Griegi looming (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

pdf

Heliloojate elulood

Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7. sibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist suurejoonelist väga soomepärast, sügalat rahvuslikku, meloodia ja tämbririkast. Muusika Page 1 Edvard Grieg 14. oktoober 2009. a. 20:27 1843-190 Elulugu Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Esimene muusikaõpetaja oli ema, kes mängis ka ise klaverit. Edvard suhtus tõsidusega õpingutesse ja selle tulemuseks olid 12a kirjutatud esimesed helitööd. Akadeemilise muusikalise hariduse saamine norras oli võimatu. Selleks suundus keskeuroopasse. Ema valmistas ette leipzigi konservatooriumisse minekuks. Õpingud lõppesid edukalt. Edasi töötas helilooja, pianist, dirugendi ja pedagoogina

Muusika

1

doc

Muusika Grieg ja Sibelius

Edvard Grieg ­1843-1907 Elulugu: Ta oli Norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli ema, kes mängis klaverit ja laulis. Edvard suhtus õpingutesse väga tõsiselt ning ka selle tulemusena kirjutas ta 12- aastaselt oma esimesed heliteosed. Norras aga puudus akadeemilise hariduse saamise võimalus. Seega valmistas ema oma poega ette Leipzigi konservatooriumi õpinguteks. Õpingute lõppedes töötas Grieg mitmel erialal ­ helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. Ta oli aastaid seotud ka Taaniga. Nooruses kohtas Grieg üht tarka,peenetundelist ning suurepärase häälega tüdrukut- Nina Hagerupi. Temast sai ka Griegi abikaasa, Griegi laulude parim ning esimene esitaja. 1867. Aasta oli Griegile kahekordselt tähtis. 1) Tema eestvedamisel avati Oslos Norra muusikaakadeemia, mille rektoriks oli ta ise. 2) Ta abiellus Nina Hagerupiga

Muusika

2

doc

Sibelius, grieg

soomepärane kirgavalat rahvuslik meloodia ja tämbririkas. Jean Sibelius · Koorilaul ,,Finlandia" · Kontsertsüit ,,Balshazzani pidu" I osa ,,Idamaine protsesioon" · Soololaul ,,Kurbus" sopran ja klaver · Sümfooniline poeem ,,Saaga" · Viiulikontsert I osa · Sümfoonia nr 1 III osa · Sümfooniline süit ,,Põhjamaa tütar" orkester 1 ELULUGU Edvard Grieg 1843-1907 Grieg on Norra ärkamisaja laulik. Sünnikohaks Bergen. Esimeseks muusikaõpetajaks ema, kes ise mängis väga hästi klaverit. Edvard suhtus muusikaõppesse tõsiselt. Ning selle tuloemusena oli 12-aastassena kirjutatud esimesed heliteosed. Akadeemilise hariduse saami9ne Norras puudus täielikult. Ema valmistab poega ette õpinguteks Lepzigi konservatooriumis, Saksamaal. Õpingute kõrvalt tegeleb Grieg mitmel alal: heliloojana, artistina, pianistina, õpetajana

Muusika

8

docx

Edvard Hagerup Grieg

Edvard Hagerup Grieg (1843- 1907) Lapsepõlv:  Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig.  Griegi vanaisa olevat põgenenud Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut ning jäi püsivalt Taani alles 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama.  Griegi ema oli andekas pianist ja laulja ning isa Briti konsul Bergenis, kuid tegeles ka heliloojana. Õpingud ja töö:  Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu ja juba 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega.  1858. aastal astus Grieg Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi kontservatooriumi, mille ta lõpetas aastal 1862.  Leipzigi konservatooriumis õppis ta muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit.

Muusika

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

Schumann ei sallinud neid. Hakkas nende vastu võitlema. 1843 avati Mainzis (?) konservatoorium ja Schumann läks sinna õppejõuks. Uus töökoormus hakkas tema närve kahjustama ja õige pea loobus õpetamisest ja ajakirja toimetamisest, pühendus ainult loomingule, aga see oli tõenäoliselt liiga hilja. 1854 tegi Schumann suitsiidikatse. Hüppas Reini jõkke, sai päästetud, aga viidi psühhiaatrihaiglasse, kus 2 aasta pärast suri. Looming Võrreldes Schuberti loominguga on Schumanni looming elurõõmsam. On öelnud: ''Ära põlga elu seepärast, et sa näed ta hallust ja tühisust, vaid paranda teda, siis muutub ta sulle armsaks.'' Loomingu võib suures plaanis jaotada kaheks: klaverimuusika ja soololaulud. Suurem osa tema loomingust on programmiline (sisuga, konkreetse pealkirjaga). Soololaulude tsüklitest on tuntumad: ''Poeedi armastus'', ''Naise elu ja armastus''. Klaveritsüklitest: ''Lastestseenid'' (sealt pärit tuntud pala ''Unelm''), ''Karneval''.

Muusika

12

doc

Muusikaajalugu

Schubert komponeeris ilma klaverita, mis oli harva tema käsutuses.Ta kirjutas kiiresti ja ilma suuremate parandusteta. 31-aasta vanuselt oli tal tohutu hulk helitöid kõigis zanrides: üle 600 laulu, oopereid ja laulumänge, 7 missat, koorilaule, 9 sümfooniat, 14 keelpillikvartetti jm. kammermuusikat, klaveripalu ja ­sonaate. Kahjuks jäid paljud teosed tema elu ajal trükkimata ning kaasaegsetele tundmatuks. Schuberti varajane looming (kuni 1818) on seotud musitseerimisega konviktis ja isakodus ning on stiililiselt seotud viini koolkonna muusikaga. Oma isikupärase helikeele leidis ta soololauludes alates 1814.a. Nende hulgas on Goethe sõnadele loodud "Gretchen voki taga " ja ballad "Metshaldjas". Üleminekuperioodil kirjutas Schubert palju laulumänge ja oopereid. Tema hiline helikeel on täis traagikat, sügavaid armastustundeid ja sisemist hingestatust.

Muusikaajalugu

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae-viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis-kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa-annab edasi kurbust ja hingevalu. Heliloojad: G. P. da Palestrina Giovanni Perluigi da Palestrina (u 1525-1594) oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja, tema kujunemine ja karjäär on seotud üksnes Roomaga. Tema suureks toetajaks oli paavst Julius III. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, välja arvatud umbes sada konservatiivses laadis ilmalikku madrigali, tuntakse teda eelkõige ta missatsüklite põhjal, mida on säilinud 104. Missadest kuulsaim on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli, milles on mitmel ajal nähtud kirikumuusika meistriteost ja mis kuulus ka Trento kirikukogu poolt heakskiidetud teoste hulka. Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, seda võib mõista kui kokkuvõtet

Muusikaajalugu

50

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

lõpetas. Korsakovi tuntuim teos on sümfooniline süit „Šeherezade“ MK Polovetside tantsud ooperist „Vürst Igor“ Kroonimisstseen ooperist „Boriss Godunov“ Katkend „Šeherezade“ Jalutuskäik tsüklist „Pildid näituselt“ „Munast kooruvate tibupoegade ballett“ Pjotr Tšaikovski (1840-1893) Tema looming on psüholoogilise sisuga ja räägib tunnetest. Lood sageli traagilise sisuga, tulenes tema enda elust. Tšaikovki oli gei. Tal oli väga palju aastaid kirjavahetus rikka Nadezda von Meckiga, kes teda toetas rahaliselt. Ta töötas Moskva konservatooriumis professorina ning hiljem nimetati see Tšaikovski nimeliseks. Kirjutas 10 ooperit nt. „Jevgeni Onegin“ ja „Padaemand“ „Jevgeni Oneginis“ väljendub suurepäraselt helilooja meloodianne.

Muusika ajalugu

Kommentaarid (1)