvesid, mida tööandja annab töötaja abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele (vanavanemad, vanemad, lapsed, lapselapsed, õed ja vennad) või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Töötaja peab teatama, kui
Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. 3. Mis on töötasu
tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Raseidaid ja töötajaid, kes kasvatavad alla kolme aastast last, saab töölähetusse saata ainult nende nõusolekul. Alaealise puhul on vajalik lisaks veel hooldaja nõusolekut. Töötaja on õigus nõuda töölähetuse kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 24. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha alammäära ulatuses, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Kui tööandja ei ole teinud piisava aja jooksul ettemaksu, siis on töötajal õigus lähetusest keelduda. Teenistujal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduse või Vabariigi Valitsuse
võimalus § 35 lg 3 jah § 43 lg 1 jah Võimalus summeeritud tööaja kohaldamiseks kuni neljakuulise arvestusperioodi §46 lg 1, § jooksul § 35 lg 4 jah 43 lg 3 jah Valveaja lisatasu peab moodustama vähemalt 1/10 palgast § 38 lg 3 jah §48 lg 1 jah Võib nõuda tööülesannete täitmist väljaspool tööaega § 39 lg 1 jah §44 lg 1 ei Pikaajalise välislähetuse võimalus § 45 lg 1 jah § 21 lg 2 ei Peab käituma väärikalt nii tööülesandeid täites kui vabal ajal § 51 lg 4 jah ei Tööülesannete täitmisega teatavaks saanud informatsiooni hoidmise kohustus § 55 jah § 22 lg 1 jah/ei Streigikeeld § 59 lg 1 jah § 19 lg 4 ei Palga avalikustamine § 65 jah ei Märkused
töötaja. Erakorraliselt võivad mõlemad pooled üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu üksnes siis, kui tegu on mõjuva põhjusega. Mõjuv põhjus, mille esinemisel on tööandjal õigus leping üles öelda, on rangelt seotud töötaja või tööandja ettevõttega. Lähetuskorraldus ja aruanne • Lähetuskulude hüvitamist reguleerib Vabariigi Valituse määrus „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". Töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel. Otsuses peavad olema märgitud töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Puhkuseavaldus • Vastavalt töölepingu seadusele peab tööandja koostama iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava ja tegema selle teatavaks esimese kvartali jooksul
vaadelda töötasu väljamaksmisena. Töölähetusse saadetakse isik tööandja kirjaliku otsuse alusel. Otsuses näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Hüvitamisele minevate kulude suurus sõltub sellest, mis lähetusega on tegemist (välis- või siselähetusega). Töölähetusega seotud kuludeks on sõidukulud lähetuskohta ja tagasi, majutuskulud, välislähetuse korral reiskikindlustus ja viisa ning muud lähetuskulud (pagasivedu, linnasisesed sõidud, sideteenused jms). Töölähetuses viibimise aja jooksul palk säilib. Tööandja on kohustatud hüvitama töötajale dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning maksma töölähetuses oldud aja eest päevaraha. Kui töötaja on olnud välislähetuses ja teinud kulutusi välisvaluutas,
2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest Tulumaksuseaduses jõustus 2012. aasta aasta alguses kõige rohkem muudatusi. Ühe olulisema muudatusena vähendatakse tulust tehtavate mahaarvamiste ülempiiri. 3196 euro asemel hakkab nn vabatahtlike mahaarvamiste (eluasemelaenu intressid, koolituskulud, heategevuslikud kingitused ja annetused) maksimaalse mahaarvamise summa ühe inimese kohta olema 1920 eurot aastas. Kaob lähetustega seotud majutuskulu maksuvaba piirmäär nii riigisisese kui ka välislähetuse korral. Lähetustega seotud majutuskulu loetakse sõltumata selle suurusest ettevõtlusega seotud kuluks ning sellega ei kaasne täiendavat maksukohustust. Alates 01.01.2012 ei maksustata tööandja tehtavaid sissemakseid töötaja III pensionisambasse. Tööandjale on tulumaksuvaba limiit 15% töötajale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetest, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas. Alates 2012. aastast on maksumaksjal samal või 3 järgneval maksustamisperioodil
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse õppetool Ärieetika Magnus Kolk EV - 1 Kursus Päevane EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS Tallinn 2012 1 JUHTUMI KIRJELDUS Juhtumi toob avalikkuse ette riigiasutuse V juht, kes väidab, et asutuse M juht on korduvalt ühildanud välislähetuse puhkusega ning peab seda ebaeetiliseks. Organisatsiooni M juht ei ole juhtunus kahetsust avaldanud, samuti pole sekkunud ministeerium. Asutuse V juht peab õigeks asutuse M juhi tagasiastumist kõnealuse juhtumi tõttu. PROBLEEMID JA FAKTID Põhiprobleemiks on riikliku asutuse juhi puhkuse ühildamine komandeeringu ehk lähetusega. Veel seisneb probleem selles, et siiani (juhtumi avalikustamiseni) pole ministeerium juhtumiga seoses algatanud juurdlust ega ka huvi tundund.
6 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord - Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. 29. Mis on töötasu? - töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu
täiskasvanute koolituse seadus (TäKS); Tööõiguse allikad (2) Vabariigi Valitsuse määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90 ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord." Tööõiguse põhimõtted õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; töötingimused on riigi kaitse all; riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole huvide kaitseks; töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus; töösuhete stabiilsus;
palga määr Ravikindlustus Vastutab ise 28 päeva puhkust Õigus puhkusele puudub 8. Mis on põhilised tingimused, milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Töötasu alammäära kehtestamine ; Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord ; Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord ; Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord 9. Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt. perioodiks võib olla kuni 4 kuud ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus; selguvad ala ja ületunnid Töölepingus on vaja kokku leppida: 1
täiskasvanute koolituse seadus (TäKS); Tööõiguse allikad (2) Vabariigi Valitsuse määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90 ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord." Tööõiguse põhimõtted õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; töötingimused on riigi kaitse all; riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole huvide kaitseks; töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus; töösuhete stabiilsus;
Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Töötasu
K:Müügitulu 10 000; K: km 2000 Ostjate poolt arve tasumine D:A/a 10 000; K:Ostjate tasumata summad 10 000 Auandvad isikud – on ettevõtte töötajad, kes saavad raha avansina ettenähtud kulutuste tegemiseks. Avansi saaja on materiaalselt vastutav isik talle usaldatud raha osas. Lähetaja on üldjuhul kohustatud lähetatule: Säilitama keskmise palga Hüvitama dokumentaalselt tõendatud sõidukulud Maksma päevaraha välislähetuse korral Hüvitama dokumentaalselt tõendatud majanduskulud Hüvitama muud lähetusega seotud kulud. Võlad tarnijatele on summa, mille majandusüksus võlgneb saadud, kuid veel tasumata kauba, materjalide või teenuste eest. Ettemaksed tarnijatele D:Ettemaksed teenuste(varude, materj.; põhivara jne)eest K:A/a Töötaja töölevõtmisel sõlmib tööandja temaga kirjaliku töölepingu. Selle alusel teeb füüsiline
muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). 24. Tööandja peab hüvitama töötajale mõistlikud kulud, mida töötaja on teinud tööülesannete täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha (TLS § 40 lg 2). Siseriikliku lähetuse korral töötajale päevaraha ei maksta. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. 25. Tööandja peab tagama töötaja isikuandmete töötlemise vastavalt isikuandmete seadusele. Tuleb vahet teha delikaatsete isikuandmete ja mittedelikaatsete isikuandmete vahel. Kõik töötaja kohta
2009 aastast 5% 34.Lähetuskulude piirimäärad; § 16. Maksustamisele kuulub: 1) majutuskulude hüvitis osas, mis riigisisesel lähetusel ületab 1200 krooni ööpäevas ja välislähetusel 2000 krooni ööpäevas; 2) päevaraha osas, mis riigisisesel lähetusel ületab 80 krooni päevas ja välislähetusel 500 krooni päevas; 3) muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude hüvitis osas, mis välislähetusel ületab 35 protsenti § 14 punktis 1 ettenähtud välislähetuse päevaraha summast ja riigisisesel lähetusel 100 protsenti samas punktis ettenähtud riigisisese päevaraha summast. § 162. Piirmäära ületav osa, mida maksab ametiasutus, maksustatakse «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 punkti 4 ja «Sotsiaalmaksuseaduse» § 2 lõike 1 punkti 7 alusel. Piirmäära ületav osa, mida maksab muu isik või asutus, maksustatakse tulumaksuga «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 1 või § 31 lõike 1 punkti 7 alusel
ka siis, kui töötaja otseselt tööd ei tee. -Tööandja peab maksma töötajale puhkusetasu.6 -Kui tööleping lõpeb ja töötajal on väljavõtmata puhkust, peab tööandja puhkusetasu välja maksma. -Tööandja peab andma töötajale informatsiooni töötasu ja muude töösuhte asjaolude kohta. Kulude hüvitamine -Tööandja peab töötajale hüvitama tööülesannete täitmisega seotud kulutused. -Tööandja peab hüvitama töölähetuse kulud: transpordi, sidevahendid, majutuse. -Välislähetuse puhul peab töötajale maksma ka päevaraha. Kokkulepete kehtimine -Tööandja peab töötajaga kokkulepitud töötingimused kirja panema ja lepinguks vormistama. -Töötaja tohib lepinguga seoses ettepanekuid teha ja tööandja peaks nendega arvestama. -Tööandja peab tutvustama töötajale kollektiivlepingu tingimusi. Töökorralduse muutmise võimalused -Tööandja peab teada andma, kui ettevõttes on vabu tähtajatu lepinguga töökohti.
Koolituskulude hüvitamise kokkulepe, mis on sõlmitud alaealisega või tööandja seaduses ettenähtud koolituskohustuse täitmisega seonduvate kulude hüvitamiseks, on tühine. 2. Töölähetuse kaasnevate kulude hüvitamine. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 24. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist
olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas: 1) eluasemekulude täielik või osaline katmine; 2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; 3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega; · teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha maksmine § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punkt 1, § 31 lõike 1 punkt 7) või töö tegemise kohas kehtivaid piirmäärasid ületavas osas, kui töö tegemise koht asub välisriigis (§ 13 lõike 3 punkt 11); · [RT I 2009, 18, 109 jõust. 1.07.2009] · 5) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine § 13 lõike 3 punktis 2 sätestatud piirmäärasid ületavas
kokku leppinud pikemat tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus ( § 40) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha 23 käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. 26. Mis on töötasu? Selle suuruse kindlaksmääramine. Mida tähendab töötasu alammäär? Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu?
See tähendab, et erisoodustuse maksustatav väärtus korrutatakse maksumääraga 20/80 ning leitakse erisoodustustelt tasutav tulumaks. Järgnevalt liidetakse erisoodustuse maksustatavale väärtusele arvutatud tulumaks ning saadud tulemus korrutatakse maksumääraga 33% (33/100) , saades sotsiaalmaksu suuruse. Eluasemekulude osaline või täielik katmine Kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ettenähtud seadusega Välislähetuse päevaraha maksmine üle valitsuse kehtestatud piirmäärade (maksuvaba määr 32 eurot päevas). Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- või ametisõitudeks kasutamise eest hüvitise maksmine üle valitsuse kehtestatud piirmäärade Sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööandja ettevõtlusega või töökohustustega mitteseotud tegevuseks Laenu andmine turutingimustest madalama intressiga
kokkuleppel võib lähetus olla ka tähtajatu. Lähetusse saatmiseks on nõusolekut vaja: rasedalt, alla 3- aastast või puudega last kasvatavalt töötajalt, alaealiselt, alaealise lähetusse saatmiseks on vajalik ka tema esindaja nõusolek. Töötajal on õigus nõuda ettemaksu. Töötajal on õigus nõuda järgmiste kulude hüvitamist: sõidukulu, majutuskulu, muud kulud (reisikindlustus, viisa jmt). Töötajale makstakse päevaraha üksnes välislähetuse korral järgmistel tingimustel: lähetuskoht vähemalt 50 km kaugusel töö tegemise kohast, päevaraha alammäär on 22,37 eurot. Kulud hüvitatakse tööandja kirjaliku otsuse ja kulu tõendavate dokumentide alusel: tööandja hüvitab mõistlikud kulud. Lähetuskulude hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on 4 kuud. 18. Tööandja makstav haigushüvitis: hüvitise maksmise põhjus, suurus, maksmise aeg ja kord
a VV nimekirja 32 EUR + 2% kantud MTÜ palgafondist Noorte püsilaagris või noorte projektlaagris osalejale kingitud 32 EUR osaleja kohta meened (VV nimekirja kantud MTÜ puhul) Spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened (VV nimekirja 32 EUR osaleja kohta kantud MTÜ puhul) Välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 Päevaraha maksuvaba piirmäär välislähetusel 32 Maksukalender Iga kuu 10. kuupäev TSD esitamine ja selle alusel deklareeritud maksude tasumine Iga kuu 20. kuupäev KMD esitamine ja käibemaksu tasumine 01.02 Vorm TSM väljastamine isiku nõudmisel
ajateenistus või õppekogunemine. Töö tegemise koht (§ 20). Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse täpsusega. Töölähetus (§ 21) töö tegemine väljaspool töö tegemise kohta kuni 30 kalendripäeva, kui pole kokku lepitud pikemat tähtaega. Rasedat, töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast last ja alaealist võib töölähetusse saata nõusolekul. Lähetuskulud hüvitatakse (§ 40), välislähetuse puhul makstakse ka päevaraha. Õigus nõuda ettemaksu. Saladuse hoidmise kohustus (§ 22). Eelkõige äri- või tootmissaladus, sisu määrab tööandja. Saladus selgelt määratletud ja eelnevalt teada antud (§ 6 lg 3). Ei eelda eraldi tasu maksmist. Kohustuse rikkumise juhuks lubatud leppetrahv. Kohustus kestab edasi ka pärast lepingu lõppemist (vt. ka VÕS § 625). Konkurentsipiirang (§-d 23-27). Töösuhte ajal või pärast töösuhte lõppu. Selgelt
12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus, RT I 1993, 74, 1054 … RT I, 18.03.2011, 1 TMS - Täitemenetluse seadustik, RT I 2005, 27, 198 … RT I, 06.12.2010, 1 TLS - Töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35 … RT I, 2010, 22, 108 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse määrus 25.06.2009 nr 110, RT I 2009, 36, 245 TUIS - Töötajate usaldusisiku seadus, 13.12.2006, RT I 2007, 2, 6 … RT I, 2010, 22, 108 Töötasu alammäära kehtestamine, Vabariigi Valitsuse määrus 11.06.2009 nr 90, RT I 2009, 31, 192 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I 1999, 60, 616 … RT RT I, 2010, 22, 108 T KindlS - Töötuskindlustuse seadus, RT I 2001, 59, 359 … RT I, 03.03.2011, 2
arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. § 40. Töötaja kulude ja kahju hüvitamise erisus (1) Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2–4. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] (3) Vabariigi Valitsuskehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast
igaühel ennast teostada) Töölepingu seadus (võeti vastu 17.detsember 2008.a ja jõustus 1. juulil 2009. aastal) Võlaõigusseadus Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid Kollektiivlepingud (1:300-301; 4:1) Tööõiguse printsiibid on: Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all. Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks.
ajateenistus või õppekogunemine. Töö tegemise koht (§ 20). Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse täpsusega. Töölähetus (§ 21) töö tegemine väljaspool töö tegemise kohta kuni 30 kalendripäeva, kui pole kokku lepitud pikemat tähtaega. Rasedat, töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast last ja alaealist võib töölähetusse saata nõusolekul. Lähetuskulud hüvitatakse (§ 40), välislähetuse puhul makstakse ka päevaraha. Õigus nõuda ettemaksu. Saladuse hoidmise kohustus (§ 22). Eelkõige äri- või tootmissaladus, sisu määrab tööandja. Saladus selgelt määratletud ja eelnevalt teada antud (§ 6 lg 3). Ei eelda eraldi tasu maksmist. Kohustuse rikkumise juhuks lubatud leppetrahv. Kohustus kestab edasi ka pärast lepingu lõppemist (vt. ka VÕS § 625). Konkurentsipiirang (§-d 23-27). Töösuhte ajal või pärast töösuhte lõppu. Selgelt
LÄHETUSKULUDE HÜVITAMINE Töölähetuseks loetakse töötamist väljaspool töölepingus ettenähtud piirkonda, tavaliselt on see määratud linna või valla täpsusega. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt: • Töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesannete täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude hüvitamist • Välislähetuses oldud aja eest päevaraha alammäära ulatuses s.o. 22,37 eurot päevas. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot. Üle piirmäära hüvitamist käsitletakse kui töötasu. • Tööandja võib välislähetuse päevaraha vähendada, kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. MAJUTUSKULUDE HÜVITAMINE Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks: kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel
Töölähetusega seoses hüvitatakse järgmised kulud (esitatud dokumentide alusel): · sõit lähetuskohta ja tagasi, · sõidupileti ettetellimine, lennujaama-, reisija- ja väljalennumaksud (kulu tõendava dokumendi või sõidupiletile tehtud märkuse alusel), · majutuskulud (tabelis toodud piires, ei loeta erisoodustuseks), · reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud (välislähetuse puhul), · muud kulud (tabelis toodud piires, ei loeta erisoodustuseks), · päevaraha (tabelis toodud piires, ei loeta erisoodustuseks). Muude kulude määr välislähetusel 35% arvutatakse lähtudes 500 kroonist ka juhul kui makstakse päevaraha alates 350 kroonist kuni 500 kroonini. Muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude hulka kuuluvad pagasivedu, linnasisesed
annaabi.ee 
