Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Klassitsism (0)

1 Hindamata
Punktid

  • Georg Friedrich Händel(1685 – 1759)

Sündis Saksamaal Halles. Isa oli vastu muusikaõpingutele ning poiss asus õppima Halle ülikooli õigusteadust, samal ajal töötades ka kohalikus kirikus organistina.
1703.a jättis õpingud ja suundus Hamburgi , kus hakkas õppima muusikat.
2 aastat hiljem saavutas ta Hamburgis tohutu menu oma ooperitega ning sama juhtus ka paar aastat hiljem Itaalias.
1710. aastal pöördus tagasi kodumaale kus varsti lahkus ja asus elama Londonisse. Tema loomingut võeti väga hästi vastu just aristokraatlikes ringkondades.
Kümmekond aastat hiljem tekkisid teravad konfliktid Händeli pooldajate ja vastaste vahel, mis tipnesid isegi poliitiliste skandaalideni
1737 tabas halvatus , millest siiski toibus. Pärast tervenemist loobus ooperite kirjutamisest ning pöördus oratooriumi zanrite juurde, millega taastas oma endise populaarsuse. Teoste ainestik pärines piiblist.
1751. aastal jäi pimedaks ja tegutses elulõpuni orelimängijana.
Kirjutas 45 ooperit. „Rihaldo,” „Xerxes”
30 oratooriumit „ Messias
  • Johann Sebastian Bach (1685 – 1750)

Sündis Saksamaal Eisennachis musikaalses perses. 10 aastaselt jäi orvuks. Teda kasvatas vanem vend, kes andis muusikalised algteadmised
1703 aastal lõpetas kooli ja asus tööle Weimari vürsti õukonnas. Aasta pärast lahkus ning hilejm töötas mitmes kirikus muusikajuhina.
1723 aastal asus tööle Leipzigi toomkiriku kantorina, kus töötas prakt . Elu lõpuni.
Tema ülesandeks oli uue teoste kirjutamine ja nende õpetamine muusikutele.
Elu lõpul jäi peale ebaõnnestunud silmaoperatsiooni pimedaks. Ometi jätkas heliloojana, kusjuures teosed pani kirja tema abikaasa.
Viimane teos oli „ Fuugakunst ” kus ta kasutas kõiki polüfoonilise väljenduslaadi võimalusi. Teos jäi lõpetamata.
Peale tema surma vajus looming unarusse ja maailmale avastati tema teosed alles 80 aastat hiljem.
Ta maeti Leipzigi ja hilejm see kabel suleti. Säilmed leiti 19 sajandil.
Looming:
Kirjutas umbes 1000 teost. Kirjutas kõigis tol ajal levinud zanrites, välja arvatud ooper. Hulgaliselt teosed orelile ja viiulile, tsellole.
Üle 300 kantaadi „h-moll missa ,” „jõuluoratoorium”

Ühiskonnas toimus revolutsioon . Kerkis esile uus klass : kodanlus. Sai alguse feodaalkorra hääbuse ja kapitalismi tekkega 18 sajandi lõpul. Loosungiks oli: „ Vabadus, võrdsus, vendlus”
Niimoodi läks lihtsat inimest ülistav kust. Kunst pidi olema valgustav, looduslähedane ja kasvatav.
Põlu alla sattus luksus ja kombelõtvus.
Uuendused muusikas: Homofooniline instrumentaalmuusika.
Koosnes kolmest põhiosast:
  • ekspositsioon - tutvustatakse kahte konstrastset teemat
  • töötlus – arendatakse, varieeritakse mõlemat teemat
  • repriis – enamasti antakse peateema algkujul, millele võib lisanduda kinnitav lõpposa
    Uued zanrid:
  • Trio(viiul, tšello, klaver)
  • kvartett ( 2 viiulitt, altviiul ja tšello)
  • sümfoonia( sonaat sümfoonia orkestrile)
  • instrumentaalkontsert
    Vokaalmuusikas esiplaanil ooper ja laul.
    • Franz Joseph Haydn( 1732 – 1809)

    Sündis Austrias . Kuni häälemurdeni laulis kirikukooris, pärast häälemurret töötas tänavamuusikuna ja andis tunde. Heloloojaks õppis iseseisvalt.
    1761 aastal sai vürst Estenhazy õuekomponistiks, kellena töötas ligi 30 aastat.
    1809 aastal vallutas Napoleon Viini ja pani tunnimehed Haydni maja juurde ta rahu valvama.
    90’ndatel külastas kahel korral ka londonit, kus teda hästi vastu võeti. Tänutäheks kinkis ta londonlastele 12 sümfooniat.
    Töötas suurema osa elust aadelkonna heaks ja sai selle eest ka vastavat tasu
    Looming: Tema teemad on rahvaviisi lähedased lihtsad rütmid. Arendas välja klassikalised favoriidid: dümfoonia, sonaat, sonaat-allegro printsiip. Loomingu nimistusse kuulub 104 sümfooniat. 83 keelpillikvartetti, 24 oooperit, 14 missat. Lisaks 4 oratooriumi : „Loomine” ja „Aastaajad”

    Amadeus – jumala armastaja. „Sünni eest tuleb maksta surmaga”
    Sündis Salzburgis Austrias. Isa oli tuntud viiulipedagoog ja helilooja . Wolfgangi muusikalised võimed avaldusid ülivarakult.
    2 aastaselt hakkas iseseisvalt klaverit õppima
    4 aastaselt toimusid esimesed loomingulised katsetused
    Lapsepõlve praktiliselt polnudki.
    8 aastaselt kirjutas 1. sümfoonia.
    14 aastaselt valiti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning peatselt sai „kuldkannuse rüütli” aunimetuse.
    1781 aastani töötass alzburgi peapiiskopi juures. Sealt halkus suure skandaali tõttu
    Iseloomult oli mässyumeelne ning 1784 aastal astus vabamüürlaste ühingusse. Täiskasvanuna tema imelapse oreool kadus ja majas valitses sageli vaesus .
    Elu viimasel aastal külastas teda tundmatu, kes tellis oma surnud emanda mälestuseks „rekvisiidi” Paraku lüpetada see tal ei õnnestunud ja töö viis lõpuni üks tema õpilastest. Esmaesitlus oli 1793 aastal ning autoriks oli märgitud krahv Franz von Wallsegg.
    Õige autor selgus alles 1820.
    Teoste nimistusse kuulub 626 ooperit, 26 keelpillikvartetti. 27 klaverikontserti. „Võluflööt” „Don Giovanni
  • Klassitsism #1 Klassitsism #2 Klassitsism #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor L2tuu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    6
    docx

    Jane Kuusik 9.A Franz Joseph Haydn Franz Joseph Haydn (1732-1809) oli Austria helilooja ja üks kolmest viini klassikust. Ta sündis 31. märtsil Rohraus, mis oli Saksa-Rooma riik. Tema isa, Mathias Haydn oli tõllassepp ja Rohrau küla külavanem. Tema ema töötas Harrachi krahvi kokana. Haydni isa oli suur rahvamuusikahuviline, kes iseõppijana mängis harfi ja laulis. Tal oli kaks venda Michael Haydn ja Johann Evangelist Haydn. Esimene neist oli helilooja, kelle töid Haydn hindas ja austas väga. Teine, Johann Evangelist Haydn, oli tenor. Franz Joseph ütles, et ta lapsepõlves oli palju muusikat. Tavaliselt lauldi ja musitseeriti kas vanematega või naabritega. Vanemad märkasid Haydni musikaalsust juba varakult ja otsustasid ta panna nende sugulase, koorijuhi ja koolmeistri, Johann Matthias Franki käealla seda õppima. Pärast vanemate juurest ära kolimist ta enam nende juurde elama ei läinu

    Referaat
    Klassitsism
    4
    doc

    Klassitsism

    KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus ­ esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega.

    Muusika
    10-kl Õpimapp
    14
    doc

    10. kl Õpimapp

    dramaatilisemad ja jõulisemad. Tal õnnestus siduda üksikud ooperinumbrid suurteks dramaatilisteks stseenideks. Oratooriumid olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks oli ingliskeelne tekst. Enamik orkestriteoseid on loodud pärast 1730. aastat, mil helilooja majanduslik seis oli raske ning ooperiteatrit kummitasid pankrotid. Klassitsismiajastu muusika (18.saj II pool- 19. saj I veerand) Klassitsism on tulnud ladina keelsest sõnast classicus ehk esmaklassiline, parim. Algas hilisbarokis, ja koosneb kolmest perioodist: · 1720-1760 Eelklassitsismi periood ­ tekkisid uued muusikavormid ja- zanrid · 1760-1780 Varaklassitsismi periood ­ eelmisel perioodil tekkinud vormide ja zanrite kujunemine küpsele tasemele · 1780-1810 Klassitsismi kõrgaeg ­ Haydni ja Mozarti tähtsamate teoste valmimise periood. Beethoveni esimesed teosed.

    Muusikaajalugu
    Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt
    11
    docx

    Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

    Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika:

    Ballett
    Viini klassikud
    6
    docx

    Viini klassikud

    Viini klassikud Viini klassikuteks peetakse kolme heliloojat: Ludwig van Beethovenit, Wolfgang Amadeus Mozartit ja Joseph Haydn'i. Nad on kõik tuntud oma erakordse panuse eest muusika ajalukku. Kõik nad tegutsesid Viinis klassitsismiperioodil. Franz Joseph Haydn (31.03.1732-31.05.1809) oli Austria helilooja. Tema on kõige vanem Viini klassikutest. Teda peetakse sümfoonia ja keelpillkvarteti isaks, sest ta andis nende arengusse väga olulise panuse. Haydn sündis Unagri piiri lähedal Rohrau külas. Tema vanemad ei tundnud kumbki nooti, aga siiski meenutas ta tihti, et tema lapsepõlv oli rohkelt muusikat täis, sest lauldi palju naabritega ja perekeskis. Kui Haydni vanemad märkasid, et laps on muusikaliselt andekas, teadsid nad, et Rohrau külas tal tõsisemaid arenemisvõimalusi ei ole. Haydnite sugulane Johann Matthias Frankh, kes oli koorijuht, nõustus Josephi enda hoole alla võtma ja teda õpetama. Elu Frankhi majapidamises oli keeruline, t

    Muusikud
    Renessanssi Žanrid-heliloojad
    20
    doc

    Renessanssi Žanrid, heliloojad

    aastal Louis XIV sekretär, millega kaasnes ka tõusmine aadliseisusesse, oli ta endale kogunud küll vist kõik tiitlid, mis tol ajal ühele muusikule võisid kuuluda. Lully on läinud ajalukku suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Harva jäetakse jutustamata lugu Lully surmast: juhatades orkestrit, põrutas ta dirigeerimissauaga vastu maad, kuid vigastas oma varvast ja suri varsti gangreeni. 9 Klassitsism ( 18. saj lõpp ­ 19. saj algus) Klassitsismi ajastu koosnes kolmest perioodist: 1) Eelklassitsism 1720-1760 2) Varaklassitsism 1760-1780 ­ uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Haydni ja Mozarti varane looming. 3) kõrgaeg 1780-1810 ­ parim looming, Viini klassikud 4) üleminek romantismi 1810-19.saj. I v Nõrgenes õukonna ja kiriku võim, tähtsamaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, elavnes

    Muusikaajalugu
    Klassitsism
    3
    doc

    Klassitsism

    1) Klassitsism kujunes välja 18.s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias. 2) Põhiideed: ratsionalism, mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis oli muusika kontrastne. Kord

    Muusikaajalugu
    X klass kokkuvõte
    8
    docx

    X klass kokkuvõte

    Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatudconcerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. 16) KLASSITSISMIAJASTU 16.-19. Sajand Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes seostus klassitsism mõneti renessanssajastuga. 18. Sajandi lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. 18. Sajandi prantsuse valgustusfilosoofid pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärasetest õigustest. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis

    Muusikaajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun