pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks.
Bach: Linnad olid väga kenad, puhas ilu silmale. Kuna olen muusik, siis Weimari linnas olin õukonnaviiuldaja, Lübeckis Buxtehude juures käisin õppereisil ning olin organist Mühlhausenis. Seal lõppes ka minu linnaorganisti karjäär. Händel: Väga huvitav. Ka mina olen muusik. Sündisin Halle linnas, kuid olen olnud ka Hamburgis, elanud Londonis ning Itaalias õppisin ooperit. Bach: Ma pole elus ühtegi ooperit kirjutanud, olen keskendunud rohkem orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikale, vokaalmuusikas aga kantaatidele ja passioonidele. Händel: Ka mina olen kirjutanud orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikat. Orelimuusikat suhteliselt vähe. Vokaalmuusikas olen kirjutanud oopereid ja oratooriumeid. Bach: Meil tundub olevat muusikas palju ühist. Mida Te täpsemalt instrumentaalmuusikas kirjutasite? Händel: Orkestrimuusikas süite, kontserdeid, concerto grossosid, klaviirimuusikas fuugasid, prelüüde, kontserdeid ja süite, orelimuusikas kontserdeid, fuugasid, ja toccatasid. Aga Teie?
1843-1907 Looming Oma maa inimeste eluolu oli loomingus esikohal. Griegi muusika on sügavalt rahvuslik ja sarnased on ka pealkirjad: pealkurjad rahva elust, norra tantsud, pulmapäev, mööda kaljusid ja fjorde. Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas. Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele lisanduvad klaveritsüklid (lüürilised palad) ja väikevormid (pallaadid, variatsioonid jne).
18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). BAROKOSTIIL
Paljud neist surid noorelt. Kuid mitmed ta poegadest said tuntud muusikuteks. Nt. Wilhelm Friedemann Bach, Philipp Emanuel Bach, Johann Christion Bach. Ta viimased eluaastad kujunesid raskeks, kuna ta jäi pimedaks. Peale kahte ebaõnnestunud silmaoperatsiooni ta tervis halvenes ja ta suri 28. juulil aastal 1750. Oma eluajal ta üldiselt väga kuulsaks ei saanudki, sest ta ei näinud selleks eriti vaeva, et ta loomingut trükitaks ja levitataks. Bachi tähtsamad teosed vokaalmuusikas · ~300 kantaati (enamuses vaimulikud) säilinud ~200 · Matteuse passioon · Johannese passioon · Missa h-moll · 6 motetti
õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). UUED ZANRID OOPER
Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele haamerklaver. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe, plokkflööt.Orkestrimuusika sai populaarseks. Barokkorkester, mis kasvas väljas barokktriost, oli tavaliselt neljahäälne. Orkestrid esinesid õukondades.Populaarseks sai homofoobiline mitmehäälsus. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Barokiajastu vokaalmuusika 1. Soololaul- retsitatiiv. Kõnelähedane laul, arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. 2. Aaria- lauldi alguses ainult lauto, basso continuo pillirühma või mõne suurema ansambli saatel. Oli alates tantsurütmilisest salmilaulust kuni luuletekstina vormitud soolomadrigalini. 3. Da capo aaria- koosnes kolmest erinevast lõigust. Sai ainuvalitsejaks 17.
· Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. · Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda üleelamustega. · Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. · Lüürikuna kirjutas Schumann palju miniatüüre ja miniatüüride tsükleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas). · Schumanni muusikaline keel on väga mitmekülgne. Siin võime kohata laululis- romantilisi ja tantsulisi intonatsioone.
meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Uue zanrid SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli
Mozart Ludwig van Beethoven 3. Sonaadi-vorm on muusikavorm, mille skeem on: sissejuhatus, ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa). Kasutatakse tsüklite kiiretes osades, aeglastes osades, ooperiavamängudes. Eelkõige instrumentaalvorm, kuid esineb mõnikord ka vokaalmuusikas (ooperiaariad, missade Kyrie-osad). 4. Sonaaditsükkel on mitmeosaline teos, milles vähemalt üks osa on sonaadivormis. I osa kiire (allegro, tihti sonaadivormis) II osa aeglane (andante, adagio või largo) III osa tantsuline (menuett) IV osa kiire (tihti rondo) 5. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel. 6. Kõik on klassitsismi ajastu muusikazanrid, mis on mood. üksteisest.
Senise harmoonia ja tasakaalu asendas pingestatud dünaamika, efektne teatraalsus ning äärmuslik tundelisus. Barokiajastu muusikat väga üldiselt iseloomustavad mõisted kontsert ning kontsertstiil. Muusikat hakati lõpuks esitama ka avalikes saalides. 17.sajandi alguse ideaaliks sai instrumentaalsaatega soololaul (-heliteost esitab üks laulja). Väga tähtsaks kujunes ka aaria (-heliteost lauldi kas soolona või duetina ning saatjaks pisut suurem ansambel või pillirühm). Vokaalmuusikas oli aaria kõrval tähtsaim kammermuusikazanr kantaat (- mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult saatis ka instrument). Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile; sisu dramaatiline või eepiline. Passioon oratooriumizanr, mis on seotud Jeesuse kannatuste looga. Tekst pärineb ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, haritlaste ringis. Selle eelkäijad olid vanakreeka
Tähtsamad kirjanikud olid Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Boccaccio ja William Shakespeare. Renessansi muusikat kutsustakse teise nimega Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Selle ajastu alguseks peetakse 1420. aastaid, kui Madalmaade koolkond välja kujunes ja lõpuks 1520.-30. aastaid, kui Josquin Desprez suri ja Madalmaade koolkonna esimene langus algas. Renessansi muusika oli enamasti mitmehäälne, ühehäälsus oli populaarne ainult linnakäsitööliste hulgas. Vokaalmuusikas püüti helides väljendada sõnade tähendust. Omane oli meelepärane, sõna ja värsi rütmile alluv lihtne, laulev meloodika ja poeesiast lähtuv, selgelt liigendatud kergestihaaratav vorm. Muusikas kujunes välja uus kõlaideaal, meloodiline variatsioon ja simulataanne komponeerimismeetod, kus kõik teose hääled ja osad korraga luuakse. 15.-16. sajandi vahetusel leiutatud nooditrüki tehnika muutis laiatarbelise seltskonnamuusika üha olulisemaks
Neil kontsertidel propageeris helilooja nii enda kui ka teiste põhjamaade heliloojade muusikat. Kogu elu oli Griegile suureks toeks ja abiks tema abikaasa Niina, seda eriti helilooja rasketel aegade. Vanaduspäevad möödusid sünnilinnas Bergenis ja Troldhaugenis. Grieg on maetud kalju sisse koos tema abikaasaga. LOOMING Edvard Grieg 1843-1907 Oma maa inimeste eluolu on loomingus esikohal. Muusika on sügavalt rahvuslik. Sranased on ka paljude heliteoste pealkirjad. Vokaalmuusikas on tähtsamad just tsüklid ,, Ma armastan sind" ,, Kaks pruuni sima" ,, Lootus". Avukalt on soololaule ,,Seiveigi laul". Palju lauldakde kantaati ,,Uus isamaa". Griegil on ka 1 ooper ,,Olav Trygvson" Kuid helilooja orkestritoesed on tähtsamad vokaalloomingust. Just see osa on maailmakuulus. Kuulsad on ka kaks klaverikontserti, lisaks veel klaveritsüklid jne. Palju väikevorme. Orkestril on tuntud süidid ,,Sigurd Jorsalfar" jne. Griegi loomingu tipud on süit Pear Gynt
Ta suutis oma muusikas ühendada prantsuse keeruka rütmitehnika ja inglise kooskõlad itaalialikult laulva pehmejoonelise meloodiaga. Johannes Ockeghem (1404- 1497) 15. Saj. Teise poole tähtsaim Madalmaade helilooja. Samuti oli ka heloloojate õpetaja. Josquin Desprez (1450-1521) - Teda nimetati muusika vürstiks, kes avas paljude inimeste kõrvad muusikale. Tema loomingule on iseloomulik tasakaalustatud ja selge vorm. Ta pidas vokaalmuusikas väga oluliseks sõnalist teksti ja püüdis muusikas anda edasi selle tundesisu. Orlandus Lassus (1532 1594) Impulsiivne, jõuline ja värvirohke väljenduslaad. Kasutas muusikas hästi julgeid võtteid. 10. Martin Luther alustas on 95 teesi naelutamisega kirikuuksele protsessi, mis muutis kogu Lääne Euroopat. Ta kutsus ülesse kirikut tulema tagasi piibli õpetuse juurde. 11. Vasturegormatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku regormatsiooni vastu,
toimuvate protsesside vastu. (ekpressio- väljendus) Maalikunst: eesmärgiks kunstniku enda siseelu ja tema tunnete väljendamine sisu rõhutamine, konflikt ümbritseva maailmaga--masendus, pettumine, jõuetus. Maalikunstis toored värvid. · Edward Munch · Peet Aren · Franz Marc Muusika: tonaalse muusika asemel tuli atonaalne muusika- muusika, mis on kirjutatud ilma kindla helistikuta tekkis dodekafoonia (12häält kreeka.k) teosed raskemeelsed , sünged vokaalmuusikas tekkis kõnelaul · Alban Berg · Arnold Schönberg · Anton Webern Kirjanduses: kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikas väljendamine esiplaanil inimese sisemaailm, tunnete ja tõekspidamiste kujutamine. traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest sünged ja võikad kujundid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne surma- ja enesetapumotiivid jõuline luulekeel rohke adjektiivide kasutamine hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid
Uuendused muusikas: Homofooniline instrumentaalmuusika. Koosnes kolmest põhiosast: 1. ekspositsioon - tutvustatakse kahte konstrastset teemat 2. töötlus arendatakse, varieeritakse mõlemat teemat 3. repriis enamasti antakse peateema algkujul, millele võib lisanduda kinnitav lõpposa Uued zanrid: 1. Trio(viiul, tsello, klaver) 2. kvartett( 2 viiulitt, altviiul ja tsello) 3. sümfoonia( sonaat sümfoonia orkestrile) 4. instrumentaalkontsert Vokaalmuusikas esiplaanil ooper ja laul. · Franz Joseph Haydn(1732 1809) Sündis Austrias. Kuni häälemurdeni laulis kirikukooris, pärast häälemurret töötas tänavamuusikuna ja andis tunde. Heloloojaks õppis iseseisvalt. 1761 aastal sai vürst Estenhazy õuekomponistiks, kellena töötas ligi 30 aastat. 1809 aastal vallutas Napoleon Viini ja pani tunnimehed Haydni maja juurde ta rahu valvama. 90'ndatel külastas kahel korral ka londonit, kus teda hästi vastu võeti.
Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades.. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT
suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb kolmest lõigust (ABA): A ja B on kontrastse karakteriga ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge aria da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süzee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk
Meelelahutusmuusika Serenaadid it pr keeles õhtulaul divertismendid - it. k. meeldivus, ajaviide Telliti tähtpäevadeks, esitasid väikesed keelpilli- või segaansamblid. Väike öömuusika - serenaad keelpillikvartetile ja kontrabassile. Ülesehitus sarnane sümfooniaga - I osa sonaadivormis, neli kindla karakteriga sonaaditsükli osa Kontserdid erinevatele soolopillidele, enim klaverikontserte M muusikas täiustus Vivaldi poolt rajatud soolokontserdi zanr lõplikult Klaverisonaadid. Vokaalmuusikas motette, missasid. Reekviem paneb punkti M elutööle, teadis, et kirjutab teost endale, enne valmimist suri, lõpetas tema õpilane Süssmayr mälu järgi. Selles teoses on kogu M elu ja muusikalise arengu kogemus, isiklik elufilosoofia. Elu lõpu poole hakkas huvi tundma Bachi teoste vastu, lõi ka ise polüfoonilist muusikat. Nooruses suhtus polüfooniasse üleolevalt, nüüd vaimustas see teda. Reekviemis 12 osa, esitavad koor , vok. solistid, orkester. Requiem aeternam (igavest
uuendused muusikas: Kõlapildid - Uued värvid ja värvikombinatsioonid instrumentatsioonis. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Puhkpillid hakkasid domineerima Orkestriteosed muutuvad pikemaks. sümfooniaorkester suurenes Täiustati pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. olulisemad zanrid vokaalmuusikas: klaverisaatega soololaulud klaverimuusikas: Väikevormid klaverile - instrumentaalminiatuurid: sõnadeta laulud, nokturn, etüüd, prelüüd, tantsuzanris muusika- valss (armastatuim seltskonnatants), masurka, polonees jne. orkestrimuusikas: Sümfooniline poeem üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. lavamuusikas: operett, kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid. 2
Ooperis "Lulu" on seeria aluseks kaks mazoorset helirida, mis on üksteisest tritoni kaugusel. Ta ei jõudnud seda lõpetada, kuid Friedrich Cerha orkestreeris selle Bergi märkmete järgi lõpuni. Anton Webern Loomingus 3 perioodi: Esimene loomeperiood Instrumentaalmuusika, ja kompositsioonid, mis lähtuvad veel tonaalsest muusikast. Keskmine periood Ainult vokaalteosed, peamiselt klaverisaatega laulud. Kasutas esimest korda dodekafooniat samuti vokaalmuusikas. Erilist murrangut ei toonud, sest tema atonaalne stiil oli niigi keeruline. Kolmas loominguperiood Zanriliselt mitmeplaanilisem periood, hõlmab nii instrumentaal- kui vokaalmuusikat. Pöördub klassikaliste vormide juurde. Hilises perioodis on omane struktuurse mõtlemise keerukus. Tähtis teos "Orkestrivariatsioonid", kus serialism ei organiseeri ainult helikõrgusi, vaid ka teisi väljendusvahendeid nagu dünaamika. Webern ei kirjutanud üldse lavamuusikat.
Euroopa ja levis isegi Ameerikasse. See kultuur kajastas ajaloosündmusi, antiiklegende. Kunst ülistas kangelaslikkust ja esinduslikkust. Hooned ja ehitised olid kaunistatud uhkete kujude ehk skulptuuridega. Ruumi sisemus kaunistati peeglitega, maalidega. Riietus muutus luksuslikuks, kanti parukaid, ehteid . Vokaalmuusika Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes.Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas.Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Ooper
õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. · Nimeta keskaja kirikumuusika zanrid - gregooriuse laul,missa, liturgiline draama,
õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. · Nimeta keskaja kirikumuusika zanrid - gregooriuse laul,missa, liturgiline draama,
Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal (N. Rimski- Korsakovi juures) -Kuni 1921. a. tegutses Tartus. -Õppejõuks Tallinna konservatooriumi -Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära :- Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega - Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel( algselt seda kohe ei mõistetud!) - Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming : -Suurel hulgal koorilaule: Põhjavaim, Jaan läheb jaanitulele, Kõver kuuseke, Leelo, Unustamatu laul jt; -üle 100 soololaulu;- klaveriminiatuurid Cyrillus Kreek (1889-1962)- rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse! Loomingu omapära: -Teoste aluseks rahvasuust kogutud viisid (2/3 loomingust). Raske öelda, kus lõpeb rahvaviis, kus algab Kreegi enda looming.
oktoobril kell 19.00 Pärnu Kontserdimajas. Kontserdil esinesid Estonian Dream Big Band, vokaalsekstett Estonian Voices ning dzässi esileedi Datevik Hovanesian. Estonian Dream Big Band on koos tegutsenud alates 1998. aastast ning selles mängib Eesti dzässmuusikute paremik. Kollektiiv on koostööd teinud paljude tippdirigentide ja solistidega. Orkestri dirigent ja arranzeerija on Siim Aimla. Vokaalsekstett Estonian Voices on üks uuemaid ja omanäolisemaid tulijaid Eesti vokaalmuusikas. Koosseisu kuuluvad: Mikk Dede (tenor), Maria Väli (sopran), Mirjam Dede (sopran), Arno Tamm (bariton), Aare Külama (bass), Kadri Voorand (alt). Datevik Hovanesian on Nõukogude dzässi esileedi, kuid nüüd juba pea veerand sajandit New Yorgis tegutsev armeenia dzässitäht ja vokaalpedagoog. Juba 80.aastatel jõudis Datevik esimest korda Eestisse ning salvestas muusikat tuntud eesti muusikutega. Kontserdi ülesehitus oli äärmiselt tasakaalustatud, sest kõrvuti Valgre loominguga kõlas
tavaliselt lauldi mingi teatud osa kaanonis. Kaanonis esitati näiteks Orlando di Lasso teost kaja. Madalmaade koolkonna heliloojad Johannes Ockeghem Teda hinnati mitte ainult suurpärase helilooja ja lauljana, vaid ka uue põlvkonna heliloojate õpetajana. Tema loomingust on säilinus kümmekond terviklikku missat, nende hulgas üks reekviem. Josquin Desprez Teda nimetati muusikute vürstiks. Ta muusika on isikupärase väljenduslaadiga, sageli väga emotsionaalne. Pidas vokaalmuusikas väga oluliseks sõnalist teksti. Orlandus Lassus Tema teoseid on kokku üle 2000. Tema muusikas on ühinenud parim tolle ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Tema väljendusstiil on väga jõuline ja värvirohke. Ta kasutas väga äärmuslikke võtteid. Reformatisoon ja muutused 16. sajandi kirikumuusikas Martin Luther algatas reformatsiooni. Uued usuliikumised muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat. Luther ei soovinud jumalateenistust täelikult muuta rahvakeelseks,
Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas,mis muutus rõhutatult helistikukeskseks. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia,sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Arenesid välja uued zanrid: · Ooper- eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad.
m p = mezzo piano = ``pool-vaikselt``, parajalt vaikselt m f = mezzo forte = ``pool-tugevalt``, parajalt tugevalt Helide tugevusastmik kui helitugevusvaramu on muusikas kasutatavate helitugevuste korrastatud kogu: (pppp) - ppp pp p mp mf f ff fff - (ffff) Helitugevuste tähistus on suhteline. Noodikirjas paiknevad üldised tugevustähised instrumentaalmuusikas noodijoonestiku all, klahvpillidel 2. joonestiku vahel, tekstiga vokaalmuusikas joonestiku kohal. Üldised tugevustähised kehtivad helindi tervikosa lõpuni või kuni uute tähisteni. Üksikhelide teistest erineva tugevuse tähistamiseks kasutatakse mitmesuguseid sõnalühendeid ja märke kui kohalikke tugevustähiseid. Eelnevatest suuremat helitugevust kui rõhku e aktsenti tähistavad: fz = forzato või sf: vahel ka sff või sfff või sfz = sforzato = tugevdatult, rõhutatult (linnuke ülesse) või (linnuke alla) = tugeva rõhu märk > = keskmise rõhu märk
enda üleelamustega (see esines väga selgelt ka juba Schubertil). e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis lisaks üksikisiku tunnetele anda veel laia filosoofilist teemakäsitlust ja seepärast Schumannil esineb suurvormis puudujääke. f) Lüürikuna kirjutas Schumann palju miniatüüre ja miniatüüride tsükleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas). Miniatüür ongi sobivaim väljendusvorm üksikisiku tundeist ja meeleoludest. (Tuleta meelde Schubertit!). Ka tema miniatüüridetsüklid vastavad põhimõttele: nad on kogumikud mitmesugustest tunnetest ja meeleoludest, inimese keerukast hingelisest mitmepalgelisusest. g) Schumanni muusikaline keel on väga mitmekülgne. Siin võime kohata laululis- romantilisi ja tantsulisi intonatsioone. Schumann tõi oma teostesse mitmesuguste tantsude (valss, polonees jt.) rütmi
See on mitmeosaline muusikateos koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Kantaat võib olla ulatuslik üheosaline või mitmeosaline vokaalteos ning ta võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Siiski on kantaadid lühemad ning tavaliselt puudub neis ka arenev suzee. Kantaatide temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna cantata, mis tähendab itaalia keeles laulma kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsetatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga
Talle ei meeldinud ka muusikalised toretsemised, kuna ta eraelu oli väga vaikne, tagasihoidlik. Tema teostes puuduvad säravad kangelised. Loomingu põhijooneks on tõsidus, kuid ka koht huumorikusel. See viimane, humoorikus, on just isepärane instrumentaal muusikale. Bachi muusikaline pärand sisaldab umbes 500 teost. Palju käsikirja on kadunud. Paljudest on säilinud ainult üksikud noodilehti. Bachil jaguneb muusikat kõikidesse zanritesse. Välja arvatud oopereid. Tal ei ole oopereid. Vokaalmuusikas domineerivad just vaimulikud suurvormid. Missasi on Bachil viis, milledest 4 on lühikesed (4 osa, ei ole pikad) Maailma kuulus missa on h-moll (24-osa). 5 valminud passioonidest tervikuna säilinud vaid kaks. "Mätthöuse passioon" ja "Johannese passioon". Kõige arvukamalt on Bachil kantaate, neid on umbes 220. Vaid 20 neist on ilmalikud. 1) Kohvikantaat 2) Talupojakantaat 3) Jahikantaat. Ülejäänud on vaimulikud kantaadid, mis on nummerdatud. Veel on tal isegi 6 motetti
capo-aaria vorm. See koosneb kolmest lõigust: esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest; pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja selle asemel kasutatakse märkust "aria da capo" (korrata aaria algusest), millest ka vormi nimetus. Da-capo-aaria vorm sai 17. sajandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna "cantata" (laulma) kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes kahest kuni kolmest retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele
väga palju. 17.sajadi kantaadis, oratoorimis ja ooperis kujunesid aegamööda ka kindlad aariavormid ja -tüübid. Tavaliseks said refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. Sajandi lõpus tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria vorm. Da-capo-aaria vorm sai 17.sakjandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna kantaat kasutati zanrivormina esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel kujunes aga uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnases väikese ooperstseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis
teksti ja vorme järgiva soolomadrigalini. - 17. sajandi peamistes vokaalžanrites – ooperis, oratooriumis ja kantaadis – kujunesid ka kindlad aaria vormid ning tüübid. Tavalised olid refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. (selle ajal ooperis tegevus peatub) - Da-capo-aaria - sai ainuvalitsevaks 17. saj. lõpul Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb 3-lõigust (ABA): A ja B on kontrastsete karakteritega ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge „aria da capo“ (korrata aaria algusest). Retsitatiiv - kõnelaul, mis jälgib loomulikku kõne rütmi. (selle ajal tegevus jätkub) - Arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist.
Hiljem täiendas seal end ka kompositsiooni alal ( N. Rimski- Korsakovi juures) · Kuni 1921. a. tegutses Tartus. · Õppejõuks Tallinna konservatooriumi · Pedagoogiline tegevus ei ole kunagi tähtsuselt loomingust eespool olnud Loomingu omapära: · Rahvamuusika sulatamine tänapäeva kõlavahenditega · Uudsete kõlakombinatsioonidega modernne helikeel ( algselt seda kohe ei mõistetud!) · Miniaturist. Nii instrumentaal- kui vokaalmuusikas viljelenud peamiselt väikevorme. Looming: · Suurel hulgal koorilaule: ,,Põhjavaim"," Jaan läheb jaanitulele"," Kõver kuuseke"," Leelo", ,,Unustamatu laul" jt; · üle 100 soololaulu; · klaveriminiatuurid 16. C.Kreegi tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud (1889-1962) rahvuslike traditsioonide järjekindel juurutaja eesti koorimuusikasse! Loomingu omapära: · Teoste aluseks rahvasuust kogutud viisid ( 2/ 3 loomingust)
segakoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile. Teos on helikeelelt rahvalaululähedane ning ühtlasi esimene eestikeelne omas zanris. Tähelepanu väärib Kreegi loomingus valitsev aupaklik ja alalhoidlik suhtumine rahvaviisidesse tema teostes on need kui omamoodi cantus firmused alati originaalkujul säilinud. Veel on Kreegile iseloomulik vokaalist lähtuv muusikaline mõlemine, mis avaldub mitte üksnes tema rohkes vokaalmuusikas, vaid ka instrumentaalteostes. Kuigi kogu Kreegi looming lähtub rahvamuusikast, leidub selles ka neoklassikalisele stiilisuunale viitavaid jooni nagu seda on polüfoonilised arendusvõtted, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid polüfooniliste kompositsioonivõtete rakendajad. Väga on ta armastanud kaanonit (paljud tema rahvaviisiseaded kasutavad seda võtet)
Darius Milhaud (1892-1974) Francis Poulenc (1899-1963) EKSPRESSIONISM Arnold Schönberg (1874- Tähelepanu keskmes oli inimese siseelu (konflikt, jõuetus, mäss). Tonaalse muusika Tekkis I ja II maailmasõja 1951) asemele tuli atonaalne. Uue kompositsioonitehnikana tekkis dodekafoonia. vahelisel perioodil Saksamaal Alban Berg (1885-1935) Vokaalmuusikas tekkis ülimalt intensiivne, sageli ülepakutud väljenduslaadiga ja Austrias. Anton Webern (1883-1945) kõnelaul. AVANGARDISM John Cage (1912-1992) Tekkis vastukaaluks sajandi I poole domineerinud kunstivooludele. Eksperimenteeriti (angloameerika maades Pierre Boulez (1925) ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikatega (serialism, aleatoorika,
Aariale eelnes tavaliselt - retsitatiiv e kõnelaul, mis viis vajadusel tegevust edasi. Aariaid ja retsitatiive esitati 17- saj peamistes vokaalistrumentaalsuurvormides, millisteks olid: kantaat, oratoorium, passioon ja ooper. VOKAALISTRUMENTAAL SUURVORMID Barokkajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammermuusika žanr - kantaat (it. k - cantare - laulma) Algselt tähistas sõna cantata lihtsalt vokaalteost, aga 17. saj algul sai k ammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatum aaria või duett basso continuo saatel. 17
Aariale eelnes tavaliselt - retsitatiiv e kõnelaul, mis viis vajadusel tegevust edasi. Aariaid ja retsitatiive esitati 17- saj peamistes vokaalistrumentaalsuurvormides, millisteks olid: kantaat, oratoorium, passioon ja ooper. VOKAALISTRUMENTAAL SUURVORMID Barokkajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammermuusika žanr - kantaat (it. k - cantare - laulma) Algselt tähistas sõna cantata lihtsalt vokaalteost, aga 17. saj algul sai k ammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatum aaria või duett basso continuo saatel. 17
· Barokkmuusika üldiseloomustus Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks. Ilmaliku muusika võidukäik. Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse. Muusikat hakati looma ka tellimise peale. Homofoonilise muusika võidukäik. Loodi palju suurteoseid. Instrumentaalmuusika ülekaal. · Barokiajastu vokaalmuusika Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). · Ooperi kujunemine 17
d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, ka autori enda üleelamustega. e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast kuulub tema loomingu paremik klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis lisaks üksikisiku tunnetele anda veel laia filosoofilist teemakäsitlust ja seepärast esineb Schumannil suurvormides puudujääke. f) Lüürikuna kirjutas Schumann palju miniatuure ja miniatuuride tsükleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas). Miniatuur ongi sobivaim väljendusvorm üksikisiku tundeist ja meeleoludest. g) Schumanni muusikaline keel on väga mitmekülgne. Siin võime kohata laululis-romantilisi ja tantsulisi intonatsioone. Schumann tõi oma teostesse mitmesuguste tantsude (valss, polonees jt.) rütmi. Eriti tuleb rõhutada Schumanni omapärast rütmikäsitlust. Tähtsamad teosed: Klaverile: "Liblikad" (1831) , "Sümfoonilised etüüdid" (1834) "Karneval" (1835) "Davidsbündlerite tantsud" (1837)
India Muusikat peeti kõigist kunstidest kõige olulisemaks. Veeda India püha ilmutusraamat sanskriti keeles. Veeda hümne (vanimad muusikanäited, u. 3000 a.) kanti ette retsiteerides e. lauldes lugedes. Rigveda Esimene teadaolev kirjalik allikas muusikast, milles oli lisaks hümnidele ka muusikateooria. Muusika aluseks oktaav, mis jagatud 22-ks tooniks. Tavaliselt ühehäälne, improviseeriti noodikirja tundmata. Vokaalmuusikas kasutati saatepilli, mis toetas meloodiat helilaadi üksikute astmetega või burdooniga. India muusika esitab nii kuulajale kui ka muusikule kõrged tingimused, vaja oli suurt teadmiste hulka. Oliline oli meloodiamudel e. raaga helide rühm, mille piirides muusik improviseerides teemat arendab. Raagale vastab teatud emotsionaalne seisund e. rasa. Igal raagal on oma kindel rütmimudel e. taala. Raaga alusel improviseeritav toes võib kesta paarist minutist paari tunnini.
saj tantsuks saab valss. Nagu menuetti, nii ka valssi kasutasid heliloojad oma mitmeosaliste instrumentaalteoste osade karakterina Luuakse palju väikepalu ja kammermuusikat, neid tarbitakse moodiläinud muusikaõhtutel salongides, kuhu suuri esituskoosseise ei mahu, sageli kohal vaid klaver - klaveri tähtsus kasvab veel. Jätkuvalt luuakse kõigis tuntud instrumentaalteoste liikides kontserte, sümfooniaid, sonaate, instrumentaalansambleid, süite (nüüd sagedamini lavamuusikast) Vokaalmuusikas uueneb ooper. Luuakse uus zanr operett Luuakse missasid, reekvieme, passioone, oratooriumeid, kantaate. Ballett saavutab klassikalise kuju. Paljud rahvad olid vabanenud võõrvallutajatest tekkis huvi oma maa vastu hakatakse looma rahvuslikku kunsti/muusikat, tekivad heliloojate rahvuslikud koolkonnad, kes toetuvad loomingus oma maa rahvamuusika intonatsioonidele. FRANZ SCHUBERT 1797-1828 Austria helilooja. Sündis Viini eeslinnas
Johannes Ockeghem Näide noodist Kõrgrenessansi väljapaistvam helilooja oli Josquin Desprez (u 1450- 1521). Paljud tema kaasaegsed on nimetanud teda muusikute vürstiks, kes avas paljude inimeste kõrvad muusikale. Tema loomingule on iseloomulik tasakaalustatud ja selge vorm. Samas on ta muusika isikupärase väljenduslaadiga, sageli väga emotsionaalne. Jopsquin Desprez pidas vokaalmuusikas väga oluliseks muusikalist teksti ja püüdis anda edasi selle tundesisu. Siin oli ta teerajajaks 16. sajandi väljendusrikkale muusikale. 15. Ja 16. sajandi vahetusel leiutati nooditrükitehnika ja suur osa Josquini loomingust on tema eluajal trükis ilmunud. Kokku on temalt säilinud ligikaudu 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. Josquin Desprez Missa- Kyrie
Seal on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Secco-retsitatiiv basso continuo harvade akordidega retsitatiivi saade. Saatega retsitatiiv (recitativo accompagnato) teose dramaatilistes kõrgpunktides lisatakse retsitatiivile kogu ansambel või orkester ning see ongi see. 7) Kantaat. Kirikukantaat lk. 94, 95 Kantaat kammermuusikazanr, mis oli barokiajastu vokaalmuusikas üksiku aaria kõrval tähtsaim. 17.saj algul oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.saj teisel poolel kujunes uus, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperitseeniga. Neid kirjutatid vaid ühele solistile, keda saatis väike kammeransambel või ainult BASSO CONTINUO. Kirikukantaat 17.saj lõpul Saksamaal, suurem koosseis ja keerulisem ülesehitus.
enda üleelamustega (see esines väga selgelt ka juba Schubertil). e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis lisaks üksikisiku tunnetele anda veel laia filosoofilist teemakäsitlust ja seepärast Schumannil esineb suurvormis puudujääke. f) Lüürikuna kirjutas Schumann palju miniatüüre ja miniatüüride tsükleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas). Miniatüür ongi sobivaim väljendusvorm üksikisiku tundeist ja meeleoludest. (Tuleta meelde Schubertit!). Ka tema miniatüüridetsüklid vastavad põhimõttele: nad on kogumikud mitmesugustest tunnetest ja meeleoludest, inimese keerukast hingelisest mitmepalgelisusest. g) Schumanni muusikaline keel on väga mitmekülgne. Siin võime kohata laululis- romantilisi ja tantsulisi intonatsioone. Schumann tõi oma teostesse mitmesuguste tantsude (valss, polonees jt.) rütmi
muusikat ja vanaduspäevad möödusid Bergeni lähedal mõisas või tagasihoidlikus maamajas fjordi kaldal trollhagenis. Maetud koos abikaasaga Bergeni lähedale kaljusse. Grieg= norra ja selle loodus ja lihtsad inimesed. 1843-1907 Looming Oma maa inimeste eluolu oli loomingus esikohal. Griegi muusika on sügavalt rahvuslik ja sarnased on ka pealkirjad: pealkurjad rahva elust, norra tantsud, pulmapäev, mööda kaljusid ja fjorde. Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas. Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele lisanduvad klaveritsüklid (lüürilised palad) ja väikevormid (pallaadid, variatsioonid jne)
iseloomulikum 17nda sajandi muusikaesteetikaleOratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Selle tähtsamaiks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon- Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammermuusikazanr kantaat. 17.sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, mis koosnes kahest-kolmest retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikse ooperitseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis väike kammeransambel või ainult basso continuo. Saksamaal aga kujunes 17nda sajandi lõpuks suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat
valgusest" valmis 80-ndatel. Etendus toimus Milanos. Teose osad on monumentaalsed ja pikad. Stockhausenit ja tema kompositsioonitehnikat iseloomustab: heliteosed koosnevad teatud järgnevusestsüsteemi kasutamine erineval tasapinnal. Tema muusika komponendid võivad kõlada eraldi ja üksteise sees, mis teeb muusika huvitavaks ja uuenduslikuks, pakkudes kõlaainet kriitikutele. Luciano Berio (1925-2003) Berio novaatorlus ilmeb eelkõige vokaalmuusikas, kuid tema kammerteosed ja lavamuusika on samuti silmapaistvad. Luciano on helilooja-avangardist, kes katsetas ja uuris inimhääle võimalusi süvitsi ja teaduslikel alustel, avardades nii vokaalmuusika piire. Ta sündis Itaalias Oneglias professionaalsete muusikute perekonnas ning oma esimesed muusikatunnid said ta isalt. Pärast II maailmasõda õppis Berio Milano konservatooriumis kompositsiooni Giorgio
annaabi.ee 
