Mina elan Tori vallas Mina elan Tori vallas, Taali külas, aga selles töös mina sellest väga ei räägi. Selles töös räägin hoopis ühest Taalis sündinut üsna kuulsat inimest, kelle nimi on Johan Tomson (Eestistatult Juhan Toomsaar). Johan Tomson sündis 15.09.1893. aastal Taali vallas Pärnumaal. Õppis Tori Viira ja Taali Urumarja algkoolis. Lõpetas Taali Ministeeriumikooli 1910. aastal. On lõpetanud Volmari õpetajateseminari. Võttis osa 1. maailmasõjast. Vabadussõja ajal teenis Pärnu kaitsepataljoni nooremohvitserina ja kompaniiülemana. Sai haavata lahingus Landeswehri vastu 23.06.1919 ja Narva all 23.09.1919. Pärast vabadussõda teenis 1. Jalaväerügemendis ja 1. Divisjoni staabis. Olnud jaoskonnaülem kaitsevägede staabis. Omab teise liigi 3. Järgu vabadusristi. Autasutaluks sai Tuulemäe (Tuuleveski) talu parunite hauatuka lõuna servas. Kinnitamata
nagu korduvalt varemgi, kindla tahtega ning osava ja ettenägeliku kõrgema juhina Oma väheseid varuosi ei määranud ta mitte Võnnu all tekkinud lõhe sulgemiseks, vaid vastupealetungi läbiviimiseks, so aktiivseks tegevuseks, mille eesmärk oli vaenlase hävitamine Ülemjuhataja telegramm vastupealetungile asumise asjus sai 3 diviisi juhatusele teatavaks samal päeval kell 1530Kuid olukord ei võimaldanud kohe asuda saadud käsu täitmisele Enne oli vaja sulgeda vastasele Võnnu ? Volmari suund; selleks tuli Landeswehrilt ära võtta meile otsustava tähtsusega Skangali ja Stürzenhofi piirkond See raske ülesanne langes Kalevlaste Malevale ltn Otto Tiefi juhatusel ja 1 polgu II pataljonile kapten A Scherveli juhatusel Kalevlaste Maleva saabus rindele 22 juunil kell 300Koos soomusrongi nr 2 dessandiga asus ta paar kilomeetrit põhja pool Loode jaama otse vaguneist energiliselt vastukallaletungile Berzu kõrtsi ja Skangali mõisa suunas Mõlemad
MAAKONNAD 17saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, (al 1645) Järvamaa Saaremaa, Riia ja Võnnu mk MAAKONNAD 18saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Järvamaa Võrumaa, Viljandimaa, Riia, Võnnu, Volmari, Valga mk Keskvõimu esindaja on KINDRALKUBERNER. Resideerub Tallinnas ja Riias. · Kogub makse · kontrollib sõjaväge · esindab valitsejat Kohalik võim on rüütelkonna käes. Rüütelkond on kohaliku aadli esindusorgan · Eestimaa · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa Kogu seda hakati nimetama BALTI ERIKOND Rahvastik · Enne Liivi sõda elas Eestis u. 250 000- 300 000 inimest · 1620 arvatakse rahvaarvuks 120-140 000
Esiteks elavad provintsis inimesed on nagu suur pere. Siin on rahulik ja sõbralik õhkkond. Siin on kõik odavam, kui Tallinnas (kultuur, kinnisvara, transport, hinnad poodides, meelelahutus jne). Väikestes koolides ei ole nii palju õpilasi. See tähendab seda, et õpetajad ja isegi direktor teavad iga õpilase nime. Rauno põhimõte on see, et head töötajad võivad töötada ja elada nii pealinnas, kui ka väikestes maakohtades. Olen lugenud ühe artikli. See oli Rauno Volmari päevakommentaar Vikerraadios. Seal rääkis Rauno sellest, et tegelikult väikestes linnades on ka elu ja ei ole mõtet kohe pealinna kolida, kui sa oled sündinud provintsis. Ja tegelikult see ongi suur probleem, kuna kõik noored inimesed tahavad elada just Tallinnas, sest siin on rohkem võimalusi. Mina olen ise ka sündinud ja kasvanud Tallinnas ning elan siin tänapäevani. Aga kui mina olin 4- aastane paar aastat olen elanud ka väikeses linnas (Sillamäel), kus elas minu vanaema
kõrgema juhina. Oma väheseid varuosi ei määranud ta mitte Võnnu all tekkinud lõhe sulgemiseks, vaid vastupealetungi läbiviimiseks, s.o. aktiivseks tegevuseks, mille eesmärk oli vaenlase hävitamine. Ülemjuhataja telegramm vastupealetungile asumise asjus sai 3. diviisi juhatusele teatavaks samal päeval kell 15.30.Kuid olukord ei võimaldanud kohe asuda saadud käsu täitmisele. Enne oli vaja sulgeda vastasele Võnnu - Volmari suund; selleks tuli Landeswehr'ilt ära võtta meile otsustava tähtsusega Skangali ja Stürzenhofi piirkond. See raske ülesanne langes Kalevlaste Malevale ltn. Otto Tiefi juhatusel ja 1. polgu II pataljonile kapten A. Scherveli juhatusel. Kalevlaste Maleva saabus rindele 22. juunil kell 3.00.Koos soomusrongi nr. 2 dessandiga asus ta paar kilomeetrit põhja pool Loode jaama otse vaguneist energiliselt vastukallaletungile Berzu kõrtsi ja Skangali mõisa suunas. Mõlemad
kaotada.Vene impeerium allus ühesugusele keskvõimule.Tema poliitikat hakkas eestis ellu viima Gerorge Brown. 8.George Browni tähtsus-Hakkas Katariina 2 poliitikat Eestis ellu viima, püüdis talurahva elu kergendada, kooliharidust edendada. 9.Asehalduskord-Lisandus Paldiski maakond.Pärnu mk lahutati Viljandimaa ja Tartu mk lõunapoolne osa, mis 1784.a rajatud uue linna järgi sai nimeks Võrumaa.Eestis oli 5 mk.Osa praeguse lõunapiiri äärde jäävatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga mk all.1783.a sai kõik mk.keskused linnaõiguse,kaks uut linna Paldiski ja Võru. 10.Poliitilised ümberkorraldused-Muudeti sarnaseks Venemaa omaga, eesotsas oli asehaldur, raad saadeti laiali.Eesti ja Liivimaal võrdsustati õigusi, muudeti maksukorraldust, kehtestati ühtne pearahamaks, hakati korraldama hingeloendusi. 11.Posit.määrused-Georg Eisen von Schwarzenberg-propageeris pärisorjuse kaotamist,pakkus lahenduseks turumajanduslikke elemente,et talupojad võiksid oma töö
...................................................... 4.0 ÜMERA LAHING.................................................................................................................. ALLIKAD:.................................................................................................................................... 1.0 SISSEJUHATUS Ümera lahing peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210. aastal nüüdsel Läti alal jõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. 1210. aasta hilissuvel olid eestlased Ugandist ja Sakalast järjekordsel sõjakäigul, mis oli hästi ette valmistatud ning eesmärgiks seati Võnnu vallutamine. 2.0 KONFLIKTI ALGUS 1208. aasta alguses tekkis kristlastel konflikt Ugandi eestlastega, sest nood olevat röövinud Pihkvasse suunduvate saksa kaupmeeste varad. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid (Põhja- Lätis elavad Läti hõimud ) nõudsid eestlastelt lisaks kaupade
võimalus alad tagasi võtta. Henry V 1415 hakkab uuesti peale tungima. Prantsusmaa päästab 1429 Jeanne d'Arc. Sõja järel sai Prantsusmaa troonile Louis XI, Inglismaal algas aga Rooside sõda (1455- 1485). Troonile sai Henry VII Tudor. Linnad, kus elanikke üle 20 000: Lübeck, Gdansk, Magdeburg, Köln 10- 20 000: Münster, Bremen, Soest, Hamburg, Stralsund, Rostock, Krakow, Riia Alla 10 000: Kiel, Efurt, Thorn, Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu, Volmari, Berliin Benediktlased Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama. Tsisterlased Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus,
suudetud Eesti piiridest välja ajada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ning said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. aasta jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee ja Nõukogude Läti armee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga, kus moodustati Läti NSV ja suure osa Leedust koos Vilniusega, kus moodustati LeeduValgevene NSV. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Samal päeval algas Saaremaa mäss. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõududesse kuuluvast 285 000 mehest suunati Eesti vastu Punaarmee 80 000 eliitvõitlejat läti kütti. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult
· 14. jaan. - Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna. 17.-18. jaan. toimus Utria dessant Narva vabastamiseks, milles osalesid neli Soome vabatahtlike kompaniid (600 meest) ja Eesti dessantpataljon (400 meest). · 18. jaan. vabastati Narva · 31. jaan. toimus Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. · 1. veebr. -Eesti väed vallutasid Valga ja Võru. · 16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus. · 22. veebr. - Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel. · Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas. · 25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles
Riigi tulude suurendamiseks hakkas ta jagatud maid tagasi võtma. Tagajärg oli see, et Milles seines Balti erikord? See kinnitas Baltikumi valitsemise põhijooned, et ei toimuks jälle selliseid ebaõiglasi asju. Balti aadel ja linnad säilitasid omavalitsuse ja kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Millised muudatused kaasnesid asehalduskorra kehtestamisega? Eestimaa kubermangule liitus Paldiski maakond. Liivimaal tekkis Viljandimaa ja Võrumaa. Lõunapiirile tuli Volmari ja Valga maakond Mõisad: põhitüübid, tuluallikad. Rüütlimõis, Riigi- ehk kroonumõis, Kirikumõisad. Tulu teeniti viinapõletamisega, teraviljaekspordiga ja mõisade rentimisega. Talurahvaolukord Rootsi ja Vene ajal. Talurahvas sai mõisalt maa ja tasumiseks käis mõisas tööl. Kõik olid võrdsed ja sotsiaalseid kihte polnud veel tekkinud. Milles seisnesid nn positiivsed määrused? Andsid talurahvale juriidilise kindlustunde, sest see oli esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele
Hävitati pildirüüste käigus palju kultuurivarasid Liivimaal jäi reformatsioon poliitiliselt lõpetamata, kuna säilisid ordu ja piiskopkonnad, toomkapiitlid (katoliku kiriku alluvus), säilis enamik kloostreid 1525 iseseisvus Liivi ordu, sest Saksa ordu lakkas reformatsiooni tulemusel olemast (varad sekulariseeriti) Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Riia peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja õppeasutusteks, säilitades nii ühiskondliku
• 14. jaan. - Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna. 17.-18. jaan. toimus Utria dessant Narva vabastamiseks, milles osalesid neli Soome vabatahtlike kompaniid (600 meest) ja Eesti dessantpataljon (400 meest). • 18. jaan. vabastati Narva • 31. jaan. toimus Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. Surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. • 1. veebr. -Eesti väed vallutasid Valga ja Võru. • 16. veebr. - Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus. • 22. veebr. - Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel. • Märts - enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru ligidale. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas. • 25 . apr. - Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule
Hävitati pildirüüste käigus palju kultuurivarasid Liivimaal jäi reformatsioon poliitiliselt lõpetamata, kuna säilisid ordu ja piiskopkonnad, toomkapiitlid (katoliku kiriku alluvus), säilis enamik kloostreid 1525 iseseisvus Liivi ordu, sest Saksa ordu lakkas reformatsiooni tulemusel olemast (varad sekulariseeriti) Kõige visamad katoliku kiriku kaitsjad olid Riia peapiiskop Blankenfeldt ja ordumeister von Plettenberg Leppimine reformatsiooniga · 1554 jõuti Volmari maapäeval usuvabaduse tunnustamiseni selles mõttes, et maaisand sai vabalt usku valida ja alamad pidid seda otsust järgima. · Suuremaid ümberkorraldusi see siiski ei jõudnud kaasa tuua, kuna enne algas suurte sõdade ajajärk. Leppimine reformatsiooniga · Kloostrid ja toomkirikud said edasi tegutseda. Naistsistertslaste kloostrid Tallinnas ja Tartus muudeti sajandi keskel kasvatus- ja õppeasutusteks, säilitades nii ühiskondliku
Soomusrongide kasutate Eesti Vabadussõja alguses tegutsesid laiarööpalised ja kitsarööpalised soomusrongid eri suundadel, ega olnud allutatud ühtsele juhtimisele. Laiarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Karl Parts (ja peale tolle haavata saamist kapten Anton Irv). Ning kitsarööpaliste soomusrongide tööd koordineeris kapten Albert Peters. Pärast Valga raudteesõlme vallutamist 1919. aasta veebruaris, kui soomusrongidele avanesid uued löögisuunad Pihkva-Irboska, Volmari (Valmiera) ja Hopa (Ape), tekkis vajadus hakata rongide tööd koordineerima. 20. veebruaril 1919. aastal koondati kõik soomusrongid ja neid teenindavad remontrongid Soomusrongide Divisjoniks, mille koosseisu lülitati ka soomusautode kolonn, soomusrongide divisjoni tagavarapataljon, soomusrongide kuulipildujakursus ja mõned väiksemad allüksused. 10. märtsil 1919. aastal kinnitas sõjavägede
Eesti väed toetasid seda operatsiooni dessantidega rannikul. Tänu Punaarmee madalale võitlusmoraalile sujus rünnak ootamatult edukalt. Seejärel asusid Eesti väed pealetungile ka Pihva all.Kasutades osa Eesti Kommunistliku Kütidiviisi üksuste ületulekut,tungisid Eesti väed kiiresti edasi,tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva.Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon,mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari ja Marienburgi hõivamine.Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks,Punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200 kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti.Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest puhastatud. Landeswehri sõda Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega.Aprillis teostasid sakslased Läti riigipöörde ,mille tulemusena Ulmanise valitsus asendati saksameelse Andrievs Niedra valitsusega
arvuline ülekaal;eesti tõrjus ära (pealtungi); punaarmeed üritasid aprillis uuesti kuid taas paiskas eesti pool lahingusse viimsegi mehe;mistõttu punaste pealtung Võru ees seisma pandi;Mais asusid eesti väed juba ise pealtungi ja kandsid sõjategvuse kõige arukamal kombel oma piiridest välja; osa punaste üksusi tuli eesti poolele üle ja seda ära kasutades hõivasid eesti väed mai lõpus koguni Pihkva.; puhastati ka läti;pihkvaga samaaegselt hõivati ka Volmari;punaste vastupanu murtud; Asutav kogu;valimised viidi rahulikult läbi; enamlastel ei olnud enam võimalus valimisi ära nurjata; Asutav kogu astus kokku 23.aprillil ,,Estonia" saalis ,sest oma parlamendihoonet eesti riigil siis veel polnud.; pahempoolsed erakonnad;August Rei( Asutava kogu esimeheks ); maaseadus ja põhiseadus; 39.Landeswehri sõda 1919 Landeswehri sõja põhjused;eesti kohal uus oht;Karlis Ulmanise; psitsioon ebakindlam;lätis oli
Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid eestlased vangi 6000 venelast ja said sõjasaagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede vastupealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. aasta jaanuaris oli Nõukogude Punaarmee ja Nõukogude Läti armee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga, kus moodustati Läti NSV ja ka suure osa Leedust koos Vilniusega, kus moodustati Leedu-Valgevene NSV. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Samal päeval algas Saaremaa mäss. Kus 237 Saaremaa ja Muhu saare talumeest mässasid mobiliseerimise vastu. Mäss toimus Kuivastus, kuhu olid kohale tulnud ka lipnik Arseni Efimoff, sõjaväeametnik Karl Tammel ja riigimetsavaht Vaher. Talumehed läksid meeste jutu peale nii närvi, et nad lasid maha Arseni Efimoffi ja tema kaaslased. Hiljem surmati ka Kuivastu julm mõisnik Axel von Buxhoeveden. Eesti Ajutine Valitsus moodustas kiiresti
Paldiski maakond, mis püsis vaid lühikest aega 2) Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa + Tartu maakonnast lahutati selle lõunapoolne osa, mis 1784 sai nimeks Võrumaa 3) Koos Saaremaaga asus Liivimaa kubermangu Eesti osas kokku 5 maakonda 4) Narva linn koos oma lähiümbrusega jäi edasi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu 5) (osa tänapäeval lõunapiiri äärde jäävatest Ee aladest asusid Volmari ja Valga maakonnas, viimane hõlmas peamiselt Lätit. 6. Eesti kirjakeele areng ja tähtsamad sündmused sellega seoses (eesti keele grammatikate autorid, Uus testament ja Piibel eesti keeles jne) Oluline oli ristiusu levitamine trükisõna kaudu Rahvahariduse korraldamine oli luteri usu tähtsaks osaks, sest luterlased olid veendunud, et inimene saab õndsaks tänu usule eesmärk iga pärisorjast talupoeg õpetada Piiblit lugema.
Eesti vägede suurpealetung 1919.a mais. Lahing otsustati pidada väljaspool Eesti territooriumi Punaarmee vastu sõdivad vene, läti ja ingeri väed eesti saab polgud koju tagasi tuua. Vene Põhjakorpus läks esimesena rindele eesti toetas rannikul. Operatsioon oli võidukasPunaarmeel madal võitlusmoraal. Hõivati; Jambur, Oudova. Ingeri väeosa vallutas Krasnaja Gorka. Seejärel Eesti väed pihkvale tõrjusid enamlased ja vallutasid Pihkva. Lõunarindel teostati teine edukas opp Volmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväel läks oodatust paremini Taganes Punaarmee (200km retk Võru alt Jakobstadi) Läti põhiosa enamlastest puhas. Lamdeswehri sõda. Läti ajutisel valitsusel tõsised probl iseseisvuse kaitsmisega. Abi paluti sakslastelt peamiseks kaitsjaks enamlaste eest kujunes baltisaksa parunitest koosnev Balti Landeswehr ja saksa vabatahtlikest Rauddiviis. Tegevust kordineeris kindral Rüdiger von der Goltz. Aprillis oli Läti riigipööre
Järvamaa; Liivimaa kubermang, millest Eesti alale jäi 5 Liivimaa kubermang, mis koosnes 5st maakonda: Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, maakonnast: neist Eesti alale jäi 3 - Saaremaa Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa; Narva kuulus Peterburi ja Setumaa Pihkva Narva kuulus Peterburi kubermangu ja kubermangu Setumaa Pihkva kubermangu; Lõunapoolsemad alad Volmari (läti) ja Valga maakonda · Eesti ja Liivimaal oli 2 kindralkuberneri · Eesti ja Liivimaa etteotsa nimetati ühine asevalitseja-asehaldur · Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult · linna valitses linnaduuma, kuhu tuli valida aadlikud esindajaid ka vähemjõukamatest kihtidest
Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a. jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga ja suure osa Leedust koos Vilniusega. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Samal päeval algas Saaremaa mäss. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud
Paja lahing - Kuperjanov suri, võideti, hõivati Valga, Võru ja Petseri. Vabariik oli vaba 1919 mäss Saaremaal - enamlaste õhutatud, ei kõigutanud eestlaste edu. Kevadised kaitselahingud ja pealetung sõja algul 13 000 meest, hiljem 80 000+kaitseliit punaarmee tõi mehi juurde, aga eestlased olid visad aprillis üritas PA uuesti, aga ei saadud hakkama (Võru) mais andsid eestlased vastulöögi, punase eesti osad mehed tulid üle, kõivati Pihkva puhastati ka Põhja-Läti (Volmari) ja jõuti Jakobstadi, lõigati ära Läti punased Venemaast. põhjas alustasid eestlaste toetusel pealetundi vene valged (põhjakorpus, hiljem Loodearmee) juhiks Judenits + Ingeri polk, jõuti välja Petrogradi lägistele, rinne langes vene valged sõbrustasid eestlastega, aga andsid mõista, et ei tunnista iseseisvust. Austav kogu Esimene AK valimise katse 1918 aeti enamlaste poolt nurja. 1919 viidi valimised läbi 23 aprill "Estonia saalis"
Arvukamalt suunduti Eesti ala linnadesse, sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. kuid tõmbekeskusteks olid ka Läti ala ja Ilmselt nii on tekkinud väikesed kompaktsed Venemaa linnad: Riia, Limbaži (Lemsalu), eesti asundused (keelesaared), Cesis (Võnnu), Valmiera (Volmari), Jelgava (Miitavi), Sloka; Oudova, Petseri, Pihkva, nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja sajandivahetuse paiku, suurenedes aastail Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas 1884-1906 kahekordseks, 22 000 liikmeni. Pihkvamaal ja Luuldila eestlased Peipsi Õigeusklikke eestlasi elas Peterburis koguduse idakaldal. Selliste eesti asunike arvu on 18. moodustamise aegu 4000 ringis. sajandi algul hinnatud u. 6000-le, 18
Riia asehaldurkonnas muudeti mitmeid maakondi väiksemaks ja moodustati uusi: Pärnu maakonnast eraldati Viljandi maakond, Tartu maakonnast Võru maakond ja Cēsise maakonnast Valga maakond. Võru sai 1784. aastal linnaõigused, kui Võru rüütlimõisast sai maakonnakeskus. Asehalduskorra ajal moodustati ajutiselt ka kolm uut maakonda: Riia maakond, Wendeni maakond ja Pärnu-Kokenhuseni maakond, kuid lõplikuks kujul jäid: Riia kreis, Võnnu kreis, Volmari kreis, Valga kreis, Võru kreis, Tartu kreis, Viljandi kreis, Pärnu kreis, Kuressaare kreis. 1785. aasta linnaseadusega loodi linnade valitsemiseks seniste raadide asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnakodanike hulka loeti suurem osa linnaelanikest, teenijad ja pärisorjad välja arvatud. Kodanikud jagunesid kuude klassi, nende liigitamisel oli
Põhja-Läti (Riia ja Võnnu mk) Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Liivimaa kubermang, keskus Riia Paldiski mk ja Saaremaa Saaremaa vormiliselt Liivimaa, kuid Liivimaa km Pärnu-, Viljandi-, eriõigused: oma asehaldur, Tartu- ja Võrumaa, Läti alad (Volmari rüütelkond, kirikuvalitsus ja ja Valga mk) maksusüsteem erinev. Narva on Peterburi km ja Setumaa Pihkva km. Kindralkuberneri Kuninga poolt määratud, Tallinnas ja Enamus ül samad, va
Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a. jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga ja suure osa Leedust koos Vilniusega. 16. veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Samal päeval algas Saaremaa mäss. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud
2 ja pool läti aladel. Ordu riik , alguse sai 1207 kui Albert otsustas läänistada ordule 1/3 vallutatud aladest kuni 1233 olukord muutus.Nüüd siis 2/3 maad neile. Veelgi suurenes ordu maavalduste üle pärast jüriöö mässu 14 saj keskpaigaks oli kõvasti üle poole vana-liivima territooriumist ordu käes.Erinevad piirkonnad: Ordu tuumikala, siin hakkas saama ta esimesi maid, Koiva jõe vasakul kaldal , siia rajati ka kohe esimesi kindlusi Võnnu orduloss, Teine oli Volmari või Valmiera, Sigulda.Teine territoriaalselt suurem osa paiknes Kuramaal ja Semgales Väina jõe vasakul kaldal. Siiagi rajas ordu mitmeid tähtsaid tugipunkte Kuldila, Venspils. Kolmas ala läti territooriumil paiknes Latgalite kunagiste asualade Jersika vürsti , Väina jõe ida kaldal , kindlused olid Resekne ja Taugapils.Vastu Tartu piiskopkonnapiiri Marienburgi piirkond.1207 aastal oli mõõgavendade ordu
jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka maaisandate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia). Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. Liivimaa maapäev eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Maapäev on toimunud Valgas ja Volmaris ning vastavalt kohale on kasutatud ka nimesid Valga maapäev ja Volmari maapäev. Maapäeval kujunes välja neli erinevat kuuriat (seisuste kogu): prelaadid (Riia peapiiskop, Saare-Lääne ja Tartu piiskop, mõnikord osalesid ka Kuramaa ja Tallinna piiskopid ning nende kõigi toomkapiitlite esindajad), Liivimaa ordu (Liivi ordu maameister ja olulisemad käsknikud), vasallid (piiskopkondade ja orduvalduste rüütelkondade esindajad) ja linnad (enamasti ainult suurte linnade: Tallinna, Tartu ja Riia esindajad).
Peale seda asusid Eesti väed pealetungile ka Pihkva all. Kasutades osa Eesti Kommunistliku Kütidiviisi üksuste üleolekut, tungisid Eesti väed kiiresti edasi, tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva. Vene elanikkonnaga alad anti haldamiseks üle Põhjakorpusele. Viimane muutus ka peamiseks sõjaliseks jõuks selles jõugus. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari ja Marienburgi hõivamine. Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust sügavamaks, Punaarmee alustas kiiret taganemist ning teoks sai ligi 200- kilomeetrine retk Võru alt Jakobstadti. Seega oli põhiline osa Lätist enamlastest puhastatud. Juunis 1919 viis see tegevus kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on Eesti Vabariigi Võidupüha.
varjendite näol. 1919. a. sügiseks valminud kaitseliin ei võimaldanud vastasel sellelt suunalt enam Eestisse tungida. LAHINGUD PÕHJA-LÄTIS. Üheaegselt Pihkva operatsiooniga algas ka lahingutegevus Põhja-Läti osaliseks vabastamiseks, et luua Eestis formeeritud Läti rahvuslike üksustele edaspidiseks lahingutegevuse arendamiseks omal territooriumil soodne platsdarm. Eesti 2. ja 3.diviis vallutasid maikuu lõpuks Volmari (Valmiera) ja Marienburgi (Aluksne). Et saksa-läti väed olid omakorda vallutanud Riia, tekkis soodne võimalus purustada Põhja-Lätis tegutsev punaste väegrupeering. 2. diviisi otsustava pealetungiga vallutati 31. maiks Gulbene ning ning 5. juuniks jõudis rittmeister Gustav Jonsoni ratsapolk Väina jõeni, mille forsseerimise järel hõivati Jakobstadt (Jekabpils). LANDESWEHRI SÕDA. Läti sisepoliitiline olukord oli 1919. a. kevadeks kujunenud äärmiselt keeruliseks. Ulmanise
päeval lahkusid piirajad ootamatult. Eestlasteni oli jõudnud teade ,et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Ootamata ära köiki appiruttavaid jõude, asusis võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. Ümera lahing 1210. a peeti eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal 1210 nüüdse Läti alal Gauja (Koiva) lisajõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Viljandi piiramine 1211. a Lahing toimus Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajal. Lahing lõppes sakslaste pooliku võiduga, kuna linnust ristisõdijad rünnakuga vallutada ei suutnud, kuid linnuses olevad eestlased ristiti. Eestlased pealetungil 1211 a suveks valmis suurem ja tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli sakslaste liitlasele Kaupole kuuluva Toreida
elemendiks. 1448 sügisel Riia pp-ks Ordu soosik Silvester Stodewescher, kelle salakavale pol tagajärjel nõustus Riia toomkapiitle vastuu võtma ordurõivastuse. 21.aug 1452 Kircholmi leping Riia pp ja Liivim ordum von Mengede vahel, mille kohaselt Riia linnal tuli anda nii pp-le, kui om-le alamlus vanne. Riiale see vastuvõetamatu ja algasid ,,võitlused Kirckholmi lepingu ümber''-puhkes 6päevane sõda Ordu ja Riia vahel, Ordu okup ka osa ppk-a. 1454 Volmari maapäeval Kirkholmi lpng astus jälle jõusse. Riia pp andis liitlaste saamiseks ppk liivlastepoolses osas vasallidele avardatud pärandiõiguse (nagu varemalt Harju-Virus) nn Silvesteri armuõigus. 1457 Ordum algatusel Liivim seisuste vahel pp osavõtul üldine maarahu. Kuni Mengede surmani 1469 suuremaid avalikke konflikte polnudki-ordum tagasihoidlikkus pp suhtes oli tingitud Sks ordu sise ja välpol raskustest.
Ootamata ära kõiki appiruttavaid jõude, asusis võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. 1210 Ümera lahing: eestlased varjasid metsas ja lahingu võitsid eestlased, osa vangilangenud lätlastest ohverdati jumalale, võit tugevdas eestlaste võitlusvaimu, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Ümera lahing peeti nüüdse Läti alal Gauja (Koiva) lisajõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. 1211 veebruar rüütlid, sakslased, liivlased piirasid Viljandi linnust, ümbruskond rüüstati, osa vange tapeti linnuse juures. Kasutati piiramistorni, kiviheitemasinaid, lõhuti müüri (ilma sideaineta, lagunesid kergesti), linnuse kaev sai tühhjaks. Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased eestlastega läbirääkimisi. Veepuuduse ning rohkete haavatute tõttu sõlmisid vanemad piirajatega vaherahu. Linnusesse lubati preestrid. Kuid
täitsmist kontrollinud. 1435 aastal valgas sõlmitud leping oli esimene, kus figureerisid kõik seisused oma maahärrade kõrval. Leping sõlmiti kuueks aastaks, garanteerimaks rahu ja kõiki osapoolte seniste privileegide puutumatust. Valga leping sätestas vastastikuste tüliküsimuste lahendamise korra ning üksmeelse otsustamise nõude sõja ja rahu küsimustes. Maapäevad teoimusid enamasti keset liivimaad paiknenud keskustes nagu valga alev või volmari linn, mis kõigele lisaks ei olnud ühegi liivimaa maahärra residentsiks, seega mingis mõttes neutraalsel pinnal. Maapäeva kutsusid kokku nii Riia peapiiskop kui ka ordumeister. Kogunenud seisused pidasid läbirääkimisi eri kodades ehk kuuriates, mida Liivimaal oli neli: vaimulikud isandad, ordukäsknikud, aadel ja linnad. Läbirääkimisi peeti ka härruste kaupa. Maapäeva ühised otsused võttis vastu plenaaristung, mida peeti mõnes suuremas hoones, linna kirikus, raekojas
1783. Aastal kehtestati Baltikumis uus halduskord(asehalduskord): Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapoolne osa(Võrumaa). Narva linn koos ümbruskonnaga jäi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. Osa praegustest lõunapiiri äärde jäävatest Eesti aladest asusid Volmari ja Valga maakonna all. 1783. aastal said kõik maakonnakeskused linnaõigused(Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare,Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski ja Võru Poliitilised ümberkorraldused: Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. Maanõunike kolleegiumid ja raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti- ja Liivimaal omandasid võrdsed õigused.
kindlaks määrata, milliseid suguvõsasid ja perekondi pidada aadlikorporatsioonide liikmeks. Selleks moodustati Balti kubermangudes matriklikomisjonid. Matriklitesse kanti Eestimaal üle 120 perekonna, välja jäid mõisaid rentivad uusmõisnikud. Aadlimatriklisse kuulumine andis võimaluse saada ameteid kohtu-, politsei- ja kirikusüsteemis. Hernhuutlased 1726. a jõudsid Saksamaalt Eestisse esimesed vennastekogude jutlustajad. Hernhuutlaste püsivamaks keskuseks Liivimaal kujunes Volmari Põhja-Lätis, kust hakati uut õpetust levitama. Innukale kihutustööle pakkusid soodsat pinda meie selleaegsed kiriku ja haridusolud: Põhjasõda oli hävitanud rootsiaegsed reformi algatused, nii et pärisorjusse surutud talupoeg ei mõistnud enam kõige lihtsamaidki ristiusu põhitõdesid ning oli pastori teadmata andunud suuremas ulatuses katoliiklike tähtpäevade pühitsemisele, ohverdamisele pühades paikades ja igasugustele muudele paganlikele uskumustele.
Juuni alguses kohtasid Saksa eelsalgad estlasi Võnnu juures. Nad oleks võinud ühineda ja pöörduda itta, et enamlastest pind puhastada. Liitlastest said aga vaenlased. Saksa väed olid Läti ja üldse Balti riikdie vastu vaenulikult meelestatud, nähes neid tarbetutena. Landeswehri sõja alguseks sai tuleavhetus Amata jõe sillal. 6. juuni hommikul alustasid liikumist Võnnu suunas aga ka Landeswehri väeosad, et ära võtta oluline tugipunkt enne Volmari linna. Linna kaitses koos kahe Eesti soomusrongiga vaid oluliste lahingukogemusteta Läti 2. Võnnu polk, Rahvaväe 3. diviisi peajõudude koondumine Võnnu ümber võttis aga paar päeva aega. Seetõttu otsustas Landeswehr linna rünnata ning üksinda jäänud lätlased olid sunnitud taganema. 8. juuni hommikul alustas Rahvavägi esimest katset Võnnu tagasi võtta. Vastane oli end aga tugevasti kindlustanud ning andis pärastlõunal vastulöögi, mis sundis eestlasi taganema. 9.
Varane vaimulike ning aadlikegi hulgas levinud pietism valmistas teed vennastekogudusele, mille asutajaks oli krahv Nikolaus Ludvig von Zinzendorf aastal 1727. Vennastekoguduse liikmed, keda nende päritolumaa järgi ka böömi vendadeks nimetati, tegutsesid pietistlike jutlustajatena ja vaimuliku äratuse levitajatena.. Aastal 1729 saabusid nende esindajad Liibavisse ja Riiga ning seejärel teistesse keskustesse, milleks Läti alal oli eelkõige Volmari ja Eestimaal Tallinna linn, kuhu esimesed jutlustajad eesotsas Christian Davidiga jõudsid 1730 algul. Aastal 1736 külastas Baltikumi ka krahv Zinzendorf, ning järgmisel aastal tuli Balti kubermangudesse poolsada vennastekogudusse kuuluvat käsitöölist ja koduõpetajat, kes alustasid tegevust jutlustajatena. Krahv Zinzendorf andis majanduslikku toetust ka eestikeelse Piibli trükkimiseks, mis ilmus aastal 1739. Vennaste tegevus toimus Tallinnas niihästi eestlaste kui ka kohalike
maaomanike vahel. Maapäevi kutsuti kokku peapiiskopi ja ordumeistri poolt enam vähem regulaarselt, aga ebaregulaarselt - u aastas korra. Maapäevade otsuseks oli retsess e punkt haaval üles kirjutatud otsused ja selles fikseeritu tugines konsensusele. Mingit täitevaparaati Maapäeval ei olnud. Kõik otsused kogu Liivimaad ei puudutanud, Maapäev oli ka kõrgem kohtuorgan omavaheliste tülide lahendamisel. Tavaliselt Maapäevade korraldamise kohad olid Valga ja Volmari, aga ka teised kohad. arutati maa ühisasju, mündi ja rahaküsimusi, välissuhteid, kaubandusküsimusi jne. Maapäevade kõrval korraldati ka eraldi linnade päevi, need toimusid enam- vähem regulaarselt. Praktiliselt Hansa päevadel osalesid ainult suured linnad - Tallinna, Pärnu, Riia?, väiksemad linnad delegeerisid oma õigused suurematele. Kriteeriumiks see, kes on Hansa linnad loetakse selle põhjal, et see peab vähemalt korda olema osalenud Hansapäevadel - saadikute saatmine kallis
kokku Riia peapiiskop kui ka ordumeister. Kogunenud seisused pidasid läbirääkimisi erikodades ehk kuuriates, mida Liivimaal oli neli: 1) vaimulikud, 2) isandad, 3) ordukäsknikud, 4) aadel ja linnad. Läbirääkimisi peeti ka härruste kaupa. Maapäeva ühised otsused võttis vastu plenaaristung, mida peeti mõne suuremas hoones, linna kirikus, raekojas või gilditoas. Maapäevad toimusid enamasti keset Liivimaad paiknenud keskustes nagu Valga alev või Volmari linn, mis kõigele lisaks ei olnud ühegi Liivimaa maahärra residentsiks ehk neutraalne ala. Retsessid- Ehk maapäeva otsus, mille jõudmine oli keerukas protsess, mis piiras saadikute mandaatide piiratus ning konsensuse nõue. Puudus ka täidesaatev võim, mis oleks otsuste täitmist kontrollinud. 21. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: Ordurahvas- Ordut moodustasid: 1) Rüütelvennad ehk sõjamehed, 2) Hallmantlid,
maale sõjaväeosi, et olukorras, kus oli juba välja kuulutatud sõjaseisukord, vajalikul viisil korda kindlustada. Rahutuste mahasurumiseks moodustati ekspeditsioonisalgad: Põhjasalk, mida juhtis Tema Keiserliku Kõrguse õukonna kindralmajor Aleksander Orlov ja kuhu kuulusid 1 pataljon jalaväelasi, 8 eskadroni ratsaväge, 6 kahurit ja 4 kuulipildujat; koondsalga tegevuspiirkonnaks oli Liivimaa kubermangu Valga, Volmari ja Võnnu kreis. Eestimaa kubermangu suunati 2 pataljoni mereväelasi kuulipildujatega ja Saaremaale salk mereväelasi (218) 2 kuulipilduja ja 8 ohvitseriga[6]. Liivimaa kubermangu Tartu ja Viljandi kreisis tegutses salk kindralmajor Klotšenko juhtimisel. 19. detsembril andis kindralkuberner Vassili Sollogub karistussalkadele käskkirja nr 1, milles käskis neil taastada seaduslik võim ning kasutada selleks vajaduse korral ka suurtükiväge. Algas
Ivo pakkus oma elu eest kolm vangis olnud tsaari bojaari. Ivan IV läheb 77 suvel isiklikult sõjaretkele, kuhu võtab kaasa Magnuse, sh mitmesugused mõisamehed. Lepitakse kokku, et Magnus võib vallutada võnnu. Kõik linnused, mis asuvad teisel pool Koiva jõge. Peale seda tuleb vene vägi Latgale. 3 augustil on Magnuse väed Võnnul. Võnnu all antakse vabatahtlikult alla, Magnus teeb sellest oma pealinna. Peale seda läheb Magnus Volmari alla, taas ollakse valmis Magnusele alistuma, läheb Magnuse kontrolli alla. Tekib segadus, sest mitmed neist linnustest soovivad alluda magnusele, sest arvatakse et Ivan IV on küllaltki julm ning otsustavad Magnuse kasuks. Mitmed piirkonnad lähevadd vabatahtlikult Magnuse võimu alla. 25 augustil tsaar jõuab Kgnese alla, nõuab linnuse alistumist, linn ütleb, et on juba Magnusele alistunud. Kõik Magnuse mehed seal
Võnnu lahing (võitlused Lemsalu, Stolbeni, Ronneburgi ja Võnnu all). Võnnu vabastamine ja edasitung Riiani. Vaherahu: Võnnu lahing sai alguse 19. juunil Saksa pealetungiga. Ründaja rollis olev Rauddiviis pidas Rahvaväega lahinguid Lemsalu, Straupe ja Stalbe all. Ööl vastu 21. juunit saadeti lahingusse ka Balti Landeswehr, mis arendas pealetungi nii põhja kui kirde suunas. Saksa pealetungi suudeti aeglustada piisavalt kaua, et tuua kohale Valgas paiknevad reservid. 22. juunil leidsid Volmari ümbruses aset vihased kokkupõrked üksikute talude, teeristide ja kõrgendike pärast, kuid kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. Sakslased taganesid ning 23. juuni hommikul marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse sakslaste poolt maha jäetud Võnnu linna. Kuid Landeswehr'i sõda polnud läbi, jätkati ründamist taanduvate sakslaste kannul. Peaülesandeks seadis Rahvaväe juhatus Riia vallutamise. 30. juunil alanud üldpealetung tegi peagi selgeks, et sakslased suudavad
mitmete maakoguduste õpetajatega. Leidis, et ametlik kirik vajab abi. Appiminek on väga praktiline. Zinzendofi üleskutse peale tuleb erinevatel aegadel siia umbes poolsada Herrnhuti misjonäri. Tegemist on oma sotsiaalselt päritolult paljuski käsitöölistega. Üsnagi kiiresti sulanduvad kohalikku ellu, õpivad ära keele. Eriline vagatsemine ja avatus inimeste suhtes teeb nad väga ruttu populaarseteks, on igati oodatud inimeste sekka. Misjonitegevus on igati edukas. 1737. aastal avatakse Volmari (Valmiera) mõisas rahvakooliõpetajate seminar. Sellest käib läbi umbes 120 kasvandikku. Eestlasi oli nende hulgas siiski väga vähe. 120 on peamiselt läti päritolu. 1730. aastate teine poole on vennastekogude tõsiseks läbimurdeajaks. Vennastekogud ei saa tegutseda kogu aeg, vahepeal nad aga keelatakse ära, esimese kõrgperioodi saavutavad just 1730. aastate lõpupoole. Toimub üldine usuline ärkamine, elatakse
Stalbe mõisa teeristi vallutamine oligi Kleisti kolonni esimeseks eesmärgiks. Lõpuks sakslased ei suutnudki Stalbe teeristi vallutada. Plaan oli läbi kukkunud. Nüüd vedas von der Goltzi alt nii side kui ka luure. Saksa õhtuluure teadis Goltzile juba 20. juuni õhtul, et Kleisti väed on jõudnud Stalbe mõisa risti - nii ei jäänudki Goltzil midagi muud teha, kui alustada III etappi - ööl vastu 21. viidi lahingusse Landeswehr - ründas Võnnut 2 suunas - Võnnu-Volmari ja pikki Riia maanteed Rauna pealt. Põhjapoolset suunda kaitsesid Eesti soomusrongid, kes esialgu pidasid Landeswehri rünnakutele vastu. Piki Pihkva maanteed liikuv Landeswehri rünnakukolonn sundis Eesti väed küll taanduma, aga mitte kaugele, Rauna linnuse varamest pandi Landeswehri rünnak seisma. Landeswehrlased suutsid just Läti polgus saavutada edu - raudtee ja maantee vahele tekkis üsna ulatuslik katmata ala - Landeswehr sai võimalus tungida Eesti soomusrongide tagalasse
annaabi.ee 
