Töölähetuse õiguslik korraldus (0)

Töölähetus tähendab töötaja saatmist kindlaksmääratud ajavahemikus tööülesannete täitmisele väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise kohta.
Lähetusse saab saata kas töötaja (töölähetus), avaliku teenistuja (teenistuslähetus), juhtimis- ja kontrollorgani (juhatuse ja nõukogu) liikme (ametilähetus), loovisiku (loovisiku lähetus) ning sportlase, treeneri , kohtuniku, spordiarsti jne (spordilähetus). Lähetusse ei saa saata füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui ettevõttele osutab teenust FIE, võib FIE lähetuse korral ise esitada lähetuskulude võrra suurema arve, mis lähetusega kaasnevad kulud katab. Lähetada ei saa ka võlaõigusliku lepinguga "töötajat". Neile on võimalik teatud juhul hüvitada lähetusega tekkivad majutus - ja transpordikulud, kuid päevaraha tuleb selliste töötajate puhul igal juhul vaadelda töötasu väljamaksmisena.
Töölähetusse saadetakse isik tööandja kirjaliku otsuse alusel. Otsuses näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Hüvitamisele minevate kulude suurus sõltub sellest, mis lähetusega on tegemist (välis- või siselähetusega). Töölähetusega seotud kuludeks on sõidukulud lähetuskohta ja tagasi, majutuskulud , välislähetuse korral reiskikindlustus ja viisa ning muud lähetuskulud (pagasivedu, linnasisesed sõidud, sideteenused jms). Töölähetuses viibimise aja jooksul palk säilib. Tööandja on kohustatud hüvitama töötajale dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning maksma töölähetuses oldud aja eest päevaraha. Kui töötaja on olnud välislähetuses ja teinud kulutusi välisvaluutas, siis arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused Eesti kroonidesse ümber välislähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel.
Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ja selleks ei ole vaja töötaja nõusolekut juhul, kui lähetuse pikkus ei ületa 30 päeva. Mõlema poole kokkuleppel võib lähetust pikendada. Töötaja võib sellisel juhul lähetusest keelduda, kui ta ei saa lähetuskulude avanssi või tema majutuskulud hüvitatakse alammäärast väiksemas summas. Mitu korda saab töötajat aasta jooksul töölähetusse saata, seda seadus ei sätesta. Rasedat töötajat ning alla kolmeaastast last või puudega last kasvatavat vanemat võib lähetusse saata vaid tema nõusolekul. Alaealise lähetusse saatmiseks on vajalik nii alaealise kui ka lapsevanema või alaealise seadusliku esindaja nõusolek.
Kulude hüvitamise üldised alusel
Sõidul lähetuskohta ja tagasi töökohta hüvitatakse kulud lähetatu poolt esitatud kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel. Juhul kui lähetatu kasutab lähetuskohta ja tagasi sõitmiseks sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses, on sõidukulusid õigus hüvitada järgnevatest vaid ühe variandi kohaselt:

Hüvitatakse ainult lähetusega otseselt seotud kulud nagu kütus, parkimiskulud, teedemaksud, laevapiletid, täiendav kindlustus jms. Välja on aga arvatud remondi- ja hoolduskulud.

Vabariigi Valitsuse määruse alusel makstav hüvitis võimaldab maksta hüvitist 1000 krooni ulatuses kalendrikuu kohta (arvestuse puudumisel) või arvestuse olemasolu korral kuni 4 kr/km (kuid mitte üle 2000 kr kalendrikuu kohta).
Majutuskulude alammääradeks on vastavalt 200 kr ööpäevas riigisisesel lähetusel ja 800 kr ööpäevas välislähetusel. Maksuvabalt võib hüvitada majutuskulu vastavalt kuni 1200 kr ööpäevas riigisisesel lähetusel ja kuni 2000 kr ööpäevas välislähetusel. Majutuskulude piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi. Majutuskulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Välisriiki lähetatule hüvitatakse reisikindlustuse vormistamise kulud kindlustuspoliisi alusel ning viisa vormistamise kulud viisakoopia või muu seda kulu tõendava dokumendi alusel. Tervise- ja ravikindlustuslepingu puudumisel hüvitatakse maksedokumentide esitamisel vältimatule arstiabile ja sellega seoses ravimitele tehtud kulutused. Muid lähetusülesande täitmisega seotud kulusid (pagasivedu, linnasisesed sõidud, sideteenused jms) võib hüvitada ainult kulu tõendavate dokumentide alusel.
Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale töölähetuse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist , kus paikneb töökoht. Töölähetuse alammäär riigisisesel lähetusel on 50 kr päevas ja välislähetusel 350 krooni päevas. Maksuvabalt võib päevaraha maksta välislähetusel kuni 500 krooni päevas. Valitsuse määruses sätestatud lähetuse päevaraha määra võib vähendada, kui vastuvõtja tagab töötajale sihtkohas toitlustamise. Kui toitlustamine vastuvõtja kulul on kindel, siis on tööandjal õigus vähendada päevaraha määra kuni 70 protsendi võrra. Päevaraha määra ei saa vähendada hotelli hinna sees oleva hommikusöögi ega lennukis serveeritavate söökide arvel. Lähetuse päevaraha on mõeldud lisaks toidule ka muude lähetuses ettetulevate kulude kandmiseks.
Kui tööandja ei ole pärast lähetust mingil põhjusel päevaraha välja maksnud, on töötajal õigus seda nõuda 1 aasta jooksul alates hetkest, mil tööandjal tekkis kohustus päevaraha maksta. Pärast 1 aasta möödumist nõue aegub.
Lähetuseks ei peeta sõite töötaja elukoha ning töölepinguga määratud töö tegemise koha vahel. Juhatuse ja nõukogu liikme puhul on töökohaks koht, kus ta harilikult oma ametiülesandeid täidab. Kui näiteks juhatuse liige elab ja töötab Londonis ning tuleb juhatuse koosolekuks Tallinna, on see töölähetus.