Teosed "Zadig ehk Saatus" Sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Jutustuse iga peatükk moodustab omaette novelli. Peatükke ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Zadigil on kõik eeldused õnnelik olla. Ta on ilus, tark, haritud, suuremeelne ja lisaks kõigele rikas. Kuid tema positiivsed omadused on ta hädade ja kannatuste allikaks. Ta juhindub mõistusest kuid maailma valitseb rumalus. Kõik mis Zadigiga toimub on hämmastavalt mõtetu ja ebaloogiline. Teda ümbritseval kurjal on aga oma loogika ja süsteem. Inimesed ja sündmused millega Zadig kokku puutub, annavad talle alati ainet mõtisklusteks. Ta püüab tabada elu mõtet, tunnetada ümbritsevat maailma ning teeb igast oma seiklusest järeldusi, mis puudutavad elu tervikuna. Olulised on ingel Jesradi sõnad, ta õpetab Zadigile, et pole sellist kurja, mis ei sünnitaks head, et täiuslik kord...
Albert Kivikas Kronoloogiline koondnimekiri Albert Kivika kirjutatud teostest (sulgudes on esitatud esmatrüki koht ja aeg). · "Ohverdet konn" (Tartu 1919) lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega · "Lendavad sead" (Tartu 1919) lühijutud · "Sookaelad" (Tartu 1919) viis novelli · "Mina" (Tartu 1920) lühijutud · "Verimust" (Tartu 1920) novellid ja lühijutud · "Maha lüüriline sokolaad!" (Tartu 1920) kirjanduslik manifest · "Jüripäev" (Tartu 1921) romaan · "Nõuandja" (Tartu 1921) lastejutt · "Lumimemm" (Tartu 1921) lastejutt · "Verine väits" (Berliin 1922) novell · "Ristimine tulega" (Berliin 1923) romaan · "Jaanipäev" (Tartu 1924) romaan · "Mihklipäev" (Tallinn 1924) romaan · "Murrang" (Tallinn 1925) romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne...
A. H. Tammsaare. Teosed. ,,Tõde ja Õigus" I osa . Andrese tegelaskuju looja natuur, väga suur pühenduja, ,,suur armastaja" kogu oma energia, armastuse pani Vargamäele, muu jaoks seda ei jätkunud (nii jäid naine kui lapsed armastuseta). Loomingulises töös kibestus > Pearu (võitlused), lapsed(tahtis, et nad ka tulevikud Vargamäele nii pühenduksid) kannatasid. > sukeldus piiblisse, püüdis seal tõde leida. Pearu tegelaskuju oli Andrese peale kade Krõõda pärast ehk
Vilde teosed Eduard Vilde, üks Eesti kuulsamaid kirjanikke omal ajal, samuti maailmarändur ning tema teosed ei ole ainult Eestis levinud. Mida võiks tema oma raamatutega mõelda ja mida tal öelda on? Kui ma esmalt Vilde teost lugesin, tundus see väga igav ja selle sisu polnud mu jaoks huvitav, veel tema raamatu lugemine oli mu jaoks ikka paras peavalu küll, ent mida rohkem ma lugesin, seda enam muutus läbi lugemine huvitavamaks. Teos oli huvitav, aga tavaliselt kui ma loen midagi, ei ole mul erilisi elamusi loetud teostest, aga siiski mõni elamus mul on. Näiteks ma sain
MÄEKÜLA PIIMAMEES peategelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud. Rahapuudusel ei olnud võimalik maju korda teha. Piimakoht-piimakamber. Sinna toodi peale lüpsi alati piim sealt laaditi piimad peale et neid laiali vedada Tegevuse aeg Tegevus toimus ajaliselt just enne eesti vabariigi väljakuulut...
Eduard Vilde AJALOOLINE TRILOOGIA (1902-1908) Ajaloolise triloogias kirjeldab Vilde ühiskondlikke olusid, sotsiaalsest viletsusest tingitud talurahvarahutusi, usulist liikumist ja ümberasumist, talupoegade suhteid mõisnike , linnakodanike, kiriku ja riigivõimuga. ,,mahtra sõjas" käsitleb ta talupoegade olukorda ja nende vahekorda mõisnikega. Romaanis ,,kui anija mehed tallinnas käisid" talupoja ja linnakodanluse suhteid ja ,,prohvet maltsvetis" talurahva ümberasumist ning usulist liikumist. Ajaloolises triloogias pole küll ühiseid tegelasi, kuid kõigil teostel üks kandev teema: mõne aasta piires toimunud talurahvaliikumise kujutamine, mis siin-seal kasvas võitluseks rahva põlisvaenlase mõisniku vastu. Triloogiat koostades oli vilde ühes isikus nii ajaloouurija kui ka kirjanik. Ajaloouurijana tutvus ta käsikirjaliste ja trükitud allikatega, mis sisaldasid andmeid eesti talurahvarahutus...
Liszt lõi uue zanri, mis sai romantikute loomingus eriti armastatuks. See oli sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline orkestriteos. Liszti loomingusse kuulub 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks "Tasso", "Prelüüdid", "Ungari", "Prometheus", "Orpheus". Kaks sümfooniat -"Faust" ja "Dante". 2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat Siia juurde kommentaariks, et Liszt eiras esimesena Viini klassikute väljakujundatud kontserdi- ja sonaadivormi- kui need teosed pidid olema kolmeosalised (kiire-aeglane-kiire), siis Liszt kirjutab oma klaverikontserdid ja klaverisonaadi ÜHEOSALISTENA valmis. Oma klaveroteoseid armastas ta kokku koondada kogumikeks: 3 klaveripalade kogumik "Rännuaastad". Neid teoseid võib pidada muusikalisteks reisikirjeldusteks, sest kajastavad muljeid Liszti Sveitsi- ja Itaaliareisidelt. Siin on looduspilte-"Äike", "Allikal", "Wallenstadti järve ääres", aga ka kunstimuljeid ("Mõtleja" Michelangelo skulptuuri järgi)
KSG 10a 2012 HOMEROS arhailine eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase elas 8. sajandil eKr. Kolmas tase pime laulik Neljas tase eeposte looja Viies tase TEOSED Värsivormiline Daktüliline heksameeter Alusteks kreeka hõimude sõjakäigud Jumalad Ilu, vaprus, hingepuhtus, sõprus ja ustavus Kombed, eluolu, sõdapidamine ´´ILIAS`` Vanakreeka eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kangelaslugu Teine tase Euroopa kirjanduslugu Kolmas tase 15 000 värssi Neljas tase
Tunnis kuulasime me palju erinevaid 20.sajandi kronos teoseid. Itamza ,,Escalay'' oli aeglane . See meenutas mõnest kohast India kultuuri . Selles oli ka hästi palju kordusid. Minule endale isiklikult see teos eriti ei meeldinud. John Zorni on ameerika helilooja . Tunnis kuulasime me ,,9-piuline nuut'' . See meenutas kohati väga multifilmi ,,Tom & Jerry'' tunnusmuusikat, mis mulle väga meeldis. Oli selline äratundmise rõõm. Kindlasti oli see üks mu lemmik teosed nendest kuulatud teostest. John Adams'i teos ,,Väike serenaad'' oli hästi kiire . Minu arvates ei läinud helid väga kokku.See teos kirjeldas hästi kiiret elu. Kuna ma ei ole eriti sellise kiire muusika armastama siis see mulle eriti ei meeldinud. Hildegard von Bingensil oli aeglane teos . See oli selline väga agraarne. Alfred ,,Kurvad laulud'' oli hästi sügav. Sellel oli väga hea kooskõla. Pani mõtlema enda mõtteid
Kunstiretsensioon Sattusin suvel juhuslikult Põltsamaa lossi ning otsustasin külastada sealset muuseumi ja kunstigaleriid. Taieste autoriks oli Jaan Luik, kelle töödest olid esindatud nii skulptuurid kui ka graafilised teosed. Näitusepaigaks oli Põltsamaa lossi kõrvalhoone (eeldatavasti kunagise talli) ärklikorrus, mis oli veel poolenisti välja ehitamata ning jättis seetõttu endast pooliku ja viimistlemata mulje. Samuti oli selles ruumis üsna hämar ning tolmune, mistõttu oli kunstiga tutvumine veidike häiritud. Aga siiki- lõpp hea, kõik hea. Jaan Luik omandas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis skulptor-pedagoogi hariduse ning töötas hiljem erinevates koolides kunstiõppejõuna
"Karje" Edvard Munch Sümbolism "Elutants" Edvard Munch Sümbolism "Metsavaim" Odilon Redon Sümbolism "Lootus" Gustav Klimt Sümbolism "Kalevipoeg kivi heitmas" Kristjan Raud rahvusromantism "Kalevipoeg kellukest helistamas" Oskar Kallis rahvusromantism "Lennuk" Nikolai Triik Rahvusromantism Tallinna Draamateater A. Bubõr Juugend Antonio Gaudi juugend "Danae" Gustav Klimt juugend Art Deco naistemood Marimekko Paimio sanatoorium Alvar Aalto "Pastill" Eero Aarnio "Pall" Eero Aarnio Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst "Pehmed kellad ja sulav aeg" Salvador Dali Salvador Dali teater-muuseum Figuereses, Hispaanias
MIHHAIL BULGAKOV 1891 1940 Bulgakovite pere oli suur, sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure kitsikusega. Unistus kirjanikuks saada tekkis juba koolipõlves. 1912.a ütles oma jutustusi õele lugeda andes:"Küll näed, minust saab kirjanik!" 1909.a oli siiski alustanud arstiõpingutega. Austustvääriva eriala omandamist, nagu gümnaasiumiõpinguidki, saatis armastus teatri, eriti ooperi vastu. B. nimetas ennast kirjanikuks 1921.a, kui ta polnud kirjutanud veel õieti midagi, kuid läbi mõe...
mille algataja ol Martin Luther-Saksa usuteadlane. Teaduse areng ja uute maade avastamine ning tekkis huvi mõistuse(tartkuse) vastu. Mõisted: - Sonett-Luulevorm, mis präineb keskaegsest Itaalia kirjandusest. Petrarca. Luule oli avatud ja emotsionaalne. Täielik renessanssi inimene. Meie ajal on Marie Under. Muusa nimi oli Laura. Novell-Tihe sündmustik, väheste tegelastega jutustus. Boccaccio. Novelli kui zanri rajaja. "Dekameron". Teosed räägivad igapäevastest asjadest, ei puuduta poliitikat ega religiooni. Essee- Kunstilise proosa zanr. Michael de Montaigne. Prantsuse kirjanik. Pani aluse esseekirjandusele. Sügav sõprus, sõbra kaotas tekitas need mõtted, mis pani kirja "Esseedesse". Utoopia- Ideaalriik või ideaal ühiskond. Thomas More. "Utoopia". Teos oli väga ompärane, midagi sellist mida on võimatu saavutada. Renessanssi teatre, commedia dell'arte: - Maskidega näidend. Maskid andsid edasi emotsioone. Anult mehed
(1916). samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "tabamata ime" (1912) ja komöödia "pisuhänd" (1913), mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "side" ilmus 1917. hiljem avaldas eduard vilde novelle ja redigeeris varasemat loomingut (aastatel 19231935 avaldati "kogutud teoste" 33 annet); lõpetamata jäi romaan "rahva sulased". aastatel 19511961 ilmusid vilde "teosed" (14 köidet). TEOSED · "Musta mantliga mees" (1886) · "Kuhu päike ei paista" (1888) · "Kõtistamise kõrred" (1888) · "Karikas kihvti" (1893) · ""Linda" aktsiad" (1894) · "Külmale maale" (1896) · "Raudsed käed" (1898) · "Mahtra sõda" (1902) · "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) · "Prohvet Maltsvet" (19051908) · "Jutustused" (1913) · "Mäeküla piimamees" (1916) · "Tabamata ime" (1912) · "Pisuhänd" (1913)
Eesti muusika A. Thomson "Ketra Liisu" koorilaul "Kannel" koorilaul F.Saebelmann "Kaunimad laulud" koorilaul K.A.Hermann "Oh laula ja hõiska" koorilaul "Isamaa mälestus" koorilaul "Munamäe otsas" koorilaul "Lauljate tervitus" koorilaul "Uku ja Vanemuine" lauleldus "Kungla rahvas" paroodia rahvalaulust M.Härma "Kui sa tuled too mul lilli" koorilaul "Ei saa mitte vaiki olla" koorilaul "Lauliku lapsepõli" koorulaul "Tuljak" koorilaul A.Läte "Pilvedele" koorilaul "Kuldra...
Ernst Enno Ernst Enno (8.juuni 1875 Vaguta 7.märts 1934 Haapsalu) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Ta õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja realkoolis. Ta töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus Postimehe toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 1904-1905 ajakirja Linda ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte Isamaa . Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. Ta on avaldanud luulekogud: "Uued luuletused" 1909 · "Hallid laulud" 1910 · "Minu sõbrad" 1910 kordustrükk 1973 · "Kadunud kodu" 1920, 1950 · "Valge öö" 1920 · "Valitud värsid" 1937 · "Üks rohutirts läks kõndima" 19...
Agatha Christie Biograafia Agatha Mary Clarissa Christie, neiupõlvenimi Miller, kes sündis 15. septembril 1890. Torquay - s Inglismaal ning suri 12. jaanuaril 1976. Wallingfordis Inglismaal. Ta oli kirjanik, kes sai tuntuks oma kriminaalromaanidega. Tema isa oli ameeriklane ja ema inglanna. 1914. a. ta abiellus Archibald Christiega. Nad lahutasid 1928. a. ning Agatha abiellus inglasest arheoloogiga Max Mallowaniga. 1956. aastal anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel '' Commander '', 1971. aastal anti talle sama ordu poolt tiitel '' Dame Commander ''. Looming Kirjutamist alustas ta 1918. aastal., mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis". 1920. aastal avaldas raamatu kirjastus ''Bodley Head''. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilis...
Vladimir Kush and his works: ,,Purse" ,,Departure Of The Winged Ship" Kristiina Ojamets 2011 Vladimir Kush A Russian surrealist painter and sculptor Prefers to define his art as metaphorical realism rather than surrealism He was born in Moscow in 1965 (age 46) Entered the Moscow Higher Art and Craft School at age 17, but a year later he was conscripted. After 6 years military training the unit commander thought he should better paint propagandistic posters. After military service graduated the Institute of Fine Arts In 1987 Kush began to take part in the Union of Artists exhibitions and in 1990 in Germany nearly all his displayed paintings were sold. Went to Los Angeles and worked for a while in a small, rented garage, but managed to find a place to sell his works. Evenutally he was able to purchase a ticket to Hawaii. Most of his paintings are inspired by the pale blue Hawaiian skies where he lives and also the co...
Bordeaux, Prantsusmaa Rahvus Hispaanlane Ala Maalikunst, Joonistamine, Skulptuur, Graafika Õpetaja José Luzán Liikumine Romantism Tuntuimad teosed - Alasti 'Maja' / Rõivastatud 'Maja' - Kolmas Mai 1808 Self-Portrait in the Workshop - 'Mustad maalid' The Adoration of the Name of The Lord 1772 1786 Summer / The Harvest 276 x 641 cm 1788 The Meadow of San Isidro on his Feast Day 44 x 94 cm 1789 Witches Sabbath 44 x 31 cm 1793 Procession of Flagellants 46 x 73 cm 1795
Marie Under Marie Under Sündis 27. märtsil 1883, Tallinnas Kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker Kodanikunimi aastast 1924 Marie Adson Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Kaks õde Kaks venda Pildid Underi Vanemad Kooliõpetaja Friedrich Under Leena Under(sündinud Kerner) Vanemad olid hiidlased Vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Underi kohta 4-aastaselt õppis lugema 14-aastaselt hakkas luuletama Esimesed luuletused saksa keelsed 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses Õpingud 1893 1898 Cornelia Niclaseni saksa tütarlaste erakoolis 1891 1900 Tallinnas saksa tütarlastekoolis. Läbis lasteaednike kursused Töö 1901 1902 töötas ajalehe ,,Teataja" toimetuses Töötas Risti mõisas lastepreilina Alates 1906 kutseline kirjanik, peamiselt Tallinnas Underi luule on ilmunud Vene keeles Saksa keeles Esperanto keeles Inglise keeles Prantsuse k...
AJATELG 1894 IMPRESSIONISM · Eduard Manet · Claude Monet 19.saj keskpaik HISTORITSISM · Samuel Morse 19.saj II pool NEOIMPRESSIONISM · Georges Seurat · Paul Signac · Konrad Mägi 19.saj lõpp POSTIMPRESSIONISM · Vincent van Gogh · Paul Gauguin 19.saj algus&lõpp JUUGENDSTIIL&SÜMBOLISM · Gustave Eifel · Gustave Moreau 20.saj I pool KUBISM · Pablo Picasso · Georges Brauque · Jaan Vahtra 20.saj I pool FOVISM · Henri Matisse · Andre Derain 20.saj esimesed kümnendid ABSTRAKTSIONISM · Vassili Kandinsky · Paul Klee · Kazimir Malevits 20.saj I pool FUTURISM · Umberto Bucconi · Filippo Tommaso Marinetti · Carlo Carra 20.saj I pool FUNKTSIONALISM&KONSTRUKTIVISM · Walter Gropius · Frank Lloyd Webber Maailmasõdade aeg ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM&DADAISM&METAFÜÜSILINE KUNST · Jackson Polloc · Jean Hans ...
Mati Unt · Sündis 1. Jaanuaril 1994. · Pärit Tartumaalt · Peeti juba keskkooli ajal kirjanikuks. · Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. · Läks edasi teatrisse, lavastajaks, kirjandusalajuhatajaks. · "Hüvasti, kollane kass!" Esimene romaan, hiljem kirjutas ümber. "Võlg" 1964 · Peateema: elu mõtestatus · Skandaalid: 1. Räägitakse otsekoheselt noorte suhetest 2. Noortel on vabameelne suhtumine seksi 3. Kritiseeritakse komsomoli. · Paraleelid Salingeri raamatuga "kuristik rukkis" (1951). "Mõrv hotellis" 1969 "Tühirand" 1972 · "Tühirand"-abiel...
Muusika keskajal Esitati stseene piiblilugudest. Suurvõim oli kirikulaulu. Laulis munkade koor. 13.sajand kui tekkis gooti stiil tekkisid piibliteemalised vitraazid. Muusika oli ühehäälne ja ilma saateta.Ühehäälseid vaimulikke koorilaule nimetati gregdibaanideks. Puudus dünaamika. 3 kirikumuusika edendajat: 1) Gregorius 1. Koostas goraali viiside kogumiku asutas esimese laulukoori. 2)Ambrosius- mõtles välja 4 helistikku . DEFG 3) Munk Arezzo-võttis kasutusele 4 noodijoont- Hakkas märkima noote noodijoontele ja nende vahele. Mitmehäälne muusika Pärit on mitmehäälne muusika 17nendast sajandist. Hakati kasutama orelit. Oli 2 häälne. Alguses lauldi nii et ülemiseks hääleks oli gregoriuse koraal ja alumiseks koraaliga samas rütmis liikuv viis. Hiljem oli ülemiseks hääleks oma maa keeles olev koor ja alumiseks gregoriuse koraal. Tekkis uus laul motett- See oli polüfoonia aluseks....
Komissar Toivo Kivistik saab hakkama ka kõige keerukama juhtumiga ning ta armastab pöidlaid keerutada ja sibulaklopsi süüa. Paju kriminaal- ja põnevusjutud on hoogsad ja humoorikad. Tema juttude tegelased seiklevad Haapsalus ja Läänemaal. Tegelaste loomisel on ta kasutanud kodulinnas teada-tuntud inimeste iseloomu ja välimust. Oma tegelasi armastab ta kirjeldada sõbraliku nöökega. Paju on osalenud edukalt romaanivõistlustel , saanud ka teisi kirjandusauhindu. Teosed: ,,Haapsalu detektiiv" (kriminaalromaan) ,,Kagupassaat" (põnevusromaan) ,,Hiromandi kokteil" ( peetakse Paju parimaks romaaniks) ,,Surm Hundikaril" (kriminaalromaan) ,,Sankt-Peterburi viirastused" (põnevusromaan) ,,Suur santaaz" (põnevusromaan) ,,Lasud kodutänaval" (kriminaalromaan) ,,Hõõguv rist" ( esitab selles uue Haapsalu legendi) ,,Katkenud romaan" ( ajendatud Estonia hukust) ,,Kadunud viiuldaja" (põnevusromaan) ,,Vanaema mõis" (ajendatud II maailmasõjast)
Sandro Botticelli Andmeid Sandro Botticelli, täisnimega Alessandro di Mariano di Vanni Filipepi, elu kohta on vähe, kuid on teada, et temast sai õpilane siis, kui ta oli umbes 14 aastat vana. See näitab, et ta on saanud põhjalikuma hariduse kui teised renessanssi kunstnikud. Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. Ta oli Filippo Lippi õpilane. 1570 aastaks oli ta koos abilistega töökoja avanud. Ta töötas Firenze suuremate perekondade heaks, neist tuntuimaks oli Loerenzo de Medici õukond. Seal maalis ta kuulsad portreed ,, Giuliano de Medici" ja ,,Imeline Madonna". Botticellil tuli kõige paremini välja tahvelmaalide tegemine. Ta armastas ümarformaati. Tema parimad saavutused on ,,Maarja kroonimine" ja ,,Trooniv Madonna". Ümarformaafis piltidest on ilusaim ,,Manificat". 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV ta Rooma, kus ta koos teiste silmapaistvate meistritega teostas mõned fresko...
Koostas:Kadi Vildersen o Tuglas on Eest kirjanik,kriitik ja kirjandusteadlane. o Sündis Tartumaal(Ahjal). o Isa oli aidamees,elati õllekojas. o Õppis Prangli kihelkonnakoolis(venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumi koolis. o 1901 suundus Tartu linnakooli;seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil" o Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. o 1905.aastal võttis Tuglas osa revolutsioonist;ta arreteeriti ja pidi veetma kaks kuud Toompea vanglas. o 1906-1917elas Tuglas pagulasena Pariisis ja Soomes o 1918 aastal abiellus ta Eloga o Kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti" o 1921-1922 oli Tuglas kirjanikkude ühingu "Tarapita"samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. o Aastatel 1920-1930 oli ta peamine Eesti kirjanduselu organiseerija: Eesti Kirjanikkude Liidu looja, Eesti Kirjanduse Seltsi juht, ajakirjade Ilo, Odamees, Looming toimetaja. o 1940.aastatest tegutses Tuglas vabakuts...
Marie Adson) Koostas: Kool: Aeg: Marie Under Marie Underi eluaastad olid 1883-1980a. Luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie õppis 4-aastaselt lugema ning hakkas 13- aastaselt luuletama. Under käis 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Teosed Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Luule KEVAD1
Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud....
Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi. Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970 Locarnos Sveitsis. Olulisemad teosed "Läänerindel muutuseta" (Im Westen nichts Neues") 1929 "Tagasitee" ("Der Weg zurück") 1931. See romaan on raamatu "Läänerindel muutuseta" järg. Romaan "Taeval ei ole soosikuid" (1961, e.k 1991) "Varjud paradiisis" 1971. See oli tema viimane romaan. Loomingule iseloomulikud jooned Remarque´i mõjutas sõda ning ei suutnud unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Remarque on öelnud, et ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada,
vastata küsimusele: Kas teaduse ja kunstide uuendamine aitab kaasa kommete õilistamisele. See kirjutis tõstis ta korraga Prantsusmaa esimeseks sulemeistriks. Peagi ilmus Rousseau teine silmapaistev filosoofiline teos: "Arutlus ebavõrdsuse üle inimeste keskel". See on terav süüdistus kultuurühiskonna vastu. Veel ilmus romaan "La Nouvelle Heloise", ühiskonnaprobleeme käsitlev kirjutis "Ühiskondlik leping" ja kasvatusprobleeme käsitlev: "Emil ehk kasvatusest". Kõik need teosed ilmusid aastate 1761-1762 jooksul ja tõid autorile kaasa üle- euroopalise kuulsuse. Ometi keelustati Prantsusmaal ta teosed ja ta oli sunnitud Inglismaale pagendusse minema. 1770 sai ta loa Pariisi asuda. Pariisis lõpetas Rousseau oma "Pihtimused". Rousseau suri Ermenonville'is Prantsusmaal 2. juulil 1778. 4 Vaated
REMRANDT HARMENSZ VAN RIJN Autoportree saskiaga saskia punase lillega PETER PAUL RUBENS vee ja maa liit Bacchos EL GRECO
on leidnud omapärase, sügava kajastuse kirjaniku loomingus. Ta loominguliste otsingute keerukas tee, sageli täis vastuolusid, on ülimal määral õpetlik. Mitte kohe, kuid tagasipööramatult läks A. N. Tolstoi revolutsiooni poolele, astus sotsialistliku kultuuri ehitajate ja kaitsjate ridadesse. Kirjanik ise on korduvalt rääkinud Suure Oktoobrirevolutsiooni ja nõukogude tegelikkuse otsustavast mõjust ta kirjanduslikud loomingule. Väljapaistva kunstnikuna lõi A. N. Tolstoi teosed, mis on väga mitmekesised zanri, temaatika ja sisu poolest. Ta triloogia «Kannatuste rada», romaan «Peeter Esimene» ja teised teosed on õigusega pälvinud rahva tunnustuse, on saanud miljonite lugejate lemmikraamatuteks, kuuluvad nõukogude kirjanduse kullafondi. A. N. Tolstoi on palju ära teinud ka teaduslik-fantastilise romaani alal. Romaani «Aeliita», mis ilmus trükis 1922. aastal, võib tegelikult pidada nõukogude teaduslik-fantastilise kirjanduse esikteoseks
noorele meessoost sõbrale ning järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu. Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Teosed · "Hamlet" · "Romeo ja Julia" · "Othello" · "Tõrksa taltsutus" · "Suveöö unenägu" · "Talvemuinasjutt" · "Julius Caesar" · "Macbeth" · "Antonius ja Kleopatra"
1860- 1900 Claudia Kittask Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase - Kolmas tase Neljas tase Viies tase , « » 30 1860 . C . : - . 70- . , . , . 1875 , . 3 1877 . , . 1880--1884 . 1885, 24 , . . . , . , . 1887 . , ". ", " . ", " ". 1890 1895 : " ", " ", "". Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase " . Viie...
Raimond Valgre Merilin Lutsar 9b Elulugu Sündis 7. oktoober 1913 Riisiperes Suri 31. detsember 1939 Oli helilooja ja muusik Ta oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks Veel eluloost Mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933 G. Dieseli varjunime all Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes Tuntuimad laulud Saaremaa valss Sinilind Suudle mind Viimne valss Muinaslugu muusikas Muusikanäited
Top 3 1. Jan van Eyck – „Arnolfini abielupaar“ Valisin selle maali sellepärast, et see on mulle juba ammusest ajast silma jäänud. Seda maali on kasutatud seriaali Meeleheitel Koduperenaiste alguses. Kui ma maali esimest korda seal nägin, jäi see mulle kohe meelde. See oli minu jaoks huvitav ja erinev, sest olin harjunud igal pool erinevaid maastikemaale nägema. Hiljem gümnaasiumis sain teada, et pildil on kasutatud kontrasttoone – roheline, sinine ja punane. Sellised toonid on mulle alati meelepärased olnud ning teevad peaaegu iga pildi elavamaks. Maalil on ka palju sümboleid, mis teeb omakorda selle veel huvitavamaks. Näiteks mehe parem käsi õnnistab sündimata last, tagaplaanil rippuv hari on puhtuse sümboliks, koer on truuduse sümbol jne. Minu jaoks on uskumatu see, kuidas kunstnik on kõik detailid nii hästi ja veatult välja joonistanud. Isegi peeglist võib näh...
Vincent van Gogh 1853-1890 Joosep Linkmann 11 A Mõned tuntumad teosed Tähine öö 1889 Õli lõuendil New York, The Metropolitan Museum of Art Mõned tuntumad teosed Kartulisööjad 1885 Õli lõuendil Amsterdam, Rijksmuseum Vincent van Gogh Mõned tuntumad teosed Kohviku terrass õhtul 1888 Õli lõuendil Otterlo, Rijksmuseum Kröller- Müller Mõned tuntumad teosed Autoportree 1887 Õli kartongil
· Maeti marmorist sarkofaagis millele oli peale kirjutatud: "Siin lebab kuulus Raffael, keda Loodus ise kartis end ületavat, kuni ta elas, ja kui ta suri, kartis ennastki surevat.,, · Tema haud asub Roomas Santa Maria Rotonda kirikus. · Sinna matmist palus Raffael ise oma testamendiga. Sarkfaag Vaarao Mernetaphi sarkofaag Looming · Enamik Raffseli loomingust on säilinud tänasen. · Raffael tegi lisaks seinamaalidele ka tahvelmaale. · Kuulsamad teosed on tal: "Kolm graatsiat" "Püha Jüri võitlus lohega" "Sixtuse madonna" Noore naise portree "La Fornarina" · "Sixtuse madonna" maal on Raffseli viimaseid võimsamaid töid. Vatikani lossis seinamaal "Ateena kool" "Ateena kooli" kuulsaim maali osa on keskel asuvad Platon ja Aristoteles Raffaeli tahvelmaal "Kolm graatsiat" Õlimaal " Püha Jüri võitlus lohega" Tahvelmaal "Sixtuse madonna" Pildi alumisel osal 2 väikest inglit
" Poeet mõjutas oma loominguga jõuliselt 1960. aastatel eesti luule uuenemist ja tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse. Artur Alliksaar on tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. "Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao." (-Kuskil ajajõe taga-) ...need Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. 4. Artur Alliksaare teosed (teose ilmumisaastaga): "Nimetu saar" - 1966 (näidend) "Olematus võiks ju ka 1968 olemata olla" "Luule" 1976 "Päikesepillaja" 1997 "Väike luuleraamat - 1984
LUDWIG VAN BEETHOVEN Nagu iseenesest langeb silm ühe pildile, mis meile tugevat kindlat meest näitab. Meie saame pildilt aru, et see üks kuningas on, kellest kõneleme, kuningas ei mitte kuldkrooniga, vaid kuningas iluhelide riigis. Ludwig van Beethoven on see mees, kes ka seni ajani veel iluhelide sünnitamises mänguriistade tarvis maailmas esimene oli ja on. L.V Beethoven sündis jõulukuu 16. Päeval 1770 aastal Bonni linnas. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid. Vanaisa oli Bonni ülema piiskopi koja laulu ja mängujuhataja ja isa Johann von Beethoven oli ka kõrge koja muusikategija ja muusika õpetaja. Tema oli ka oma poja esimene õpetaja. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õ...
J.F.Cooper(1789-1851): he was born in Burlington, New Jersey in 1789. When he expelled from Yale bacause of prank, he joined the navy as a midshipman. In 1810 he took a furlough and never returned to active duty. He married with Susan De Lancy and got 5 children. They lived Europe, but returned to America because he was unpopular in Europe. In 1920 je published his first fiction "Precaution", in 1821 the second one "The Spy". His third book "The Pioneers" was the first of five novels. He died at Cooperstown in 1851. He was immensely popular writer and he considered to be the first major American novelist. R.L.Stevenson(1850-1894): he was born in Edinburgh, Scotland in 1850. He was a sick little boy who spent much of his time in bed. He was very lonely only child. When he grew older and seemed stronger, his father took him on trips to he wildest coasts of Sotland. Stevenson was no student. He roamed about Edinburgh, learning to know peop...
Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877, kui õnnetu abielu kutsus esile raske närvivapustuse. Ta sõitis välismaale, kus lõpetas ooperi "Jevgeni Onegin". See on üks tema tippteoseid. 70-date lõpus Andis menukaid kontserte Euroopas. Hakkas pihta tema rändurielu, kohtas palju tuntuid heliloojaid. 1885. aastal kolis Klini lähedale. Samal aastal valiti ta Muusikaühingu Moskva osakonna direktoriks Käis dirigeerimas Venemaal ja Euroopas. 80- ja 90datel kirjutatud teosed "Võlutar", "Padaemand", "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja". Pähklipurejas ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teos. Ta soovis, et tema muusika pakuks inimestele rasketele aegadel tuge. Tsaikovski suri 6. novembril 1893.aastal.
Jean Sibelius 1865- 1957 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jean Sibelius Jean Sibelius (õieti Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimega Janne) sündis 8. dets. 1865. aastal Häämenlinnas teise lapsena arsti perekonda. Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Muusikat armastati ja harrastati nii isa- kui ka emapoolses suguvõsas. Elulugu Juba viie aastaselt tegi ta tutvust klaveriga ja järgmise viie aasta pärast said kodused kuulda tema esimesi omaloomingulisi katsetusi. Jeani ei ümbritsenud imelapse kuulsus. Hoopis vastupidi, ta oli väga elurõõmus, seltsiv ja nupukas mängukaaslan...
Kirjanduses tegi alguses ilma futuristina, avaldades kogumiku „Lendavad sead” trükitud kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele Teine loomingu suur teema on külaelu - „Jüripäev” (1921) „Jaanipäev” (1924) „Mihklipäev” (1924) „Karuskose” (1943). Tuntuim teos on vabadussõja-aineline „Nimed marmortahvlil” Paguluses avaldas Kivikas romaani „Nimed marmortahvlil” teise, kolmanda ja neljanda osa, aga ka lühijutte jm. Teosed "Ohverdet konn" (Tartu 1919) – lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega (futuristlik) "Mina" (Tartu 1920) – lühijutud "Verimust" (Tartu 1920) – novellid ja lühijutud (sõjatemaatika) "Maha lüüriline šokolaad!" (Tartu 1920) – kirjanduslik manifest "Murrang" (Tallinn 1925) – romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne "Süütu" (Tartu 1927) – novell "Punane ja valge" (Tartu 1927) – novellid "Nimed marmortahvlil" (Tartu 1936) – romaan
Hans Jakob Christoffel von Grimmelshausen oli Saksa kirjanik. Ta sündis erinevate andmete kohaselt kas 1621. või 1622. aastal Gelnhauseni külas talupoja perre. 10- aastaselt rööviti ta möödaminevate Hesseni liidumaa sõdurite poolt. Nendega koos rännates koges sõjaväelase elu seiklusi ning osales "30-aastases sõjas", kus ta teenis musketärina protestantlikes vägedes. Pärast sõda asus ta Strassbourgi piiskopi Franz Egon von Fürstenbergi teenistusse ning 1667. Aastal määrati ta Badeni krahvkonnas Rencheni külavanemaks. Olles määratud sellele ametikohale, hakkas ta tegelema kirjandusega, püüdes kirjeldada oma kogemusi rändajana ja sõdalasena. Nii nägigi 1668. aastal ilmavalgust tema teos Simplicius Simplicissimus, mida peetakse 17. sajandi Saksamaa väljapaistvamaks novelliks. Simplicius Simplicissimus kirjeldab Simpliccimuse seiklusi laastava "30- aastase sõja" ajal, mille aluseks võtab autor Hispaania rändurliku novelli ning iseenda elu...
Tema tõeline õpetaja oli Neefe. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni juures, lähedast kontakti neil ei tekkinud. Viinis elatus Beethoven peamiselt kontserttegevusest ja teoste honoraridest. 1800. aastal esines ta esimest korda menukalt Viini avalikkuse ees oma 1.sümfooniaga. Beethoveni kaalukamad teosed valmisid aastatel 1794- 95.Sajandivahetuseks oli Beethoveni kuulmishäire sedavõrd süvenenud, et ta mõistis, et teda ootab ees täielik kurtus. Järgnes hingeline kriis(1801-02), millega aga vallandus tohutu loominguline aktiivsus. Sel ajal välja kujunema hakanud beethovenlik väljenduslaad kulmineerus 1802. aastast alanud loomingu kõrgperioodiga, mis kestis 10 aastat. See oli kõige viljakam ajajärk tema loomingus: siis sündis enamik tema kuulsamaid teoseid. Tema balletti
Francisco de Goya Francisco José de Goya y Lucientes oli Hispaania maalikunstnik. Tema võimas isikupärane looming on nagu sillaks 17.18. sajandi looduslähedaste traditsioonide ja järgmise kunstivoolu romantismi vahel. Tema enda sõnade järgi olid tema õpetajateks Velazquez, Rembrandt ja loodus. Goyat, kelle eluaastad jäid ajavahemikku 1746 1828, peetakse tänapäevase kunsti isaks. Ta oli kindel, et kunstniku nägemus on tähtsam kui traditsioon. Tema loomingus oli romantilisi jooni, kuid ta oli nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda lõplikult seostada ei saa. Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Ta oli nii kuulus, et võis endale lubada maalidel varjamatult esile tuua kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust. Õukonnamaalija kohalt lasti ta lahti 1815. aastal inkvisitsiooni nõudel hoopis oma maali "Ala...
CHARLES DICKENS (1812-1870) Sünd Inglismaal Landportis. Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12- aastane, heideti ta isa võlavanglasse. Poiss pidi mõneks ajaks koolist ära tulema ja laos tööle asuma.Oli abielus Catherine Thompson Hogarthiga, kellega tal oli kümme last. Teosed. "Pickwick-klubi järelejäänud paberid", "Nicholas Nickleby elu ja seiklused", "Barnaby Rudge", "Antiikasjade kauplus", "Martin Chuzzlewit", "Kellad", "Dombey ja poeg", "Kõle maja", "Rasked ajad", "Väike Dorrit", "Suured lootused", "Meie ühine sõber", "Meie Issanda elu'', "David Copperfield", "Oliver Twist", "Jutustus kahest linnast", "Jõululaul", "Parimad tondijutud" ,,David Copperfield" (1849-1850) Alguses elab õnnelikult koos ema Clara ja teenijanna Peggottyga
"Suur maailmateater" (1635-1645), "Imevõlur"(1637), aga ka tema peateoseks peetav filosoofiline draama "Elu on unenägu" (1635). *1640 võttis C osa sõjast ülestõusnud Kataloonias, 1651.a pühitseti ta preestriks. *1663.a sai ta kuningas Felipe IV eravaimulikuks Madridi õukonnas. *Hilisloomes on tähtsamas näidendid "Zalamea kohtunik"(1642) ja "Õhu tütar"(1653). *Kokku on loonud ta 200 näidendit,neist ligi 80 autot. *C teosed: C huvitavad elu ja religiooni suured probleemid. Ta draamade ideed olid kooskõlas vastureformatsiooni vaimuga.Küünib usuliselt pinnalt aina üldinimlikule. Ülistab inimese sisemist vabadust.Usus väljenduv inimese hingesuurus,ka hingelise armastuse üleolek maistest ihadest ja püüdlustest,on C suur teema,mis läbib pea kõiki tema näidendeid. Tema intellektuaalse rõhuga barokkdraamas ei puudu tegelaste tunded,oma koht on lüürikal ja huumoril. Ta tegelased ei ole nii "elavad"
Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Austria Viin) oli üks 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Franz Kafka sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana. Nimi pandi talle Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi. Franzile ei meeldinud fakt, et ta oli juut, kuna ei leindud endas juutidega ühiseid jooni. Esialgu õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat, ent isa survel asus õppima Praha ülikoolis juurat. Ülikoolis kuulus ta intellektuaalide ringi, kuhu kuulusid lisaks temale ka Franz Werfel, Oskar Baum ja Max Brod. Viimasega olid nad elu lõpuni head sõbrad.Ta valdas vabalt nii saksa kui tsehhi keelt. Pärast juurapraktikat töötas juristina tööõnnetuskindlustusseltsis, kus Lühikesed töötunnid andsid talle piisavalt aega kirjutamiseks. Ta nägi siis väga noor välja, 28-aastaselt peeti teda vahel ekslikult 15- või 16-aastaseks. . 1912. aastal kohtas Kafka Felice Bauerit, kellega ta oli kihlatud kaks korda ja kell...