EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST
1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste.
Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast
inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada.
Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või
rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii
organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist.
2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos.Organisatsiooni käsitletakse eelkõige inimrühmana. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi nimel,
tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb välja oma
võimete põhjal
liidriks või määratakse juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide
järele. Nii kujuneb välja organisatsiooni struktuur.
Süsteem
Inimesed e sotsiaalne allsüsteem
Struktuur e juhtiv allsüsteem
Tehnoloogia e tehniline (materiaalne) allsüsteem
Kõik mõjutavad üksteist ja lisaks mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka
väliskeskkond, millele
ka need avaldavad omakorda mõju.
Allsüsteeme ühendab ühine eesmärk ning neid mõjutab keskkond.
3.
Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond .
Organisatsioon on osa suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. Organisatsiooni mõjutab
otseselt mikro- e lähikeskkond: kliendid, koostööpartnerid, konkurendid jt ning makro- e üldkeskkond,
mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord,
valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond.
Sisekeskkond (mikro):
Mikrokeskkond on see vahetu keskkond, milles organisatsioon toimib.
Mikrokeskkond on
makrokeskkonna osa, mille moodustavad tarbijad, varustavad ettevõtted ja
võistlevad ettevõtted. Seega moodustavad mikrokeskkonna
üksikisikud , grupid ja ettevõtted, kellega
organisatsioon on koostegevuses
Väliskeskkond (makro):
Väliskeskkond – koosneb kõikidest väljaspool organisatsiooni asuvatest institutsioonidest ja
jõududest, millel on tegelik või potentsiaalne mõju organisatsioonile. Väliskeskkond koosneb
erinevatest osadest – majanduskeskkond, sotsiaal- kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond jne
4. Sotsiaalne tasakaal. Miks lähevad org. tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva org.tunnused.Sotsiaalne tasakaal on
dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad
tasakaalustatud. See tasakaal on dünaamiline, mitte staatiline. Vaatamata pidevale muutumisele, on
süsteemi võimalik hoida tasakaalus. Iga suur ja
ootamatu muutus on aga nagu šokk, mis võib süsteemi
viia tasakaalust välja
1
Tasakaalust väljasolevale organisatsioonile on
omased järgmised
tunnused (Symptoms): töötajate
rahulolematus , ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus jne.
Tasakaalust väljasoleva süsteemi osad tegutsevad üksteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni.
Tasakaalust väljamineku
põhjusteks võivad olla ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete
rikkumine, juhtimisvead.
Juhtkond peab olema pidevalt kursis organisatsioonis toimuvaga, et teada
võimalikke funktsionaalseid ja disfunktsionaalseid mõjusid ning vastavalt tegutseda. Samuti peavad
nad suutma ette näha eelolevaid lühi- või pikaajalisi ning nõrku või tugevaid mõjusid oma alluvatele.
See on väga raske ülesanne.
5. Mc Gregor X - Y teooria.Mc Gregor eristas kaht vastandlikku
filosoofiat , nimetades seda
X-Y-teooriaks.
X- teooria põhjal
Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik
Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole
Inimesed on
enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni
vajadustest Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid
Y- teooria põhjal
Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus
Inimene pole loomupoolest
laisk Inimesel on potentsiaali. Soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada
Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja
loovust Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused
6. Inimloomus ja selle 6 põhikomponenti.Inimese olemusInimese kui organisatsiooni osa käsitlemisel eristatakse
kuut põhikontseptsiooni: individuaalsed
iseärasused,
tajumine , inimene kui tervik,
sekkumise soov ja isiku väärtus (eetiline kohtlemine).
Inimese individuaalne eripära avaldub juba tema sündimisel.
Temperament , iseloom, võimed,
füsioloogiline talitlus ja psüühilised protsessid on inimestel erinevad. Elu käigus omandatud isiklikud
kogemused muudavad neid veelgi erinevamaks. Miljardite ajurakkude vahel on võimalikud miljardid
sidemete kombinatsioonid, mis tulenevad talletatud kogemustest. Seetõttu on iga inimene ainulaadne,
teistest erinev. Igale inimesele tuleb läheneda individuaalselt, leida õige lähenemistee.
Tajumine on maailma tunnetamise viis. Inimesed näevad olukordi ja asju erinevalt. Sama töömaailm
näib igale alluvale erinev, olenevalt tema isikupärast, vajadustest, rahvusest, kogemustest jne. Olgu
olukord milline tahes, inimene püüab tegutseda oma
tajumise põhjal, vastavalt oma uskumustele,
väärtushinnnangutele ja ootustele.
Inimese terviklikkus tähendab seda, et ta tegutseb
tervikuna . Kuigi mõned
organisatsioonid soovivad
kasutada ainult inimese oskusi või mõistust, kasutavad nad tegelikult kogu isiksust. Inimese oskused
tulenevad tema teadmistest, kogemustest ja võimetest. Kodust elu ei saa täielikult lahutada tööelust,
emotsionaalseid tingimusi füüsilistest. Inimene tegutseb tervikliku inimolendina. Juht peab arvestama
sellega, et ka kõige tublimal alluval võib olla tööväliseid põhjuseid, miks ta ei saaks tungiva vajaduse
korral teha ületunnitööd, kuigi ta muidu oleks sellega nõus.
Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku
vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib mitte see, millest meie arvame
2
neid huvituvat, vaid see, mida nad ise soovivad. Juht peab arvestama sellega, et mingi tegevus võib nii
suurendada kui
ohustada alluvate vajaduste täitumist.
Kasutatavatest seadmetest ja
sisustusest on
olulisem see, kui motiveeritud on inimesed neid kasutama. Inimeste
muutuvate vajaduste
arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks.
Sekkumise soov on inimese
tahe suurendada oma mõjuvõimu, olla "nööritõmbajaks". Inimesed
soovivad end tunda hästi, olla enesekindlad. Nad usuvad endal olevat mingi rolli täitmiseks vajalikke
võimeid. Paljud
alluvad püüavad leida võimalusi, et olla kaasatud tähtsate otsuste vastuvõtmisesse.
Nad soovivad toetada oma organisatsiooni selle edu saavutamisel. Nad tahavad, et nende oskused ja
võimed leiaksid täit rakendamist.
Isiku väärtus eeldab tema eetilist kohtlemist. Inimene väärib muudest tootmisvahenditest erinevat
kohtlemist, kuna ta on universumis kõrgemal tasemel. Seetõttu nõuavad alluvad oma ülemustelt järjest
enam endaga arvestamist ja nende väärikuse tunnustamist. Nad ei tunnusta vana ideed, et tööline on
lihtne majanduslik töövahend. Töölised soovivad, et nende oskusi ja võimeid hinnataks ja et loodaks
soodsad tingimused nende
arendamiseks .
7.Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad?
Staatus on inimese sotsaalne asend
grupis . See on isikule osaks
saava tunnuste, austuse ja
aktsepteerimise
kogusumma .
Staatusesümbolid on nähtavad ja
tajutavad asjad, mis tõendavad inimese sotsiaalset asendit.
Staatuse allikad on väga erinevad. Näiteks tööalasteks staatuse allikateks on
haridus , ametiaste,
inimese võimed, ametioskused, töö liik,
töötasu , töötingimused ja vanus. Sotsiaalsetes suhetes oleneb
inimese populaarsus tema iseloomust, suhtlemisoskustest, käitumisest ja välimusest. Inimese asend
grupis sõltub ka sellest kuidas tema omadusi grupis hinnatakse. Staatuse kujundavad ka prestiizh ja
reputatsioon kaas inimeste seas.
8. Millist rolli mängivad motivatsiooni vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia .
A. Maslow
soovitab juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku
turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele - sotsiaalsetele suhetele ,
tunnustuse ja
eneseteostusele.
5. eneseaktualisatsiooni vajadus (eneseteostus)
4.
lugupidamisvajadus (
enesehinnang )
3. kuuluvusvajadus (sotsiaalsed)
2. turvalisuse vajadus
1. füsioloogilised vajadused
Vajaduste areng seostub sotsiaalse arenguga. Üks vajaduste aste järgneb arenguliselt teisele.
Mida madalama astme vajadus, seda suurema jõuga määrab inimese käitumist.
Inimene võib olla motiveeritud mitme vajaduse poolt korraga.
Madalamate vajaduste mõju inimese käitumisele väheneb inimese vananedes.
Madalama astme vajaduste rahuldatuse korral ilmnevad kõrgema astme vajadused.
Inimest motiveerib see, mille poole ta püüdleb, mitte see, mis tal olemas on. Täielikult rahuldatud
vajadused ei motiveeri inimesi pingutama.
9. Hertzbergi kahe teguri teooria?Hügieenifaktorid Juhtimise kvaliteet
Palk
Motiveerivad tegurid: Kindlustunne
Saavutusvajaduse rahuldamine
Töötingimused
Vastutuse usaldamine
Kontrolli ulatus
Enesearendamise võimalust pakkuv
Inimestevahelised suhted
töö
Töökultuur
Huvipakkuv töö
3
Tunnustus
10. Millised on võimalikud käitumised, kui töötaja tunneb ebaõiglust hüvitamisel? (S. Adamsi
õigluse teooria.)?Töö motivatsiooni aitavad tõsta kolm psühholoogilist näitajat:
1)
Töötaja tunneb oma tööd olulise olevat
2)
Töötaja tunneb vastutust oma töö tulemuste eest
3)
Töötaja teab oma pingutuste tulemust
•Tunnitöö korrala.
Töötaja vähendab oma panus, jõupingutusi
b.
Alaneb töö kvaliteet
c.
Väheneb töö kvantiteet
•Tükitöö korrald.
Et kompenseerida alatasustatust töötaja toodab küll tükiliselt enam, kuid madalama
kvaliteediga.
11. Motivatsioon . V. Vroomi ootuste teooria. Millist rolli mängib taju ootuste teooria puhul?Motivatsioon kujuneb kolme teguri korrutisest:
1)
Valents ( Tulemuse väärtus)
3)
Toimetuleku tõenäosus (ootus)
4)
Hüvituse tõenäosus
Inimesed teevad meelsasti tegevusi, mis on nende jaoks kerged ning mille eest saadakse
võimalikku suurt tasu - mis on kõige kergem teha kõige suurema tasu eest.
Töötajad, kes tõrksad tegutsema on valdavalt seisukohal, et neil puuduvad oskused, valmidus
tegutseda või nad ei tööta nii madala tasu eest. Juht üldiselt kontrollib sellist situatsiooni.
Tajutud tõenäosus, et
pingutus annab oodatud tulemuse.
Suure jõupingutuse tulemuseks on
ka kõrgelt hinnatud tegevus
12. Kirjelda Mc Clellandi motivatsiooni tõukejõudusid ja nende tähtsust töötajate
motiveerimisel.McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus-
või võimuvajadus
1)Saavutusvajadus – tung püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uuesti; jõuda sihini, minna
edasi, ületada raskusi. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Selline inimene töötab jõudsamalt, kui
ta tunnetab usaldust. Ta vajab hinnangut tehtud tööle, tagasisidet.
2)Kuulumisvajadus ehk sotsiaalne vajadus -tung olla seotud teiste inimestega, sooviga osaleda tõhusas
töögrupis. Selline inimene töötab motiveeritumalt, kui teda kiita hea
suhtumise ja koostöö eest.
3)Võimuvajadus -tung mõjutada inimesi ja olukordi, olla kuuldav ja nähtav. Inimene soovib mõju
avaldada oma organisatsioonile ja on selle nimel valmis riskima. Kättevõidetud võimu võivad nad
kasutada loovalt või hävitavalt. Võimuiha võib olla asutuslik või isiklik. Asutusliku võimutungiga juht
mõjutab teiste käitumist kogu organisatsiooni huvides. Sellisest juhist saab tunnustatud liider. Isikliku
võimuihaga inimene
kipub olema edutu.
4)Kompetentsusvajadus – soov jõuda asjade sisuni, tahe väga hästi töötada ja oma võimeid arendada.
Nad on
uhked oma probleemide lahendamise võime üle ja püüavad esile
kerkinud takistusi
loominguliselt lahendada. Nad püüavad kõike teha võimetekohaselt väga hästi, millest nad
tunnevad sisemist rahuldust..
4
13.Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid.Juht võib valida oma tegevuse vastavalt alternatiivsetele tagajärgedele :
1. Käitumist julgustav, positiivne toetus, millel on soodsad tagajärjed, näit. hüvitused.
2. Negatiivne toetus mis soodustab ebasoodsaid tagajärgi kõrvaldavat tegevust, näiteks kaitsevahendite
kandmist.
3. Karistamine - ebasoodne tagajärg soovimatu tegevuse eest.
4. Kustutamine, väljasuretamine, jahenemine- ebasoovitava tegevuse puhul kõrvaldatakse soodsad
tagajärjed, näiteks pole juht töölise eksimuse puhul enam sõbralik.
Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid.
Mõjutuskavade põhjal võib töötajate mõjutamine olla pidev või osaline, üldine või midagi eelistav.
Erinevaid mõjutusviise kasutatakse kõige enam töö tasustamisel.
Pideva mõjutamise puhul järgneb igale tegevusele tasu, näiteks tükitöö tasu toodanguühiku
kohta.
Osalise mõjutamise puhul tasustatakse korrektset käitumist ainult osaliselt, teatavate
ajavahemike järel, vastavalt kehtestatud maksumäärale.
Ajavahemik võib olla
*kindel periood, näiteks kindel tasu iga kahe nädala järel,
* muutuv, juhusliku ajavahemiku järel tasumine.
Maksumäär võib olla
*kindel
suhtarv , näiteks
lisatasu iga viienda auto müümise järel,
* muutuv maksumäär varieeruva hulga õigete
vastuste (
tegude ) järel, näiteks loteriitasu
töötajale, kes pole puudunud.
14.Klassikaline liidristiilide jaotus Kurt Lewini järgi. Iseloomusta lühidalt.Autokraatlikku stiili juht
*koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt
*alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi, nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha.
*Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse.
*Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja.
*Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi.
*Sellise juhi alluvatel on vähe informatsiooni organisatsiooni asjade kohta ja vähe võimalusi
enesealgatuseks.
Osaleva ehk demokraatliku stiiliga juht
* Osalust eeldavad küsimused arutatakse läbi üheskoos, otsustab kas juht üksinda või seda tehakse
üheskoos.
*Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest. Osalemise teel vastuvõetud otsused
on alluvatega konsulteerimise või ühise nõupidamise tulemus.
*Liider ja rühm tegutsevad ühtse sotsiaalse üksusena.
*Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest teguritest ning
neilt oodatakse ideid ja
soovitusi .
Vaba ehk mittesekkuv stiiliga juht
*väldib võimu ja vastutust. Oma eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta
suuresti rühmast.
*Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest.
*Liidri roll on minimaalne. Sellise
liidristiili puhul võib rühm hakata tegutsema risti vastu
organisatsiooni eesmärkidele ja viia kaosesse.
15.Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalustrakendada?5
Osalus on üksikisiku vaimne ja emotsionaalne
kaasahaaratus rühma olukordade lahendamisse
eesmärgiga
motiveerida nende kaastööd rühma eesmärkide saavutamiseks ja julgustada neid enesele
vastutust võtma.
Eeltingimused osaluseks: piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel,
osalusest saadav kasu peab olema suurem sellega seotud kulutustest;
osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav,
alluvad peavad olema võimelised osalusega toime tulema
osalejad peavad
suhtlema häireteta
mõlemad osapooled ei tohi tunda oma positsiooni osaluse tõttu ohus olevat,
alluvad ei tohi tunda seda nendega mängimisena,
osalusealased otsused peavad vastama antud rühma ametialase vabaduse suurusele.
Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada?
Alluvad võivad muutuda liiga iseseisvateks
•
Alluvate huvipuudus
•
Juhtide vastuseis
16.Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile.Organisatsioonile:
Suurem töömaht, kaubakäive, parem kvaliteet,
loovus , innovatsioon, väiksem vastuseis uuendustele,
parem
suhtlemine , parem meeskonnatöö, lojaalsuse suurenemine, konfliktide vähenemine.
Alluvatele:
Tunnustuse ja eneseteostuse tunne, staatuse tõus, eneseusalduse suurenemine, rahulolu suurenemine,
stressi vähenemine
17.Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess . Suhtlemisbarjäärid.Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja
tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine.
Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas.
Kahepoolne suhtlemisprotsess
Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja
seisukohtade näol teistele inimestele üle
mingit teavet, et luua neis mingist
asjast arusaam . Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru
saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja.
Suhtlemisbarjäärid.
Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised:
•
müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne,
•
keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine,
•
suhtlejate staatusevahed, ametkondlik
isoleeritus , kultuurierinevustest tingitud
mõistmisraskused,
kellaaeg , ruum, kõrvaliste isikute
kohalolek .
Edastaja poolt loodud tõkked on:
•
elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist,
•
pika
monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub,
•
piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine
•
teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi.
Vastuvõtjast tulenevad tõkked on:
•
mõttelaiskusest tingitud tähelepanu hälbimine,
•
jäik ootusmudel: jälgitakse ainult ootuspärase teema või probleemiga seotut,
6
keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele),
•
kahtlev hoiak informatsiooni edastaja asjatundlikkuse suhtes või antipaatia tema vastu.
Suhtlemistõkked:
Personaalsed tõkked
•
Emotsionaalsed tõkked
•
Valikuline taju
•
Psühholoogiline distnts
•
Füüsilised tõkked
•
Müra, suur vahekaugus, tehnilised tõkked
•
Semantilised tõkked
•
Mõistet, sümbolite erinev tähendus (sõnad, teod, žestid)
18.Vertikaalne suhtlemine. Ülevalt alla ja alt üles. Millist infot ootavad juhid alluvatelt jaalluvad juhtidelt.Ametlik ülalt-alla informeerimine
Edukaks suhtlemiseks on vajalikud järgmised eeltingimused:
1. Juht peab
saavutama alluvapoolse positiivse suhtumise. Ta peab end
veenma selles, et suhtlemine on
oluline osa tema tööst.
2. Juht peab olema hästiinformeeritud,
otsima alluvaid huvitavat informatsiooni ja varustama neid
sellega, et ka nemad tunneksid end informeerituna.
3. Juhil on vaja teadlikult
planeerida seda, kuidas informeerida alluvaid enne
tegutsemist .
4. Tuleb saavutada usaldussuhe info edastaja ja vastuvõtja vahel. Vastasel juhul alluv ei kuula või ei
usu sõnumit.
Alluvate infovajadus
Tööjuhendid annavad ülevaate töökeskkonnast või -ülesandest.
Tagasiside ülesande täitmisest pakub alluvatele väga suurt huvi, sest see
annab hinnangu tehtust,
aitab otsustada, kuidas edasi tegutseda,
näitab teiste huvi,
tõstab inimese enesekindlust ja kompetentsusetunnet,
parandab töössesuhtumist ja tegutsemise
efektiivsust .
Teated, uudised Ajakohase teabe edastamiseks kasutavad paljud juhid infolehti, teadetetahvleid,
firma ajalehti, päevaaruandeid kindlal telefoninumbril, kohalikus televisioonis, arvutisidet (Electronic
mail system) jne.
Sotsiaalne toetus (
Social support) on samuti alluvate poolt vajatav tagasiside. Iga inimene tahab
tunda, et temast peetakse lugu ja teda hinnatakse
Alt-üles informeerimisel võib esineda järgmisi probleeme:
1. Informatsiooni liikumise
aeglus , viivitamine (
Delay ). Juhid kõhklevad oma probleemide
ettekandmisest kõrgema astme juhtidele, kuna need võivad viidata oma alluvate saamatusele.
2. Informatsiooni "filtreerumise" puhul jõuab juhini ainult osaline, alluva poolt valitud informatsioon..
3. Et vältida informatsiooni filtreerumist, kannavad alluvad selle vahel ette otse tippjuhile, minnes
mööda vaheastmete juhtidest.
4. Alluvatel on õigustatult suur vajadus saada vastus oma probleemidele. Kui alluvad algatavad ise
alt-üles infovoolu, on nad teabe edastajad, kes tahavad saada tagasisidet
5. Informatsiooni moonutamine on teate
tahtlik muutmine kellegi isiklike huvide tõttu. Mõned alluvad
võivad liialdada oma saavutustega, lootuses saada suuremat tunnustust või palgatõusu. Teised võivad
varjata oma osakonna kitsaskohti, et mitte sattuda ülemustega vastuollu.
19. Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine, eelised ja puudused7
Kaasaegne infovõrk eeldab arvutiside olemasolu. Omavahel võrku ühendatud arvutite puhul saab
rakendada elektronposti, elektronkonverentssidet või kaugtöötamist. Kaugtöötamise ehk
telekommunikatsiooni puhul võib kodus arvutit omav töötaja osa tööajast olla kodus, kui tema arvuti
on ühendatud firma arvutivõrku.
Kaugtöötamise eelised
töötootlikkus võib
suureneda 10-25%, sest inimest ei segata nagu töökohal,
ühendusepidamiseks vajaliku aja- ja rahakulu vähenemine,
suur vahekaugus pole probleemiks,
töötajal on võimalus olla rohkem aega kodus,
võib kasutada inimesi, kes saavad ainult kodus töötada,
väheneb autoliiklus ja looduse saastumine.
Kaugtöötamise puudusteks on halvem ülevaade oma alluvate tegevusest ja nende sotsiaalse
isoleerituse tunne, sest nad on ilma kolleegide intellektuaalsest mõjust, mitteametlikust
suhtlemisvõrgust ja sotsiaalsest
toetusest . Samuti võib see olla takistuseks töötajate edutamisel, sest
nad pole juhi vaateväljas. Seetõttu on tehnoloogiline protsess seotud inimeste sotsiaalsete „
kuludega “.
20. Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 erinevat käsitlusviisi). Legitiimsus. Privaatsus .
•
Inimese ja organisatsiooni vahelisi suhteid käsitletakse kahel erineval viisil.
Esimese
käsitlusviisi põhjal on organisatsioon süsteem, mis püüab alla suruda oma ohvreid, indiviide.
Inimesed elavad oletatavasti tehiskeskkonnas, neilt on röövitud enesest lugupidamine ja nad järgivad
kehtivaid norme pimesi. Puudub psühholoogilise eneseteostuse võimalus.
Teise käsitlusviisi puhul arvestavad inimesed ja organisatsioon vastastikku üksteise huve ja
tegutsevad harmooniliselt. Inimesele on organisatsioon tema eesmärkide saavutamise vahend, samuti
kui inimene on organisatsiooni eesmärkide saavutamise vahendiks.
Organisatsiooni mõju on õigustatud ehk legitiimne , kui osapoolte vahel on sekkumise
suhtes üksmeel ja on nad rahul võimu tasakaaluga oma suhetes. Sekkumise õigusatuse ehk
seaduspärasuse piirid on erinevatel sotsiaalsetel rühmadel erinevad. Kõige enam pooldavad sekkumist
juhid ja kõige vähem töölised, üliõpilaste suhtumine jääb nende vahele.
Privaatsus on inimese õigus elada segamatult ja
omaette , see on õigus eraelule. Privaatsuse
õiguste põhjal on lubamatu sekkuda isiku eraellu ja levitada tema kohta salajast informatsiooni, mis
võib teda emotsionaalselt kahjustada.
21. Distsipliin . Liigid. Rakendamine.
Distsipliin on kindlaksmääratud kord. Iga organisatsioon püüab maksma panna oma norme ja
standardeid. Juhtkonna tegevus võib olla seejuures olla kahesugune:
takistav ja olukorda
parandav .
Takistav, ärahoidev distsipliin seisneb alluvate ergutamises, et nad järgiksid kehtivaid norme ega
rikuks neid. Põhieesmärk on arendada alluvate enesedistsipliini. Alluvad peavad enam lugu nende oma
distsipliinist kui juhtide poolt pealepandust. Kõrge enesedistsipliiniga rühmad on iga organisatsiooni
uhkuseks.
Parandav, korrektiivne distsipliin on reeglite rikkumisele järgnev tegevus, et alluv käituks tulevikus
standardite järgi. Tüüpiliseks korrektiivseks tegevuseks on distsiplinaarsed karistused, näiteks
hoiatus või töölt eemaldamine.
Rakendamine: Paljud juhid kasutavad progresseeruvat distsipliinipoliitikat, mille põhjal korduvale
õiguserikkumisele järgneb karmim
karistus . Eesmärk on anda alluvale võimalus parandada oma
käitumist ja juhtidele aega tegelda alluvaga, et korrigeerida tema käitumist.
22.Konfliktid tööl. Konfliktide põhjused, tasandid , lahendamise ja õhutamise viisid.
Konflikt- on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema.
8
Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus organisatsiooni eesmärkide või nende
saavutamise viisidega.
Konfliki tasandid:
1. Inimese sisekonflikt esineb valiku tegemisel kahe erineva tegevusajendi (motiivi) vahel.
Sisekonflikte võib olla kolme liiki:
1. Valiku tegemine kahe võrdselt meeldiva eesmärgi vahel
2. Valiku tegemine ebameeldivate võimaluste vahel
3. Valiku tegemine juhul, kui sama nähtus on nii meeldiv kui ebameeldiv
2. Isikutevahelised konfliktid. Isikutevaheliste konfliktide tekkepõhjused on:
isiksuse omadused mis satuvad vastuollu teise inimese omadustega;
staatuse languse oht;
olukorra erinev tajumine:
suhtlemise probleemid;
erinevad seisukohad organisatsiooni või selle osade eesmärkidest
Isikutevahelise konflikti tõenäosus on suurem, kui ühe töötaja tegevus oleneb teise tegevusest.
3. Rühmadevahelised konfliktid on organisatsioonides tavaline nähtus. Iga rühm püüab õõnestada
võistlevat rühma, et olla parem. Äärmuslikul juhul võib selline konflikt meenutada alaealiste jõukude
vahelist sõda.
Rühmadevaheliste konfliktide tekkepõhjused on:
tegevuse kooskõlastamatus, erinevad seisukohad rühmade eesmärkidest;
grupilojaalsus, oma rühma paremakspidamine;
võistlus piiratud ressursside eest
rühmade vastastikune tööalane
sõltuvus jne
4. Organisatsioonikonflikt haarab kogu organisatsiooni ja selle osi. Organisatsioonikonflikti
põhjuseks võib olla:
organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus
eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine
juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine
mittesobiv juhtimisstiil
põhjalikud tehnilised ümberkorraldused
informatsiooni
kulgemise ja suhtlemise vead
kaugelearenenud ja
lahendamata jäetud konflikt üksiskisikute või rühmade vahel.
Konfliktide lahendamise strateegiad1.Vältimine- füüsiline või vaimne tagasitõmbumine, püüe jääda kõigis probleemides neutraalseks või
püüe maha suruda eriarvamuste võimalused. Strateegia sobib tühiste konfliktide puhul.
2. Kohandumine, tasandamine- teise poole vajadused ja huvid paigutatakse oma vajadustest
kõrgemale, et saavutada näilist harmooniat. Viis sobib juhul, kui vaidluse lõpptulemus pole väärt
heade suhete katkemist või kui oma huvidest taganemine loob eelduse hilisemaks suuremaks
eduks .
3. Võitlus- võidu saavutamine jõuvõtetega. Võitleja rollis oleja on kindel oma õiguses ja ta on valmis
kasutama oma võimu teise poole huvide mahasurumiseks . Juhid kasutavad seda viisi juhul, kui
ebapopulaarseid otsuseid on vaja kiiresti vastu võtta ja ellu viia.
4. Kompromiss - mõlemad pooled annavad järele, et saavutada üksmeelt. Kompromiss on optimaalne
strateegia juhul, kui osapooled on enamvähem võrdse võimuga.
5. Koostöö, probleemi lahendamine on lõpliku lahenduse leidmine mudeli "Võitja - võitja" järgi.
Mõlemad osapooled püüavad arvestada ja rahuldada teise poole huvisid. Avameelselt ja ausalt
arutatakse läbi erimeelsuste põhjused, vastastikku antakse võimalus avaldada oma seisukohti ja
9
kuulatakse ära teise poole arvamused. Koostööle suunatud strateegia sobib juhtudel, kui on piisavalt
aega.
Konfliktide õhutamise võtted
1.
Organisatsioonikultuuri muutmise teel edastatakse alluvatele teade, et antud konflikt on
seaduspärane. Neil palutakse teha uuendusettepanekuid, avaldada oma
eriarvamusi ja demonstreerida
originaalset mõtlemist, mis saab hüvitatud edutamise, palgatõusu või mõne muu positiivse kinnistuse
teel.
2.Suhtlemise teel kasutatakse näiteks teadlikke
kuulujutte kellegi edutamise kohta, et teada saada
organisatsiooniliikmete
suhtumist ja selle põhjal otsustada
3.Kõrvalseisjate kasutamine sobib seisakuolukorras organisatsiooni või selle osa elustamiseks, kus
ületoodud isiku taust,
väärtushinnangud , hoiakud ja juhtimisstiil "raputavad" olemasolevad liikmed
tardumusest üles.
4." Kuradi advokaadi" kasutamisel leitakse isik, kes püüab meelega leida vastuargumente ja
kritiseerida tehtud
ettepanekuid ja
plaane .
5.Organisatsiooni struktuuri muutmine on
sagedane konflikti allikas. Otsustamise
tsentraliseerimine , töörühmade ümberreastamine, üksuste vastastikkuse sõltuvuse
suurendamine ja
töösuhete formaalsuse suurendamine on võtted, mis lõhuvad endisi seisundeid ja tõstavad konfliktsuse
taset.
23. Rühmade liigitus. Rühma tunnused. Arenguastmed .Tööülesannete täitmiseks moodustatakse
ametlikud ehk
formaalsed rühmad. Ametlikus rühmas on
ühise tööülesande täitmine tähtsam kui liikmete isiklikud eesmärgid. Selle tagamiseks tuleb
määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Sellega tegeleb tavaliselt juhtkond.
Ametlikud rühmad on:
•
töörühmad - eesmärk on tööülesande täitmine; tegevuse tulemuseks on valmistatud toodang
või osutatud teenus,
komiteed ja
komisjonid - eesmärk on tegevuse
planeerimine ,
kooskõlastamine , hindamine jne,
•
otsustamise ja probleemide lahendamise rühmad või nõukogud - eesmärk on organisatsiooni
kitsaskohti
puudutava informatsiooni kogumine, probleemide analüüs ja lahendamine.
Kõigi nende rühmade ühiseks eesmärgiks on liikmete talendi, teadmiste ja võimu ühendamine ühise
eesmärgi saavutamiseks.
Ametliku rühma liikmed võivad rahuldada ka oma suhtlemisvajadust.
Mitteametlikud ehk informaalsed rühmad moodustuvad vastavalt inimeste huvidele ja
omavahelistele suhetele. Põhiliseks eesmärgiks on omavaheline suhtlemine. Informaalsed rühmad
võivad kujuneda mingi suurema töögrupi (osakonna, brigaadi) sees või erinevate ametlike gruppide
vaheliselt. See rühm võib toetada ametliku rühma eesmärki või tegutseda selle vastu. Organisatsioonis
esineb peamiselt kahte tüüpi mitteametlikke gruppe (Vadi, 149):
huvigrupid - ühendajaks on tööalased või isiklikud huvid,
sõprusgrupid - ühendajaks on vastastikune meeldivus.
Rühmad võivad olla alalised ja ajutised.
Alalisteks rühmadeks on organisatsiooni allüksused (allettevõte,
osakond , brigaad), komiteed,
alalised komisjonid ja nõukogud. Alalisel rühmal on kindlaksmääratud koosseisuline juht, kes vastutab
rühma tegevuse tulemuste eest.
Ajutised rühmad moodustatakse mingi ühekordse ülesande täitmiseks. Ajutise töörühma ülesandeks
võib olla mingi probleemi lahendamine, uue toote või teenuse väljatöötamine ja
juurutamine ,
muudatuste rakendamine jm. Ettenähtud aja möödumisel lõpetab ajutine rühm oma tegevuse
Rühma tunnused
Rühma "meie"-tunne on rühma liikmete vahel tekkiv ühtsustunne, mis seob inimesi omavahel ühiseks
tervikuks. "Meie"-tunde tekkimisel hakkab inimene end rühmaga samastama. Kõik rühma kuuluvad
isikud on "meie", sinna mittekuuluvad aga "nemad".
Ühtekuuluvustunne tekib ühise tegevuse käigus.
Seda soodustab ruumiline lähedus, vastastikune sõltuvus, ühised huvid,
rituaalid , ühtne riietus.
"Meie"-tunde tugevust iseloomustav näitaja on rühma
kohesiivsus (Group cohesiveness), mis näitab,
kui suur on liikmete vaheline külgetõmme ja mil määral nad osalevad rühma eesmärkide elluviimises
(Robbins, 449). Mida suurem on liikmete vaheline külgetõmme ja mida enam vastavad rühma
eesmärgid liikmete eesmärkidele, seda suurem on rühma kohesiivsus.
10
Rühma arenguastmedEelnev
Moodustumine
Võimu-
Rühmanormide
Täisjõul
Tegevuse
aeg
võitlus
kujunemine
tegutsemine
katkemine
24.Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine.Rühmatöö puudused Aeglus ja kallidus
polariseerumine,
Grupimõtlemine
oma kursis kinniolemine
jagatud vastutus.
11
Rühmatöö eelised Lõppotsus on parem, sest rühmaliikmetel on üheskoos rohkem informatsiooni ja kogemusi kui
üksikotsustajal.
Rühmal on suurem võime kontrollida erinevaid
arvamusi ja soovitusi ning jätta ebaõiged
variandid kõrvale.
Rühmaotsustamine aitab igaühel paremini mõista teiste liikmete seisukohti ja nende osa ühises
ettevõtmises.
Ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad vastuvõetud otsust ja on enam motiveeritud
selle ellurakendamisest. See on aga sageli nõupidamise esmane eesmärk. Osalejad
pühenduvad tegevusplaani väljatöötamisele ja on huvitunud sellest, kuidas see tegelikkuses
toimib.
Rühmaotsustel on samuti suurem "kaal" kui üksikisiku poolt vastuvõetud
otsusel .
Rühmaotsustamine arendab liikmete
loovat mõtlemist ja võimaldab laiendada nende
arenguperspektiivi. Probleemide arutelude käigus kuulevad liikmed ka teiste seisukohti ning
võivad muuta oma arvamusi.
Grupimõtlemine on tendents hoida rühmaliikmete individuaalset mõtlemist "ühel liinil" kogu
rühmaga. Eesti keeles on seda nimetatud ka "karjamõtlemiseks
Grupimõtlemise tunnused on järgmised:
Grupimõtlemise tunnused on järgmised:
*
enesetsensor - inimene ei julge öelda seda, mida ta arvab
*
ratsionaliseerimine, probleemide
lihtsustamine , aja
kokkuhoid
võimu omava domineeriva isiku kõigutamatuse
illusioon , tema arvamuste usaldamine
*
ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu
*
stereotüüpsus - kindlakskujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine
illusioon moraalsusest, oma otsuste eksimatusest; ei mõelda oma otsuste võimalikele
moraalsetele tagajärgedele
*
surve teisitimõtlejatele
*
rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks, viletsateks või vaenlasteks
25. Koosolekud kui rühmatöö vorm. Koosolekute läbiviimise viisid.
Koosolek võib olla nii
alaliselt tegutseva töörühma kui
ajutiselt kokku kutsutud töötajate
koostöövorm. Alalisteks koostöörühmadeks, mis peavad periooditi koosolekuid, on nõukogud,
juhatused ja komiteed. Ühekordsete probleemide ja tööülesannete lahendamisega tegelevad
komisjonid ja koostöörühmad. Koosolekuvorm sobib ka alluvate osaluse
suurendamiseks ,
nende arvamuse väljaselgitamiseks ja nende informeerimiseks.
Koosoleku eesmärgiks võib olla
probleemide analüüs ja lahendamine ning otsuste vastuvõtmine
tegevuse planeerimine
oma või teiste rühmade tegevuse hindamine
erinevate rühmade tegevuse
koordineerimine läbirääkimine
infovahetus
Koosoleku läbiviimise viisid
Avatud arutelu järgneb probleemi tutvustavale ettekandele. Selle läbiviimisest oli eelnevalt
juttu .
Ajurünnak on
populaarne loomingulise mõtlemise ergutamise viis. Osavõtjad peavad
*
genereerima niipalju ideid, kui võimalik
*
olema loovad ja hea kujutlusvõimega
*
looma uusi või kombineerima vanu ideid
*
hoiduma teiste ideede kritiseerimisest
Ajurünnaku edu oleneb liikmete valmisolekust kuulata ära teiste mõtteid ja kasutada neid uute
ideede loomiseks. Ajurünnaku juhtija peab saavutama õhkkonna, milles ka ebapraktilistesse
ideedesse suhtutakse lugupidavalt ja keegi ei karda teiste halvakspanu.
Nominaalgrupi tehnika puhul moodustavad liikmed nimepoolest rühma, sest põhiline töö
toimub individuaalselt. Iga rühmaliige leiab iseseisvalt probleemi lahenduse. Seejärel tehakse
kõik lahendusvariandid
liikmetele teatavaks, kasutades sobivaid tehnilisi vahendeid või
võtteid. Iga
variandi esitaja selgitab oma
lahendust , mida vajaduse korral täpsustatakse.
Lõpuks valitakse salajasel hääletamisel parim
alternatiiv .
Delfi-otsustamise puhul ei istu osalejad koos, suhtlemine on kirjalik. Neile jagatakse
probleemi puudutavad küsimustikud. Osalejad on kas
eksperdid või isikud, kellel on antud
probleemi kohta olulist informatsiooni. Neile võidakse anda kahesuguseid ülesandeid:
1) anda olukorrale hinnang
2) ennustada asjade tulevikuseisu (näiteks firma käivet viie aasta pärast).
Kõigilt osalejatelt võetakse järelduste selgitused, vastused summeeritakse ja antakse liikmetele
tagasi. Neil palutakse teha uus otsus kogu informatsiooni põhjal. Protsess võib korduda mitu
korda, kuni saadakse piisavalt sarnased vastused.
Dialektiline otsustamine Mõned otsustamisrühmad kalduvad liiga kiiresti ühe alternatiivse variandi poole, teisi
korralikult läbi vaatamata. Mittetäieliku järelduse põhjuseks võib olla liikmete vastumeelsus
koosolekute vastu või
suutmatus vastu seista ebaõigele järeldusele.
Kõik kommentaarid