kasutaja saab end vaadelda nagu tegevuspaigas olevana. Virtuaalreaalsuse tajumine – Protsess, millega isik tõlgendab mingit kujundlikku sensoorset muljet ruumilise objektina. Avatar – Virtuaalmaailmas osaleja abstraktne esitus. Kaugkohalolu/telekohalolu/kaugmanulus – Psühholoogiline kogemus, mis loob mulje süüvumisest virtuaalilma. Virtuaalkohalolu/virtuaalmanulus – Osaleja täielik „sealoleku“ tundest tingitud kaasahaaratus virtuaalilma. Meetodid Virtualiseerimine Süüvumine/süüve Täielik suve Virtuaalmatk/visuaalnavigeerimine Osaline süüve Absoluutväärtus Meelevahetus Suhteline väärtus Adaptiivne täpsustamine Kaugolelu/teleolelu/kaugeksistents Detailsustase/LOD
3. Vaba e. mittesekkuv stiil juht väldib võimu ja vastutust; eesmärkide saavutamisel sõltub juht grupist; liidriroll on minimaalne; eeldab liikmete suurt vastutustunnet; grupi liikmed on tugevalt motiveeritud; otsustab grupp. SOBIB LOOMETÖÖ JUHIKS 15 Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada? Osaluse kasulikkus inimesele, organisatsioonile. Osalus on üksikisiku vaimne ja emotsionaalne kaasahaaratus rühma olukordade lahendamisse eesmärgiga motiveerida nende kaastööd rühma eesmärkide saavutamiseks ja julgustada neid enesele vastutust võtma. Selles määratluses on kolm olulist mõistet: kaasahaaratus, kaastöö motiveerimine ja vastutuse tagamine Kaasahaaratus peab olema füüsiline ja vaimne, emotsionaalne. Tegevusse peab olema haaratud isik tervikuna, mitte ainult tema oskused ja musklijõud. Osalus on pigem psühholoogiline (vaimne, emotsionaalne) kui füüsiline
EESMÄRKIDE JA TEGUTSEMISVIISIDE ARUTAMINE KOOS ALLUVATEGA Kui alluvate volitust on seaduspäraselt suurendatud, tasuvad nende jõupingutused end tõenäoliselt ära suurenenud tulemuslikkusena. INIMESELE SAAVAD SELGEKS EESMÄRGI SAAVUTAMISE TEED OSALUS- (ingl. Participation) on üksikisiku kaasahaaratus grupi olukordade lahendamisesse eesmärgiga. Osaluse suurendamiseks: SUUREM VASTUTUSTUNNE EESMÄRGI SAAVUTAMISE EEST - MOTIVEERIDA nende kaastööd grupi eesmärkide saavutamiseks - Julgustada neid enesele VASTUTUST võtma. SUUREM MOTIVEERITUS KAASAHAARATUS (involvement) peab olema:
liider võib jätta kogu valikuõiguse rühmale. Niisugusel juhul eeldab see rühmaliikmete suurt vastutustunnet ja tugevat motiveeritust. Juht peaks ei peaks kasutama üht konkreetset liidristiili, vaid olema paindlik. Konkreetse stiili valik oleneb töö või probleemi olemusest, alluvate suhtumisest, olukorrast. 15.Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada? Osalus- üksikisiku vaimne ja emotsionaalne kaasahaaratus rühma olukordade lahendamisse eesmärgiga motiveerida nende kaastööd rühma eesmärkide saavutamiseks ja julgustada neid enesele vastutust võtma. Selles määratluses on kolm olulist mõistet: kaasahaaratus, kaastöö motiveerimine ja vastutuse jagamine. Kaasahaaratus peab olema füüsiline ja vaimne, emotsionaalne. Tegevusse peab olema haaratud isik tervikuna, mitte ainult tema oskused ja musklijõud.
Töötajate aktiivne osalemine parendusprotsessis Töötajate pidev harimine ja koolitus Statistiliste meetodite tundmine ja kasutamine terves organisatsioonis Standardiseerimine Rõhuasetus on defektide ennetamisel, mitte avastamisel Toimemõõdud on organisatsiooni eesmärkidega kooskõlas Toote või teenuse kvaliteet algab selle defineerimisest ja kavandamisest Organisatsioonisisene koostöö ja kaasahaaratus kõikides funktsioonides 5 Teadlikkus sisemiste klientide vajadustest Põhjalik kultuuriline muutus (www.e-ope.ee) Mõned neist printsiipidest on olulisemad ja mõjutavad teenuste kvaliteeti otsesemalt. Neid printsiipe tuleb teada ja rakendada tõhusalt. DEMINGI RING W. E. Demings sündis USAs , Iowas. Tema ema Pluma oli hariduselt muusik , isa
siiski kavatsuslik ja sihipärane. Kolm kriteeriumi hoolduse identifitseerimisel: 1) see on kavatsuslik/sihipärane; 2) see on teistega suhtestuv; 3) see on suunatud teiste vajaduste täitmisele. Kriitikana olgu märgitud, et hooldus saab lähtuda ka harjumusest, rutiinist (vs 1. punkt) ja võib olla suunatud ka endale, enda eest hoolitsemisele (vs 2. ja 3. punkt). Hooldus on vaadeldav ka skaalal, kus ühes otsas puudub igasugune emotsionaalne kaasahaaratus ja teises on see emotsionaalne kaasahaaratus totaalne. Reaalne emotsionaalne kaasatus hooldamises asetseb ilmselt kusagil nende kahe äärmuse vahel. Hooldus põhineb kannatuste (sh valu) teadvustamisel ja empaatiavõimel. Hooldusega seotud ametid on suunatud taoliste kannatuste leevendamisele. Selles seisneb ka erinevus elutute asjade ja elusolendite eest hoolitsemisel – ühed ei koge kannatusi, teised kogevad. Õenduse moraalne sisu kajastub taolistele kannatustele vastamises. Ka siin tasub meenutada, et haigus ei ähvarda üksnes
puhul aga ülesande raskust või ebaõnne. Alluva eduka tegevuse põhjuseks peab juht ülesande lihtsust või õnne, halva tegutsemise põhjuseks aga võimetust või vähest pingutust. See on erapoolik suhtumine. Juht peaks proovima asja vaadata läbi töötaja silmade. Inimesed käituvad alateadlikult ootustest tõlgentatava maneeri põhjal. Osalus on üksikisiku vaimne ja emotsionaalne kaasahaaratus otsustusprotsessi. See peaks olema pigem emotsionaalne kui füüsiline. Osaluse kasulikkus on organisatsioonile suurem töömaht, lojaalsus, parem kvaliteet, parem suhtlemine, konfliktide vähenemine, väiksem vastuseis uuendustele. Alluvale agga tunnustuse ja eneseteostuse tunne, staatuse tõus, eneseusalduse suurenemine, rahulolu suurenemine, stressi vähenemine. Eeltingimused osaluseks on • Piisavalt aega
Eesmärkide püstitamisel ja probleemide laehndamisel oleneb ta suresti rühmast. Rühm võib hakata tegutsema risiti vastu organisatsiooni eesmärkidele ja viia ta kaosesse. Seda stiili kasutatakse vaid olukordades, kus liider võib jätta kogu valikuõiguse rühmale, eeldab rühmaliikmete suurt vastutustunnet ja motiveeritust. 15.Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada? Osalus on üksikisiku vaimne ja emotsionaalne kaasahaaratus rühma olukordade lahendamisse eesmärgiga motiveerida nende kaastööd rühma eesmärkide saavutamiseks ja julgustada neid enesele vastutust võtma. Kaasahaaratus, kaastöö motiveerimine, vastutuse jagamine. Eeltingimused osaluseks: 1.Piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel 2.Osalusest saadav kasu peab olema suurem sellega seotud kulutustest, osalus ei või takistada põhitöö tegemist 3.Osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav 4
tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. Euroopa ja USA situatsioonide erinevus: ● USA ○ Formaliseeritud protsessid (reeglid kuidas nt ahistamissituatsiooni vältida) ○ USA eraettevõtja kultuur (vabadus ja iseseisvus) ○ Väike riigipoolne kaasahaaratus ○ Vastuseis ametiühingutele ● Euroopa 2 ○ Kultuurilise mitmekesisuse (rohkem erinevaid kultuure/riike enda reeglitega) kvalitatiivne mõju ○ Organisatsiooni ja juhtimise vastutus töötaja ees (töövõtja peab hoolitsema töötaja eest) ○ Riigi suurem kaasahaaratus
Keskendumine pidevale parendamisele Töötajate aktiivne osalemine parendusprotsessis Töötajate pidev harimine ja koolitus Statistiliste meetodite tundmine ja kasutamine terves organisatsioonis Standardiseerimine Rõhuasetus on defektide ennetamisel, mitte avastamisel Toimemõõdud on organisatsiooni eesmärkidega kooskõlas Toote või teenuse kvaliteet algab selle defineerimisest ja kavandamisest Organisatsioonisisene koostöö ja kaasahaaratus kõikides funktsioonides Teadlikkus sisemiste klientide vajadustest Põhjalik kultuuriline muutus Kliendi rahulolu printsiip TQM nii avalikku kui erasektorisse kuuluva organisatsiooni puhul peab konkurentsivõime tugevdamiseks keskenduma vastavusele klientide nõudmistele ja ootustele. TQM algab klientide ootustest täielikust arusaamisest. Organisatsioonis küsitakse endilt pidevalt: Kes on meie kliendid?; Mida meie kliendid tahavad?; Kuidas me toimetame oma toodet/teenust kätte
varasest lapsepõlvest lähtuvaid ajejõude. Küps isiksus Allporti meelest iseloomustab inimese arengulist küpsust kuus juhttunnust. 1. Küpsel inimesel on avarad vaated oma minale. Ta suudab vaadata end otsekui kõrvalt, hinnata oma tegusid teiste isikute vaatepunktist. Ta osaleb ärksalt ühiskondlikus tegevuses, loob sidemeid teiste inimestega, harrastab mingit hobi ning elab huviga kaasa laias maailmas toimuvale. Talle on omane innukas kaasahaaratus sotsiaalses elus toimuvale. 2. Küpset isikut iseloomustab sotsiaalne soojus, mille kaks tähtsamat joont on sõprustundele omane intiimsus ja kaastunne. Ta on suuteline rajama suhted perekonnas armastusele ning arendama lähedasi sõprussuhteid ka teiste inimestega. Tänu osavõtlikkusele on ta salliv kõige endast erineva suhtes teistes inimestes ning võimeline tundma inimestevahelist kokkukuuluvust. 3
Häirituse sõnaline väljendumine: patsient väljendab oma negatiivsed mõtteid. Unetsüklit puudutavad tunnused: operatsiooni tõttu patsiendil on unehäired, vajadusel märatud Somnols. 4. Meeleolu püsivus: meeleolu muutuste tunnused ei esinenud 7 viimase päeva jooksul. 5.Meeleolu muutus: meeleolu samal tasemel. 6.Käitumise haired: pole viimese 7 päeva jooksul täheldatud. 7.Käitumise muutus: paranenud. OSA F. PSÜHHOSOTSIAALNE HEAOLU 1.Initsiatiivikus ja kaasahaaratus: suhtleb teistega palatikaaslastega vabalt, meeldib osa võtta terapeudilistel protseduuridel, mida füsioterapeut teostad patsiendi palatis. Patsient seab oma eesmärgi ise: palju peab tegema ja käima. 2. Häiritud suhted: ei. 4. Minevikurollid: patsient tajub, et igapäevane rutiin on väga erinev tema varasemast elukorraldusest ühiskonnas. OSA G. KEHALINE FUNKTSIOON 1.(A).ADL toimingute sooritamine 2.(B) ADL toetuse ja abi pakkumine a
suuresti rühmast. *Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. *Liidri roll on minimaalne. Sellise liidristiili puhul võib rühm hakata tegutsema risti vastu organisatsiooni eesmärkidele ja viia kaosesse. 15. Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada? 5 Osalus on üksikisiku vaimne ja emotsionaalne kaasahaaratus rühma olukordade lahendamisse eesmärgiga motiveerida nende kaastööd rühma eesmärkide saavutamiseks ja julgustada neid enesele vastutust võtma. Eeltingimused osaluseks: piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel, osalusest saadav kasu peab olema suurem sellega seotud kulutustest; osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav, alluvad peavad olema võimelised osalusega toime tulema osalejad peavad suhtlema häireteta
rühmale, mis eeldab rühmaliikmete suurt vastutustunnet ja tugevat motiveeritust. Kurt Lewini järgi inimese tööalane käitumine sõltub: Isiksuse tunnustest temperament, iseloom, võimed, tunnetusprotsessid, vajadused, kogemused, harrastused, väärtushinnangud. Keskkonnast, kus inimene viibib. 15. Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada? Osalus (Participation) on üksikisiku vaimne ja emotsionaalne kaasahaaratus rühma olukordade lahendamisse eesmärgiga motiveerida nende kaastööd rühma eesmärkide saavutamiseks ja julgustada neid enesele vastutust võtma. Osalus peaks olema pigem emotsionaalne kui füüsiline! Osalus on inimese vaimne ja emotsionaalne kaasatus rühmatöös! Eeltingimused osaluseks: * piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel, * osalusest saadav kasu peab olema suurem sellega seotud kulutustest; osalus ei või takistada põhitöö tegemist,
Sellise liidristiili puhul võib rühm hakata tegutsema risti vastu organisatsiooni eesmärkidele ja viia kaosesse. · Seda stiili domineerivana, vaid ainult olukordades, kus liider võib jätta kogu valikuõiguse rühmale. Niisugusel juhul eeldab see rühmaliikmete suurt vastutustunnet ja tugevat motiveeritust. 15.Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada? Osalus on üksikisiku vaimne ja emotsionaalne kaasahaaratus rühma olukordade lahendamisse eesmärgiga motiveerida nende kaastööd rühma eesmärkide saavutamiseks ja julgustada neid enesele vastutust võtma. Eeltingimused osaluseks: · Osalusest saadav kasu peab olema suurem sellega seotud kulutustest; Osalus ei või takistada põhitöö tegemist, · Piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel, · Osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav, · Alluvad peavad olema võimelised osalusega toime tulema (piisav
Sellise liidristiili puhul võib rühm hakata tegutsema risti vastu organisatsiooni eesmärkidele ja viia kaosesse. Seda stiili domineerivana, vaid ainult olukordades, kus liider võib jätta kogu valikuõiguse rühmale. Niisugusel juhul eeldab see rühmaliikmete suurt vastutustunnet ja tugevat motiveeritust. 15. Osalus. Osaluse rakendamise eeltingimused. Miks mõned juhid kardavad osalust rakendada? Osalus on üksikisiku vaimne ja emotsionaalne kaasahaaratus rühma olukordade lahendamisse eesmärgiga motiveerida nende kaastööd rühma eesmärkide saavutamiseks ja julgustada neid enesele vastutust võtma. Eeltingimused osaluseks: Osalusest saadav kasu peab olema suurem sellega seotud kulutustest; Osalus ei või takistada põhitöö tegemist, Piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel, Osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav,
10. uusima õpitud tehnika kasutamine olenemata kliendi vajadustest. 11. nõustaja kardab iseenda nõustamisprotsessi. 12. kasutab sobimatuid väljendeid 13. ,,Miks"- küsimused tekitavad süütunde ja kaitserefleksi. 14. ülemäärane soov aidata. Indikaatoriks on see, kui nõustaja teeb rohkem tööd kui klient. 15. ülemäärane soov meeldida 16. ülemäärane kaasahaaratus nõustaja omandab kliendi probleemid nagu need oleks tema omad. Probleemide läbitöötamise määr, maht ja sügavus on ennekõike kliendi otsustada. 17. võtab asju liiga isiklikult. Ülekanded 18. omab raskusi eristamaks normaalset ebanormaalsest 19. ebakindlus enesepaljastuse osas. Raske on leida seda määra, kui palju peaks ennast avama. Peab jagama infot oma professionaalsest taustast. Ei tohi tuua
See tagab õpilaste valmisoleku maksimaalselt ja efektiivselt edu saavutada. Donald Hellisoni mudel: 1. vastutustundetus süüdistatakse teisi, vabandatakse ilma mõjuva põhjuseta., katkestatakse õpetamist ja teistel õpilastel õppimist. 2. austus, lugupidamine õpilased ehk küll ei paranda sooritust kuid ei sega teiste harjutamist ja õpetaja õpetamist õpilase enesekontroll, konflikti lahenduse oskus rahumeelselt. 3. tegevusest kaasahaaratus minimaalne vastastikune austus, kuid õpilased siiski harjutavad. Juhendamisel nad tegutsevad, osalevad meelsasti õppetöös. Õpilased on püüdlikud osalejad ja oskavad näha isiklikku edu. 4. vastutusvõime näitavad austust teiste üle ja tegutsevad ka ilma juhendajata. Võimelised kindlaks määrama oma vajadusi ja suudavad koostada harjutuste programmi. Oskus töötada iseseisvalt. 5. hoolivus lisaks austuse ülesnäitamisele ja tunnis harjutamisele ka ilma juhendajata, on
... väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast. Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega: · seotus · pühendumus · kaasahaaratus · usk Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg. Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid. 50
hinnatud, et nende töö on tähtis ja kasulik ja et neil on võimalused oma annete kasutamiseks. Juhtidel on palju vahendeid, et toime tulla alluvate võimetustundega selleks tuleb töötulemustest anda tagasisidet ja kujundada hüvitussüsteemid. Tähtsaimaks lähenemisviisiks on aga mitmesuguste osalusprogrammide sisseviimine, mille tulemusena tunnevad alluvad, et neil on võimalik mõjutada oma töökeskkonda ja et nad on mingil määral omanikud. Osalus on üksikisiku kaasahaaratus rühma olukordade lahendamisse eesmärgiga motiveerida nende kaastööd rühma eesmärkide saavutamiseks ja julgustada neid enesele vastutust võtma. Motiveeritus kaastööle tähendab seda, et inimene on valmis omaalgatuslikult ja loovalt tegutsema asutuse eesmärkide nimel. Osalus parandab eelkõige alluvate motiveeritust, aidates neil aru saada eesmärkide saavutamise teedest. Seeläbi suureneb nende vastutus eesmärkide saavutamise eest
Näited väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast. Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega: seotus, pühendumus, kaasahaaratus, usk. Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg. Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid. 60
... väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast. Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega: · seotus · pühendumus · kaasahaaratus · usk Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg. Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid. 73
psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast. Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega: seotus pühendumus kaasahaaratus usk Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg. Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid. 47
väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast. Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega: seotus, pühendumus, kaasahaaratus, usk. Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg. Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid. 47
või programmide uurimiseks, nagu näiteks intervjuud, vaatlused ja dokumendid. Denzin on öelnud triangulatsiooni selgituseks, et mitte ükski üksik meetod ei lahenda adekvaatselt probleemi, mistõttu rakendama peab alati mitmeid meetodeid ja see ongi triangulatsiooni põhimõte. Kvalitatiivsete teemade mitmekesisus: puhas versus segatud strateegia Puhaste kvalitatiivsete meetodite säilitamiseks hindamisel on olemas tugevad argumendid. Avatus ja personaalne kaasahaaratus naturalistliku küsitlemise korral haakub kvalitatiivsete andmete avatuse ja sügavusega ja loob eeldused sügavuti minevaks hindamiseks. Samuti, on aga olemas sisemine loogika kvantitatiivseteks-eksperimentaalseteks hindamisteks, kus testitakse deduktiivselt hüpoteese, mis on üles ehitatud teoreetilistele eeldustele. Erinevate lähenemiste segatud osad on tihti aineks filosoofilisele vaidlusele. Kuid siiski, hindamise praktiline mandaat koguda olulist ja võimalikku informatsiooni
rahulolu. Kuigi itaallaste ja kreeklaste sissetulekud on absoluutväärtuses märgatavalt kõrgemad eestlaste omast, suunduvad nende subjektiivse heaolu näitajad kiiresti allapoole (olles täna madalamad ka eestlaste omast), seda tänu just võrdlusele sellega „kuidas varem oli“. Uurimisandmed osutavad - mida jõukamaks ühiskond saab, seda määravamaks muutuvad nn mittemateriaalsed heaolu kujundajad, sealhulgas tervis, töö, pereelu (Easterlin 2003), aga ka näiteks inimese kaasahaaratus ühiskonnaellu, inimestevaheline vastastikune usaldus (Helliwell, Putnam, 2004, 1444). Mõjuriks on ka haridustase - praktiliselt kõikides riikides on kõrgema haridustasemega inimesed õnnelikumad ja rohkem eluga rahul kui vähemharitud (Education at Glance, 2011, 192). Seega - rikkus on oluline subjektiivse heaolu kujundaja, keskne jõud on see aga ennekõike ühiskonna nn madalamas arengufaasis, ajal, mil enamiku inimeste mureks on elementaarvajaduste rahuldamine, ots-otsaga kokkutulemine
impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast. Travis Hirschi tõi oma raamatus ,,Delikventsuse põhjused" välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega: 67 · seotus · pühendumus · kaasahaaratus · usk Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg. Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid. 8.1.15
pole suunatud klienditeenindajale isiklikult. Aktsepteerides kliendi viha peab teenindaja pöörama viimase tähelepanu probleemi lahendamisele ja see võib kliendi muuta probleemi lahendamiseks koostöövalmiks · Uurimused on näidanud, et akuutne stressireaktsioon eemaldab ajust noradrenaliini. Selle tulemusena on katseloomadel peale akuutset stressi madal õppimisvõime · Korduv stressori esitus alandab stressireaktsiooni ainult siis, kui psühholoogiline kaasahaaratus on vähenenud. Näiteks langevarjurite katehoolamiinide eritumine jääb kõrgeks ka korduvate hüpete puhul, sest langevarjuhüpped nõuavad pidevat tähelepanu ja keskendumist · Teisiti öeldes: Kui ülesanne nõuab kõrget psühholoogilist valmisolekut, jääb stressireaktsioon tugevaks ka korduva harjutamise korral · Stressori eelnevat esitamist kasutatakse sageli treeningutel selleks, et treenitud isik hiljem tegelikkuses stressi mõju all tõhusalt tegutseda suudaks
Coaching'u pertseptiivne pool on coaching'u kogemuste üldistamise poole "tooraine". 102 SPORDI ÜLDAINED I TASE Etapid coaching'u pertseptiivse poole juures peaksid olema järgmised: NB! 1. Olukorda sisseelamine 2. Olukorrast ja selle spetsiifilistest teguritest arusaamise täiustamine 3. Oma tahtliku/teadliku tegevuse intensiivistamine olukorraga kohanemisel 4. Täielik kaasahaaratus oma tegevusest/arengust 6. Tegevuse komponentide täpne "kaardistamine". COACHING'U KOGEMUSTE ÜLDISTAMISELE TOETUV POOL ÕPPEPROTSESSIS Vastavalt arenguringi kontseptsioonile on õppimine kõige efektiivsem siis, kui toetutakse konkreetsele "siin ja praegu" kogemusele, millele järgneb analüüs. Analüüsile järgneb üldistamine ja arenguringi viimase komponendina kontroll praktikas. Sellele järgneb uus "siin ja praegu" kogemus ning arenguring kordub
annaabi.ee 
